tuuletõke, tuulutusliist, roov, plekk - ilma aluskatteta?

[Villei]

Valtsi alla käib laudis 20-70mm vahedega, loomulikult räästad, harjad, viilud, läbiviigud jms umbe.

[Rope1]

Aitüma seltsimehed pika arutelu eest.

Kas kokkuvõtvalt ma teen kõik õigesti, kui:

Tuuletõkke peale läheb tuulutusliist 35mm, 600mm sammuga, räästast harjani.

Harja osa teeks tuuletõkkega niimoodi, et tekiks tuuletõkkest koridor / šaht ala 50 cm kõrgune -
Sahti otstes / otsaseintes on tuulutusrestid nt.30x30 cm
Vajadusel keskele veel 1-2 tuulutuskorstent seda šahti tuulutama.

Plekialuslaudiseks 25x100mm laud , räästad, neelud, hari umbe lööduna, mujal 10 cm vahedega

lähme siis seda teed, et aluskatet ei pane ja loodame parimat .
Vastasel juhul peaks vist tuulutuse 50mm prussist tegema tuuletõkkele, pluss lisanduks distantsliist kile peale. Suur töö pole kuid kui vaja pole ?!

Öelge nüüd aamen ja nädala pärast olengi sealmaal oma töödega.

[Külaline]

Kuidas kommenteerite veel TOODE.EE lehel olevat väidet :

Tilgad pleki all tekivad kindlasti, selles pole vaja kahelda. Hästi tavapärane on viide, et meil on külm pööning või lausa kuurialune, kuhu kilet kindlasti vaja pole. Väidan vastupidist. Kui kujutate ette augusti või septembri varahommikut, kus öine esimene öökülm vahetub loetud minutitega sooja päikesepaistega, siis ka külma pööningu korral tekib pleki alla lausa hämmastav vee kogus, millel pole muud teed, kui allapoole tilkuda. Seal all on aga ilmselt mingigi soojustusmaterjal (puistevill vms)

Kas antudjuhul vee tilkumine tuuletõkkepeale ei põhjusta probleeme ?

Ei põhjusta, kui kasutad tuuletõkkeks ntx pehmet puitkiudplaati. Ja saladuskatte alla võin väita, et ega seda tilkumist suurt ei toimugi. Harv roovitus(ka max 150mm) hoiab, sellisel kaldel, selle suuremas osas kinni. Loomulikult peab olema roovide ja tuuletõkke vahel toimib tuulutus, mis ka ülevalt vabalt välja pääseb. Siin eelnevalt pakutud 30 cm kõrgune "hiireurg" selleks kohe kindlasti ei kõlba. (siin siis veel 20 meetri peale) Ja ei ole vaja karta ka rearoovidele vahesi jätta. Eesti pole kunagi kombeks olnud valtspleki alla, katuse täies ulatuses, täislaudist paigaldada. See on fakt. Mingit kahju ta muidugi ka ei tee.

taastaja

[Külaline]

Tere. "Eesti pole kunagi kombeks olnud .." Jah muidugi, aga siis olid ka teised konstruktsioonilised lahendused ehk täpsemini väljendades EI TEHTUD SEL AJAL VILLAGA KATUSLAGE vaid pööninguga ja saepuruga katusealust. LAudise vahe 20-70 mm polnud probleemiks, kuna väike kondensitilk saepurusse ja tuulduva pööningu puhul polnud mingiks probleemiks. Kui aga tahta nüüd saepuru asemel villa paigaldada, siis see üksik kondensitilk, mis 50 aastata tagasi ei olnud probleemiks muutub nüüd probleemiks. Selleks, et sellest üksikust tilgast ei tekiks probleemi on vaja ta enne villa kinni püüda. Mida tihedam laudis, seda suurema tõenäoseusega ta need üksikud tilgad kinni püüab. Mida hõredam roov, seda suurema tõenäosusega on tilgad toas. Nii lihtne see ongi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rein113]

Teemaalgatajale: aamen.

Lisaksin veel, et tuule puhudes tekitab see viilkatuse ühele poole ülerõhu ja teisele alarõhu, mis võimaldab õhu liikumist katusest läbi, räästad peavad olema õhku läbi laskvad. Muidugi on 50cm kõrgune tuulutuskoridor avaram, kui 30cm, ja kindlasti tuuldub selle võrra paremini.

Soovitan ka selle harjaaluse horisontaalse tuuletõkkeosa paigaldada pisukese kaldega, et juhul kui sinna mingi vesi või lumi satub, saaks see kusagile poole ära valguda.

[Robi 1]

Täislaudis on selles mõttes hea, et ta kogub palju niiskust sisse aga samas ei saa pleki ja laua vahe kuivada kiirelt kui ei ole õhuvahesid. Väikesed õhuvahed on igatahes soovitav jätta.

[Külaline]

Tere. Ei ole kohanud veel 1" laudist, kuhu ei oleks tuuldumiseks piisavaid lauavahesid tekkinud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tere. "Eesti pole kunagi kombeks olnud .." Jah muidugi, aga siis olid ka teised konstruktsioonilised lahendused ehk täpsemini väljendades EI TEHTUD SEL AJAL VILLAGA KATUSLAGE vaid pööninguga ja saepuruga katusealust. LAudise vahe 20-70 mm polnud probleemiks, kuna väike kondensitilk saepurusse ja tuulduva pööningu puhul polnud mingiks probleemiks. Kui aga tahta nüüd saepuru asemel villa paigaldada, siis see üksik kondensitilk, mis 50 aastata tagasi ei olnud probleemiks muutub nüüd probleemiks. Selleks, et sellest üksikust tilgast ei tekiks probleemi on vaja ta enne villa kinni püüda. Mida tihedam laudis, seda suurema tõenäoseusega ta need üksikud tilgad kinni püüab. Mida hõredam roov, seda suurema tõenäosusega on tilgad toas. Nii lihtne see ongi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

...ja ei tohiks unustada ka nn sarikate kaitseplekke Need juhivad roovilt sarikale(tõsteliistule) suunduva vee alla räästasse, mitte soojususe ja sarika vahele.
Kui saaks teada ka kellaaja, millal see kondensitilk ennast sileplekist lahti laseb, siis seda tahaks kohe näha! Mul 37 kraadi valtsplekk-katus, ka katuslagi, harva rooviga....küll mina olen ülevalt vahtimas käinud, aga tuuletõke jätkuvalt kuiv ja tolmune ...ju siis tilgub mööda sarika kaitseplekki tuulekasti, ehk?

taastaja

[Külaline]

Tere. Sarikate kaitseplekkide kohta ei oska midagi kosta. Ei saa selle mõttest isegi aru. Kondensiteket aga polegi nii raske arvutada. Selleks on vaja jälgida lähima kuu jooksul õhtuti õhutemperatuuri ja õhuniiskust. Siis võtta välja tabel ning leida graafikust millisel temperatuuril tekib antud niiskuse koguse juures 100 % niiskus. Kui nüüd õhutemperatuur öösel langeb sellele graafikust leitud temperatuurile, siis peakski olema pleki all tilgad. Sisse tuleb muidugi ka tambovi konstant ehk katusekonstruktsiooni soojusmahtuvus, mille tõttu pleki temperatuur ei ole päris sama mis õhutemperatuur.
Ükski insener ei hakka leidma, kas või mitu tilka ühe või teise pleki alla tekib. Inseneri ülesanne on risk ellimineerida või viia see minimaalseimaks. "Insenerid" viskavad kulli/kirja. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Saan muidugi aru, et üks tõsine insener konstrueeriks siis valtsplekkkatuse alla kile asemele ntx SBS katuse ja see, siis ehk kestaks selle katusekatte eluea? Mis mõte on siis üldse valtsplekil, kui projekteeritakse see aluskilega kestma, mis selgelt ei pea valtspleki eale vastu ja kondens kile puudumisel hakkab konstruktsiooni kahjustama.
Rahval on raha nagu raba Suure ristlõikega sarikaid laotakse 600mm sammuga üksteise kõrvale nii, et vähe pole. Sinna peale võib kolmekihilise kivikatuse laduda Kui, aga jutt läheb tuulutus/tõsteliistu kõrgusele, siis see juba koht kus kokku hoida.
Sama valtspleki aluse roovi paksusega. See roov valtspleki all ei täida ainult viimase kandvuse ülesannet, vaid see roov peab kinni hoidma ka valtspleki kinnitusklambreid.
Praktikuna ei mõista mina mingit kondensi arvutada. Samas tean, et kõige rasvasem kondens valtspleki alla tekib siis, kui pärast suuri külmi läheb sulaks ja katusel on veel külmund lumekiht. See suve-sügise ööpäevane temperatuuri vahest tekkiv kondens on selle kõrval köki-mõki!
Kui, aga insener ei tea, mis on sarika kaitseplekk ja milleks seda on kasulik kasutada, siis süvitsi teiele seda ala küll ei õpetata.

taastaja

[Robi 1]

Taastaja on siin väga selgelt need prooblemid välja toonud, mis tegelikult tihtilugu peavaluks osutuvad. Mees on asjaga kättpidi sees ja teab mida räägib.

[Külaline]

Tere. Tõsine insener ei konstrueeri 2-se valtskatuse alla ei kilet , ei SBS. Minu tekstist pole võimalik seda kuskilt ja kunagi välja lugeda. Paluks tähelepanelikumalt lugeda. Uurides netti sain aru, et tõsteliistu all mõeldakse distantsliistu (mis on levinum termin) katusepleki ja aluskile vahel. Juhin tähelepanu, et 2.se valtspleki puhul pole põhjust rääkida ei tõsteliistust ega ka aluskilest. Paluks mitte ajada keskustelu segaseks nagu pudru ja kapsad, need terminid tulevad teemasse profiilpleki puhul. Seal pole plekialuse kondensi võitlemisel mingit mõtet - plekk ise ei pea vett. Roovi või laudise paksuse vihjest ei saa samuti aru. Vanaisad kasutasid selleks tavalist 1" lauda. Naelad püsivad siiamaani sees. Ei taha hästi uskuda, et ka mõni tänapäeva soss-sepp suudab roovituse või laudise alla selle paksuse katusele panna.
Järsu talvise temperatuurikõikumise tõttu võib see kondens jah tekkida. Lisaks on veel võimalusi: 2) varasemal ajal kondenseerunud ja jäätunud kiht või 3) siseruumist väljatunginud jäätunud aur , mis sulailmade puhul veeks muutub. KA selle rasvase kondensi või sulanud härmatise peab miski asi enne villa kinni püüdma - tuulduv täislaudis saab sellega veatult hakkama.
Vot tõesti ei tea, mis asi on 2-se valtskatuse sarika kaitseplekk. Otsisin netist - vastuseid 0. Minu katusel sellist asja pole ja ei näe ka insenerlikku kohta sellise asja jaoks. Olen tuttav küll räästaplekiga või tormiplekiga või räästa kaitseplekiga, mille ülesanne on vee ja lume sissepuhumise takistamine. Kui lugupeetud oponent ei raatsi seletada "sarika kaitsepleki" funktsiooni 2-sel valtskatusel ehk keegi teine teeks seda. Kaldun arvama, et paljudele on see asi ebaselge. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Robi 1]

Sellepärast ongi need vigased projektid, et otsitakse netist ja kohe joonistatakse asi kohale...ilma, et suuremalt süveneda suudaks.
Tõsteliist on igal juhul vajalik, kuigi kilet ei vaja valtskatus. Tõsteliist tekitab tuletõkke ja roovi vahele õhukanali ( seda, siis soojustatud katuse puhul).

[Külaline]

Tere. Tänud, aga tõsteliistu (või distantsliistu) funktsioon oli ennegi selge. Insenerid joonistavad tõsteliistu asemele õhuvahe, tuulduva. Õhuvahe on oluline , tõsteliist on üks võimalik tehniline lahendus selle saavutamiseks. Selgitusi palusin "sarika kaitsepleki" kohta, mis tundub olevat nii salajane asi, et ainult valitud seltskond on sellest teadlik (netis pole, plekimehed ei avalda, käsiraamatud ei kirjuta) . Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[Robi 1]

Sarika kaitseplekid on mõnel väga vanal mõisahoonel,et näiteks läbituiskava kivikatuse niiskus ei kahjustaks sarikaid. Tihti ju vanad sarikad seest kausiks pehkinud.
Siiski ei usuks, et neid tänapäeval keegi paigaldaks.

[AHEL]

Äkki on kellelgi joonis,milline see sarika kaitseplekk välja näeb ja kuidas seda paigaldadakse,ülejäänud jutt las tuleb peale seda.

[Külaline]

Sarika kaitseplekid on mõnel väga vanal mõisahoonel,et näiteks läbituiskava kivikatuse niiskus ei kahjustaks sarikaid. Tihti ju vanad sarikad seest kausiks pehkinud.
Siiski ei usuks, et neid tänapäeval keegi paigaldaks.

Ikka paigaldatakse. Taastamistöödel traditsiooniliste materjalidega saab kandekonstruktioone suht märkamatult kaitsta katuse alla, kuidas iganes moel, sattunud vee eest. Pikem ja järjepidevam traditsioon on ehk Rootsis. Meile kõige ligemal, ntx Gotlandi saarel on seda kirikute pööningutel nähtud.

Kuidas suvalisest kohast katusekatte alla pääsenud vesi sarikale satub, seda on siin ka kunagi kirjeldatud. Plekk iseenesest paigaldatakse sarika/tõsteliistu peale, vahetult roovi alla ja tema külgedel on väikesed veerennid.

Kaasaegses katuslaes, mil kile puudub ja katusekate on küllalt tihe, kaitseb see plekk samuti roovilt sarika ja soojustuse vahele, kus iganes tulnud mõõduka vee sisenemist. (Kui vee sisenemine on liiga intensiivne, siis tilgub roovilt otse alla ja viga on juba katuses) Tahan öelda seda, et mõõduka vee on roov suuteline kinni hoidma, kuid sarika kohal on roov ühenduses viimasega ja see veehulk hakkab mööda seda alla voolama. Raske seletada.

taastaja

[Külaline]

Tere. Tänud, selgitus on ammendav. Kui nüüd hakata analüüsima, milleks see kasulik on, siis tekib mõningaid arusaamatusi.
Kui me räägime 2-sest valtskatusest, siis PLEKK PEAB VETT PIDAMA. Mõttetu on rääkida 2-sest valtskatusest, kus esineb "kus iganes tulnud mõõduka vee sisenemist". See on siis lihtsalt üks ära käkerdatud katus. 2-se valtskatuse alla tekib kondensi, mille vastu aitab täislaudis+tuulutus. Kui juba täislaudis ei mädane selle pisikese kondensi pärast ära, ei mädane ka sarikas või tõsteliist(distantsliist) selle tõttu ära. Kui koonerdada ja täislaudise asemele panna hõre laudis, siis kondens ei pruugi tilkuda just sarika/tõsteliist(distantsliistu) kohal, et sarika kaitseplekk selle kinni püüaks ja räästasse juhiks. See kondensitilk võib alla sadada ka sarikate vahele, kus kaitseplekki pole. Seega puudub sarika kaitseplekil point. Aga peale raha kulu ta midagi halba ka ei tee.
Kui me räägime profiilplekist, siis seal on pealpool kilet niikuinii kogu plekialune märg sealhulgas ka katusekatet kinnihoidev roov ehk PLEKK EI PEA VETT. See roov niikuinii tänu läbivatele kruviaukudele läbi ca 20 aastaga. Ei aita ka roovi kaitseks lisaplekk seal peal - kruviaugust tilgub vett ikka. Jälle ei näe pointi. Aga peale raha kulu ta midagi halba ka ei tee.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Rope1]

Hea on lugeda aktiivset arutelu ja tunda, et foorum täidab oma peamist eesmärki - aidata hea nõuga, ning läbi sisuka aruteluga probleeme lahendada!

Ehk antud juhul võiks päevakorda võtta tuuletõkke peale kõrgema tuulutusprussi ( 50x50 või peaks koguni 75x50 laskma saagida? )

Peale tihelaudis 25x100 ( kas tihelaudiseks võiks liigitada ka 50mm vahedega laudist, või peaks tegema päris 5-10mm vahedega - pliiatsi jagu ? ).

Kusjuures, kunagi soomes ühel saunal on nähtud ka sellist lahendust, et tuulutuse peale on löödud katusevineer, millele on paigaldatud rullbituumen materjal, millele on omakorda otse valtsplekk paigaldatud.

[Külaline]

Soomes oleme jah igasugu veidruste peale valtsplekki pidanud panema. Seal makstakse selle eest ja pole vaja oma pead murda.... Viimane, kehtiv norm on neil aluste suhtes vähe põhjalikum ja see ka seda, teatud juhtudel, lubab.
Tavalisel katusel ikka hõrelaudis, madalamal kaldel tihedam, suurematel kalletel hõredam. Nii, et sellel kaldel pole 50+50mm palju Tuulutusvahe algab normi järgi neil 100mm-st.

taastaja

[Külaline]

Tere. Tänud, selgitus on ammendav. Kui nüüd hakata analüüsima, milleks see kasulik on, siis tekib mõningaid arusaamatusi.
..........................................
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kui oma katust(katuslaega) hakkasin mingi 12--13 aastat tagasi projekteerima, oli ikka palju kahtlejaid ja tarku, kes teadsid, et ilma aluskatusetta seda teha pole võimalik. Info ei liikunud ka siis nagu tänasel päeval. Siis mõtlesingi need sarika kaitseplekid välja. Tüki hiljem sain teada, et need on juba varem kasutuses. Eestis pole ise neid veel kohanud, mõtlen vanemaid ehitisi. Kuna põhitöö oli katustel, siis panin tähele, et lekkiva katuse veekahjustused suunduvad sageli sarikatele. Kui vesi jõuab roovini, siis roovist ta naljalt juba lahti ei taha lasta. Kui roovi alumisel nurgal on süvendid/teravad kühmud, siis kukub küll alla, aga muul juhul liigub ta seal sarikani ja hakkab mööda seda alla voolama. Sarikas katkestab siis vee külgsuunalise liikumise roovi alumisel nurgal.
Kuna see toimis ainult mõõduka lekkiva vee sisenemise korral, siis arvasin, et ehk toimib ka valtspleki aluse kondensi korral. Hirmsast kondensi tekkest mulle need targad hirmu ja õudusjutte pajatasidki. Nii need plekid mu katuse tuulutusliistude h 100mm peale saidki.
Veel oli siis tagavara variant, et kui asi ei toimi, siis saab igal ajal tõsteliistude vahele midagi vettpidavat paigaldada. Ääred jääks siis ilusti varju, kaitseplekkide servade alla. Sihuke lugu siis nendega.


taastaja

[Rope1]

Üks asi millele mõtlen on see harjatuulutus.

Selle "hiireuru" valmistamine on hirmus töömahukas, kui peaks iga sarikapaari vahele lõikama tuuletõkkeplaaditüki ja selle veel kuidagi kalde alla ( mõlemile poole) paigaldama sinna. Ja kui lõppkokkuvõtteks on toimivus küsitav...

Linnapeal vanu / uusi valsplekk maju uurides, ei ole mina veel leidnud harjatuulutust . Kas piisaks sellest, et räästad on tuulduvad ( ka otsaseina omad, ja ala-ülerõhuga tuuldub ka siis kui hari on kinni valtsitud ja hiireurgu pole tehtud ?

Üks variant on tuulutuskorstnad panna, kui tuulutus paraneb ( juhul kui ei riku ära seda tõmmet). Mis vahedega need panna ? näiteks 100mm torud, mütsidega.

Lottemaa Lottemaja valtsplekk oli muidugi üks koht kus ma vaatasin et hari kinni, otsaviiludes reste ka polnud. Valtsid olid ka valele poole maha murtud.

https://plus.google.com/u/0/11724044849 ... 1033448465

https://plus.google.com/u/0/11724044849 ... 1033448465

[Deniss]

Kui võin soovida kasutada tuletõked, mis annavad kompleksi puu kaitse.

Näiteks, HOLZPROF( http://www.holzprof.ee) pakutakse odav täis-kaitse kate tule, korossiooni, bio, seente vastu. Võin soovitada seda.