Elamu kordusmaanduse rajamine

[Marting]

Olen päris mitmes kohas näinud, elamu maanduselektrood(id) on paigaldatud läbi keldri põranda. Sellist võimalust on paar pädevusega meest ka mulle elamu maanduse ehitamisel soovitanud. Millegipärast on aga nii, et kõik maanduse ehitamise projektid, milleega tutvunud olen, sisaldavad seletuskirjas klauslit, et maanduselektrood peab plema hoone seinast vähemalt 2m kaugusel.On see keldri põrandasse maandamine peale lihtsuse ka nõuetekohane?

[timkjg]

Eks ikka maapind vindamendist eemal on paremini juhtiv kui vundamendi all. Aga sa testi ära, löö varras läbi keldri põranda ja siis 2 m maja seinast. Müüüda maandustakistust

[Küülaline]

maapind vindamendist eemal on paremini juhtiv kui vundamendi all

Huvitav miks see nii peaks olema?

[sashaobrok]

Maja all on kuivem

[Küülaline]

Naaberteemades ei ole küll keegi liiga kuiva keldri pärast kurtnud, pigem vastupidi.

[sashaobrok]

Kuivas pinnases maandus töötab sitemini. Mõtle kaasa nüüd palun:) Suurvee ajal vast jah on kelder märg aga suures plaanis ei ole hea mõte maja alla panna...

[Küülaline]

... suures plaanis ei ole hea mõte maja alla panna...

Mida sa pead suure plaani all silmas? Kuskohas on kirjas, et maandus peab asuma niiskes pinnases, siis võib kohe küsida, et kui niiske on niiske?

[trebla]

Nendde paari maanduse puhul, mis ma ise olen teinud olen kah löönud elektroodid sinna, kuhu vihmaveetoru jookseb. Samas mäletan, et em.prof. Risthein kiitis oma loengutes just vundamendimaandust - et maanduskontuur on valatud vundamendi sisse.

Kontuur on mehhaaniliselt kaitstud, see on kindel
Kuidas juhtivusega on? Kas betooni juhtivus on parem kui pinnasel...?

[Küülaline]

Kas betooni juhtivus on parem kui pinnasel...?

Kindlasti on parem, tavaliselt on betoon armatuuri ka tihedalt täis ja kontaktpind pinnasega on suur.

[Marting]

Aitäh vastuste eest! Need aitasid teemal edasi elada ja mitte uuemate taha kaduda, kuid vastasite küsimusele, mida ma tegelikultei küsinud. J

Ma ei kahtle selles, kas läbi keldri põranda ehitatud maandus annab piisava juhtivuse, vaid selles, kas selline paigaldusviis on nõuetekohane. Kas kellelgi selle kohta ka põhjendatud seisukoht on?

Ehk on kellelgi käepärast standard EVS-HD 60364-5-54:2011 "Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid"? Kas selles võiks leiduda vastus?

[Emv]

Aeg tagasi vast mingi aastat poolteist. Sõbral oli majaprojekt, kus ka kordusmaandus ilusti sees, 30 oomi takistus või väiksem projekteeritud.
Lasin tal projekti muuta, et koristagu see 30 sealt ära. Kordusmaandus, aga väärtuseta. No tuli objekti ülevaatama siis inspektor, nõuetekohasusetunnistuse asjus.
Kohe küsis mõõtmisi, mis olid teostatud. Maandustakistus muidugi mõõtmata.
Küsis seda - sai projekti, seal pole maad ega mütsi väärtusest. Inspektor tark mees, kohe tuli lagedale, et 30 oomi või väiksem ja vastav mõõtmine ka paluks.

Mina palusin ka - viidet, millele ta tugineb. Pole probleem, kohe standardist otsime. Jäigi otsima. Tükk aega otsis, siis suhtles kollegiga (ma arvan) ja ei saanud
kuidagi üle, et kuidas ei ole 30 oomi.

Niipalju sulle siis standard aitab, et seal midagi normeeritud pole.

[Küülaline]

Maandustakistus muidugi mõõtmata.

Ega sellepärast, et maandustakistuse väärtus ei ole normeeritud, ei või seda mõõtmata jätta. Mõõta tuleb ikka ja protokolli kirja panna.

[Marting]

30 oomi nõue on NSVL-i aegne igand. Tänapäeval on konkreetse projekti maandustakistus defineeritud võimaliku puutepinge ja selle kestvuse kaudu. Nii on, kaasaegseid kaitseseadmeid kasutades, võimalik nõuetekohane elavjõu kaitse saavutada ka olukorras, kus maandustakistus on 1k oomi.

[fastteam]

Olen päris mitmes kohas näinud, elamu maanduselektrood(id) on paigaldatud läbi keldri põranda. Sellist võimalust on paar pädevusega meest ka mulle elamu maanduse ehitamisel soovitanud. Millegipärast on aga nii, et kõik maanduse ehitamise projektid, milleega tutvunud olen, sisaldavad seletuskirjas klauslit, et maanduselektrood peab plema hoone seinast vähemalt 2m kaugusel.On see keldri põrandasse maandamine peale lihtsuse ka nõuetekohane?

Võib ka lihtsalt olla, et oled neid projekte vähe näinud? Sest uusehituse levinum maanduse viis on vedada maandur mööda vundamendi perimeetrit betooni valusse. Alustamine ja lõpetamine peakilbi alt, kust otsad siis välja tuua.
Maandamise kohta ka vastav raamatuke, vaata sealt, seal veel erinevaid variante. Loomulikult on asi kardinaalst teine kui pole uusehitis.
Kui a la vana majake meta serval siis jah 2m hea, räästa alla vardad maasse.

[Marting]

Võib ka lihtsalt olla, et oled neid projekte vähe näinud?

Kindlasti olen vähe näinud, kuid vundamendimaandur on siiski tuttav.
Ma kahtlustan, et vastuse, vundamendimaanduri ja hoone seina lähedusse paigaldatud varraste vahe osas, annab ka siinkohal võimalik puutepinge, millega elavjõud silmitsi võib seista.
Varda puhul on lokaalne pinge kindlasti suurem kui suure kontaktpinnaga vundamendi puhul.

[Külaline]

tulles teemaalgataja püstitatud küsimuse juurde tagasi, et kas võib maja maandust teha keldrisse vaia lüües, siis lähtudes põhimõttest, et parima maanduse saab, kui kõik maandused krundil omavahel kokku ühendada, (s.o Ristheina loengutes esitatud soovitus), siis läbi keldripõranda viidud maanduselektrood midagi halvemaks teha ei saa - ikka olemasoleva seisukorraga võrreldes ainult paremaks.

Ise tegin samamoodi - läbi keldripõranda läks maa alla vana veetoru, mis kunagi oli lekkima hakanud ja kasutusest välja jäetud. Sinna toru külge sai ühedatud kilbi PE latist tulev 25 mm2 haljas vaskjuht . Sellesse veetorusse suunasin omakorda veel ventagregaadi kondensvee ja boileri ülesurveklapist väljuva vee (viimast tuleb umbes 6-10 l nädalas - boiler kütab ainult öösel ja siis vesi paisub ning surub end klapist välja). Seega vähemalt selle veetoru ots on seetõttu alati niiskes pinnases. Peale selle läheb maandusjuhe edasi veel keldri põrandas oleva trapi alla, see trapp pole ühendatud kanalisatsiooniga (mis asub kõrgemal), vaid imbub niisama maasse ... juhuks kui keldripõrandat on vaja pesta jne.

Teine 16 mm2 ja 25 m pikkune vaskjuht läheb majast välja ja paikneb toitekaabliga samas kraavis. Kraav pole eriti sügav ja arvata võib, et suurte külmadega on pinnas jäätunud, ehk siis on ka maandus sealkaudu vilets.

Igal juhul on see lahendus koos parem kui emb kumb neist eraldi võetuna ja ka need eraldi oleks palju paremad, kui endine olukord eestiaegses majas kus üldse mingit kordusmaandust ei olnud....
Naabermajades oli ilmselt sama olukord, sest ühes nendest oli 2.5 mm2 alumiiniumjuhe ühendatud samamoodi rauast veetoruga ja seal käis ikka pidevalt kõva särin, isegi siis kui selle maja enda elektritoide oli kilbist välja lülitatud - st see 2.5 Al täitis kogu lähikonna PE funktsiooni.

Arvan, et igapäevase kaitsemaanduse ülesande peaks see minu lahendus täitma.

Plaan oli muidugi panna ka piksekaitse ja siis selle kontuurile korralikud maanduselektroodid näit vihmaveetorude sülitite juurde ning loomulikult ka tolle kraavis oleva maandusjuhiga kokku ühendada.

[kasutajapuudub]

Tere
Milleks sulle piksekaitse? Kas maja on mäe otsas ja välku lööb?
Piksekaitse ehitamise eelduseks on küll korraliku maanduspaigaldise olemasolu, kuid ilma tõestatud vajaduseta seda niisama ehitada pole mõtet. Kui sa ikka varda kõrgele püsti ajad, küll sinna siis ükskord ka välk sisse lööb. Mõtle ikka hästi järele, kas kutsud kurja kaela.
Edu

[Küülaline]

Kas maja on mäe otsas ja välku lööb ... ilma tõestatud vajaduseta seda niisama ehitada pole mõtet

1. Välgud on löönud ja löövad nii mäe otsas olevatesse, kui ka tasasel maal olevatesse majadesse.
2. Mida sa "tõestatud vajaduse" all silmas pead?
3. Õigesti ehitatud piksekaitsel on alati mõte, st. kahju ei tee see kunagi.

[Külaline]

Tere
Milleks sulle piksekaitse? Kas maja on mäe otsas ja välku lööb?
Piksekaitse ehitamise eelduseks on küll korraliku maanduspaigaldise olemasolu, kuid ilma tõestatud vajaduseta seda niisama ehitada pole mõtet. Kui sa ikka varda kõrgele püsti ajad, küll sinna siis ükskord ka välk sisse lööb. Mõtle ikka hästi järele, kas kutsud kurja kaela.
Edu

Ega sellepärast mul teda praegu polegi,,,
Ma teen selle päev enne, kui sisse lööb,,

pärast võin jälle sulle laenata

vaata, et sa õigel päeval ainult küsid..