El.kilp

[Pumpbandit]

Tere. Kuna ise ennast nii väga spetsialistiks ei pea, siis küsin siit abi.
Asi on selles et eramajas on enamik juhtmestikust välja vahetatud, ning vanasse NSV aegsesse kilpi ühendatud, on lisatud DIN liistud, millel on automaadid, RKV, PE ja N latid. Seal samas kapis on ka arvesti ja pealüliti, Aga nüüd on probleem. Oleks vaja lisada juurde paar automaati, aga no tee mis tahad, aga olemas olevasse kappi ei mahu enam küll ära see värk, ilma et teeks ülimalt suurt pornot. Juba praegu on asi seal võrdlemisi kitsas.. Idee on lisada sinna kõrvale plastikust moodulkilp, las siis see raudkast jääb EE-le, pangu oma arvesteid ja muid tilunaid siis sinna sisse, ning kõik automaadid, RKV jne sinna moodulkilpi kolida. Aga, kuidas peaks raudkastiks tegema ühenduse arvestist tulevate juhtmetega? Majja tuleb 3F+PEN, 3f käib läbi pealülitist ja arvestist ja siis läheb automaatidele, PEN, on otse ühendatud latile. Ise paneks kahe kilbi vahele kõri, kuhu ajaks 6 ruudused kiudjuhtmed sisse, et kui EE mehed tulevad oma arvestit kontrollima/vahetama viskavad need 6ruudused juhtmed otse arvesti klemmide alla (praegu tulevad arvestist ~2ruudused juhtmed), ning seni ühendaks need 2 ja 6 ruudused juhtmed omavahel mingite DIN liistule käivate klemmidega kokku. Aga, Mida teha PEN´iga? Kui jätta sinna raudkasti PENi latt, ning sealt edasi viia moodulikilpi N latile, ja see sillata PE latiga ja sealt omakorda Ko-Ro'ga viia raudkasti kestale ka ühendus, siis oleks kõik ok? Samas on peaks PEN ka ju Ko-Ro olema..
Või siis raudkastis PEN lahutada PE'ks ja N'ks, (hetkel sildaks nad ikkagi omavahel kokku) ja siis sealt edasi moodulkilpi kärutada?
Ma tean küll et esimesed vastused on a'la et kutsu elektrik ja lao papp lauale. Kahjuks ma olen kuulnud ja näinud millist pa**a mõned elektrikud toodavad, peaasi et oma raha kätte saaks. Samuti on mul omal (endaarvates) piisavalt kogemusi elektriga, seda nii tugev-kui ka nõrkvoolu alal. Palun mõistvat suhtumist. Aitäh

[madis64]

Kas olemadoleva metallkilbi asendamine piisava arvu moodulikohti sisaldava kaasaegse kilbiga on välistatud variant?

[Pumpbandit]

Asi on selles et EE koorib selliste asjadega ikka mõnusalt, ju siis härra Liive tahab omale uut lipsu... Muidu pole tollel raudkastil häda midagi, kui ainult ta kuramus natuke väike on.

[Kalvis]

Kõik on võimalik teha. Esiteks jäi veidi segaseks olemasolev olukord, et kuhu praegu arvesti alt minevad juhtmed lähevad kus on juba plommivaba ala? (vist nende kirjeldatud KL alla?)
Igatahes arvan, et pane oma uus plastkilp kõrvale, lisa sinna vajalikud automaadid, soovitavalt nii mõnigi oluline automaat ka praegustest ja pingesta ära. Saab ju jaotuslatti jätkata kaabliga. Ainus millele ma rõhku paneks olekski uue kilbi koostamine nii, et see olekski täielikult sinu uus kilp - kunagi kui EE arvesti vahetust teeb, asi siis uus jupp kaablit uuest kilbist sinna ühendada.
Üldiselt sellised lahendused siiski vajaksid elektriku silma mida teha ja kuidas teha. Projekteerijad abiks.

[Pühapäev]

Asi on selles et EE koorib selliste asjadega ikka mõnusalt, ju siis härra Liive tahab omale uut lipsu... Muidu pole tollel raudkastil häda midagi, kui ainult ta kuramus natuke väike on.

Metallkilbi vahetamine uue moodulkilbi vastu tuleks kindlasti silmale ilusam. Rahaliselt läheb see sulle ainult plommide eemalduse teenuse maksma, kui ise oskad teha. Harju Elektril suur valik arvestikilpe mille sisse saab korralikult teha.

[Pumpbandit]

Muidugi on kõige ilusam vana raudkast seinalt ära koristada ja panna tänapäevane värk, aga sellega kaasneks palju agasid. Alustades sellega et EElt tuleb tellida see plommimise kammajaa+ liin tuleb teha ka pingetuks, ei ole erilist soovi sissetulevat kaablit uue peakaitsme alla ühendada pingestatud olekus. Ja küll nad siis veel konkse leiavad miks ma peaksin veel maksma. No oletame et ma jätan raudkasti alles, ja panen sinna kõrvale plastkilbi koos kõikide automaatide ja muude pudinatega, ja toite võtan raudkastist, nagu ma eelnevalt juba kirjutasin, kas siis oleks kõik OK EE silmis ja ka standardite silmis? EE meestel oli omajagu tegemist et praegune arvesti sinna ära mahutada, kuna sissetulev kaabel on keset kilpi peakaitsmele viidud, ja selle liigutamine on võrreldav raudkangi painutamisega. Arvestist tuleb jah välja 3 juhtmejuppi, mis lähevad automaatidele, algselt oli seal 3 korkaitset, igaüks 20A .... Ning kas uue kilbi montaaž tuleb tõepoolest teha 6 ruuduse juhtmega? Ja kas on mõtekas lisada ka uude kilpi pingepiirik? Ning kus kohast saab neid kollaseid kaablimärgistus jublakaid L1 L2 L3 ja N nimelisi? Plaan on uus kilp võimalikult korralikult koostada, kõik kaablid ära markeerida jne jne. need numbritega jubinad ma juba netist leidsin..
Ning mida hakata peale väljas oleva ühenduskarbiga, kus on jätkatud sissetulev kaabel (enne arvestit). Algusest peale on seal olnud ühendus, kuna kui maja ehitati oli elektrikul paar alko volti sees ja siis vist arvestas maa alt tuleva kaabli natuke mööda. Mõni aasta tagasi vahetas 1 kohalik elektrik selle endise portselani ja ussitanud raua porno korraliku karbi vastu, aga karbil pole plommi peal, aegade algusest peale pole seal karpigi olnud ja EE pole midagi kobisenud. On vist targem lasta ära plommida see karp selle 25€ eest?

[Kalvis]

Ning kus kohast saab neid kollaseid kaablimärgistus jublakaid L1 L2 L3 ja N nimelisi?

SLO allfirmad neid müüvad. Pöördu küsimusega mõne elektrikaupu müüva poe poole. Võid kasutada silditrüki masinat. Või kasutad värvilist teipi - pruun L1, must L2, hall L3 sinine N ja kollaroheline PE. Need on standardis kokkulepitud värvid. Poes müüakse värvilist isoleerlinti.

Ja kas on mõtekas lisada ka uude kilpi pingepiirik?

See on mõtekas siis kui majja tuleb õhuliin. Kui pikalt kaablis siis võib loobuda.

Ning mida hakata peale väljas oleva ühenduskarbiga, kus on jätkatud sissetulev kaabel (enne arvestit). Algusest peale on seal olnud ühendus, kuna kui maja ehitati oli elektrikul paar alko volti sees ja siis vist arvestas maa alt tuleva kaabli natuke mööda. Mõni aasta tagasi vahetas 1 kohalik elektrik selle endise portselani ja ussitanud raua porno korraliku karbi vastu, aga karbil pole plommi peal, aegade algusest peale pole seal karpigi olnud ja EE pole midagi kobisenud. On vist targem lasta ära plommida see karp selle 25€ eest?

Jätaks nii nagu on. Sarnane juhtum, teavitasin, et vaadake üks teie vahekapp plommimata. EE pole tänaseni viitsinud selle kapi osas midagi ette võtta, sest nad ei soovi raha kulutada. Mina ei pea EE oma asju küll omast taskust kinni maksma. Igatahes sina selle kapi uuendamisesse ja plommimisele pole kohustatud raha kulutama. Kui omal ajal EE-le see variant sobis siis nii jääb olemasolev olukord edasigi kestma.

[Kammajaa]

[quote="Pumpbandit"]Muidugi on kõige ilusam vana raudkast seinalt ära koristada ja panna tänapäevane värk, aga sellega kaasneks palju agasid. Alustades sellega et EElt tuleb tellida see plommimise kammajaa+ liin tuleb teha ka pingetuks, ei ole erilist soovi sissetulevat kaablit uue peakaitsme alla ühendada pingestatud olekus. Ja küll nad siis veel konkse leiavad miks ma peaksin veel maksma.
Liini pingetuks tegema ei pea, kui ühendad maja küljest selleks ajaks lahti kaabli. Ja keegi ei leiuta sulle mingisuguseid konkse. Plommimise kammajaaa on 2 minuti teema. Helistad 1545 ja ütled et soovid plommide eemaldust ja ongi kõik. Miks ma seda räägin, sest ise just vahetasin endal kodus kilbi ja ei olnud mingisugust kammajaad. Nädal on aega, et kilp valmis teha ja siis pannakse uuesti plommid peale. Väljas õhuliini lahtiühendamisel kasutasin sõbra abi(temal olid dielektrilised kindad olemas). Ja uue kilbiga olen rohkem rahul, kui et oleks vanale midagi juurde pookinud.

[trebla]

...

Ja kas on mõtekas lisada ka uude kilpi pingepiirik?

See on mõtekas siis kui majja tuleb õhuliin. Kui pikalt kaablis siis võib loobuda.
.....

Liigpingeid põhjustavad vooluimpulsid ei liigu ainult võrgust hoone poole, vaid hoone lähedal toimunud välgulöögi puhul hoone maandusest võrgu poole. Ja sel juhul pole oluline, kas tegu on maakaabli, või õhuliiniga.

Mõelda võib ka niimoodi:

1. mitut inimest isiklikult tunnete, kes jäi ellu selle tõttu, et RVK oli paigaldatud (või sai surma selle tõttu , et RVK-d ei olnud).
2. mitut inmest isiklikult tunnete, kellel miski tehnika on liigpingeimpulssidest õhtale läinud?

Kumb number on suurem?

Ja nüüd siit edasi mõelda - kumbi kahjustusi on inimesel enesel oma tegevusega võimalik ära hoida.

1. juhul - teha oma elektripaigaldis ja tarvitid korda, käituda ohuteadlikult - ehk mitte toppida oma näppe sinna kuhu pole vaja, puurida seal kus võib kaabel olla ja fööniga vanni mitte ronida - naisele ja lastele kah asi selgeks teha, kasutada korralikke kodumasinaid ja nend seisukorda kontrollida - sel juhul miskeid lühiseid ja soovimatuid lekkeid ei teki, ning ei kaitseautomaate ega RVK-sd pole üldse vaja... kilbis piisab ainult jaotusklemmidest.

2. juhul... ? Hoiad pikselöögid kaugel eemal - kas selleks tuleb kirikus palvetada või suurel reedel nelja tee ristile verd andma minna?
(OK - ainult äikese ajal toide välja pearubilnikust välja lülitada on mõjuv abinõu, aga kas olete alati kodus?)

Huvitav, et esimesel juhul, kus inimese enese hoolikusest sõltub palju, on seadusega kaitseseadmed nõutud ja neid nõutakse üha enam, kuid teisel juhul, kus inimesel endal sekkuda peaaegu pole võimalik, taandatakse kõik lihtsale statistikale - et äikesepäevade arv on alla 25 ja siis pole piirikuid vaja...

Ma arvan, et statistika põhjal võiks pigem öelda, et eesti elektripaigaldised on täna nii korras ja inimesed teadlikud, et RVK-de paigaldamise võiks kokkuhoiu mõttes ära lõpetada - aastas säästaks vast miljon € või kaks.



Mis aga kilbivahetusse puutub, siis ise tegin kah nii, et ehitasin esmalt uue korraliku kilbi laua peal valmis (muide korralik kilp ka täna on minu arust ikka metallkilp - tõsi küll kaasaegne, mitte miski plastikkarp) ja siis lasin plommid maha võtta, vahetasin kilbi, ning plommiti uuesti.
Olemasolevate kaablite ühendamine uue kilbi automaatide alla ei pruugi lihtsalt õnnestuda - kaablid ei pruugi ulatuda, sestap on uues kilbis automaatidest viidud väljuvad liinid kilbi all- ja ülaosas paiknevate väljundklemmideni.
Samuti on mõtet kilpi ohtralt reservruumi jätta - seoses tunniarvestusega hakkab turule veel igasugu huvitavaid vidinaid ja lahendusi ehk tulema, mille abil odavamat hinda nokkida, või muutuvad mõne aasta pärast päikesepaneelid rohkem taskukohasemaks ja osa tarbijaid oleks kasulik nende toitele panna...

[simpson]

Ensv aegne Raasiku metallkilp ruulib küll. Kaks korda põles seal arvesti maha, aga talumaja ikka alles. Moodulkilbi suhtes ei oleks nii kindel. Muidugi vana AE seeria automaatide asemele on erksamad kaitselülitid saabunud.
Plommimata osadega kipub see kiusatus tekkima, et paneks natuke otse. Ega siis säästumõtet mõelda pole patt.

[Pumpbandit]

No eks ma lähen lähipäevil Mulgimaa elektripoode läbi tuhlama, kust saab korraliku kilbi mõistliku hinnaga. Natukene guugelmoogelis tuhlates jäi silma et enamiks kilpe kuhu käib ka arvesti sisse käib kahes osas lahti, see osa kus pesitseb arvesti ja pealüliti ja teine osa kus on muud pudinad, tuleb ju sellist kipli jahtida? Ning mida teha pealülitiga? hetkel on teada tuntud AE seeria rubilnik ( AE seeria must karp kus ees on valge ja punane nupp?). Tuleb selle asemele otsida vist C16 kaitse? Või võib olla ka D- tunnusjoonega?

[madis64]

Tuleb selle asemele otsida vist C16 kaitse?

Peakaitse ette soovitan sellist asjakest

http://www.elektrikaup.ee/poordlulitid/ ... ensto.html

(loomulikult peakaitsme ampritele vastavat). Kui kunagi peaks olema vaja peakaitset vahetada, siis on elu lihtsam.

Harju Elektri kilpide hinnad leiad siit ka:

http://www.harjuelekter.ee/et/product-c ... 1/1.1/1101

[trebla]

........ Tuleb selle asemele otsida vist C16 kaitse? Või võib olla ka D- tunnusjoonega?

Sõltub lühisvoolu suurusest sinu kilbis.
Ehk teiste sõnadega - kui lased oma automaadi väljundklemmidel faasi neutraaliga kokku, peab automaadi magnetvabasti e. hetkvabasti kohe rakenduma, mitte ei tohi jääda ootama selle bimetallriba (e. termovabasti) soojenemist.

16 A C-tunnusjoone puhul rakendub magnetvabasti hetkeliselt kindlasti 10x nimivoolu, e 160 A peale. D-tunnusjoone puhul 20 x nimivoolu, e 320 A
peale.

[trebla]

........ Tuleb selle asemele otsida vist C16 kaitse? Või võib olla ka D- tunnusjoonega?

Sõltub lühisvoolu suurusest sinu kilbis.
Ehk teiste sõnadega - kui lased oma automaadi väljundklemmidel faasi neutraaliga kokku, peab automaadi magnetvabasti e. hetkvabasti kohe rakenduma, mitte ei tohi jääda ootama selle bimetallriba (e. termovabasti) soojenemist.

16 A C-tunnusjoone puhul rakendub magnetvabasti hetkeliselt kindlasti 10x nimivoolu, e 160 A peale. D-tunnusjoone puhul 20 x nimivoolu, e 320 A
peale.

[kilemi]

D tunnusjoonega kaitselülitit ei plommi sul energia ära. Ainult C

[Külaline]

D tunnusjoonega kaitselülitit ei plommi sul energia ära. Ainult C

Põhimõtteliselt peaks võrk ise sulle selle peaautomaadi andma, muuhulgas ka selleks, et vältida selle poolt ümbermudimist.

Pikkade liinide otsas ei pruugi ka C tunnusjoonega automaat nõuetekohast rakendumist tagada. Siis on järgmine valik B .

[Pumpbandit]

C tunnusjoonega automaat rakendub küll väga kiiresti (isa läbi eksimise tõestas seda ). Kui kilbi kesta kätte saan ja kokku panen, siis helistan sinna võrgunumbrile ja ütlen et mul plommide eemaldust vaja, ning mainin et peakaitse olgu teie poolt olla? Pingepiirukuga on siin nii ja naa. Alajaamast tulev kaabel on AMKA (ca 1km ma pakun) siis tuleb posti otsast alla ja jaguneb kolme maja vahel. Postist majani on mõnikümmend meetrit. Samas kui ma selle kilbi http://www.harjuelekter.ee/et/product/16457 võtan, on seal ruumi varuga isegi veel. Ca 20 moodulit on ju pisike varu... Aga siis jääb sein väikseks, isegi 30 kohaga kilp on suur. Tuleb vist alt jalanõudekapp ümber opereerida...

[Küülaline]

Pingepiirukuga on siin nii ja naa

Mis mõttes nii ja naa, lugesid sa ikka kodanik trebla postituse läbi?

[Peakaitse]

Peakaitse on sinu oma seega sinu kulu ja kirjadega. EE-l ei ole ju vaja kaitsta sinu maja rikke eest. Niiet selle kaitsme ikka ostad ise endale.

[Külaline]

Peakaitse on sinu oma seega sinu kulu ja kirjadega. EE-l ei ole ju vaja kaitsta sinu maja rikke eest. Niiet selle kaitsme ikka ostad ise endale.

Vähemalt vahepeal oli EE-l oma loetelu, millise firma mis seeria kaitselülitid on üldse aktsepteeritud ja ise korraldas ta nende ostmiseks riigihankeid. Tõsi küll, hanke käigus lepiti kokku vaid hind, millega müüja pidi hiljem selle kaitsme müüma.
Loomulikult maksab lõpuks kõik kinni tarbija.
Võrgu valdaja poolt on kasulik peakaitset tarbijale varem pihku mitte anda, sest nutikamad mehed võivad selle enne plommimist veidi ära "mudida" ja siis võib võrgul osa ampritasu saamata jääda. Peakaitsmeid reeglina enne paigaldamist ei taadelda. Uute tunniarvestite tulekuga paraneb vast anomaalse tarbimise avastamise võimalus.

[Küülaline]

Peakaitse on sinu oma seega sinu kulu ja kirjadega

Ei ole. Arvesti ja peakaitse on energiamüüja omad.

[A.S.]

Peakaitse peaks olema EE oma vaid juhul kui see asub EE-le kuuluvas liitumiskilbis. Või on selles osas midagi muutunud?

[Imelik]

Kui mõõtepunkt asub tarbijapaigaldises ja seal puudub võrguettevõtte peakaitsmekarp
ei ole võrguettevõttel mingeid kohustusi sellega seoses.