Probleem vöölatiga

[fmt]

Tere!

Minul siis selline mure... Ehitame ühte vana maja katusealust tuba. Vöölatt on siis põranda pinnast pool meetrit kõrgemal. Ja sealt on vöölatid omavahel ühendatud 50x200 planguga. See siis tapitud kalasabatapiga vöölati sisse. Ilmselt siis peaks see vajumist ära hoidma. Kuna kogu see asi jääb kõrgele tuleks need plangud sealt ära võtta. Kuna päris ära võtta neid ei saa siis tuleb need madalamale viia. Kuid siis ei hoia enam vöölati mitte midagi. Selleks, et seda toestada tegime vinklitest "L"-id mille ühekülje tippu ja "L"-i põhja panime aasad. Ülemisse aasa panime trossi mis sirgelt teisele poole ülemisse aasa läks. Trossi külge panime tõmmitsa mis teisepoolt on ühendatud alumise aasaga. Ja mille ülessandeks on trossi allapoole tõmmata. Suht segane jutt, kuid loodan, et pildid asja natuke selgemaks teevad.
Mind huvitab see, et kas ma üldse tohin neid planke sealt ära võtta. Kui jah, siis kas see süsteem mis me tegime ka tööle hakkab. Või peaks midagi muud ette võtma.

[rokikas]

Kas need plangud takistavad hetkel sarikatel seina välja lükkamast?

[fmt]

Hetkel on need täiesti vabad. Kui natuke survet avaldada siis võdisevad naljakalt... ma kaldun arvama, et see on seotud kuidagi talvega.

[rokikas]

Kui sarikate otsad toetuvad ja on kinnitatud nendele "vöölattidele" ning plangud ühendavad vastasseinu omavahel siis selline vinklist ning trossist aretis neid küll ei asenda. Talvel kui katus lund täis siis võib seinad laiali lükata nagu naksti.
Kutsu parem mõni ehituses ja konstruktsioonides rohkem kodus olev tegelane seda olukorda vaatama.

[Külaline]

Kui sarikad laiali vajuvad, siis tõmmatakse selliselt paigaldatud tross sirgeks.
Arvo Veski tutvustab oma 1940 aastal välja antud raamatus ameerika puitsõrestikhoonete konstruktsioone. Seal on sellise nivendseinaga konstruktsioonis nivenditoed paigaldatud tõmbele. Seega on siin nn sarikavöö ühendatud laetaladega tõmbele. Laetala otsa tekib kolmnurk, mis takistab kõrgemale tõstetud müürilatil välja vajuda.
Üldiselt on nii, et paigalda neid nivenditugesi ühte või teistpidi, ikka võtavad nad seina ligidalt oma ruumi ära. Aga ikka etemad, kui mingid plankudest tõmmitsad keset pööningut.

taastaja

[fmt]

Kas ma sain nüüd teie jutus õigesti aru? Et ma pean paigaldama ka veel nivenditoed... siis oleks nagu see üritus mõeldav?

[Külaline]

Kui see uus tõmmits pole samaväärne endise planguga, siis kindlasti. Miks see sõlm on üldse lahendatud sellistest plankudest tõmmitsatega? Kas sel hoonel pole seinu siduvaid laetalasi?

taastaja

[fmt]

siduvad laetalad on olemas... Kuigi jah aeg on sealgi kohati oma töö teinud. Seal on ilmselt asi selles, et selle maja originaal kõrgust muudeti millegi pärast. seda tehti siis nii, et pandi püsti prussid 100x100 vana vöölati palgile ja nendepeale omakorda siis uus vöölatt. Aga kuna juba siis pandi sellele majale kivi katus hakati pelgama, et ülevalt ei seo teda enam midagi ja pandi need plangud tappidega sinna vahele. See on minu teooria, kas tegelikult ka nii on, ei tea.
Mõtlesin siin täna öö otsa... istusin netis ja lugesin kivikatuse konstruktsioonide kohta. Ja leidsin sellise lahenduse siis. Et penni ja sarika ühendus koha alla pruss, ja laetalade peale, seinast u 5ocm ka pruss ja nende vahele iga penni kohta üks püsti post. Postid ja vöölati seon veel omakorda omavahel. Ainuke probleem mida ma näen on see, et sarikate raskus läheb nüüd enamaltjaolt laetaladele mis ei ole esimeses nooruses, kuid eeldatavasti peaks vastu pidama. Et see on nagu kõige mõistlikum lahendus mis ma seal näena, aga headest nõuannetest ära ei ütleks.

[Kalvis]

Üht abivõtet saab kasutada, tuleb sarika otsast veidi enne vööd vedade nurga alla (moodustab jõu osas rõõpküliku) nii, et üks ots on või toetub alumisele müürlati vööle ja ülemine on sarika küljes. See jaotab pikisuunas pool jõudu alumisele vööle ringi. Jõu osas moodustab ta rööpküliku diagonaali, mille üks külg oleks laetala, teine sarikas, kolmas siis kahe vöö vaheline kõrgus. Umbes sarnane asi mis fermide konstrueerimisel.

[Külaline]

See on suht kummaline tegevus, tõsta maja seinu ja katust, kui pööningut kasutusele ei võetud Tänasel päeval võiks seda nii teha lae soojustuse eesmärgil, siis saaks ka normaalselt selle nurga soojaks kuhu sarikad toetuvad.

taastaja


Puitehituse Käsiraamat 1940 a.

[hanz]

Kuidas see L vöötalaga seotud on? Trossi horisontaalses osas peaks tekkima samasuur tõmbejõud nagu prussis,mis seal enne oli, aga diagonaalses osas, seal kus hargneb tõmmitsale ja üles, peaks tõmbejõud sõltuvalt nurgast suurem olema. Tross ise vast peab vastu, aga üle kontrollida tasuks L tähe ja vöötala kinnitus ning kas trossilukud ikka suudavad tõmbe all kinni hoida. Samuti selline konstruktsioon ei ole enam nii jäik võrreldes prussidega