Mart Hovi: "Hea ahi soojeneb ühtlaselt."

[Leevi]

Artikkel Maalehes: http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandu ... d=69577941

Head lugemist!

[rokikas]

Muidu tore jutt aga ...

"Küttekeha nimivõimsus ehk koldevõimsus näitab soojuse hulka, mis vabaneb kütteseadme koldes etteantud kütusekoguse põlemise käigus. Seejuures saab hinnata kadusid väljuvate suitsugaaside koostise ja temperatuuri põhjal gaasianalüsaatoriga. Teades kogu põletatud kütuse kütteväärtust ja lahutades sellest korstnasse väljunud gaaside kao, saame küllaltki täpselt teada põlemisel vabanenud kasuliku soojahulga. Selline kasutegur on tavaliselt üle 80%."
" Aga kütteseadmele hinnangu andmiseks sellest ei piisa. Vaja on teada, kui palju soojust annab küttekeha ruumi – seega kütteseadme kasutegurit.
Meid huvitab, kui suur osa koldes toodetud soojusest ahjus salvestus ja kui palju läks korstnasse. Suitsugaasid, mille temperatuur on koldest väljudes natuke üle 700 kraadi, kannavad osa soojust üle kolde seintele. Edasise soojus­ülekande suurus sõltub suitsugaaside temperatuurist, gaaside liikumiskiirusest, suitsulõõri pikkusest, lõõri ristlõikest ja lõõri ehitusmaterjali omadustest. Mõõtes suitsugaaside temperatuuri koldest väljumisel ja siibri taga, saame küllaltki täpse ülevaate soojuslikust kasutegurist. Soovituslikult peaks see nüüdisaegsel ahjul olema vähemalt 78%." "Mõõtes suitsugaaside temperatuuri nii koldest väljumisel kui ka korstnasse suubumisel, saame teada, kui palju toodetud soojusest jäi kütteseadmesse."
Esimene tsiteering oleks nagu mõistlik jutt - puud ahju (kg. ehk õigemini kWh) miinus korstnasse minev kadu võrdub potentsiaalselt tuppa jõudev soojusenergia. See teine lõik ... miks peaks ahjuomanik hakkama koldest väljuvaid temperatuure mõõtma? Mis see talle praktikas annab? Küttekollete projekteerijatele oluline info aga kodutarbijale ...?

"Kuna meil ehitatud ahjude suitsulõõr on sageli liiga lühike, on ka kasutegur väike – alla 50%. Üks põhjus on ka Eestis levima hakanud paralleelsed suitsulõõrid, mille tagajärjel suitsugaaside temperatuur korstnasse suubumisel võib olla kaugelt üle 300 kraadi."
Huvitav kas seda väidet toetab ka mingi uuring meil levinud ahjudest või lihtsalt laest võetud?

" Selline ahi vajab kogu massi üleskütmiseks palju energiat ja selle pind soojeneb ebaühtlaselt."
Kuidas on omavahel seotud ahju mass ja ebaühtlane soojenemine? Kas viimane pole mitte ahju konstruktsioonis kinni?
" Suur ahi salvestab rohkem sooja, kuid selle pinnavõimsus on madalam, sest soojus levib ahju pinnale aeglaselt ja see vähendab pinnavõimsust."
Nii et suur õhukeseseinaline suure hetkevõimsusega ahi on võimatu? Miks? Iseasi kas sellisel praktilist mõtet on.

"Võttes aluseks Wageneri tabeli, leiame, et ühe ruutmeetri pottahju välispinna võimsus on maksimaalselt 650 W. Ahju üks ruutmeeter välispinda kütab seega 6,5 kuni 8 ruutmeetrit põrandapinda sõltuvalt maja soojustusest. Meil levivate tellisahjude pinnavõimsuseks loetakse 340 W/m2, mis tagab toapinnast 3,4 kuni 4,3 ruutmeetri kütmise.
Telliskiviahjusid ehitatakse madalama hinna pärast, kuid nende soojuslikud parameetrid jäävad pottkiviahjule alla. Põhjus on üldiselt paksud ahju välisseinad ja lühikesed suitsulõõrid."
" Telliskiviahju saab ehitada sama heaks, kui on pottkiviahi, aga selle keerukuse tõttu on ahju tegemine töömahukam kui pottkiviahju puhul."

... mõned kummalised väited selles.

[Robi 1]

Sellist ahju pole ju mõtet ehitada, kus 300 C korstnsse läheb. Aga ...kahju, et selline artikkel jälle valmis treitud... Kuna paksemaseinalisi ahjusid masstootmises toota ei tasu...siis peab ju kuidagi neid maha tegema...

[looder54]

Üsna palju mõtteainet ja küsimusi mõnele. Robi, õige pole mõtet ehitada ahju, kus 300c korstnasse läheb, kõik võimalik peab jääma ahju. Veel nõrgem variant on
ehitada ahju kõrvale pink, kuhu energiaülejäägid salvestada. See puht pottsepa seisukohalt vaadatuna. Kõik ahju!

[Robi 1]

Ma olen ise seni paigaldanud termomeetri ainult ühele oma ( 4 küljest laskuvale) ahjule ja sellel pole siiani veel üle 150 C korstnasse läinud. Loomulikult leso poleks seal enam mõeldav,,,sest vaevu hoiab korstna soojana, et ei pigitaks. Ahi ise seisab mitu päeva soe.

[2korda2]

Ja endiselt - kui raske on vahet teha võimsusel ja energial?

Küttekeha nimivõimsus ehk koldevõimsus näitab soojuse hulka, mis vabaneb kütteseadme koldes etteantud kütusekoguse põlemise käigus.

"Eestis võib asulateedel liikuda 50km, asulavälistel teedel 90km, kiirteedel kuni 110km. Tallinnast Tartusse on umbes 185km/h." On jabur?
"Küttekeha nimivõimsus on kolde maksimaalne võimsus etteantud kütusekoguse juures." Ei ole ju nii keeruline?
Kuidas selliseid vigu esineb teadustööd tegeva isiku kirjutatud tekstis, on minu jaoks müstika. Ma saan aru küll, et artiklite eest palju ei maksta aga kas mehe nimi siis tõesti midagi ei maksa?
Miks "kütteseadme nimivõimsus" ahjude puhul ikkagi nii segane on? Näe, leidsin ka teistsuguse definitsiooni:

Kütteseadme nimisoojusvõimsus on kütteseadme valmistaja poolt garanteeritud tegelik kasutatav soojusvõimsus kütteseadme pideval kasutamisel.

"tegelik kasutatav soojusvõimsus pideval kasutamisel" - ma pole keeleteadlane aga ma loeks välja, et räägitakse ahju(!) keskmisest võimsusest küttetsükli jooksul. See oleks täiesti kasulik ja vajalik mõõdik tarbijale. Pane siia kõrvale veel kasutegur ja võimsuse muutumise graafik küttetsükli jooksul ja ongi asi selge!

Teine asi on ikka veel levitatav luul, justkui sama pinnatemperatuuriga aga erinevate materjalide korral võiks küttekeha võimsus erineda pea 2 korda. Just sel nädalal oli hea uudis, kus TÜ sai endale uue füüsikamaja. Ehk astuks autor sealt läbi ja küsiks järgi, kuidas see seisukoht pärismaailma füüsikaga kokku käib. Mina sellistest asjadest aru ei saa.

[meelisvaiksaar]

Õhtut.
Kahju...Siiralt kahju.
Enamus jutust on ülearvutanud inimese mäe möga.
Eriti lahe on Looder,kes sekundeerib . Ilmselgelt omamata reaalsusega mingitki pidepunkti...Peale foorumist loetu.
Millegipärast pole siiani nähtud ei moodul ahjude ega tehase pliitide ( Kaasaarvatud Kõik kuulsused müüginduses..Tulikivi..Nunnauuni ..Valmispliidid nii Saksast kui Austriast) umb ribi koldeid))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))
Kui kõik on nii juhmid ..Ja ei käi EN järgi..Kuidas neid müüa saab?????????????
Keegi ei keela Uususklikel ehitada papist ahjusid.....Aga palun vaadake oma mäe müga uuesti üle ja arutlege ...Siiani olen kuulnud ainult ühte väidet...Loll oled))
Ok. olen,
Sinnamaale ,kus ei ole mulle normaalselt ja katsetuste ( Meil ju kaks laborit)))) tulemusena selgeks tehtud,et see mida teen on halb( Vaatamata inimeste rahulolule)
ON SEE MÄE MÜGA.
Meelis

[Andrus Schults]

Teine asi on ikka veel levitatav luul, justkui sama pinnatemperatuuriga aga erinevate materjalide korral võiks küttekeha võimsus erineda pea 2 korda. Just sel nädalal oli hea uudis, kus TÜ sai endale uue füüsikamaja. Ehk astuks autor sealt läbi ja küsiks järgi, kuidas see seisukoht pärismaailma füüsikaga kokku käib. Mina sellistest asjadest aru ei saa.[/quote]

Kui materjalidel mingit vahet ei ole siis võiks ju ka tellistest ehitada selliseid väikseid ahjusid nagu neid näiteks malmist toodetakse?

[madis64]

Kui materjalidel mingit vahet ei ole siis võiks ju ka tellistest ehitada selliseid väikseid ahjusid nagu neid näiteks malmist toodetakse?

Ma arvan, et tsiteeritud mõtte autor pidas siiski silmas savi-keraamiliste toodete omavahelist võrdlust (ehk igikestvat tellis- vs pottvooder kemplust).

[rokikas]

Kui materjalidel mingit vahet ei ole siis ....

Point oli ju ...

Teine asi on ikka veel levitatav luul, justkui sama pinnatemperatuuriga aga erinevate materjalide korral võiks küttekeha võimsus erineda pea 2 korda.

Või väidad et m2. 80C. malmi küttevõimsus on suurem kui m2. 80C. savitellisel?

[madis64]

Või väidad et m2. 80C. malmi küttevõimsus on suurem kui m2. 80C. savitellisel?

Sõltub sellest, kas soojuse edastamiskiirus materjali pinnalt õhku on neil sama või erinev. Eelduseks on küttekeha konstruktsion, mis tagab materjali pinnatemperatuuri püsivuse.

Kes asjast rohkem teab, võiks numbrid välja käia.

[meelisvaiksaar]

Õhtut.
Enamus teemasid hääbub täielikku hämamisse. Väljamakeeli demagoogiasse.
Selge on see,et arvutused ja praktika erinevad . Võibolla ei erine ka niiväga..Lihtsalt meie KAKS LABORIT. Ei tooda mingit normaalset informatsiooni. ( Kahju)
Minu seisukoht on ikkagi...Kuniks ei ole midagi mille üle arutleda ( peale ütlemaks,et oled loll...või ei sobi enda kohale..kui kuningal riideid ei näe) polegi millegi üle arutleda.
Tublid,teadjad inimesed..Leevi..Looder ja ülejäänud arvutajad...tehke infopäev puudulikele..Näidake ette 3,4,5 aasta rahulolevad tellijad..Küll ma ka mõned leian.
Arutleme õhtul edasi.....................Ah jaa...Pole ju kellegiga arutleda..(Kokkusaamistel Teid ju ei näe) Virtuaalpottsepad)))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))
Isegi Kaminahi ja Riina olid suvepäevadel...Kus Teie olete virtuaalpottsepad??
Kas kellelgi on tund oma väärtuslikust ajast pühendada puuduliku harimisele.....??
Meelis

[JJR]

Või väidad et m2. 80C. malmi küttevõimsus on suurem kui m2. 80C. savitellisel?

Sõltub sellest, kas soojuse edastamiskiirus materjali pinnalt õhku on neil sama või erinev. Eelduseks on küttekeha konstruktsion, mis tagab materjali pinnatemperatuuri püsivuse.

Kes asjast rohkem teab, võiks numbrid välja käia.

Vastuse võiks anda see dokument. On küll reklaami maiguga, aga paremat kiiremini ei leidnud. Malmi siin küll kahjuks ei olnud....

http://www.watlow.com/downloads/en/trai ... ADM-89.pdf

"Hallide" kehade soojuse eraldumise koefitsent. Mustal kehal on see 1.

[JJR]

http://www.engineeringtoolbox.com/emiss ... d_447.html

The emissivity coefficient - ε - indicates the radiation of heat from a 'grey body' according the Stefan-Boltzmann Law, compared with the radiation of heat from a ideal 'black body' with the emissivity coefficient ε = 1.

The emissivity coefficient - ε - for some common materials can be found in the table below. Note that the emissivity coefficients for some products varies with the temperature. As a guideline the emmisivities below are based on temperature 300 K.


Brick, red rough 0.93
Brick, fireclay 0.75
Cast Iron, newly turned 0.44
Cast Iron, turned and heated 0.60 - 0.70
Limestone 0.90 - 0.93
Masonry Plastered 0.93

[stupiduser]

Minu meelest on üsna hea artikkel.
Tavakasutajale (stupiduserile) liigagi detailselt ära seletatud. Noh, et pane siibri taha termomeeter ahju kasuteguri kaudseks hindamiseks...
Mida te veel ajakirjanduses avaldamiseks ootate?
PS ärge alahinnake "targa" toimetaja mõjuvõimu

[kaminahi]

Küsisin isiklikult Eerika ahju kohta Mart Hovilt:

1. Kas ahi soojeneb ühtlaset?
M.H. : Jah
2.Kas põlemiskeemia oli korras?
M.H. : Jah
Kas kasutegur oli korralik?
M.H. : Jah

Ja ikka oli vana pottahi, millele mõõtmistulemustes neid vastused ei olnud, kuna ei saanud olla jaatavad, ikka parem.

Nüüd on selle ahju tulemused sootuks uuringute tulemuste kajastamisest kõrvaldatud. Ahju omanik oli nõus lahkelt jätkama uuringuid. Kuhu kadus huvi .... Milleks selline ressursside laristamine ühe grupi "aktivistide" ego toitmiseks?

[kaminahi]

Mart Hovi artiklist:
Võttes aluseks Wageneri tabeli, leiame, et ühe ruutmeetri pottahju välispinna võimsus on maksimaalselt 650 W. Ahju üks ruutmeeter välispinda kütab seega 6,5 kuni 8 ruutmeetrit põrandapinda sõltuvalt maja soojustusest. Meil levivate tellisahjude pinnavõimsuseks loetakse 340 W/m2, mis tagab toapinnast 3,4 kuni 4,3 ruutmeetri kütmise.

Telliskiviahjusid ehitatakse madalama hinna pärast, kuid nende soojuslikud parameetrid jäävad pottkiviahjule alla. Põhjus on üldiselt paksud ahju välisseinad ja lühikesed suitsulõõrid. Telliskiviahju saab ehitada sama heaks, kui on pottkiviahi, aga selle keerukuse tõttu on ahju tegemine töömahukam kui pottkiviahju puhul.

Miks küll EN 15544 koostajad neid tarkusi ei teadnud Keerutamine vanade nootide järgi jätkub. Keerake nüüd ringi, tehke "restart" ja saabuge tagasi reaalsusesse. See, et Koit Koppel ehitas ahju( uuringutes) kus korstnasse läheb üle 400 kraadi ei tähenda, et näiteks Eerika ahju pole olemaski, või et kõik pottsepad on tolad, kes korralikuma ahju ehitavad kui teie tunnistada suudate.
Ma arvan, et see teema jääb siingi lahenduseta.

[looder54]

Mart Hovi artiklist:
Võttes aluseks Wageneri tabeli, leiame, et ühe ruutmeetri pottahju välispinna võimsus on maksimaalselt 650 W. Ahju üks ruutmeeter välispinda kütab seega 6,5 kuni 8 ruutmeetrit põrandapinda sõltuvalt maja soojustusest. Meil levivate tellisahjude pinnavõimsuseks loetakse 340 W/m2, mis tagab toapinnast 3,4 kuni 4,3 ruutmeetri kütmise.

Telliskiviahjusid ehitatakse madalama hinna pärast, kuid nende soojuslikud parameetrid jäävad pottkiviahjule alla. Põhjus on üldiselt paksud ahju välisseinad ja lühikesed suitsulõõrid. Telliskiviahju saab ehitada sama heaks, kui on pottkiviahi, aga selle keerukuse tõttu on ahju tegemine töömahukam kui pottkiviahju puhul.

Miks küll EN 15544 koostajad neid tarkusi ei teadnud Keerutamine vanade nootide järgi jätkub. Keerake nüüd ringi, tehke "restart" ja saabuge tagasi reaalsusesse. See, et Koit Koppel ehitas ahju( uuringutes) kus korstnasse läheb üle 400 kraadi ei tähenda, et näiteks Eerika ahju pole olemaski, või et kõik pottsepad on tolad, kes korralikuma ahju ehitavad kui teie tunnistada suudate.
Ma arvan, et see teema jääb siiki lahenduseta.

400 kraadi korstnasse on palju, kust sinu andmed pärinevad? Kas jälle sinu luulu?
Milliseid tarkusi EN-i loojad ei teadnud, konlreetsemalt? Millised kõik "pottsepad"
peale sinu ja sinu jüngrite veel on tolad? Konkreetsemalt, milline on sinu ehitatud konkeeetne ahi, mida teised tunnistada ei suuda. Näita ära ka mõõtmistulemused oma korralikul ahjul, või jällegi sinu luul? Vastupidi, see teema on ammu lahendatud, ainult sina ei saa sellest aru!

[kaminahi]

400 kraadi korstnasse on palju, kust sinu andmed pärinevad? Kas jälle sinu luulu?

Minu andmed, nagu kirjutasin, pärinevad Maaülikooli teostatud uuringutest. Sinu puutetundlik Apple neid ei söö.

[looder54]

400 kraadi korstnasse on palju, kust sinu andmed pärinevad? Kas jälle sinu luulu?

Minu andmed, nagu kirjutasin, pärinevad Maaülikooli teostatud uuringutest. Sinu puutetundlik Apple neid ei söö.

Jah, olin sunnitud veelkord läbi lugema selle Maaülikooli teostatud uuringu ja kahjuks ei leidnud vastust sinu väidetele! Ehk annad täpsemaid vihjeid, kus on seal kirjas vastused minu küsimustele. See 400 kraadi on küll kirjas, aga on ka märgitud, et seda on palju. Sõnakestki pole aga juttu EN-i loojate ebakompetentsusest, sinu ehitatud ahju paremusest jne.

[kaminahi]

Jah, olin sunnitud veelkord läbi lugema selle Maaülikooli teostatud uuringu ja kahjuks ei leidnud vastust sinu väidetele! Ehk annad täpsemaid vihjeid, kus on seal kirjas vastused minu küsimustele. See 400 kraadi on küll kirjas, aga on ka märgitud, et seda on palju. Sõnakestki pole aga juttu EN-i loojate ebakompetentsusest, sinu ehitatud ahju paremusest jne.

Jah, olin sunnitud veelkord läbi lugema selle Maaülikooli teostatud uuringu .

Kes iganes sind sundis, sundis ta sind lugema valet uuringut. Maaülikool on teinud rida uuringuid ja sa küsi, et Mart Hovi saadaks ka sulle need materjalid. Tegelikult on need kõik sinu Appeli sees olemas. Ka siin foorumis, muide...

Sõnakestki pole aga juttu EN-i loojate ebakompetentsusest, sinu ehitatud ahju paremusest jne.

Et siis puukuuri võrdlus on sinusugustele täiesti piisav

Mis osas on see vana pottahi parem Eerika ahjust?

PS

Pane palun selgituseks link, millist uuringut olid sunnitud lugema.

[looder54]

Nojah, küsimusele vastad sa ikka ja jälle küsimusega. Puukuuri ei ehita tänapäeval enam keegi ahju, nii, et võrdlus jääb minule arusaamatuks. Normaalne on, et elamise soojustus enne korrastatakse, arvutatakse soojavajadused ja alles seejärel arvestatakse ahju võimsus ja ehitatakse ahi. Tõsiküll, erandkorras ehk läheb vaja nn. massivahju, aga Eesti tingimustes vaevalt. Salvestavat massi annab
peita palju väiksema ahjukesta sisse, kui teed seda sina. Sellisel kujul langevate lõõride pikkus jääb lühikeseks. Sina ehitad lõõripikenduseks pingi. See pole ju enam ahi! Ehk tuleks midagi muud välja mõelda? See selleks. Eerika ahjust olen juba rääkinud, kusjuures ainult vigasest koldest, lõõristikuni ehk kunagi veel jõuame. Mina pean seda kehvakeseks tänapäeval, nagu kogu ahju. Ootan ikka oma küsimustele vastuseid.

[kaminahi]

Kaunis inimene , ma ütlesi sulle kust sa vastused saad
Lõpeta see teiste soperdiste järelekiitmine. Sa ei tea ju Eerika ahjust, koldest, lõõristikust mitte jeesuse miskit aga ikka kõigist targem. Aitab küll. Arenda ennast ja siis proovi uuesti suhelda.
Miks küll on mõned inimesed omale sellise nõdrameelse saatuse korraldanud...

[looder54]

Kaunis inimene , ma ütlesi sulle kust sa vastused saad
Lõpeta see teiste soperdiste järelekiitmine. Sa ei tea ju Eerika ahjust, koldest, lõõristikust mitte jeesuse miskit aga ikka kõigist targem. Aitab küll. Arenda ennast ja siis proovi uuesti suhelda.
Miks küll on mõned inimesed omale sellise nõdrameelse saatuse korraldanud...

"...teiste soperdiste järelkiitmine!" Kaminahi, sa mine vaata peeglisse ja mõtle selle üle, kes sinule sealt vastu vaatab. Kes on see mees, mida tema elus korda on saatnud, palju on tema õppinud, seejuures pottsepandust. Ega kursused, millega sa siin uhkeldad, ei anna midagi osalisele, kes esimesel päeval kohale tulles paar pilti klõpsab ja siis minekut teeb. Mokaotsast suureliselt visates, et temal siit õppida polegi midagi. Kes oled sina, arvustama teadjate inimeste tööd?
Nagu Andrus juba rääkis, jäta oskamatuse , hämamise ja valearusaamade
kultiveerimine! Kõigele vaatamata loevad seda foorumit ka tavainimesed. Minu pärast ära muretse, kõik on kontrolli all. Kuidas ma siis ei tea sinu ahjudest midagi? Ei ole ju kauge ajalugu see, kui sa oma tegemisi valgustasid just siin foorumis ilusate värviliste pildikestega. Pahn, ma ütleksin siiralt. Sorry!

[kaminahi]

Tead, juhm, sa ikka natuke segad minu elu ka juba. Tsupakaa.