Õhuvahega kiviseina soojustamine seestpoolt.

[coeng3]

Tean, et soojustama peab väljast, aga kui see ikkagi võimalik ei ole ? Vana kivisein(tellised, väljast krohvitud) õhuvahega on vaja seest soojustada. Puistevilla ja vahtu täis lasta ei saa. Kuidas käitub külmapunkt? Kus ta praegu on? Õhuvahes ?

[Kalvis]

Vana teema, kordades siin foorumis käsitletud. Mis on kandekonstruktsioon, tegelikult, et mingigi soovitus anda, on vaja teada seina läbilõiget.

[coeng3]

Puurinud just seina ei ole, akna vahetamisel tundus, et välimine kiht on üks lapik tellis, siis samasugune õhuvahe ja sisemine kiht on paksem, kaks lapiti tellist. All in peakividest vundament. Olen ka siin teemades tuhninud aga selget nõu nagu ikka ei ole. Vene ajakirjades "Sam sebe master" on küll palju infot ja õpetusi kortermajade seest soojustamiseks, aga õhuvahega telliskivisein, see on nagu midagi muud.

[Kalvis]

Selle õhkvahe saab kinni lasta, selleks puuritakse segust augud läbi ja lastakse spets vahuga täis. Oli vist termoplast firma. Siis saab välja lisasoojustust panna kui palju tahad.

Oluliselt riskantsem on sissepoole vahtplast panna, võimalikult tihe ja aurutõkkega. Idee järgi vahtplast blokib niiskuse sedavõrd hästi, et telliskivi ei saavuta nagunii kordagi kriitilist kogust siis asi toimib ja ei juhtu midagi. Arvesta, et kivi külmus enne ja pärast soojustuse lisamist külmub veelgi paremini läbi, seega tuleb saada võimalikult veevähene kivisein.

Kolmas variant on vooder maha lammutada ja siis pane välja soojustust nii nagu tahad.

[coeng3]

See vahuga täimine on üks kaunis kallis asi, min.hind oli omal ajal 10 000 eeku, prooviks ikka midagi ise ette võtta

[Chef]

soojajuhtivuse seisukohalt on asi korras, kui uue välise soojustussüsteemiga (eps+õhekrohv) sulged välisõhu juurdepääsu õhkvahesse. seisev õhk seina soojajuhtivust ei kahanda. nüüd jääb küsimus, kas selles õhkvahes hakkab kondens tekkima? kui välja saab piisavalt soojustust (nii et täna voodriks olev kivirida ei muutu külmemaks kui kandev seina osa), siis kondensiohtu ei tohiks tekkida.
olen ühe reki juures kokku puutunud ka lahendusega, kus uut vahelage ei kannatanud enam toetada välisele tellisseinale, selleks laoti ruumi sisse kandev fibo sein. tellissein soojustati väljast, fibo seina aga nähti ette õhutusavad põranda ja lae juurde. lisaks ehitati välja sund.vent ehk tagati õhuvahetus 2 kiviseina vahel ruumi poolt.

[coeng3]

Nagu ma mainisin, väljast ei saa midagi teha, isegi värvida mitte. Vanal majal vaevalt leiab, kas õhk seisab või saab liikuma seina sees. Jääb üle minna riski peale ja seest panna kas vill või peno. Kumb oleks parem ja vähem ohtlik seinale ?

[Kalvis]

Villa panek sissepoole unusta kohe ära. Kui siis vaid vahtplast.

[Artur Säde]

Kas peaks enne puitkarkassi ja penoplasti panemist kiviseina kuidagimoodi ka töötlema seestpoolt, niiskustõkkega näiteks? Ja siis nurkadega prussid seina, penoplast vahuga kinni, kipsplaat ja uuesti niiskusetõket?
Hiljem läheb plaat peale ja peakski ju ok olema?
See mul WC ja dushiruumi plaan...
Palju penoplasti peaks panema? Ma ise mõtlesin, et kui mingi 80mm paneks, oleks päris hea, mul ka peaks vist samasugune kivisein olema...