krohvimise eesmärk?

[Urmas]

Olgu, loeme siis veelkord seda Aerocist laotud plokkide välis- ja siseseinte viimistluse juhendit.
Kuna maja on tervik ja välisseina ning siseseina plokk on üks, siis lugedes juhendit välisseina viimistluse kohta, tekkis mul küsimus.
Tsiteerin juhendit välisseina viimistluse kohta

Mida paksem on krohvikiht, seda väiksem on hilisem krohvipragude tekkimise tõenäosus, sest paks krohvikiht kompenseerib paremini võimalikke tehnoloogilisi vigu müüri ladumisel ning peab kauem ilmastikumõjudele vastu.

Nüüd küsimus, millele võiksid vastata siseseinte armeerimise ja krohvimise mittepooldajad- kas ploki väliskülg allub ladumise võimalike tehnoloogilistest vigadest tulenevatele defektidele sõltumatult ploki siseküljele? Kuidas te siseseinte viimistluse puhul ennetate müüri ladumisest tekkivaid võimalikke tehnoloogilisi vigu, mille tagajärjed peaksid minu arusaamise järgi mõjuma tervele plokile/seinale, mitte ainult ploki väljapoole asuvale küljele? Mõtlen selle all põhiliselt vuugi kohtadesse tekkivaid pragusid, mis on ebakvaliteetsest ladumisest või muudest vigadest nagu nõrk vundament, tingitud enimlevinud pragude tekke põhjused.
Võib-olla oskab hr.Piirfeld sellele vastata, kuid minu hallollus seda läbi seedida ei suutnud.

Aluspinna kruntimine on kohustuslik.

Kui paljud maalrid ja millega nad seda teevad? Mahharadja, kuna sinul oli/on soov, et kõik tehtaks õigesti, siis võiksid sama küsimuse esitada ka oma 20-aastase kogemusega lihtsale maainimesele?

Kõigepealt samuti freesitud soonte ja võimalike ebatasasuste tasandamine AEROC parandusseguga ja seejärel kahekordne laustasandus pahtliga.

Kui paljud maalrid kasutavad freesitud soonte täitmiseks AEROC parandussegu? Tunnistan ausalt, mina ei kasuta, vaid teen seda tavaliselt kipskrohviga, kuid enda tegevuse õigustamiseks ja hilisemate pragude vältimiseks ma alati armeerin kogu seina armeerimisvõrguga ja seda esmalt just pragude vältimiseks.

Värvitavate pindade juures soovitame kasutada pinnatugevduskangast, mis surutakse esimese tasanduskihi pinda või liimitakse peale esimese kihi kuivamist. Kindlasti tuleks pinnatugevduskangast kasutada AEROC Element vaheseinte juures.

Kui Aeroci omad mõtlevad pinnatugevduskanga all klaaskiudkangast(poodides saadaval 1m laiuses rullis ja müüakse ka meetri kaupa), siis tuleks tuleks hea meelega Aeroci koolitusele, kasvõi tasulistele, kus tehtaks praktikas mulle puust ja punaseks selgeks, kuidas paigaldades surutakse klaaskiudkangast pahtliga ca 15-20m2-le seinale korrektselt, ilma kangast lõhkumata ja õhumullideta. Pole seda varianti kunagi proovinud ega hakka proovimagi. Minu DNA ahelas on vist mingi mutatsioon ja selles puudub masohhismi geen.
Klaaskiudkanga liimimisest- kuna selle sajandi alguses on tulnud ühe tellija kinnisidee mõjul liimida terve korter(nii seinad kui laed) üle klaaskiudkangaga, siis tean, milline jamamine see on. Lisatööna tuleks seinad enne kanga liimimist kruntida. Aeroc sein liimimise variandi puhul: kruntida-pahteldus-lihvida-kruntida-liimida kangas-2x uuesti lauspahteldus(ühest korrast ei piisa, tean)-kruntida-2x põhivärv. Milleks?

Ahh, aitab esialgu küll.

[Külaline]

Tere. Aeroc ei ole midagi ainukordest, ka mujal maailmas valmistatakase poorbetooni (gaasbetooni). Ja ka neid krohvitakse. Ainuke erinevus, et kasutatav krohv peab olema pehme ja elastne. Meil selliseid krohve levinud ei ole. Lisaks armeeritakse see pehme krohv suuresilmalise klaaskiudvõrguga. Krohvi töötlemise juhendites on kindlalt nõue ka kruntimiseks. Krohvimise juhendites on samuti kirjas, et vuugid (ka püstised) peavad olema täis. Seda odava ja jäiga mördiga saavutada polegi lihtne, peaks kasutama kallimat polümeeridega rikastatud müürimörti, mis paremini vertikaalpinnal püsib ja paremini nakkub. Võib tekkida küsimus, miks siis Aeroc ise selliseid krohve ja mörte ei paku. Põhjuseks hind ja konkurents Fiboga.Kui tekitada tehnoloogiline nõue pehme, elastse ja kalli krohvi ning mördi kasutamiseks (mida Fibo ei pea tegema), siis meeletu hinnasurve tingimustes on oht plokkide müügi (ja tootmise) vähenemisele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

See Aeroci halvustamine on nüüd küll ülekohtune. Kui plokksein krohvida ja armeerida nagu meil tavapärane praktika on (või oodata paar küttehooaega ja siis saab armeerimisvõrgu pealt kokku hoida) siis ei ole mingeid erilist probleemide esinemist kuulnud.

[Urmas]

See Aeroci halvustamine on nüüd küll ülekohtune. Kui plokksein krohvida ja armeerida nagu meil tavapärane praktika on (või oodata paar küttehooaega ja siis saab armeerimisvõrgu pealt kokku hoida) siis ei ole mingeid erilist probleemide esinemist kuulnud.

Et maja saaks oma vajumised ära teha, oleks hea kui sisekliima sarnaneks tulevaste kasutustingimustega, oleks siiski vaja maja selle paari küttehooaja jooksul ikkagi ka kütta. Kui nüüd rahalisest küljest lähtuda, siis tuleks odavam või samasse auku "raisata" see raha võrgu, krohvi ja krohvija peale kui paari hooaja kütmine ja ootamine.
Mehed võib-olla isegi ootaks, aga nende "peadirektorid" on tavaliselt väga kannatamatud ja peale müüride püstipanekut tahavad hakata kohe kööki ja lastetubasid kujundama ja kardinaid ostma minna. Ma tean, millest ma räägin!

[Külaline]

Tere. Aeroci halvustamist teksti küll ei kirjutanud ega polegi seda mõelnud.Igal seinamaterjalil on omad + ja - küljed. Lihtsalt viitasin süvapõhjustele, miks paljud ei saa Aerociga+poekrohviga loodetavat head lõpptulemust. Samuti Lääne praktikale, kus neid probleeme osatakse ja tahetakse lahendada. Kõik taandub lõppkokkuvõttes majanduslikule mõtlemisele. Seni kuni puudub nõudlus pehme ja kalli krohvi järele ei hakka seda ka keegi Eestisse kaugelt vedama. Kohalikud tootjad ei taha ja/või ei oska neid samuti teha, kuna puudub turg. Lugupidamisega. Alar Piirfeld