Korstna renoveerimine

[amatöör1]

Nüüd siis korstna taastamise plaan paigas. Peale kütteperioodi vana korsten lammutada kuni teise korruse laeni
(ca 4m), allesjääv osa (ca 5,5 m) seest puhastada (ideaalselt puhtaks nagunii ei saa), avada ahju ja pliidi slepe korstnasse suubumise kohast, vintsi abil lasen korstnasse keraamilise toru läbimõõduga 200 mm koos vastavate slepe kolmikutega, keraamilisele torule tuleb plekkvitsaga peale panna plekiribad mis hoiavad toru korstnalõõris keskel
( tuleb ise teha kuskil pole selliseid leidnud), taastada pliidi ja ahju sleped aheneva keraamilise toruga ja loomulikult ümber kivid, valan siis toru ja korstnalõõri vahele jääva vahe shamotisegu täis ( eriti ei usu, et õhukesed tsentreerimise plekiribad seal paisumisega midagi lõhkuma hakkavad), lammutatud osa asemel panen keraamilise toruga moodulkorstna, tugevuse mõttes vana ja uue ühenduskohta veel valukatik ümber ( vana korstna otsa mõõtudega). Moodulkorstna katmine veel tiba segane kas piisab kui krohv + võrk + krohv, muidugi kui arvestada vana korstna mõõtusi saab moodulile ka kividest kesta ümber laduda. Vahepeal välgatas isegi mõte, et uus osa teha alumisega sarnaselt kivid + segu + keraamiline toru. Pööningu osa aga külm ja kohe jälle see pigiprobleem kohal. Metallkorstnat oleks muidugi kordades lihtsam ja odavam paigaldada, aga peale mõningate nägemist.... nojah sobivad siiski kaasaja kütteseadmetega. Praegu valmistab muret vaid keraamilise toru hankimine, pakutaks pidevalt nö täiskomplekti.

[Robi 1]

Mina muidugi ei tea...aga kas ei oleks ikkagi kergem teha lihtsalt uus korsten üleni.

[kaminahi]

Mina muidugi ei tea...aga kas ei oleks ikkagi kergem teha lihtsalt uus korsten üleni.

Vähemasti väärib kaalumist

http://www.schiedel.ee/tooted/isokern

[amatöör1]

Aastaid 3 tagasi oleks uue ehitus olnud kindlalt eelistatud. Eks oma süü, et ei pööranud ennemalt korstnale tähelepanu, kõik lihvitud, lakitud plaaditud, ürita sealt seda vana välja saada. Kahjuks on see kahe korruse osas täiesti välistatud. loomulikult niiviisi uut asja ei saa aga kindlasti tunduvalt kindlama kui olemasolev. Muidugi kõige iroonilisem on veel asja juures see, et korstna osa mis lammutamisele läheb on kõvasti üle keskmise ja peaks veel palju vastu, see osa mida lammutada ei saa on just see mis peavalu tekitab

[motamees]

... valan siis toru ja korstnalõõri vahele jääva vahe shamotisegu täis...

Keraamilise toru joonpaisumise peale oled mõelnud? Miks just samotisegu?

[amatöör1]

Kuna keraamiline toru on ju ka samotist valmistatud, seega peaks samotisegu sinna sobima. Kui antud kooslusele tekivad torusse praod siis samotisegu nagu moodustab kaitsva toru. Kunagi sai niiviisi sauna korstent lapitud, seest suht pigine sinna sisse seesamune drenaasi toru mis põldude kuivendamisel kasutati, siis vahe samotisegu täis, tõsi see, et toru lagunes paari aastaga ära aga see samotisegu ei tahtnud siis ka alla anda kui sai korstent lammutatud, ühtegi mõra küll ei leidnud. Muidugi antud valatud osa oli vaid 2m praeguse 5,5 m vastu.Sauna korsten sai ikka ahjust otse päris korraliku kuuma ja leegi ka peale. Või on mingi parem segu mida kasutada?

[kaminahi]

Kuna keraamiline toru on ju ka samotist valmistatud, seega peaks samotisegu sinna sobima. Kui antud kooslusele tekivad torusse praod siis samotisegu nagu moodustab kaitsva toru. Kunagi sai niiviisi sauna korstent lapitud, seest suht pigine sinna sisse seesamune drenaasi toru mis põldude kuivendamisel kasutati, siis vahe samotisegu täis, tõsi see, et toru lagunes paari aastaga ära aga see samotisegu ei tahtnud siis ka alla anda kui sai korstent lammutatud, ühtegi mõra küll ei leidnud. Muidugi antud valatud osa oli vaid 2m praeguse 5,5 m vastu.Sauna korsten sai ikka ahjust otse päris korraliku kuuma ja leegi ka peale. Või on mingi parem segu mida kasutada?

Kui vähegi saad, jäta tegemata. Tutvu ennem joonpaisumisega.

[amatöör1]

Natuke ikka elnevalt tutvusin: Korstna enda paisumine on tõesti suurem kui samotisegu oma, samas aga samotisegu on otseselt vastu rondo plus keraamilist toru, seega tema temperatuur kõrgem, kuna vana korstna sisepinda ei ole kindlasti võimalik ideaalselt puhtaks saada siis soojusülekanne samotisegult korstnakivile on veidi takistatud, seega antud kahe materjali vahel ei tohiks tekkida kriitilisi pingeid. Kahjuks puudub igasugune info rondo plus keraamilise toru paisumise kohta, vist ülimalt salajane ja keegi ei ütle seda välja. Siin võin tõesti raskelt eksida kuna arvestasin, et antud toru paistab välimuselt nagu oleks samotist valmistatud ja seega ühtlustasin toru ja samotisegu paisumised.Uue toru välispind on kare ja puhas seega peaks toru ja segu moodustama ühtse monoliidi kus puuduvad soojusülekannet takistavad tegurid
Kui olen väga valesti asjast aru saanud, palun selgitage millega alt läksin ja justnimelt konkreetsete arvudega

[motamees]

...Kui olen väga valesti asjast aru saanud, palun selgitage millega alt läksin ja justnimelt konkreetsete arvudega

No on ikke teadlased kokku sattunud (mõnes teises teemas ei julge piiksatadagi). Kuskohast neid konkreetseid arve ikke võtta on? Talupojamõistus aga ütleb, et keraamiline toru paisub rohkem, kui väliskihid ja siit hakkab pahandus pihta. Polegi enam oluline, kas pragu on 1mm või 10mm. Pragu tekib igal juhul kusagile. Ma mähiks siis ennem valamist keraamilise toru klaasriide sisse vähemasti. Valaksin saviseguga, kus väheke ka tsementi sees. Ülemineku juures peab vaatama, et joonpaisumine saaks vabalt edasi minna järgneva etapi torudele. Ka korstna tipus peab arvestama sisetoru ja väliskesta erineva liikumisega, et vältida ekstsesse.

[amatöör1]

No näed siis konkreetne jutt ja asi selge. Minu eksitus oli siis eeldus, et lugesin antud korstnaelemendi ja samotisegu üheks monoliitseks tükiks. Tänan motamees asjalike nõuannete eest! See klaasriide sisse pakendamise peale nagu ei tulnudki kuna olin oma üheks tükis valamise juures kinni. Mille pärast savisegu on parem ?

[motamees]

... Mille pärast savisegu on parem ?

Odavam.

Samotisegu vajab keramiseerumiseks teatud temperatuuri. Usun, et samotisegu ei saa antud koha peal kunagi "küpseks", kui just korstnapõlengu ajal.

Vanasti ( praegugi teevad seda paljud) lapiti saviseguga ka koldeid. Savi kannatab ju kuuma palju, tsement ei kannata. Tsementi soovitasin väheke panna, et savi ei pudiseks, kui kusagilt võimalus on.

Vaata ka mu allkirja...

[amatöör1]

Jah, ei vaidle vastu, odavam.Korstnapõleng, kui uskuda müügimeeste juttu siis kõik need korstnad peavad vabalt põlengu vastu. Tegelikult vist korraliku põlengu ajal vajub metallsisu ilusasti kortsu kokku niikuist dembli kirsa ja keraamika pillub tükke igasse kanti. Ei ole selle kivi ja mördiga nii sina peal ja ei mõelnud sellele, et see samotisegu jääb seal tooreks, nojah menutasin siin oma sauna korsten ja muidugi see sai ikka tõelist tuld näha, lammutuse ajal see jubedalt kõva samotisegu osa seal korstnas tahtis ikka päris suurt haamrit saada, siit siis see vale arusaam.
Tänan motamees! Kas oleksid nõus selle minu aretatud plaani veelkord kriitiliselt üle vaatama ja märkima ära need kriitilised kohad kus võin saada tulekahju kaela või siis kergemal juhul kogu kupatuse ümbertegemise. Tean seda, et Tona tüüpi keraamiline toru uputatakse niisama sinna vanasse korstnasse sisse, töö kiire korralik ja lihtne aga minu hing ei talu kohe kuidagi seda, et vana lõõri ja toru vahel on lihtsalt tühimik, see on niikui mingi kiiks kallal, lihtsalt pean selle miskit täis valama. Mul siin töö juures suurte katelde isoleer matt, kuskil 1cm paks ja kui ei eksi siis töötemperatuur mingi +1500 c või oli isegi rohkem. selle võin vabalt ümber keraamilise toru panna ja ülejäänu vahe siis svisegu täis. Rondo plus ja fibo keraamikal puudub see ühendusrant ja neid nii sügavale uputada on ikka probleem, kuna rant puudub siis pikkisuunas paisumise liikumine on vähem takistatud.

[Robi 1]

Toru ei saa jahutust kui kinni paned. Pole sinna midagi vaja ümber panna.

[motamees]

... Kas oleksid nõus selle minu aretatud plaani veelkord kriitiliselt üle vaatama ja märkima ära need kriitilised kohad kus...

Ega ma ei oska olla eriliselt kriitiline. "Kus viga näed laita, seal tule ja aita" põhimõttel olen toimetanud.

Toru ei saa jahutust kui kinni paned...

Rondo+ moodulil on kaasas kohe villamatt, mis toru ümber mähitakse. Lähtudes sellest arvan, et isoleerimine ei tee torule suurt midagi halba.
Moodulkorstendel on sisemine ventilatsioon küll, aga see on villa ja kesta vahelise osa jahutamiseks.

Pitsi otsas peab ka õhuava olema.

Korstna vendi rest.JPG (20.27 KiB) Vaadatud 6584 korda

... Tegelikult vist korraliku põlengu ajal vajub metallsisu ilusasti kortsu kokku niikuist dembli kirsa...

Tembelisti kirsa.

Metallkorstna varjatud pale..JPG (67.4 KiB) Vaadatud 6584 korda

[amatöör1]

Heakene küll kui kriitikat tea eip taha siis küsiks veidi teisiti: Kuidas ise toimetaksite samasuguste tingimuste juures, st. alumine vana korstnaosa jääb alles ja pööningult alates võib alles uue ehitada ?? No nii lühidalt, vana puhtaks, sleped lahti, kuidas taastate ( va. segu ja plekk ) vana? Mismoodi kinnitate uue vana otsa ? Muidugi siin veel see jahutuse värk.Vähemalt schiedeli korstna juures on öeldud, et vent on võimaliku niiskuse välja ventileerimiseks, pole mainitud jahutamist Uue korstna algusesse panna jahutuse rest??? Pööningule? Ventileerida praktiliselt õuetemperatuuril osa, tavaliselt ikka soojustatakse selliseid osasi. No toru ju ette nähtud 600 c töötama, vill vist enamgi, ok mantelplokk peaks ka ikka mingi 100c välja kannatama, et sellist tepi mantelplokile saada peaksin oma ahju ja pliita lõhki kütma ja siis jääb vast ka väheks, no pigipõleng sellisel juhul võib vast küll antud kooslus otsad anda ja sedagi siis kui pigi ikka paksult täis, siis lendab see asi laiali juba põlenud pigi paisumise arvel, mitte temperatuuri pärast. Ok allosas võib sellisel juhul kasutada randita toru, paar kihti klaasriiet ümber, soojusülekanne siis vahele valatud segule ja sealt edasi. Ahjus ju kasutate 10mm villa ja kivi peab vastu, no see keraamiline toru ju praktiliselt sama mis samottkivi vähemalt tep taluvuse suhtes??? Sama keraamilise toruga metallkorstnal aga puudub seesamune vetilatsioon, töökeskonnaks täpselt sama olukord? Milles seisneb siis selle vent osa tähtsus,selge on see, et jahutada villa välispinda ja mantelploki sisepinda, millises olukorras?? tavakütmise juures vist asi eriti ei toimi, kuna õhuvahe suht väike, vill ja plokk karvased, piisav takistus loomulikule õhuvoolule, jääb veel üle pigipõleng kui hoitakse sellega ära mantelploki kriitiline kuumenemine ??Jeps, kui läheneda asjale nii nagu mina tahan st, mingi erisünnitis, tundub, et sellist asja pole vist keegi teinud??????
Kindlasti olete kõik kokku puutunud kaasaja keraamiliste moodulkorstnatega, siit siis üks küsimus: Millise firma keraamilist toru eelistada; Tona, Schiedel, Fibo. Letihinna järgi on Tona kõige kallim, Fibo kõige odavam. Minu 9 m korstna juures kujuneb vaheks kuskil 200 euri, see ei ole enam selline näitaja mille pealt kokkuhoidu teha. Teie arvamus milline neist on vastupidavam st ka lollikindlam kasutuse juures. Tehnilised andmed reklaam voldikutel on kõigil ühesugused, kuskil videos nähtud, et Tona toru on löögile veidi vastupidavam, see aga nö. tootja oma video. Ma ei ole kivide ja seguga mitte teps sina peal, teinud vaid kaks sauna korstent, ühe kamina ( isegi ei aja suitsu sisse ja tõmme ühtlane ) ja ühe pliidi soojamüüri. ilusad nad ei saanud, kui tahtsin korstna seest siledaks saada siis väliselt jäi ta natuke täissöönud boamadu meenutama, no päästis krohvimine. Kamina ja pliita soojamüüri silmale ilusamaks muutmine toimus plaatidega katmise teel. Seega ees ootav töö on üsnagi suur ja eks saab siiski ehk mõne asjatundjaga kokkuleppele, et vaatab kasvõi juures libistab õllet ja kamandab. Tagasi tulles nüüd nende keraamiliste torude juurde ja nende uputamisest vanasse korstnalõõri paistab kõige sobiliku olevat Tona toru, seal seda ühendusranti päris paras jagu, pole karta, et alla lastes midagi paigast nihkub. Samas kui neid kõike kolme toru poes leti pääl näha ja näpuga katsuda jääb esikohale Fibo oma. Palun jagage kogemusi kasutuse ja paigalduse poole pealt!!!

[motamees]

Kui nüüd rääkida, mismoodi ma oma korstna kodus teeksin, siis ...
Kuna all väljapoolt ligi ei saa, siis midagi enamat ei osanudki kritiseerida. Toru sisse, toru ümber vill või klaasriie, väljapoolt valaks saviseguga (põhjustest juba kirjutasin). Teise korruse korstnaühenduste juures jälgiksin erilise pedantsusega joonpaisumise tegureid. Ühendusel peab jääma vaba ruumi üles-alla liikumiseks. Seoses sellega tuleb teha ka vastav ühendus küttekeha küljes.
Ohutuse mõttes on ju kogu see osa veel kivikorstna sees, mida sa praegu kütad.
Põõningu osas läheks juba edasi tehase korstnaga ja nii, nagu eeskirjad nõuavad. Isiklikult pooldaksin edasiminekuks Isokerni. Isokern on soojapidavam, kui Rondo+ (tehase spetsialistide jutu järgi). Seal peab aga kõvasti mõtlema, kuidas teha üleminek - ühel on sisu erldi ja teisel koos väliskestaga. Lihtsam oleks muidugi minna samase korstnaga lõpuni.

[amatöör1]

Tänud vastuse eest!
Äsja sain ka kirja Tona korstende esindaja käest. Ventilatsioon villa ja ploki vahel on ette nähtud niiskuse eemaldamiseks. Küsimusele kui jätan selle venti ära, kas siis ikka garantii kehtib? vastati, et kehtib. Tundub, et Tona paigaldus olemasolevasse lõõri on kõige lollikindlam ( seal pole võimalik, et liitepunkt toru allalastes ära nihkub) jään Tona komplekti juurde. Olemasolevasse lõõri lasen toru koos komplektis ettenähtud villaga ja õhuvahe valan seda savisegu täis. Slepede väljavõtted ümbritsen samamoodi villaga paisumise kompenseerimiseks. Uue osa üritan ikka nii paika saada, et keraamiline toru saab korstna tipuni vabalt pikeneda. Uue osa korhvin, panen võrgu ja veelkord krohvin. Katusest väljaulatuvas osas on kasutan neid kiviimitatsiooniga plokke. Paigaldus siiski meistrimehe silma all ja mida rohkem paigaldusjuhendit lugeda seda parem. Loodan, et antud teostus on piisav. Kas just tahmapõlengu aeg võib voodis rahulikult teist külge keerata ei tea aga vast nii kindel on küll, et kohe asju pakkima ei pea hakkama, jõuab ennem ikka ühe väikese teha. Motamees tänan sind veelkord asjalike nõuannete eest! Annan sulle teada kui alustan selle tööga, kui juhtud juhuslikult Pärnu kandis ringi rallima siis oled alati teretulnud tööd jälgima, kõrvalpõike tasumine minu poolt.

[motamees]

... Kas just tahmapõlengu aeg võib voodis rahulikult teist külge keerata ei tea...

Poja uue majal paigaldasime keskkütte katla jaoks Rondo+. Katla põlemisprotsess on selline, et tsüklitena tekitab pigi. Ükskord poiss helistas mulle ja küsis, mis peab tegema - pigi põleb. Ma vastasin, et midagi ei saa teha. Looda, et müügimeeste jutt korstna põlengukindlusest on õige ja toimeta omi toimetusi. Nii ka läks. Kindlasti on toimunud ka selliseid korstnapõlenguid, mida poeg pole näinud, sest aeg ajalt on korstnajalg pigipuru täis. Ka on plekist korstnapikendus 5 aastaga otsa saanud. Peale esimest põlengut algas korrosioon.
Igastahes siiani on korstnajalas ainult pigipuru, mitte keraamika puru.
Head und ja rahulikku südant

[amatöör1]

,,, no kas suure saladuskatte all nagu ei mainiks mis metallist see korstna pikendus ka oli...... mul oli ju algul plaan metallikas sisse panna,,, ok praegast ma mõtlesin vist oma rikutud mõistuse kohaselt

[motamees]

,,, no kas suure saladuskatte all nagu ei mainiks mis metallist see korstna pikendus ka oli...... mul oli ju algul plaan metallikas sisse panna,,, ok praegast ma mõtlesin vist oma rikutud mõistuse kohaselt

Ma ei saanud aru, kui rikutud sa just oled.
Korstna pikenduse tegi plekksepp katuseplekist. Kui põletust ei saaks, kestaks päris kaua.
Ilmselt on siiani su plaan olnud päris õige. Ega see ei tähenda midagi, mida ma räägin. See võib olla täitsa vale. Kuna aga keegi mind ja sind selle eest ei sõima, siis tähendab päris mööda pole ka pannud.

[amatöör1]

Palun infot millise seguga krohvida Rondo+ korstna plokke pööningul ja millisega korstnapitsi osas? Millist võrku kasutada armeerimiseks? Üldiselt tehti siiski mulle selgeks, et segu valamine vanasse korstnalõõri uue korstna isolatsiooni ja lõõri vahele on suht riskantne, võib isolatsiooni liiga kinni pressida ja keraamiline toru hakkab soojenemise/jahtumisega korstnast välja pugema.

[amatöör1]

Nüüd siis olukord niikaugel, et uus keraamika vana korstna sees

[Robi 1]

Lasite vintsiga alla...nagu näha.

[amatöör1]

Niiviisi sai toimetatud jah, kahekaupa liimisin keraamika kokku 24 tundi ootamist ja allapoole ning uuesti 2 tükki kokku, ei julgenud jutiga lasta segu ju toores nihkub ära, las kivistub siis parem villa ka ümber panna. Vana korstna ja uue vahe kavatsen kuni suubumisslepe alguseni liiva täis valada, sealt edasi juba peenike kergkruus. Fikseerib paremini korstna, vill laseb keraamikal omasoodu mängida ja kui aus olla siis ühe nädala õhtupoolikud kulusid vana korstna puhastamiseks pigist kuid tulemus jäi ikkagi nadi. Arvan, et kergkruus ja liiv seaovad selle pigi ja ei lase tead väljapoole tulla. Tegelik peavalu kuidas vana ja uue väliskestad omavahel kokku panen

[amatöör1]

Korsten siis ka tööolukorras järele proovitud ja seda juba üsna tükimad aega. Väli ja sisevaatlus on andnud rahuldava tulemuse. eks õige kütte saab siiski alles talvel. Üks veidi ebameeldiv ilming on küll ilmunud. Hetkel selline olukord kus eriti sooja pole vaja ja vahel nii ülepäeva või pikema vahega pliidi alla tuld tehes tekib suitsu tagasilöök, hakkab nagu tõmbama ja siis annab sahmaka tagasi. Ei oska muud järeldada, et keraamika ei ima niiskust, ja jahtub pikema perioodi jooksul maha, esimene suitsugaas kah külm ning saabki see tagasilöök olema, ei usu, et ühendustes miski viga, need sleped said ka uued keraamikast ja palju siledamad kui vanad sleped. Eks õige tulemuse saab alles kevadel kui kütteperiood läbi. Proovitud ahju ja pliiti ka korraga kütta tõmme võimas kui korsten esimese sooja kätte saab, puhub taevasse juskui reaktiivi joa, varemal selline kuidagi veniv suits korstna pitsi otsas. Mida siis ehituse poolelt kokkuvõtteks öelda, eks ta selline veidi nokitsemise töö oli. Teise korruse laeni vana korsten maha, keraamiline toru kokku liimitud kahekaupa ja vintsiga sisse lastud, sleped lahti, toru kohal märkisin slepe avavused ära, tõstsin korstna uuesti välja, lõikasin slepe avad sisse, lasin uuesti toru tagasi koos kaasasoleva isoleervillaga mille kinnitasin roostevaba mesilasraami traadiga ja peale veel kiht foolium teipi, slepeühendused kohale liimida, vill vahele , vana korstna ja uue toru vahe kallasin kergkruusa täis 4 - 10 mm jämedust, teise korruse laest edasi siis juba täiskomplekse korstnaga plokk toru ja vill, vana korstna ja uue ploki valasin omavahel kokku, uuele plokile said ka armatuur sisse, kinnitus sarikate vahele, plekk lõpuks üles harjast välja ulatuvale osale ümber ja oligi valmis,,, lihtne,,,,, tegelikult vajas vahepeal ikka omajagu ajuvaeva ja ootetööd ka. Maksumus ca 8,5 m korstent koos slepede keraamika, tahmaluukide ja muu mandiga kokku jämedalt 1300
Järgmine kevad ees ootamas pliidi soojamüüri renoveerimine, hakkaks Teid siin antul teemal veidi tüütama. Soojamüür siis pottidest, kaetud plaadiga ja ainul köögi poolt saan teda natuke lahti võtta. Idee siis: seest soojamüüri lõõrid võimalikult puhtaks nühkida, väga hea vahend on selleks tavaline korstnahari, jäigem tross, millel ümber tavaline poole tolline külmavee voolik ja akudrell, kui selle harja pööreldes sinna lõõri lased teeb puhta töö. eks siis võtan seda köögipoolset osa niipalju lahti kui võimalik ja tahaks need lõõrid seest ära krohvida, vot siin ongi küsimus laiale ringile millist krohvisegu kasutada mis seal sees vastu peaks ja asendaks ärakukkunud potikive ja täidaks pragusi, kannataks kuuma ja harjaga nühkimist?
suurimad tänud kui keegi on antud tööd teostanud ja oskab praktilist nõuannet anda.