Paber/kile?

[Ehitamemaja23]

Tere, Remondin oma vana maja.
Puidust majaga tegu. Seinakonstruktsiooni täidan kivivillaga seestpoolt. Väljapoole lisan majale veel ca 10 cm kivivilla ja siis tuuletõkke plaat ning tuulutusvahe ja puitlaudis.

Kas sissepoole enne kipsi peaksin panema igale poole ka niiskustõkke?
Mis on odavam ja õigem, kas paber või kile?
Kas kipsi ja paberi/kile vahele peab jääma ka õhuvahe?

Vannituppa täpselt sama lahendus sobib? Kile või paber kipsi alla ja kõik? Loomulikult niiskuskindel kips ja hüdro ka kipsi peale. Kas vannitoa lagedesse ja kaldlagedesse võib panna tavalise kipsi?

Aitüma vastajatele.

[antonsi]

Tere, Remondin oma vana maja.
Puidust majaga tegu. Seinakonstruktsiooni täidan kivivillaga seestpoolt. Väljapoole lisan majale veel ca 10 cm kivivilla ja siis tuuletõkke plaat ning tuulutusvahe ja puitlaudis.

Kas sissepoole enne kipsi peaksin panema igale poole ka niiskustõkke?
Mis on odavam ja õigem, kas paber või kile?
Kas kipsi ja paberi/kile vahele peab jääma ka õhuvahe?

Vannituppa täpselt sama lahendus sobib? Kile või paber kipsi alla ja kõik? Loomulikult niiskuskindel kips ja hüdro ka kipsi peale. Kas vannitoa lagedesse ja kaldlagedesse võib panna tavalise kipsi?

Aitüma vastajatele.

kirjuta siia oma plaanitav konstruktsioon täpsemalt. näiteks väljast sisse:

1. laudis - 20mm
2. tuutlutusvahe - min 25mm (avatud alt ja ülevalt tuulekastis, et ikka oleks tuulutusvahe)
3. soojustuse karkass 5x5 ja karkassi vahele 50mm villa (võib ka kohe tuuletõkkega vill olla saad kanga ära jätta, teipima pead ikka)
4. tuuletõkkekangas - 0.2 mm, 200 mm ülekattega , teibitud või ülekatte karkassi liitekohtades, kohe soojustuse vastas
5. konstruktsiooni karkass - samm ja paksus ja palju villa vahele mahub
6. aurutõkke kile kohe vastu soojustust, ülekattega ja liitekohad tihedalt teibitud , sest suurem niiskuskoormus tuleb seest ja kile takistab selle liikumist isolatsioonikihti. Kui sa ventilatsiooni ei planeeri, siis võid kile ka üldse ära jätta kuna sul tuulutatav fassaad ja kondensi konstruktsiooni ei peaks tekkima
7. (nüüd paneks veel ühe karkassi kas puust või terasest , et aurutõkke kilet hiljem ei lõhutaks ja kaablid, pistikud kenasti taha mahuks, võid ka villa panna kipsi ja aurutõkke vahele, kui 75% soojustusmahust jääb arutõkke taha)
8. (ise paneks veel 8mm osb kipsi taha , et seinast oleks raskem läbi jalutada ja saaks lihtsalt pilte seinale riputada)
9. kips

siis toksi need materjalid sisse http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-rechner/ kalkulaatorisse ja näed kas konstruktsioonis tekib kastepunk materjalide sisse jne
hea materjal ka http://www.paroc.ee/lahendused-ja-toote ... iga-seinad

[teemaalgataja]

Seestpoolt väljapoole:
Kips, kipsiroov puidust 25mm paks, selle all kohe siis paber või kile niiskuse tõkestamiseks, 50x50 horisontaalne pruss täidetud 50mm villaga, 150 mm vertikaalsed seinaprussid(postid) täidetud 140 mm villaga. Siis väljastpoolt postidele peale pekstud täislaudis. Sellele täislaudisele lisan hiljem fassaadivilla väljast ja sellele omakorda tuuletõkkeplaat, mille peale roov ja siis voodrilaud.

[antonsi]

Seestpoolt väljapoole:
Kips, kipsiroov puidust 25mm paks, selle all kohe siis paber või kile niiskuse tõkestamiseks, 50x50 horisontaalne pruss täidetud 50mm villaga, 150 mm vertikaalsed seinaprussid(postid) täidetud 140 mm villaga. Siis väljastpoolt postidele peale pekstud täislaudis. Sellele täislaudisele lisan hiljem fassaadivilla väljast ja sellele omakorda tuuletõkkeplaat, mille peale roov ja siis voodrilaud.

ok selle kirjelduse peale soovitan seestpoolt välja, oled õigel teel

kips
kipsikarkass (50mm) pole vahet kas puu või teras
karkassi vahele villa 50mm
aurutõkkekile peale villa , pedantselt paigaldatud, teibitud
150mm vertikaalne sõrestiksein (prussid)
vahel 140 villa
mustlaudis
reikad horisontaali ja villa 50cm
tuuletõkkeplaat
roovitus vertikaali tuulutuseks
voodrilaud

kokku on sul seal 240cm villa , tuuletõke (plaat või kangas pole vahet, oluline, et õhutihe ja teibitud) ja aurutõke mis ei lase kastepunkti seina sisse ning seina üsna hea

vaata seda, sinu materjalid reas http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0

[teemaalgataja]

panen puldi seinast:



Sinna laudise vastu läheks otse siis kivivill.
Nagu näete, siis paber seal on hävinenud. Hiljem tuleks väljast poolt laudisele peale fassaadi kivivill, seega nagu ei oleks mul mõtet sellel paberil seal. Samas seal taga puhub tuul ja see ei mõjuks mul ju soojapidavusele üldse hästi.

Seda, millal fassadi kallale jõuan, ma ei tea. Vb alles 5-10 a pärast.

Nii et oleks hea midagi selle paberi asemele ikka panna, samas peaks ta olema selline asi, mis hiljem kui vill ka teiselpool vastas on, ei takistaks niiskusel väljapoole liikumast.

Soovitage midagi?
Tänan.

[antonsi]

panen puldi seinast:



Sinna laudise vastu läheks otse siis kivivill.
Nagu näete, siis paber seal on hävinenud. Hiljem tuleks väljast poolt laudisele peale fassaadi kivivill, seega nagu ei oleks mul mõtet sellel paberil seal. Samas seal taga puhub tuul ja see ei mõjuks mul ju soojapidavusele üldse hästi.

Seda, millal fassadi kallale jõuan, ma ei tea. Vb alles 5-10 a pärast.

Nii et oleks hea midagi selle paberi asemele ikka panna, samas peaks ta olema selline asi, mis hiljem kui vill ka teiselpool vastas on, ei takistaks niiskusel väljapoole liikumast.

Soovitage midagi?
Tänan.

siis tiba teine lugu , kui alles 10 aasta pärast järgmine üritus plaanis:

seest välja:
kips
(soovitavalt kohe niiskustõke siia, siis pead muidugi kaablid seina pealt vedama ja kipsi auke ei ole soovitav teha suvalisse kohta sest rikub kile)
karkass ja karkassi vahel 50 vill
niiskustõke (esimese villakihi vahele ja saad paigaldada juhtmed jne kipsi taha , seinale pilte riputada jne , aga muidugi juhul, kui paigaldad ventilatsiooni mis sisemist õhku kontroli all hoiab)
sõrestiksein ja sinna vahele 140 vill (kuigi pildilt ei tundu see üldse 150 sõrestik , oled ikka kindel?)
tuuletõkke kangas klambritega ja teipida
1cm tuulutuseta õhuvahe, selle saad tekitada kui paned tuuletõkke kanga taha mõned liistud mis ei lase villal kangast seina vastu suruda
laudis

[teemaalgataja]

Kas see vahe 1 cm on vajalik?
Tuuletõkkekangast millist soovitad? Mis on odavaim?
Hiljem kui väljastpoolt vill vastu panna, siis see tuuletõkkekangas kahe villavahel jama ei tekita?
Ja see 1 cm vahe jääb siis kuidagi väga jabur juba.

[antonsi]

Kas see vahe 1 cm on vajalik?
Tuuletõkkekangast millist soovitad? Mis on odavaim?
Hiljem kui väljastpoolt vill vastu panna, siis see tuuletõkkekangas kahe villavahel jama ei tekita?
Ja see 1 cm vahe jääb siis kuidagi väga jabur juba.

sinu seina probleemid:

1. teed kahes osas 10 aastase vahega - 10 aastat on vaja konstruktsioonil vastu pidada, teed valesti kogub sein ja karkass 10 aastat niiskust tulemused avalduvadki umbes selle või pikema aja jooksul.
2. esimese etapi soojustus seespoolt tehes jääb natuke väheseks ja on problemaatiline , sest puudub fassaadi tuulutus , kastepunkt on seina sees (kui niiskustõkkekilet ei pane) ja tekib kondens välise laudise ja soojustuse vahele. Siin on probleem ka just selles, et parima tulemuse saavutamiseks peaksid sa pead panema kile kohe pärast kipsi ja ei saa hiljem nendele seintele ühtegi auku teha, kaablid pead ka vedama seina pealt ja jälgima et tagumist niiskustõket ei rikuta

Ainus asi mille pärast sa saad sedasi täna teha ja villaga soojustada ja kahes etapis (vali kivivill) on niiskustõkke kile (müüakse 70m2 rullis hinand ~100 euro ringis , tuuletõkkekangas sama) mis peab olema tõesti kvaliteetselt paigaldatud, teibitud ja hea kvaliteediga, suvalist kilet ära pane. Ainult see kile ei lase villal niiskuda ja kastepunkti seina sisse. Pane tähele , et kivivill/klaasvill seovad väga vähe niiskust vs saepuru mis seob väga hästi niiskust.

Lisaks peaksid mõtlema peale seina soojustamist ja kiletamist siseõhu ventileerimisele et ruumis tekkiv niiskus välja juhtida. sienakonstruktsioon enam ei lase õhku läbi ja kasutusel on õhukindel konstruktsioon. Vill toimibki nii, et on õhuline ja õhk seal vahel on väga hea isolatsioon, kui tuul pääseb villale ligi kaob soojustuse mõte. Ühelt poolt katad kinni kilega (sisemise niiskuse takistus) ja teiselt poolt tuuletõkke kangaga mis lubab niiskusel välja kuivada (sest niiskus ikkagi tekib seina sisse ka) ja ei lase õhku sisse ja soojustus saab toimida. Ära unusta ka pealt kinni katta võid tuuletõkkekangaga teha. Sama kehtib ka lae soojustamisel, niiskustõke alla, tuuletõke peale ja külgedele muidu on kasutegur väike.

See 1cm õhuvahe seal ongi laudise kuivamise eesmärgiks pandud, kui mingil määral kondensi peaks sinna ikkagi tekkima (ja raudselt tekib) saab see alla voolata ja ära kuivada, sest villa ta imendida ei saa, tuuletõkkekangas ei lase seda teha. See 1cm vahe ei takista sind tulevikus mitte kuidagi kuniks õhk seal liikuma ei pääse ja õhk on hea isolaator.

Samas sa ei pea seda 1cm vahet jätma kui sa ei taha ja oled kindel , et sa tulevikus kindlasti võtad ka väljast asja ette. Kuna 10 aastat on pikk aeg, siis ma soovitaks aurutõke kohe kipsi järgi, kui see ei sobi siis pane kips, 50 villa ja aurutõke ja mõtle rohkem ventilatsioonile ning pane rohkem rõhku ka lae soojustamisele.

[teemaalgataja]

Tegelikult ma usun, et teen selle soojustamise väljast poolt ära 5 a jooksul, lihtsalt igaks juhuks mainisin, et äkki venib. Kunagi ju ei tea.

Kõige reaalsem variant tundub mulle selline sinu soovituste põhjal: Vastu laudist läheb siis 150 mm vill (ma pean natuke poste paksemaks ehitama, et mahuks ära. Postide peale rihin horisontaalselt 50x50 prussid. Täidan 50mm villaga. Kohe peale siis niiskustõkkepaber (soovitati mingit Novipro 3 paberit, pidi hea ja odav olema)
Selle peale rihin juba täpselt siis 50x75 või 50x50 prussid verikaalselt. Siis vean ära juthmed, siis sinna vahele 50 mm kivivill. Sel juhul läheb niiskuskindel kips otse vastu villa.

Aga sel juhul ju niiskus jääb esimese villa sisse? Kuna peale seda on niiskustõke.

Kaldlagede puhul on asi lihtne vist. Kuna katuselaudise all on tuuletõkkeplaat tuulutusvahega, mis avaneb pööningule ja tuulekasti , siis läheb 150mm kivivill otse vastu tuuletõkkeplaati sarikate vahele. Selle peale horisontaalselt 50x50 pruss, vahele 50mm kivivill ja siis juba horisontaalselt jälle 50x50 pruss, mille vahele kivivill. Otse prusside külge kips. Kivivill seega vastu kipsi otse. Kas ikak tohib nii? Niiskustõkkepaber jälle esimese ja teise 50mm villakihi vahel.


Ja ma väga tänan ka sind nõuannete eest.
Loodan, et see teema on kasulik ka teistele.


Kas selle vana hävinenud paberi peaksin siis ära võtma?

[teemaalgataja]

Ventilatsioon saab kindlasti olema.

Lakke, mitte kaldlakke samamoodi? Niiskustõke esimese ja teise villakihi vahele? Ja kips võib minna otse vastu villa?

Kas kaldlaed, mis algavad ca 1,3 m kõrguselt, tuleks teha niiskuskindla kipsiga?
Lakke võib panna ikka tavalise kipsi ja värvin lihtsalt spets vannitoa lae värviga?


Vanast ajast kusagilt on mällu nagu jäänud, et kipsi taga on alati mingi väike õhuvahe, et kips ei ole kunagi vastu villa.

[antonsi]

Ventilatsioon saab kindlasti olema.

Lakke, mitte kaldlakke samamoodi? Niiskustõke esimese ja teise villakihi vahele? Ja kips võib minna otse vastu villa?

Kas kaldlaed, mis algavad ca 1,3 m kõrguselt, tuleks teha niiskuskindla kipsiga?
Lakke võib panna ikka tavalise kipsi ja värvin lihtsalt spets vannitoa lae värviga?


Vanast ajast kusagilt on mällu nagu jäänud, et kipsi taga on alati mingi väike õhuvahe, et kips ei ole kunagi vastu villa.

oleneb konstruktsioonist ja eks see vanast ajast õhuvahe on sul seal kaablite veoks ja ei millekski muuks. lihtsalt tea, et kõik kes siin seda loevad ei ole hiromandid ja me ei tea millist lage, mis pindalaga jne sa mõtled ja mida soojustada plaanid. peaksid samamoodi kirjeldama seest välja konstruktsiooni, siis saavad teised sind aidata, ennustada ju pole mõtet jääb ka meelde nagu "vanast ajast keegi rääkis"

Köetavate ruumide vahelagesid ei ole mõtet soojustada rohkem, kui müratõkke eesmärgil. Katuse kaldpindu ja kui on ka tuulutatava pööningu vahelagi soojustatakse samamoodi nagu seinu, lihtsalt villakiht võiks olla nendes konstruktsioonides 250 ja üle, olulisim roll on ka selles konstruktsioonis niiskustõkke kilel kuna sa kasutad õhutihedat konstruktsiooni milles on soojustusmaterjaliks vill. Kõik niiskustõkke kiled peavad olema tpedantselt teibitud, oojustuste äärtest tuuletõkkega seotud , siis see konstruktsioon töötab ,mida vähem õhk villa sees liikuma pääseb.

katuse vahelagi seest välja
* kips
* aurutõke
* sarikad, talad ja talade vahel vill
* kui sarikad/talad ei ole 250 (ilmselt ei ole) siis sinna peale veel villa et saada miinimum 250 kätte
* tuuletõkke plaat, riie
* kui käidav ruum, siis ka roovitus ja põrandakatte materjal

katuse kaldpind seest välja
* kips
* niiskustõke
* kogu vill mis sarikate vahele ei mahu ja 250 -st puud , vastav roovitus
* sarikad , talade vahed villa täis
* tuuletõkekangas (kui seespoolt teed)
* roovitus
* tuuletõkkekangas (kui väljast on tehtud või teed)
* tuulutusvahe , roovitus
* katuse kattematerjal

niiskustõkke võid panna kahe villakihi vahele niikaugele kuni 25% villa soojustusmahust ei ole ületatud (ära aja segi villa füüsilise mahuga). Seda arvestades saime sulle seda seinas soovitada esimese villakihi taha ja teades, et sa pärast seda villa väljast juurde lisad.

[teemaalgataja]

Kas niiskustõkkeks sobib novipro3 isolatsioonipaber? Pidi olema niiskustõkkepaber.

Välisseina on planeeritud praegu 25 cm villa.
Kaldlagedesse(katus) on mõeldud samuti 25 cm villa.
Lagi, mis jääb otse üles (peal pööning) sinna tuleb täislaudisest (on löödud alt poolt talade külge) alla poole 10 cm villa.
Täislaudise peal pööningul on 45 cm puistevilla.

Kas nende variantide puhul võin niiskustõkkepaberi panna siis esimese ja teise 50 mm villakihi vahele?
Kips siis otse vasty villa.

[teemaalgataja]

Kas vannitoas peaks ka kaldlaed, mis algavad ca 1,3 m kõrguselt katma niiskuskindla kipsiga?
Ja tavalised laed võib vist teha tavalise kipsiga?

[antonsi]

Aga sel juhul ju niiskus jääb esimese villa sisse? Kuna peale seda on niiskustõke.
Kas selle vana hävinenud paberi peaksin siis ära võtma?

kui sul on toimi ventilatsioon siis ei juhtu sisemise villakihiga midagi, loodan, et see maja ikka on plaanitud sügis , talv , kevad kütmiseks , kui kütmata hoone, siis selline konstruktsioon ei sobi.

vana paber muidgi eemalda , sellest ei ole seal mingit kasu ja järgmine lammutaja lihtsalt tänab sind 70 aasta pärast.

Kas niiskustõkkeks sobib novipro3 isolatsioonipaber? Pidi olema niiskustõkkepaber.

Välisseina on planeeritud praegu 25 cm villa.
Kaldlagedesse(katus) on mõeldud samuti 25 cm villa.
Lagi, mis jääb otse üles (peal pööning) sinna tuleb täislaudisest (on löödud alt poolt talade külge) alla poole 10 cm villa.
Täislaudise peal pööningul on 45 cm puistevilla.

Kas nende variantide puhul võin niiskustõkkepaberi panna siis esimese ja teise 50 mm villakihi vahele?
Kips siis otse vasty villa.

Paberit ei ole vaja panna, sest sul on vaja just niiskustõkke kile , et su konstruktsioon töötaks ja niiskus villa ei pääseks. Aurutõkkekile SFS 4225 0,2 mm vananemiskindel kile seintesse, põrandatesse saadaval kilekeskuses. Nädalavahetusel Espaksit -20% võid võtta ka mõne alternatiivse niiskustõkke kile ja ära unusta ka spetsiaalset teipi, sest sul on vaja ülekatted ja liitekohad teipida.

kui sul on pööningu vahelael 45cm puistevilla, siis alla piisab ainult niiskustõkkest ja villa peale tuuletõkkest ja sa ei pea seda villa seespoolt enam lisama, sest see ei anna sulle enam midagi. 45cm pööningul on väga eeskujulik.

katuse kaldkonstruktsiooni on 25cm minimaalne, aga piisav, pane niiskustõke kohe villa peale või kui paned villa kahes kihis siis võid niiskustõkke panna ka sisemise villakihi vahele juhul, kui sul see sisemine villakiht ei ole paksem kui 5cm, ja seda ainult selllel eesmärgil, et seintesse auke tehes keegi hiljem niiskustõkke kilet ei vigastataks.

Kas vannitoas peaks ka kaldlaed, mis algavad ca 1,3 m kõrguselt katma niiskuskindla kipsiga?
Ja tavalised laed võib vist teha tavalise kipsiga?

Puitmajasse ehitatavas vannitoas tuleb ikkagi teha täielik hüdroisolatsioon ja sundventilatsioon. Niiskuskindel kips ei pea olema, sest kui sa just mingit tyco või mira vannitoaplaati ei pane pead sa hüdroga/niiskustõkkemastiksiga ikkagi kõik ruumi üle tegema, nurgad tihendama jne. Kiilto kodulehel on juhendid olemas. Võid muidugi vaadata ka niiskuskindla kipsi kohta tootja lehelt, võibolla tõesti nii suurepärane toode , et pead ainult nurgad hüdroga tegema, aga kahtlen.

[teemaalgataja]

Lakke ikkagi lisaksin villa.
Kuna toon lage 10 cm alla poole, siis pole ju mõtet tühjaks seda osa jätta sealt? Paneks ikka villa ka veidi.

[insenöör]

Vaata, et vannituppa aurutõkkekile ei paneks. Kui vannitoa seinad on kaetud hüdroga, ei tohi kile kasutada. Tekib kaks aurutihedat kihti ja kui sinna vahele niiskus sattub, siis sealt see naljalt välja enam ei kuiva.

[antonsi]

Lakke ikkagi lisaksin villa.
Kuna toon lage 10 cm alla poole, siis pole ju mõtet tühjaks seda osa jätta sealt? Paneks ikka villa ka veidi.

kui raha üle, siis muidugi, muidu ei ole selleks mingit vajadust, võid jätta lihtsalt ripplae

[antonsi]

Vaata, et vannituppa aurutõkkekile ei paneks. Kui vannitoa seinad on kaetud hüdroga, ei tohi kile kasutada. Tekib kaks aurutihedat kihti ja kui sinna vahele niiskus sattub, siis sealt see naljalt välja enam ei kuiva.

oleneb konstruktsioonist. http://puuinfo.ee/pdf/Puuinfo200802/lk3 ... ruumid.pdf

[teemaalgataja]

Aga samas ju insinööri jutt ka õige.

Kui mul on tehtud täielik hüdroisolatsioon vannituppa, siis milleks panna veel teine kiht niiskustõket?
Kui mingi niiskus kusagilt läbi pääseb (ei tohiks), siis jääb ta ju kahe kihi vahele.

[antonsi]

Aga samas ju insinööri jutt ka õige.

Kui mul on tehtud täielik hüdroisolatsioon vannituppa, siis milleks panna veel teine kiht niiskustõket?
Kui mingi niiskus kusagilt läbi pääseb (ei tohiks), siis jääb ta ju kahe kihi vahele.

jutt selle ümber ei ole eriti tähtis vaid õige konstruktsioon on tähtsam, seega tee konstruktsioon endale selgeks ja joonista endale maja lõige ja ja pane kõik kihid (välisseinad, põrandad, vahelaed, kaldseinad, katus) seal paika, edasi on ainult ehitamine ja näpuga järje ajamine.

Kui sul on nüüd vannitoa üks (või rohkem) sein välissein ja ainult seal vannitoa poolel hüdro peal, siis mõtle ka sellele kuidas sa ilma villapoolse niiskustõkkekileta selle sisemise hüdrokihi seod ära sellest ruumist välja jääva niiskustõkkega jne. Ei juhtu midagi, kui on seespool kaks niiskustõkkekihti, kui sa seda ikkagi kardad ja ei ole veendunud kas suudad teha vannituppa piisava niiskustõkke õigete tehnikatega, siis jäta väliskonstruktsiooni poolse seina kipsi taha 1 -2cm ventileerimata õhuruumi.

1. tõmba 10 minti hinge
2. mine lehele autocad360.com või võta programm http://www.sketchup.com/products/sketchup-make ja vea hiirega oma maja läbilõige koos mõõtudega sinna kokku
3. võta joonis ette ja löö kõik plaanitavad kihid kalkulaatorisse http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-rechner/ (Vaheta keel inglise vastu, kui saksa ei sobi), trüki tulemus seina kaupa välja ka pärast hea teada mis soojusjuhtivusega konstruktsioon kasutusel on.
4. ajakulu kogu tegevuseks ehk 3 -4 tundi ja edasi ainult materjali tellimine ja hea hinna otsing

ja kui sul on läbilõige olemas siis saad rääkida neid jutte ette ja taha või valida endale sobiva konstruktsiooni. Muidu paistab, et sul on väga palju ideid ja iga kuulujutt neid mõjutamas ja 90% läheb ehitades niiehknaa meelest

[Külaline]

Enda arvates olen oma seina päris täpselt lahti seletanud.
Tavatubades on asi lihtne ja konstruktsioon juba paigas. Niiskustõkke kile läheb kõikidesse välisseinadesse ja kaldlagedesse. Läheb kips vastu villa otse ja niiskustõkkekile esimese ja teise villakihi vahele.

Aga vannitoas tekkis nüüd küsimus, et kas sinna on vaja seda niiskustõkkekile veel kipsi alla kahe villa vahele, kui on tehtud põhjalik hüdroisolatsioon igale poole. Nii seintele kui põrandale, kasutades teipi ja kõike muud, mis ette nähtud.

[antonsi]

Enda arvates olen oma seina päris täpselt lahti seletanud.
Tavatubades on asi lihtne ja konstruktsioon juba paigas. Niiskustõkke kile läheb kõikidesse välisseinadesse ja kaldlagedesse. Läheb kips vastu villa otse ja niiskustõkkekile esimese ja teise villakihi vahele.

Aga vannitoas tekkis nüüd küsimus, et kas sinna on vaja seda niiskustõkkekile veel kipsi alla kahe villa vahele, kui on tehtud põhjalik hüdroisolatsioon igale poole. Nii seintele kui põrandale, kasutades teipi ja kõike muud, mis ette nähtud.

vaba valik, pane eelnev ja järgmine sein mis vannitoa juures villa tagant vähemalt 20cm ülekattega, ja siis jätka kipsi peal hüdroga , midagi ei juhtu, kui sa ka sinna kipsi ja soojustuse taha ka selle niiskustõkkekile paned (juhuks, kui otsustad kunagi vannitoa teise kohta kolida vms vähetõenöolised juhud). vannitoas on väga oluline ka sundvendi olemasolu.

[insenöör]

Kuigi antonsi toodud puuinfo dokument märgade ruumide kohta on igati asjalik, ei näe ma põhjust, miks peaks kasutama õhuvahe ja kahekordse aurutõkkega kihte. Lihtsam on ehitusplaadi peale panna hüdro ja jätta aurutõkkekile ära. Isiklik soovitus vannitoas kasutada OSB plaati (või veekindlamat vineeri), selle peale vannitoakips + hüdro. Nii ei ole vaja tulevikus nuputada, kuhu mõni kapp või nagi riputada. Juhul kui kappe ei tule ja soovid piirduda ainult ühekordse kipsplaadiga, peaks plaaditavates seintes karkass olema 300mm sammuga tavapärase 600mm asemel.

[Külaline]

Aga andke nõu ka kiviseina osas.
Nimelt majal osad kandvad siseseinad on kivist paksud seinad. (silikaat)
Ja 1 välissein samuti ainutl silikaadist (mingi 3 kordne)

Mõtlesin, et lajatan metallkarkassi seina äärde püsti, panen peno vahele. Kas ka niiskustõkke?

[rokikas]

Ja 1 välissein samuti ainutl silikaadist (mingi 3 kordne)

Mõtlesin, et lajatan metallkarkassi seina äärde püsti, panen peno vahele. Kas ka niiskustõkke?

Kui üritad nii seina soojustada siis see ei pruugi hea mõte olla!