Põranda prusside jätkamine

[nobenäpp]

Tere.
Maja juurdeehitus pooleli ja vanast ajast hulk 1,5 - 2,0 - 2,5 m põrandaprussi juppe järel. Pruss on 100 x 200 mm.
Vaja oleks ühe toa jagu 5,60 x 3,50 m prussid maha panna. Eelmisest ehitusest on hulk juppe järel. Pikkus oleks 350 cm.
Paneks hea meelega üle ühe jätkatud prussid. Oli kuulda, et neid saaks edukalt kokku liimida ja poltidega kinni tõmmata.
Googeldasin aga tulemus oli null.
Ehk keegi annab head nõu et mis ja kuidas. Kui palju peaks kumbagi otsa õhemaks viilima ja mis kaldega ja kui palju. Kas metallist tugiplaadid külje peale on vajalikud kui liimida. PVA-d soovitati.

[nobenäpp]

Tere.
Maja juurdeehitus pooleli ja vanast ajast hulk 1,5 - 2,0 - 2,5 m põrandaprussi juppe järel. Pruss on 100 x 200 mm.
Vaja oleks ühe toa jagu 5,60 x 3,50 m prussid maha pannal. Pikkus oleks 350 cm.
Paneks hea meelega üle ühe jätkatud prussid. Oli kuulda, et neid saaks edukalt kokku liimida ja poltidega kinni tõmmata.
Googeldasin aga tulemus oli null.
Ehk keegi annab head nõu et mis ja kuidas. Kui palju peaks kumbagi otsa õhemaks viilima ja mis kaldega ja kui palju. Kas metallist tugiplaadid külje peale on vajalikud kui liimida. PVA-d soovitati.

[nobenäpp]

Sorry, postitus läks valesse teemasse.

[antonsi]

Tere.
Maja juurdeehitus pooleli ja vanast ajast hulk 1,5 - 2,0 - 2,5 m põrandaprussi juppe järel. Pruss on 100 x 200 mm.
Vaja oleks ühe toa jagu 5,60 x 3,50 m prussid maha pannal. Pikkus oleks 350 cm.
Paneks hea meelega üle ühe jätkatud prussid. Oli kuulda, et neid saaks edukalt kokku liimida ja poltidega kinni tõmmata.
Googeldasin aga tulemus oli null.
Ehk keegi annab head nõu et mis ja kuidas. Kui palju peaks kumbagi otsa õhemaks viilima ja mis kaldega ja kui palju. Kas metallist tugiplaadid külje peale on vajalikud kui liimida. PVA-d soovitati.

sa tahad teha liitprussi või liimpuitu? Sõltub ka su olemasolevate prusside tugevusastmest.

Liittala puhul pakun, et odavam tuleb osta terved uued talad , kui see arv polte mis selleks sul vaja läheb ja tulemus ikkagi poolkõva kuna sa ei tee tugevusarvutust. Põhimõte on iseenesest lihtne külg külje kõrvale (või kahele poole ja üks vahele) ja kolmes reas naelu või kahes reas polte näiteks m12 poldid (väikse ülejäägiga, et polt töötaks), seibid mõlemal pool, mutrid ja 600mm või 300mm sammuga. Selline üle ühe minek , samas 200 pruss on kahe rea jaoks üsna kitsas , et üks rida polte (või kaks rida isasied naelu) võibolla mõttekam, aga jah tugevusarvutus tuleks teha kas plaanitud koormust kandma ka jääb ja kui pika ülekattega sa seda liidetud osa saad teha. Parima tulemuse annab terves ulatuses liidetud tala.

Kood: Vali kõik

_ _ _ _ _ _ _
   .  .  .  .  
 .  .  .  .  .  
_ _ _ _ _ _ _ 

Liimpuidu puhul, hööveldad mõlemad liimitavad pooled, ostad puiduliimi kasvõi PVA, liimid ja surve all (pitskruvid ja mingi vorm näiteks, et survet paremini jaotada) liimid kokku ja lased kuivada. Jällegi ei tule nii tugev, kui tehases tehtud liimpuit, tala suht raske omakaaluga , tugev jääb kindlasti, aga kuna omakaal tuleb ka päris uhke( siis on sul vastavalt kihtidele kas 200x2 või 100x2 talaga tegu ja liimpuitu pead ikka terves ulatuse liimima ja ei saa päris terekätt teha)

[nobenäpp]

Peale tuleb punnitud saepurupõrandaplaat, liimin servad kokku ja saaks nagu oleks monoliit.
Siin avaldati arvamust, et kui tuleb plaat peale siis pole taladel suurt tähtsust.
Aga puht talupojalikust uudishimust oleks hea teada kui pikalt peaks prusse teineteise peale jätkama.

[nobenäpp]

Siinkohal vaidleks küll vastu sest 5 - 6tk. 6-se prussi ostmine tuleb igal juhul kallim kui mõni polt ja tuub PVA-d.

[antonsi]

Siinkohal vaidleks küll vastu sest 5 - 6tk. 6-se prussi ostmine tuleb igal juhul kallim kui mõni polt ja tuub PVA-d.

5.6 ja 400 sammuga , 14 tala. Üle ühe teeb 7 tala. Mida väiksema vahega talad paned seda vähem läbipainet pärast, 400 talade samm on juba väga hea, 600 max vahed soovitatavalt.

Liittalade puhul teeks ise liitekohtade ülekate vähemalt 60 cm ja sul on valida kas ühendused teed naelte või poltidega, poltidega tuleb tugevam, naeltega võib tulla piisavalt tugev ja ilmselgelt odavam . Liitekoha tugevuse sellel juhul kus liitekoht ei toetu kandvale konstruktsioonile läbipainde jne vastu annavadki poldid või naelad. Kuna tala ise selle kohapealt suht nõrk, siis on liite ja liitematerjalide kvaliteet olulise tähtsusega.

* nael vali selline isasem 4 mm läbimõõduga ja nii, et läheb mõlemast läbi, väljaulatuva otsa lööd teispoolt kõveraks, lase kahes või kolmes reas siksakk ja kindlate vahedega ja mitte liiga ääre lähedale ala 4 -5cm ülevalt ja alt.

* poltidega vähemalt m12 ja katsuks kahte ritta mahutada poldid . Tappida midagi pole vaja, liimida võid, aga ei pea. Poldid võib teha m12 keermelatist või kohe valmispoldid osta, peitpead ei ole vaja. Polte pole väga ahvi jõuga vaja kinni keerata seibid jäta puidu peale (36mm x 3mm seib peaks sobima) ja mutri kohalt 0.5 - 1cm poldi ots paistma/üle. Paned poldid natuke sikksakk mustris ja mitte liiga ääre lähedale ala 4 -5cm ülevalt ja alt vaheldumisi kindla sammuga. Pikem ülekate ja rohkem polte annab tugevama tulemuse.

Katsu talade liitekohad jätta võimalikult seinte äärtesse , kui niiehknaa üle ühe paned siis mängi need ühendused lisaks malelauda ja plaate ära kindlasti kokku liimi, olenevalt plaadist võib punnis juba tehase poolt paisumisvahe olemas olla, plaadid mängivad niiskusega üsna palju. Talad on siiski tähtsamad , kui see plaat seal peal, sest kett on sama tugev , kui tema nõrgeim lüli ja plaat ikkagi toetub talale ja kogu raskusjõud (püsiv, ajutine) mängitakse ikkagi talale. Monoliitsust võid juurde anda sõrestikuga talasid omavahel ühendades. Plaadid jätaks pigem ujuma või kinnita äärtest ja ühenduskohtade alla lisa tolline laud või säti talade liitekoht, siis ei vaju ühenduskohad läbi ja ei kriuksu pärast.

See kõik on samuti talupoja loogika järgi , soovitatav oleks ikkagi tugevusarvutus teha või vähemalt võta aega ja tee väike test stiilis, et teed ühe tala valmis ja viskad sama suure sillusega kuskile rippu ja raskused peale ja jätad seisma ja vaatad kas tuleb läbipaine, puruneb, õõtsub vms. Seega võid liitekohta (alati saad polte või naelu juurde panna peale testi) vähemalt 300kg testida ,ajad pere õrrele või viskad midagi muud peale . Kui plaanid talade peal ka pärast elada, siis sõltub sellest ühendusest (taladest ja talade sammust) hilisem läbipaine , õõtsumine ja üldse lae tugevus, kui sa peal ei ela ja ei hakka kunagi elama, siis näe vähem vaeva.

[sashaobrok]

Küsiks lolli küsimuse, et äkki teed pinnase kohale põrandat, mitte teisele korrusele?

[nobenäpp]

Küsiks lolli küsimuse, et äkki teed pinnase kohale põrandat, mitte teisele korrusele?

Ikka liivale, alla jätan 30 cm õhuvahe. Vundament ka juba ammu valmis. Püüdsin kunagi 2 prügimäele sõitvat Kamaz-i kinni plokikoormaga, kahju raisku lasta. Asi hakkas arenema ja nii saingi omale juurdeehituse.
Viimane mure kuidas vana ja uus eterniitkatus omavahel kokku sobitada. Neil sindritel ju erinev laine. Vana katus on 15 cm lainevahega ja 45* kaldega. Uus tuleb ca 30* kaldega. Plaati tuleks ots-otsaga jätkata. Või ehk panna bituumen sindlid. See kalasaba moodi.

[antonsi]

Küsiks lolli küsimuse, et äkki teed pinnase kohale põrandat, mitte teisele korrusele?

Ikka liivale, alla jätan 30 cm õhuvahe.

mnjah, siis tee postid alla jätkukohtadele ja ära näe liitmisega erilist vaeva, naeltest piisab

[Külaline]

..
Googeldasin aga tulemus oli null.
...

Ingl. ja vene k. tuleb.

[enrico-]

Targem oleks ikka jätkamata prussid panna. See jätkatud 100x200 ei anna sama tugevust välja. Selle asemel võiksid näiteks 50x200 prussi panna...
Ega see jätkamine ka tasuta ju pole (poldid, mutrid, seibid, liim jms).

[nobenäpp]

No nii jõudsin õuest tuppa tagasi.
Sain 4tk. jätkatud keskmiselt 1m. ülekattega. Tegin ikka talupoja loogikaga: hööveldasin omavahel sobivaks, PVA-d vahele, tõmbasin pitskruvidega koomale ja 180-ste tsingitud kruvidega kokku sik-sakis vastakuti 5+5 tk. Vanad talupojad hoiatasid kohe, et tsingitud naelad peavad olema. 3 prussi ostsin juurde. Saingi 7tk. 10x20x345 cm. Proovisin ka kolm päeva kuivanud liitekohal hüpata, subjektiivselt küll aru ei saanud, et kehvem sai kui poest ostetu. Põrand on 350 x 560 cm. Kui laagide otsad toetavad vundamendile, jääb prusside vaheks 560 : 8 = 70 cm. Põrandaplaadid ostsin ära 14tk. Vill on vanast ajast, 22 cm peaks piisama põrandale.
Tänan siin kõiki kes nõuga abiks olid

[nobenäpp]

..
Googeldasin aga tulemus oli null.
...

Ingl. ja vene k. tuleb.

OK, proovin vene pealt.