Klassik plekk või eterniit

[Külaline]

...see,et ega külaline midagi segamini ei aja?

taastaja

[Külaline]

Vabandust, ei pannud tähele, et siin foorimis keegi esineb taastaja nime all. Tegu oli vana katuse ennistamise, ehk taastamisega ja siit see eksitus ehk tähelepandamatusest. Seega tahtsin väita, et vanade katuste taastajaid, ehk restauraatoreid/ennistajaid ikka Eestis leidub.

[Plekimees]

Pane siis enda uhkest uuest katusest pilt ka ja lase teistel ka nautida.

[Külaline]

Plekimees! Mis need Rootsi "vannid" endast kujutavad? Kas meil ei esine selliseid olukordi?

taastaja

[taastaja]

Selliselt teeme plekitööd. Kas Soomes on olukord teine?

Eesti plekitööd AD 2014 (1).JPG (69.6 KiB) Vaadatud 5357 korda

Eesti plekitööd AD 2014 (2).JPG (58.74 KiB) Vaadatud 5357 korda

[Plekimees]

Vannide all mõtlesin kaarvaltsidega seinaletõsteid, mida Soomes tehakse tuokkostega.

Taastaja, kas Sa norid jälle nende piltidega? Need pole ju Sinu tehtud...?

Soomes väga teisiti ei teha, "mõnes" kohas on topeltvalts ja süliti ka "pisut" teisiti valtsitud...

Teeme mängu huvilistele: mis on taastaja lisatud piltidel valesti?

[Külaline]

Kas see kaarvalts pole mitte veekindlam?

Kas siis, minu tehtud töö ja vaev kohe mitte ei kõlba siis profi silmadele? Eesti keskmise annab ehk ikka välja?

taastaja

[enrico-]

Paani pikivaltsid peaksid olema maha löödud ja renniga kokku valtsitud. Lisaks olen kuulnud, et Soomes ei tohi olla renni ja paani vahe lõpuni kokku pekstud.
Samas otseselt veaks neid nimetada ei saa.

Kui eksin, siis parandage (pole professionaal)

[Plekimees]

On küll veekindlam pm. Aga ka tuokkose saab veekindlalt tehtud ja kiiremini.

Vahe jäätakse lamavaltsi alla selleks, et vesi pääseks sealt ka minema, tavaliselt lusika jagu.

RT 85-10862 kohaselt ja ilmselt ka EVS902, mis on pm eelneva koopia, peaks jalarenn olema ühendatud topeltvaltsiga, valtsid lüüakse maha nii, et valtsid jäävad peale, et vesi sinna jääva tasku kaudu sisse ei saaks pugeda.

Samuti valtsitakse süliti topelt. Süliti valtsimiseks tean kolme erinevat varianti.

Lisaks eelistan jalarenni puhul alati puitu, mitte konkse.

P.S. Ma ei tahtud kedagi solvata! Selle poolest on need pildid ok, et pole mõlki taotud.

Ikkagi ei usu, et taastaja on selle teinud, eriti arvestades seda, et oled teistes teemades väitnud, et käid samuti Soomes tegemas ning tunned Vaskiseppi...

[Plekimees]

Lisaks on rennikonkse liiga hõredalt, konksud pannakse 200-300mm vahega.

[Külahull]

Tuli selline katus siis valtsplekist.

[enrico-]

Praegu endal siis selline katus pooleli:




Homme saab harju taguma hakata...

Plekk on 0,6mm ja kõikjal on topeltvalts. Ning kuna klient on targem, siis renni ja paani ühendus valtsid tuleb lõpuni maha peksta. Renni materjal on kõige pehmem 0,6 plekk ja sellele jääb mõlke palju...

[Plekimees]

Külahullu pildid on nii väikesed, et väga midagi ei näe.

Miks see tahveldatud on? Tellija soov?

Kui norida tahaks siis nende väikeste piltide puhul jäid silma naljakad viiluplekid ja korstnale tõste tundub kuidagi madal.

[Külahull]

Foorumisse ei saa postitada suuremaid pilte kui 800x800. Eo oska/taha/ega viitsi hakata ennast kuhugi registreerima, et pidid majutada ja siis lingitada. Täitsa ise, kaine peaga, ühel vaimselt helgemal hetkel, tahtsin sellist katust nagu tuli. Võimalikult ligilähedane omaaegsetele katustele kui tehti just rivivaltsi tahvlitest. Malelauamuster, ehk nihkes tahvlid tulid vähe hiljem. Pikast paanist ei teatud sellel ajal midagi.
Ehk kasutaja "Plekimees" paneb ise ka mõne pildi, et kuidas see õige katus peab välja nägema. Muidu kraakleme ja nägeleme ehk täiesti mõtetute ja valede küsimuste üle...

[enrico-]

Siia lae pildid: http://www.upload.ee/
Kasutajat pole vaja...


Ja siis: " [img]pildilink[/img] "

[Külahull]

Veel üks pilt tagaküljest, ehk on paremini näha.

[Külaline]

Praegu endal siis selline katus pooleli:



Homme saab harju taguma hakata...

... Renni materjal on kõige pehmem 0,6 plekk ja sellele jääb mõlke palju...

Kasuta kaitseplekki. Sul ilmselt plekk siis TSP 0,6mm




taastaja

tänud lingi eest!

[enrico-]

Kaitseplekki kasutan, kuid siiski tekib neid mõlke. Aga eks see on alguse värk. Valtskatuseid vähe tehtud. Põhiliselt ikka profiilplekki paigaldanud.

[Plekimees]

Eks ma võin pilte panna küll, kui aega saan.

Aga põhiliselt norin tehniliste asjade üle ja seda eesmärgil, et asjad paremaks muutuksid.

Enrico, lisaks taastaja soovitatud kaitseplekkile, löö see neljakordseks, siis saad topeltvaltikatega rahulikult keerata ja haamriga pinnida- ei jää aluspinnale jälgegi.

Kas valtsimehed on nõus, kui teha eraldi teema nippide ja õpetuste jaoks? Küsin seda sp, et äkki keegi pole nõus ametisaladusi paljastama.

[enrico-]

Eks selline õpetava teema koostamine on kahe otsaga asi.
Kindlasti oleks see kasuks paljudele plekkseppadele, kuid lisaks tekitaks see liialt nossoveid, kes vaatleks antud teemat kui valtskatuse paigaldusjuhendit. See omakorda lööks ruuduhinda alla ja tekiks suur umbusaldus katusepaigaldajate vastu.
Usun, et iga valtskatustega tegelev isik omab tutvusringkonnas inimest, kas saab nõu anda, ning see teema oleks siiski vist üleliigne.
Tööl ka ükspäev mõtlesin, et peaks tüki 1mm plekki kaitseplekiks võtma. Praegu on selleks 0,6. Eks homme löön selle topelt siis...

[rokikas]

Kokkuvõttes: tänu kruviaukude läbilaskvusele on roov läbi 10-20 aastaga.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Roovitis on suurema puntveekoormuse all (kruviavade ja valtsiühenduse all), mistõttu roovitis mädaneb paari aastakümnega kasutuskõlbmatuks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Nii et iga tormiga on oodata 2004 aastal või varem ehitatud katuste äralendu?
Ja reaalselt seda ei toimu meil stabiilselt sest ...?

[Külaline]

Õhtust! Plekimees võiks ehk omagi silmaringi laiendada ja sügavamalt mõtelda nende asjade üle järgi. Kui kellelgi on ühel maal porosarved pähe kasvanud, siis teisel maal ei pruugi need sugugi moes olla.

Mõni kruvi katuseharjale võis tekkida ka sellest, et hiljem, pärast katuse valmimist saadi aru ventileerimise vajalikusest. Katuse harjal pole suurt veekoormust ja arvan, et alati on parem ventileerimine kas või „kruvidega”, kui selle mitte rajamine.

Viilud tundusid naljakana. Võta palun silmaklapid eest ja uuri kuidas õige valtskatuse tegumood meil ajalooliselt välja näeb. Just meil, mitte Soomes. Soomes näed muidugi ka veel sellist ehitusstiili enne sõjaaegsetel plekk-katustel.

Harja piirkonnas oleva korstna pleki ülestõsted tunduvad sulle madalad. Võtsid muidugi oma Soome plekipiibli lahti ja mis see ütles? Kas norm oleks 300 mm või üleni plekiga katta?
Vaata siis, kui need silmaklapid eest võtad ja katuse viilusi kaema suundud, siis näed ka kindlasti meie korstnapitse, mis pole sugugi kõrgete plekitõstetega....ja pole nad selle pärast lagunenud midagi. Ajaloolisel tehti muidugi plekitõsted korstnapitsi all, pitsikaelal ja need on tavaliselt ainult kuni 50 mm.

Saan muidugi aru, et võõramaalastele tunduvad kohalikud, teist moodi, lahendused alati küsimusi tekitavalt! Võiksid muidugi ka põhjendad, miks ülestõsted korstnale peaks kõrgemad olema, kui nad just kuskil oru põhjas ei paikne.

Minu piltidel viidatud katuse räästapealsed rennid ja nende ühendusviisi teostus katusepaanidega ei kannata muidugi kriitikat. Aga selline pilt jääb kindlasti meil kestma ... ja täpselt nii kauaks, kuni leidub veel selliste meistrite tellijaid.

taastaja

[Plekimees]

Taastaja, võta asja hästi rahulikult!

Sarvi pole mulle pähe kasvanud ja Sinu soovitusel lähen uurin hipodroomilt nende silmaklappide kohta, ise pole neid märganud. Moodi tuleb uurida Fokinilt. Soomes ma ka enam pole...

RT pole mulle Piibel, seal on lihtsalt kirja pandud normid, täpselt nagu seadustes. Vaata, meil pole ka lubatud promilliga sõita, ometi leidub riike, kus on ja võib-olla ei juhtugi midagi, aga võib-olla juhtub ka... Sama lugu on nende katustega, normatiive pole koostanud mina ega tõenäoliselt ka Sina, need on koostatud grupi inimeste poolt, kes teavad, millest räägivad ja miks üks või teine asi nii või naa tuleb teha, nad toetuvad kogemustele ja teadmistele, nad on insenerid.

Jah, ma tean, et asju saab teha ka teisiti ja nad toimivad. Tõste 50mm pole mingi probleem, kui see korralikult tihendada, aga ometi on see 50:50 mäng ja ei ole mõistlik sellist asja teha.

Katusekruvid. Need on isiklikult minu jaoks asjad, mis ei tohiks valtsplekiga koos käia. Ok, pane viiluplekid ja vb ka muud liistud nendega kinni, AGA ära lase neid läbi katusekatte. Tuulutid ja ka muid lisasi saab hiljem valtsimise teel lisada. Selles osas on Sul muidugi õigus, et parem, kui mitte midagi.

Nagu Sa ka ise lõpuks mainisid, siis seni kuni jätkub "selliste meistrite" tellimine, jääb kestma sama pilt. Aga kust läheb piir sellise ja sellise meistri vahelt? Kust selgub, milline mees on õige ja milline vale? Äkki oli Sinu viidatud piltidel alusplekk 2000mm valtsist kõrgemale viidud, siis ka ju ei juhtu midagi...? Minu jaoks ongi siin piiri tõmbamiseks see plekipiibel, mis on muideks juba eesti keelde tõlgitud 2006. aastal.

Taastaja, ma tean, et Sa oled hea plekksepp ja teed asja südamega, nii peabki! Ma olen ka selle asja fanaatik, sp siin sõna võtangi, teine eesmärk on teadvustada eesti inimest, et nad oskaksid eraldada terad sõkaldest ja tellida endale korralik töömees, näiteks Sind.
P.S. Ma ei tööta Eestis selle ala peal.

Nii et rahu, ainult rahu!

[Külaline]

Saan siis aru, et nii on uhke ja hää! Soomlasest insener on silla, kui eestlasest plekksepp ajab plekipiiblist näpuga järge ja ka tegutseb vastavalt sellele.

Siin ka näited: vana puitarhitektuur on saanud fassaadile uued detailid .... plekist ripp-plaadi viilule ja ilusad katusekruvid. Seda ilu on meil juba palju...





taastaja

[Külaline]

Taastaja, võta asja hästi rahulikult!

................. Minu jaoks ongi siin piiri tõmbamiseks see plekipiibel, mis on muideks juba eesti keelde tõlgitud 2006. aastal.


Nii et rahu, ainult rahu!

Parandaks väheke:
2006 tõlkis Eesti Ehitusteabe Fond juhendteatmiku RT 85-10862-et eesti keelde.

1997 tõlkis OÜ VIPLALA vanema juhendteatmiku RT 85-10562-et eesti keelde. See oli siis kaks aastat hiljem, peale juhendi ilmumist.

Eelmisest veel varem sai RT juhendi eelkäija RT- 85-10381 samuti osaliselt tõlgitud eesti keelde, aga see jäi ainult siseringi kasutusse.
Samuti tõlgiti Rootsi Muinsusameti materjale, mis hõlmasid just pleki restaureerimist.(küllap uuriti siis ka "rahu, ainult rahu" fraasi kuulsaks teinud tegelast )
Nende ettevõtmiste eesotsas olid siis üks fanaatiline arhitektuuri ajaloolane

taastaja