Kui sügavale panna maakütte kontuur?

[holliman]

Tere,
teema nimelt selles, et lasen paigaldada maakütte omale. Maad on piisavalt, kasutan ära taga aias oleva madalama ja niiskema maa osa.
Kuid kui sügavale panna maakütte kontuur?
Küsimus tekkis nimelt seoses sellega, et kunagi loodan seda maapinda tõsta ja ajada tasa, kuid 100% kindel selles ei ole.
Kas selles on midagi halba, kui praegu panen 70 cm sügavusele ja hiljem lisan 30cm mulda?
Või panen praegu 1 m sügavusele ja lisan 10 aasta pärast mulda ja jääb 1,3 m sügavusele.

Aitäh nõuannete eest

[hajameelne]

Tere.
See oli küsimuseks ka enesel, kui kevade poole maakontuuri hakkasin paigaldama. Müügimehed pakkusid 1 meetri sügavusele. Ise aga arutlesin tollal selliselt, et kuna puurkaevudega süsteem on suurema kasuteguriga, siis põhimõtteliselt on mõistlikum ka horisontaalkollektor asetada võimalikult sügavale. Piirid seavad kaevetööde aja kasv (lõpuks ise kaevasin) ja kaevikus olemise ohutus (varisemine). Müügimehed küll erilist entusiasmi ei avaldanud, rääkisid, et päikese osa jääb väheseks. Kahjuks päike paistab piisavalt ainult soojal ajal ja lumevaesel talvel tükib sinna meetri kanti läbi külmuma. Eriti, kuna kollektor külmetab alt vastu. Seega päikesest suvel saadav kasu talveks olematu.
Sai lõpuks kaevatud 1,5m sügavused kraavid. Hetkel sooja vett tehes ütleb soojuspump siseneva soojuskandja temperatuuriks 16C, seega ka sellisel sügavusel päike avitab. Aga eks näis, mis talvel saama hakkab.
Teine asi, mis tehtud sai, oli pakkumistes toodud maakontuuri pikkuse korrutamine kahega (2x350m). Pikkuse lisamine vähendab pumba poolt tekitatavat koormust pinnasele talvel ja seega hoiab kasutegurit kõrgemal. Maad oli, ise kaevasin, toru ja piirituslahuse maksumus võrreldes muuga tühine.
Ehk oli abiks.

[Küülaline]

kaevatud 1,5m sügavused kraavid ... (2x350m) ... ise kaevasin

Käsitsi kaevasid 700m 1,5m sügavust kraavi ? Kui kaua?

[Kalvis]

Niipalju on kõrvu kostnud, et sobiv sügavus on täpselt pinnase külmumispiir. Allapoole mitte mingil juhul, näiteks 2 m on juba liiast. Ise paneks 1,5 m sügavusele.

[Melioraator]

Soovituslik on ikkagi meeter +-10cm. Kui on vesine pinnas, võib panna ka 1.3.
Kontuuri pikkuse korrutamine kahega on nüüd küll üsna huvitav väide. Olenevalt pumba suurusest on tootja ette näinud maksimaalse kontuuri pikkuse. Kui konkreetsele pumbale on tootja max 500 meetrit ette näinud ja inimene oma tarkusest 1000m paneb, siis on see korralik ülekoormus tsirkulatsioonipumbale, kuna vedeliku takistus torus muutub 2x suuremaks. Sellisel juhul hakkab tsirkulatsioonipump olulisel määral rohkem voolu tarbima ning sääst küttekuludelt kahaneb tuntavalt. Halvemal juhul küpseb tsirkulatsioonipump üldse ära.
Tuleb siiski järgida tehase ettekirjutusi ning paigaldada toru vastavalt pumba võimsusele.

1.5 ja sügavamale paigaldatud torul võib tekkida probleem talvisest töötsüklist taastumisega, kuna horisontaalkollektori puhul toimub taastumine peamiselt "ülevalt poolt" tuleva soojusenergiaga.
Juhul, kui toru on näiteks osaliselt 2m ja osaliselt 1m sügavusel (nagu näiteks kahes kihis kollektoritel), siis ei teki taasumisega probleeme, sest torus voolav vedelik kannab sooja sügavamale ise edasi.

Pinnase külmumine toimub tavaliselt ikkagi kusagil 80cm sügavusele (kui lund pealt ära ei lükata) ja seega pole erilist pointi seda toru sügavustesse kaevata.
Kui kollektor on liiga sügaval, võib nn. igikelts tekkida 2-5 aastaga, sest maapind ei jõua taastuda.

Puurkaevud ja muud taolised lahendused kasutavad põhjavee temperatuuri, mis on aastaringselt kuskil +7c, kuid need asjad ei ole horisontaalkollektoriga üks-ühele võrreldavad.

[Coolhouse]

Tema algatajale: pole midagi püsivamat kui üks ajutine asi .Vist ei ole mõtet külmumispiirist kõrgemale seda toru panna.


Kui on 2 kontuuri 350 m või 2 tk 500 m siis võib need ka paralleelselt ühendada ja veepumba jaoks torustiku takistus ei suurene.
Soov on siis võtta maapinnast soojust ära. On olemas soovituslikud andmed kontuuri pikkuste kohta. Ühed andmed põhinevad tootjate soovitustel, teised näiteks Saksamaa standarditel vastavalt soojuspumba võimsusele,tegelikule aastasele tarbimisele, pinnase tüübile ja soojuspumba kasutegurile . Teatavasti ei ole meie kliima ega pinnas päris Saksamaa või Skandinaavia oma. Seega meie kontuur võib sõltuvalt kohalikust pinnasest olla pikem.
Kontuuri pikkuse saab soojuspumba müüja arvutada programmiga või seda saab arvutada valemite abil ise.
Minu meelest on hr Hajameelne päris hästi asja olemust tabanud.

Soojus liigub soojemalt kehalt külmemale so kui toru on külmumispiirist allapoole paigaldatud ja ülevalpool on jäätunud pinnas siis järelikult võetakse soojust külmumata pinnasest. Lugu on nii et pole mõtet 1,2...1,5 m sügavamale toru kaevata sest kui 2 m sügavusel on maapind soe siis liigub see soojus ikka külmema toru poole.
Mis puutub võimaliku igikeltsa tekkesse siis on see pigem liialt lühikese kontuuri probleem.
Ei tasu ka unustada et maapind on soe ka sügavamal kui maakontuur asub. Ka see soojus tuleb talvel mängu.

Melioraatoril on õigus et veepump peaks sobima torustikuga kokku kuid see ei ole nii hull probleem, tootlikus peab olema piisav.Piisava pikkusega kontuuri aastane soojustootlikus annab kindlasti maast võetava soojushulga so parema kasuteguri kaudu selle veepumba energiakulu tagasi. Soojushulga ülekandmiseks vajalik pumbatava vedeliku hulk on arvutatav kuid seda on arvutanud ka tootja.Kuna jm kohta tuleb pikema kontuuri koormus maapinnale väiksem siis jahtub maapind aeglasemalt so on kõrgema temperatuuriga, mis annab parema kasuteguri.

Soojuspumba tööpõhimõte ongi selline et ta tarbib elektrienergiat,mille abil võetakse maapinnast (või õhust) ära soojust. See tarbitav elektrienergia koosneb valdavalt kompressori ja kahe veepumba poolt tarbitavast energiast.
Piltlikult öeldes,mida suuremat tööd teevad pumbad, seda laisem on kompressor st ta ei pea nii palju tööd rabama.

[hajameelne]

Tere.
Käsitsi ei kaevanud . Rentisin väikese kopa ja 5 päeva võttis meetri laiuse 350 m pika kraavi kaevamine ja kinni ajamine aega. Algul oli küll tempo madal, kuid hiljem läks juba rõõmsamalt.
Ning jah, kaks kontuuri on paralleelis. Ei mäletagi, mida pumbamüüjad max trassi pikkuseks ütlesid, pumbaks on Buderus WPS11.
Igikeltsa teema on minu meelest samuti liig lühikese kollektori teema ehk siis suur koormus pinnasele. Ja kui päike juba meetrisügavust pinnast sulatama hakkab, on tõenäoliselt vajadus maja kütta vähene. Seega on suvi otsa aega pinnast soojendada. Ning kinnise kontuuriga süvakollektorid (100-200m pikad) ei tekita samuti igikeltsa. Põhjavesi nüüd vaevalt nüüd kogu puuritud osas liigub.
Veebis saab näiteks Buderuse pumpade kohta arvutusi teha aadressil http://www.vpw2100.com/af/login.asp?lng ... teCountry=.
Kui veel pumpa kommenteerida, siis Buderus sai valitud mite kõige uuem mudel, et tal lastehaiguseid poleks ja teadaoleva hooldusega tegeleksid vähemalt tuttavad. Siis on keda pigistada. Veebileht soovitab minu maja puhul WPS6 -te. Vaadates tootjate antud diagramme ja kasutatud seadmeid, siis 11kW isend oli parima kasuteguriga ja hinnavahe mälu järgi mõnisada eurot. Peast mälu järgi kirja pannes tasus rahaline kulutus näiteks 0,2 ühikuse COP tõusu korral, 10a peale mitmekordselt ära. Samuti seoses võimsuse tõusuga kadus vajadus tennide järele ning pumba töötunnid aastas vähenesid.

[Külaline]

Mis sellisel juhul maakontuuri ehitus maksma läks? Kopa rent? toru? mis veel?

Kas toru saaks maha panna ka selle kettfreesiga või mis iganes ta nimi on ,....?

Mul miski hektar rohumaad, mille peale tuleb vist kunagi maja ehitada. Kas sellise krundilahmaka puhul on maakontuuri tegemine lihtsam? Kas on mõtet teha siis kontuur pikem, et pumba COP olek parem? ..Või kütaks ka abihooneid?

[hajameelne]

Buderus WPS11 + Drazice nado 750v3 paak + maakollektor + kokkuühendamine, täitmine, häälestamine ning ühendamine vana puukatla osaga = töötav süsteem kokku ca 8,5keur.