Hingav aluskate

[Imelik]

Täitsa õige, riidekappi elama minnes peaksid laki kindlasti maha lihvima.

Õhu kvaliteet kapis sõltub pragudest vahetuva õhu hulgast, mitte seinte materjalist ja pinnaviimistlusest. Oli piisavalt "puust ja punaselt"?

See "lollväide", et seinte niiskusjuhtivusest piisab, pärineb elust enesest: Lasnamäe halva niiskusjuhtivusega betoonkarbis asendades veneaegsed õhupragudega puitaknad plastikakendega hakkavad aknad talvel sageli "higistama". Ventilatsioonisüsteemita ja aurutõkketa kipskarbis seda ei juhtu. Ja ometi peavad kipskarbid sooja paremini kui Lasnaka betoonkarbid.

See ei ole "lollväide" see on väga loll väide. Tulles tagasi kapi juurde oleks kipsist
kapis sisekliima "alles gut"? Õhk vahetuks läbi kipsi ja niiskus ning süsihappegaas muudkui difundeeruksid ,saavutades normaalse taseme? Kipsi värvimisel oleks asjaga "finito"? Anna andeks aga nii "asjatundmatut" juttu ma ei viitsi isegi kommenteerida.
Et see "ehitusbioloogia/-zoloogia" ei leviks siin, siis selgitan veel kord. Akendel kondenseerub vesi eelkõige temperatuuri ja liigse õhuniiskuse koosmõjul (akende vahetusel ventilatsioon väheneb või lakkab). Kui aknal ei kondenseeru, on aknapinna temperatuur sama niiskustaseme juures kõrgem; mitte ei toimu läbi kipsseina ventileerimine.
Edasi soovid hinnanguid. Ei ole antud erialade inimene ja hinnanguid ning soovitusi ei jaga . Liitusin vestlusega, sest kangutasid järjekordselt ehitusfüüsikat.

[xil]

"Hingavate seinte" vastased jagunevad kahte leeri:
a) Selliste seinte kaudu on õhuvahetus liiga intensiivne - need ei pea sooja;
b) Selliste seinte kaudu on õhuvahetus liiga kesine - õhk muutub umbseks.
Ja mõned oponendid kasutavad mõlemat väidet vaheldumisi

Jäi silma Tampere Tehnikaülikooli test, kus leiti katseliselt, et õhuvahetus vaid läbi seinte on kesine. Nad kasutasid pabertapeeti, kaht kihti kipsplaati, kaht kihti puitkiudtuuletõkkeplaati ning 20cm saepuru nende vahel. Enamuse CO2 takistusest ja niiskustakistusest moodustaski just saepurukiht. Kui seal tabelis asendada kahekihilised kipsplaadid ja tuuletõkkeplaadid ühe kihilistega ning saepuru mineraalvillaga, tuleksid numbrid need mis normidega ette nähtud ning kui arvestada lisaks veel õhuvahetust reaalselt paratamatute ebatiheduste kaudu, oleks õhuvahetus liigagi intensiivne..

Loomulikult sõltub akende "higistamine" temperatuuride erinevusest ja toaõhu niiskusest. Imetajate (inimesed k.a.) hingeõhk sisaldab veeauru. Kui ruumid on niiskustihedad, siis niiskuse konsentratsioon toaõhus suureneb kuni niiskus hakkab akendel kondenseeruma. Piisava õhuvahetusega või väikese niiskustakistusega ruumide korral niiskuse tase kriitilist piiri ei saavuta. Seetõttu umbses ventilatsioonita betoonkarbis hakkavad aknad higistama, kipsist-villast-papist majas mitte.

[Külaline]

Tere. "Hingavate"-seinte vastaseid ei ole olemas. Lihtsalt kirjutaja pole endale selgeks teinud, mis asi on "hingamine". Igasuguseid asju võib uurida, iseküsimus on selle mõttekuses. Mõttetuid uuringuid kohtab igal pool, kus raha on vaja lihtsalt ära kulutada.
Kui rääkida normist, siis Eesti seadustesse on sisse kirjutatud, et sellised, kirjutaja poolt vihjatud "hingavad" seinad ei ole lubatud. Kirjutaja püüab sisse murda lahtisest uksest - ükski insener ei väida vent süsteemi mittevajalikkusest, vastupidi. Aga kirjutaja väide, et ventsüsteem tuleks tagada läbi seina on lihtsalt jama, mida püütakse serveerida tehniliste terminite soustis. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[xil]

Väited "lihtsalt jama" jms on argumendid, mida pole vist arukas vaidlustama hakata , vaataks parem asja teisest küljest:
Ventilatsiooni vaieldamatu eelis on juhitavus. Kuna tubade niiskuse ning CO2 sisaldus on funktsioon ajast, harjumustest, elanike arvust jne, tuleks parima tulemuse saavutamiseks nende õhuvahetust reguleerida sõltumatult. Niiskuse ja CO2 taset igas toas eraldi mõõta pole kulukas, kuid kas on saadaval mõistliku hinnaga ja hea kvaliteediga (väikse müraga) täitureid - ventilaatoreid, sulgureid.. ?

[Külaline]

Tere. Vanaemad ja vanaisad ei teadnud midagi nendest klappidest, ventilaatoritest jm vidinatest. Kui vanaema kapsasuppi pliidi peal tegi, siis ei üritanud ta H2O läbi seina pressida, avas akna ehk kaasegses kõnepruugis käivitas ventilatsiooni. Kui vanaisa piibu põlema pani, siis vanaema ajas harjavarrega vanaisa akent avama ehk ta ei üritanud CO2 läbi seina pressida. JA see õhu, H2O ja CO2 läbi seina pressimine ei anna sugugi paremat tulemust kui vaisade/vanaemadeaegsed käsitsi juhitud ventilatsioonisüsteemid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

"Hingavate seinte" vastased jagunevad kahte leeri:
a) Selliste seinte kaudu on õhuvahetus liiga intensiivne - need ei pea sooja;
b) Selliste seinte kaudu on õhuvahetus liiga kesine - õhk muutub umbseks.
Ja mõned oponendid kasutavad mõlemat väidet vaheldumisi

Kui see pole demagoogia, siis mis see on? Õhk ei liigu teisel juhul kuhugi ja esimesel juhul liigub liigagi. Aga eks selle mõistmisega ole nii nagu parasjagu on.
"Hingamise" jutlustajad jutustavad kord õhuvahetusest, kord difusioonist ja "eriti
teaduslikul juhul" niiskussiduvusest.
Selgelt tõmmatakse paralleel loomade epidermisel toimuvaga. Sellest ka viited
"hingavatele" riietele. Paraku pole epidermisel ja piirdekonstruktsioonil kuigi palju ühist.

.... umbses ventilatsioonita .... kipsist-villast-papist majas ...väikese niiskustakistusega ruumide korral niiskuse tase kriitilist piiri ei saavuta.

Lugemist.

Imelik.

[xil]

Õhuvahetus toimub "hingavas" seinas difusiooni tulemusena, seetõttu tundub loogilisena, et mõlemat terminit kasutatakse.
Selles lugemiseks välja pakutud artiklis on 1 oluline asi puudu: millest on see "hingav" sein valmistatud. Tundub, et artikli autor on tuttav Tampere uuringuga, kus kasutati testiks 2x kipsplaat + 20cm saepuru + 2x puitkiudplaatseina ning lähtub sellest, kui ainuvõimalikust variandist. Muide, selle Tampere uuringu kokkuvõte oli, et "hingav" sein on keerukam lahendus, kuid mitte tehniliselt võimatu.
Samas ventilatsioon nõuab samuti projekteerimisel hoolt, valesti projekteeritud ventilatsioon võib kasu asemel kahju tuua. Otsisin kanaliventilaatoreid, mis tagaksid ruumis piisava õhuvahetuse hääletult, parimad, mis silma on jäänud on olnud 20+dBA @ 3m - seda on veits palju. Pole hea lahendus, kui muutes elukeskonna üht elementi paremaks, muudad teise elemendi halvemaks.

Hingav sein pole loomulikult täpne termin ja tegu pole elusorganismiga, seetõttu olen jõudumööda jutumärke kasutanud.. näiteks auto klaasipuhastajaid hüütakse kojameesteks - iga asja jaoks oma unikaalne termin välja mõelda poleks ka mõistlik.


Mis vanaisasse-vanaemasse puutub, siis külmade tulekul kleebiti aknaääred aknapaberiga kinni, et õhuvahetust läbi piirdekonstruktsiooni vähendada ning akende avamine oli kuni kevade saabumiseni välistatud. Supi keetmise ajal tuli piirduda kommentaariga "Hääd toidulõhnad"

[Külaline]

Tere. Peale esimest lauset "Õhuvahetus toimub "hingavas" seinas difusiooni tulemusena" ei ole mõtet edasi lugeda. Õhuvahetust ei toimu difusiooni tulemusena. Targad vanaemad/vanaisad ei kleepinud kõiki aknaid paberiga kinni. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Tampere uuringuga

Too palun võimalusel link sellele uuringule.

Mis vanaisasse-vanaemasse puutub, siis külmade tulekul kleebiti aknaääred aknapaberiga kinni, et õhuvahetust läbi piirdekonstruktsiooni vähendada ning akende avamine oli kuni kevade saabumiseni välistatud. Supi keetmise ajal tuli piirduda kommentaariga "Hääd toidulõhnad"

"Luftaken" mida ei kleebitud kinni oli ikka vägagi levinud lahendus. Seda ka "hingavate seintega" palkmajades.

[Küülaline]

Huvitav, kus ja millal see pilt on tehtud?

[rokikas]

Tänaste nimedega "Soo" ja "Vana-kalamaja" rist Tallinnas. https://www.google.ee/maps/@59.445867,2 ... zl6BTw!2e0
Aastaks 1972 ilmselt http://pilt.delfi.ee/picture/9179641/