Kanalisatsioon kallakule

[Lii]

Tere.
Teadjamad inimesed andke nõu vähemteadjamale!
Ostsime maja looduslikult kaunisse kohta endise karjääri kaldale. Kohe maja kõrvalt algab kalle. Kui mitu protsenti, ei oska öelda.
Majja on vesi sisse toodud. Selle osaga on kõik korras. Aga vesi välja ei ole. Ongi minul mõtisklus, kas kuidas ja mis sobib kallakuga krundile? Kas septik või kogumispaak?
Kui muidu ankurdatakse paake maasse, et nood tõusma ei hakkaks, siis kas kallakul ei või olla seda ohtu, et viltu hakkaks vajuma? (jaa lõpuks veereks lihtsalt mäest alla )

Lisaks, kas on kellegil olnud kogemust muinsuskaitsealale rajatava kanalisatsiooniga?

Tervitab esimest korda maja omanik Lii!

[Küülaline]

Loomulikult on kõik lahendatav, aga miks sa ei küsinud seda enne maja ostmist. See kõik ju maksab.

[Olaf]

Tere.
kas kallakul ei või olla seda ohtu, et viltu hakkaks vajuma? (jaa lõpuks veereks lihtsalt mäest alla )...

Ei kujuta küll ette sellist ohtu, tegemist pole ju sooga (soise pinnasega), kui maja rajatud karjääri kaldale. (Võib-olla tegemist siis liiva-, kruusa-, pae-, savikarjääriga). Kõrgete kohtade peal, kus põhjavesi on madalal, puudub ankurdamisel mõte ja on asjatu töö ja rahakulutus.

[Külaline]

Olaf, kui midagi võib loodusjõudude tõttu maa seest välja tulla siis seda ta mingil hetkel ka teeb.

Muinsuskaitsealal võib juhtuda, et karmimal juhul nõutakse eelnevalt arheoloogilisi kaevamisi, leebema versiooni kohaselt peab kinni maksma kraavi servas sitsiva järelevalveametniku teenuse. Ilma vastava kooskõlastuseta ära küll kaevama hakka, jama hiljem liiga palju. Mis maakonnaga tegu?

[Lii]

Hetkel on vast see leebem variant, et tuleb tegema järelevalvet. Siiski ei ole midagi kindlat meil kokku lepitud, kuna septiku ja paagi vahel käib valik.
Paaki oleks mugavam paigaldada. Septiku puhul ei ole me kindlad ruumi piisavuses imbväljaku jaoks. Maja juurest saaks vedada u 10m kus on väiksema kallakuga vaba plats, seda on u 18ruutu. Aga kas see kuidagi mõjutab, kui imbväljaku kõrvalt algab järsem kallak.
Asume Jõgevamaal.

[Küülaline]

ei ole me kindlad ruumi piisavuses imbväljaku jaoks ... kas see kuidagi mõjutab, kui imbväljaku kõrvalt algab järsem kallak

Selliseid asju ei lahendata foorumi abiga ega kohaliku kopamehega vaid projektiga.

[Olaf]

... kuna septiku ja paagi vahel käib valik.
.
Asume Jõgevamaal.

Arvutage ja kalkuleerige natuke, kui te ikka raha loete.

1.Mis maksab paak ja selle panek maa sisse. Edasi, kui palju tuleb reovett, näiteks aastas, ja kui palju maksab selle tühjendamine. Toon näiteks, on 2 inimest ja 10 m3 mahuti ja reovett tuleb ca 10 m3 aastas.

2.Mis maksab septik+imbsüsteem ja selle paigaldamine maa sisse.

Ilmselt teine variant on odavam, kuid see variant eeldab ilmselt KOV-luba ja elamist hajaasustusega piirkonnas.

Septiku puhul ei ole me kindlad ruumi piisavuses imbväljaku jaoks...

Infoks veel, imbväljaku asemel valmistatakse ja kasutatakse edukalt imbtunneleid, mis võtavad väga vähe ruumi. (Näiteks olin juures, kus paigaldati tunnel u. 2x2 m ja tegemist oli liivapinnasega. Kinnistu asus oja kaldapealsel.Väga edukalt toimib).

[Küülaline]

2 inimest ja 10 m3 mahuti ja reovett tuleb ca 10 m3 aastas

Kui veevärk sees ja dušid-vannid majas, tuleb reovett ikka oluliselt rohkem. Juba tagasihoidlik 60 l päevas teeb üle 20m3 aastas.

[Külaline]

Küülalisele assisteerides, rusikareegel on 3m³ per kärss ühes kuus. Seega aastas ca 36m³ keskmiselt, mitte 10 ...

Olles oma pika erialase töö tõttu taganud veemajanduse ca 10 tuh inimesele siis ... sellest kogumismahutist loobute üsna varsti.

[Lii]

Selliseid asju ei lahendata foorumi abiga ega kohaliku kopamehega vaid projektiga.

Ma ei jooksegi homme hommikul labidaga maja taha kraavi kaevama. Ma ainult küsin.

Infoks veel, imbväljaku asemel valmistatakse ja kasutatakse edukalt imbtunneleid, mis võtavad väga vähe ruumi.

Okei. Tänud ütlemast. Uurime ka seda varianti

[Küülaline]

labidaga maja taha kraavi kaevama ... Ma ainult küsin ... Uurime ka seda varianti

Muidugi võite endale asja selgeks teha, kuid projekti on nii kui nii vaja. Pean silmas, et küsimise ja uurimisega saate terakese siit ja terakese sealt, kogenud projekteerija näeb aga asja tervikuna.

[Siidiuss]

Huvitav, minul tehti asi ilma projektita ära. Vald andis ehitusloa ja toruettevõtte projekteerija küsis ainult kuhu paneme. Ei mingit projekti. Nüüd on huvitav teada kas asjad on õieti või mitte. Sooviks mõne asjatundja kontakti. Et kasvõi kindluse mõttes vaataks üle kas asi on hästi või halvasti.

[Kalvis]

Algsel küsijal on tõsine probleem muinsuskaitsega. Mis nõuded sealt tulevad ei oska öelda. Võibolla nemad tahavad imenõudeid ja kooskõlastusi.
Kui maja projektis on solgiosa olemas siis on vaid ehitamise töö ja vaev ja teed nii nagu seal kirjas.
Kui pole siis korrektne on vallaga kooskõlastada - nad on väga varmad ütlema et kuidas tohid. Tihti muidugi volitusi ületades (keelavad liigselt).

Kui luba vallast käes siis kas ehitad ise või tellid ehitaja, maitseasi. Ehitaja tõenäoliselt teab kuidas ehitada tuleb, iseehitajad ei tee tavaliselt kogumispütil ja septikulgi vahet, muus osast rääkimata. Üldiselt on septik koos imbväljakuga soodsam lahendus kui kogumispütt.

[Olaf]

Küülalisele assisteerides, rusikareegel on 3m³ per kärss ühes kuus. Seega aastas ca 36m³ keskmiselt, mitte 10 ...

Olles oma pika erialase töö tõttu taganud veemajanduse ca 10 tuh inimesele siis ... sellest kogumismahutist loobute üsna varsti.

Ei vaidle vastu, ma pidasin antud juhul silmas kaevu, sest hajaasustusega piirkondades on levinud salv- ja puurkaevud, kust vesi saadakse. Viimaste aastate sademetevaeste talvede ja suvede tõttu on salvkaevudes vähe vett ja pole lihtsalt vett, millega laiutada.