Klassik plekk või eterniit

[Külaline]

Tere. Joonisega hetkel probleeme, kuid harjapikkus ca 9,5m, harjast räästani 7,5m, katuseluuk, korsten väljub kohe harja kõrvalt, kaks vintskappi, kalle ca 50kraadi. Kas vintskapi katuse kuju osas on soovitusi?

[taastaja]

Tere. Joonisega hetkel probleeme, kuid harjapikkus ca 9,5m, harjast räästani 7,5m, katuseluuk, korsten väljub kohe harja kõrvalt, kaks vintskappi, kalle ca 50kraadi. Kas vintskapi katuse kuju osas on soovitusi?

Kõige lihtsam ehitada ja katusekattega katta on ühepoolse kaldaga vintskapp. Viil ja ümara kujuga uuk lisab jälle majale uhkust ja ka põnevust.
Üks ülesvõte, püütud Maandtee muuseumist...

peipsi tuur2013 054.JPG (68.91 KiB) Vaadatud 4205 korda

[Erki (AS Toode)]

Kuigi mul paluti siin nõuandeid mitte anda ja jätta see spetside teha, siis ma ikka natuke kobisen. Kui valtsplekk päris kaubaks ei lähe, siis Klassikust natuke räägiks. Klassik on sobiv katusekate katusele, kus on korralik kalle ja vähe väljaehitusi. Eelneva info järgi tundub, et sel katusel on kallet Klassiku jaoks piisavalt. Aga kas ka vintskappide katustel? Kui neid hakatakse ehitama, siis tasub jälgida, et ka vintskapi kalle oleks Klassikule sobiv. Eriti nõudlik on vintskapi ja põhikatuse ühendamine, et kaldemuutuse koht oleks veekindel. Parim lahendus on teha madalama kalde korral vintskapi katus valtsplekiga ja põhikatus Klassikuga. Silm seda erinevust ei märka ja lahendus on lollikindel. Mida rohkem on katusel väljaehitusi (vintskappe, korstnaid, piirnemisi seinaga jms. sõlmi, mis nõuavad liiteplekke), seda visuaalsemalt koledamaks tulemus muutub. Üks ühe kaldega vintskapp ei ole veel probleem, aga näiteks kelpkatus mitme vintskapi ja korstnaga on lõpuks üks lõputu liiteplekkide rägastik. Rahaliselt hakkab siis juba ka Klassiku ja valtspleki vahe ja edu ära kaduma. Teie katuse korral tundub siiski olema lihtsama geomeetriaga katusega tegu, kallet (vähemalt põhikatusel) piisavalt, seega Klassik on tehniliselt sobiv plekk. Müra osas soovitan mitte väga stressata - kui on paigaldatud heliisolatsiooni tihend ja paanid on korrektselt pinges paigas (ei ole nagu akordion lontis), siis on müra teemaks väga tormise ilmaga. Esiserva soovitan teha "keeratuna", ilus, topeltpaks serv on korrektne ja laseb ka soojuspaisumisest tingitud lokkimisi leevendada. Ega ta nagunii isegi 0,60mm pleki korral veatult sile katus ei ole muidugi. Hinnapoolest laske tootjatelt kindlasti esitada hind nii 0,50mm kui 0,60mm korral ja hinnake vahet ise enda rahakoti järgi. 0,60mm plekil on kindlasti eeliseid siledapõhjaliste katusekatete korral. 0,45mm pakutakse turul ka, hoidke ennast sellest eemal!

[Külaline]

... Silm seda erinevust ei märka ja lahendus on lollikindel.
.... 0,45mm pakutakse turul ka, hoidke ennast sellest eemal!

Müügimees lammutab jälle , kuigi viimase osaga pani täppi. 0,45 on kindlasti halb valik.
See, et silm erinevust ei märka on muidugi kerge liialdus. Klassiku ja valtsi erinevus on siiski märgata. Eriti juba nii põhjalikult teemasse süvenevale inimesele.
Kas lahendus hea on - nii ja naa. Toimib ma pakun. Fordile Audi rool külge ja kannatab sõita küll.
Aga mina pole ka teps mitte väga suur spets, seega kuula ikka korralikke ja õigeid spetsialiste mitte "käib kah" mehi. (Ellimineerin sellega järgmise vastuse, et ära mitte nõu anna kui sa pole spets).

[Erki (AS Toode)]

Kindlasti on Klassiku ja valtsi erinevus arusaadav, aga selle jutu fookus on olnud siin Klassik, mitte valts. Väga lahe oleks kui kõik Eesti Klassik katused oleks hoopis valtsplekiga tehtud, aga see on roosa unistus. Minu jutu iva oli, et vintskapi katuse kalle ei anna tihti välja piisavat kallet, et Klassik vett peaks ja seetõttu soovitan vintskapi osas valtsplekki. Kui kogu katus on valtsplekk, siis vintskapile ka rohkem Klassiku väljanägemist saada, soovitan panna lisaks valtspleki otsaplekile ka Klassiku otsaplekid lisaks - visuaalselt on seejärel tegemist "vägagi Klassikuga". Fordi ja Audi rooli võrdlus on päris asjalik, aga antud loos ei ole seda mõeldud kuidagi irooniliselt. Hoopis kurb on näha neid arhitekte ja projekteerijaid ja nende tõttu kannatavaid kliente, kes massiliselt panevad valtsi asemele Klassikuid arvates, et sarnane väljanägemine tagab ka sarnase veepidavuse. Klassik ei ole 10 kraadise kaldega katuse katteks sobilik toode! Seetõttu tuleb teinekord neid kombineerimisi erinevate toodete vahel sama katuse juures teha.

[Erki (AS Toode)]

Vabandan, üks sõna sai valesti. "Kui kogu katus on valtsplekk" asemel peab olema "kui kogu katus on Klassik".

[abe]

Küsimus teadjatele/tootjatele/müüjatele: Klassik plekist katuse ääreplekid-
1. kas peaks need kinnitama servast nii, et kruvid roovi sisse ei lähe?
2. kas peaks panema eraldi kruvitihendi katusepleki ja äärepleki vahele? (tähtis on ju, et vesi ei pääseks katuseplekist läbi kruviaugu).

[suvakas]

Tere. Kui Tartu kandis on mõnda enda tööst heal arvamisel plekimeest, siis võiks siia oma kontaktid jätta.
Vintskapi katused on probleemiks jah. Nii et kui peaks tulema klassik, siis vintskappide ja korstna plekid vajavad ikka tegemist. Kuid mine tea, kui rahaliselt kannataks, äkki siis tõesti täisvalts. Kas need valtsprofiilid on ok või need jäävad samuti jamaks. Ilmselt tehakse seda tööd ruudu hinnaga? Keegi võiks mingi suurusjärgu ka avalikustada.
Tänud igaljuhul kõigile,kes võtsid vaevaks teemat lahata.

[Erki (AS Toode)]

Üle-eelmisele kahele küsimusele vastaks.
1. Äärepleki (otsapleki) kruvid lähevad läbi pleki ja kui vähegi võimalik, ikka roovi. Klassikul on peaaegu täislaudis all ja enamasti see kruvi roovi tabab ka. Küll aga kui tahta väga head tulemust, tuleks paani läbiv kruviauk pleki sisse ette puurida ja üritada seda teha nii, et ava oleks piklik. Miks? Nimelt fikseerib tihedalt pandud kruvi paani jäigalt roovile ja ei lase paanidel kuuma ilmaga joonpaisumist sujuvalt välja mängida ja seetõttu on Klassik-katuste äärmised paanid suviti alati hirmus lainelised ja lokivad. See soovitus on natuke keerukas teostada, aga kui omale ehitada, siis need mõned paanid (nii palju kui parajasti katusel ääri on) kannatab nii ära teha. Palju pole vaja, olgu see ava paanis kasvõi 3mm ülevalt-alla sihis suurem kui kruvi läbimõõt, aga see tagab selle, et paan saab liikuda üles alla paisudes. Keset katus on kõikide paanide kinnitusavad ju piklikud ja just samal põhjusel. Võib katusepealseid kruve (millega otsaplekk läbi plekipaani kinnitub roovi) ka panna nii hõredalt, et nad vaid fikseerivad selle otsapleki ära, aga siis tuleb otsapleki all paanile kindlasti lisakruve lasta. Teras paisub suures piiris 1mm/1m kohta 100 kraadise temperatuuri kõikumise kohta, seega -30 ja +70 (nii soojaks läheb tume paan suvel küll) on näiteks 7m pikkuse paani pikkus erinev suvel ja talvel peaaegu 1cm ja see tahab kuhugi paisuda kuumaga. Ja kui kruvid seda teha ei lase on lihtsaim tee plekk lömmi visata. Talvel on Klassikud kõik kenasti siledad.
2. Äärepleki ja paani vahele ideaalis käib tihendilint. Samas võib-olla sajast Klassikust ühel seda Eestis näeb. See veehulk, mis äärepleki ja paani vahel liikudes kruviaugust läbi läheb ja kilet mööda liigub, on köömes kondentsvee hulgaga, mis pleki alla niikuinii peaaegu igal suurema temperatuurikõikumisega päeval tekib. Kruvid kipuvad ajapikku ennast lahti keerama ja nii võib probleem muidugi tekkida, tavaliselt aitab selle kruvi tagasikeeramine 10 aasta pärast. Sama nähtus käib kõikide profiilplekkide kohta. Kruvid keeravad end üles mitu millimeetrit ja näiteks kiviprofiilil lainepõhjast kinnitatuna ongi probleem majas - vesi voolab igast august sisse. See ei ole mingi teooria, täiesti ise nähtud-tehtud praktika ca 15 aastase katuse peal.

[Külaline]

.................... Hoopis kurb on näha neid arhitekte ja projekteerijaid ja nende tõttu kannatavaid kliente, kes massiliselt panevad valtsi asemele Klassikuid arvates, et sarnane väljanägemine tagab ka sarnase veepidavuse. Klassik ei ole 10 kraadise kaldega katuse katteks sobilik toode! Seetõttu tuleb teinekord neid kombineerimisi erinevate toodete vahel sama katuse juures teha.

Jutt õige! Aga mida teeb selleks Teite tehas? Kas siin ei ole väike äriidee, kui oleksite oma klassikprofiili tootes paindlikumad? Näiteks võtame plekist fassaadid. Seal ei toodeta ega paigaldata ainult ühesuguseid paane e ühel paanil võib olla ka ääred ühesuguse profiiliga, et minna paigaldamisel teistkätt üle...või oleks ntx üks äär valtsiprofiiliga vormistatud. Siis teed ntx kolm paani topelt valtsiprofiiliga, mille sisse jäävad läbiviigud. Edasi tuleb jälle ülemineku paan valts- klassik.
Momendil on see võimalik ainult siis, kui lõikad klassikprofiilil ühe püstvaltsi ära ja teed ise katusel selle asemel valtsipaani püstvaltsi ja vaata siis on tõesti võimalik klassikkatuse sisse läbiviigud topeltvaltsidega voltida.
Uurin, et kas on võimalik sellist klassikpaani toota, mil üks äär jääks sirgeks. Meistritel pole mingi probleem siis objektil sirge äär valtsiprofiiliks muuta ja valtsistiilis edasi minna.
Parem oleks muidugi, kui saab tellida kohe ülemineku valtsidega ( valts- klassik, klassik- valts) paane. Siis saaks ka suured klassikufännid endale parema veepidavusega katuse

taastaja

[Külaline]

Tere. Hakkas huvitama, kas Klassik on juba oma tehniliste omaduste poolest lähenemas 2valtsilisele katusele. Kahjuks pidin tõdema, et veel kaugel.
1. Süvenemata detailidesse võib jääda mulje, et Klassik ongi vettpidav (vähmalt alates 15 kraadis). Kahjuks mitte. Selle alla on vaja ikkagi kilet. Seega 15 kraadi tingimus tuleneb kile etteantud tingimustest. Kile kestvus on nagu kõikidel vett-läbilaskvatel katusekatetel tundmatu suurus.
2. Klassiku valtsid on sisuliselt ikka 1-valtsilised. See, et tal on teatud profiil, mis kindlasti aitab, et vett ei läheks läbi, on see ainult ideaal. Ekspluatasioonis koos paanide liikumise, jäätumistega see ideaalvalts muudab oma kuju ning see muutub tavaliseks 1-valtsiliseks vett-läbilaskvaks plekk-liiteks
3. 1 cm paani liikumist 7 m peale on füüsika, selle vastu ei saa. Erinevus 2-valtsilise puhul on see, et kui paan on koostatud 7 tsinktahvlist, siis iga tahvli serval asuvale valtsile mõjub max liikumine 0,5 cm. See katus jääb siledaks ka väga kuuma ilmaga
4. Katuseid võiks hakata joonpaisumiset tingitud probleemide (valtside väljavenimised, kruvide lahtitulemised, lokkimised) vähendamiseks tumepruuni asemel värvima hõbedaseks.
5. Vett-läbilaskva ja vettpidava katuse ühendamine näiteks vintskapi peal on päris kõrgpilotaaz. Kuna vintskapi peal on kalle alla 15 %, siis lähtuvalt eelnevast Klassik koos kilega sinna ei sobi. Samuti ei sobi sinna 2-valtsiline süsteem vett pidama, kuna vesi juhitakse Klassiku alt 2-valtsilisele alla. Seetõttu võiks see kõrgpilotaazne situatsioon Klassiku propageerija poolt täpselt lahti joonistada. Tavaline ehitusmees ei ole (ja ei peagi olema) inseneriteadmistega, kes suudaks projektis lahtijoonistamata liidet korrektselt veetihedaks teha. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[suvakas]

Siin lugedes tundub Klassik profiil üks maailma rist ja viletsus olema. Samas on trapetsit ja kiviprofiili ilmselt veel rohkem eestis paigaldatud, kohati on uued elamurajoonid pea 100 prossa kiviprofiil. Profiilpleekide kategoorias tundus klassik mulle nagu parim lahendus, sest kruviaugud on ette lastud ja kruvid ei vaja tihendeid, mis võiks läbi laskma hakata.
Kas mõnda plekimeest Tartu ümbruses ka toimetab?

[Külaline]

Tere. Selliselt siis saadaksegi aru inseneride selgitustest. Kurb! Kui kogu plekk-katet tuleb lugeda vett mittepidavaks (vett peab kile), siis kruviaugu veepidavus ei oma siin enam mingit olulist rolli. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[keemik]

Järelikult tuleb eterniit panna.

[Robi 1]

Normaalselt ehitatud 1x valtsiga on üldjuhul ikkagi veepidavam kui Classik, sest enamus vanu valtskatusid on ju ikka ühekordsed ja vahel pandi ka kriidi ja värnitsa moosi sinna vahele ( vahel isegi puutõrvapastat).
Siiski on Classik kordades parem kui mis tahes trapets või muu vastav. Tänapäevase eterniidi osas pole veel kogemusi... Ta suht paber on...aga eks aeg näitab.

[Külaline]

Tere. Selliselt siis saadaksegi aru inseneride selgitustest. Kurb! Kui kogu plekk-katet tuleb lugeda vett mittepidavaks (vett peab kile), siis kruviaugu veepidavus ei oma siin enam mingit olulist rolli. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Paraku seda võib nüüd kaheti mõista. Kruviaugu veepidavus ei mängi rolli, sest reaalselt peab vett pidama tõesti aluskatus. Samas on kruviaugu veepidavusel ikka suur roll, et kruvi ümbritsev puitroov, pidevast sisse tungivast veest, liiga kiiresti ei häviks. Plekki läbivad kruvid hoiavad seal ju katusekatet ennast kinni.

taastaja

[Imelik]

"Läänerindel muutusteta"

[suvakas]

Tere. Kas Tartu kandis mõnda plekimeest on?
Oleks huvi.
56983995

(tundub et traditsioonilise valtsplekkkatuse suurim miinus on see, et pole piisavalt neid kes seda teeksid või mõistaksid teha)

[Külaline]

Tere.

(tundub et traditsioonilise valtsplekkkatuse suurim miinus on see, et pole piisavalt neid kes seda teeksid või mõistaksid teha)

Ma olen kogenud jälle vastupidist....vähe on tellijaid kes üldse oskavad tellida traditsioonilist valtsplekk-katust. Aga seda päris traditsioonilist te vast ikka ei soovi...
Eelmine nädal kohtasin Tartu plekusi meie kandis. Rääkisivad, et neil siin juba kolmas katus....ju nad koju tagasi ka jõuavad.

taastaja

[Külaline]

Tere. " Samas on kruviaugu veepidavusel ikka suur roll, et kruvi ümbritsev puitroov, pidevast sisse tungivast veest, liiga kiiresti ei häviks" . Teoreetiliselt ideaalis see võiks jah nii olla. Aga reaalelus see paraku ei toimi. Eelnevalt jõudsime tõdemuseni, et plekipaani liikumine võib ulatuda kuni 1 cm. Seetõttu peaks tihend ja kruvipea olema vähemalt 2 cm diameetriga, et igas äärmuslikus olukorras kruviava alati tihendi alla jääks. Ja sellise edasi-tagasi liikumisega on see tihend varsti läbi. Kokkuvõttes: tänu kruviaukude läbilaskvusele on roov läbi 10-20 aastaga.
Katusekatte puhul tuleks ikka vältida mõistet "vettpidavam". Kas läbi tuleb 1 tilk tunnis või 100 tilka on insenerlikust seisukohast ikkagi läbitilkuv katusekate. Katusekate kas on vettpidav või vett läbilaskev.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[suvakas]

Tere. Kui Alar Piirfeldil oleks kaks valikut oma maja renoveerimisel, kas te kasutaksite klassikut või eterniiti? kas minu poolt eelpoolmainitud katuslae konstruktsioon on sobiv?

[Külaline]

Tere. Jättes kõrvale valiku paljud muud kriteeriumid ja keskenduks klassikust ja eterniidist koostatud konstruktsiooni kestvuse küsimusele vee läbilaskvust silmas pidades, siis eelistus kandub eterniidile. Mõlemad lasevad vett läbi, aga erinevalt. Eterniit peaks olema kinnitatud harjast, mistõttu avast läbitilkumist on vähe. Eterniit on tahvlina ning joonpaisumine seetõttu väike. Avad ei roosteta. Eterniidil on läbitilkuv vesi põhiliselt tahvlite vahelt ja seda mitte iga sajuga vaid ekstreemsetel juhtudel (torm) . Kasutades soojutsuséks saepuru ei juhtu midagi: vesi ei jõua tuppa, saepuru imab vee endasse, mis seejärel tuuldumisega välja kuivab; kondens pole probleemiks, kui kasutada täislaudist (kondensi teke ei pruugi olla või kui siis vähem kui plekil). Pannes aga saepuru asemele villa on juba oht, et vesi hakkab tuppa tilkuma. Selle jaoks on vajalik juba kile (kile kestvus on tundmatu suurus), mis peaks töötama nüüd veepidava katusena. Eterniidi roovid ei ole punktveekoormuse all ning kestab kauem kui pleki puhul.
Pleki paigaldus on tavaliselt seotud vill või EPS-soojustusega. Kumbki ei oma veesiduvusvõimet nagu saepuru ning nõuab seega kilet veepidavuse tagamiseks. Roovitis on suurema puntveekoormuse all (kruviavade ja valtsiühenduse all), mistõttu roovitis mädaneb paari aastakümnega kasutuskõlbmatuks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Plekimees]

Suvakas, pane siia enda mail või helistan sulle õhtul. Olen nädalavahetusel tõenäoliselt käimas ka Tartus.

[suvakas]

Tere. Helista 56983995.

[Külaline]

Tegijate taha vist asi küll ei jää. Taastaja vedas mu majale paar nädalat tagasi rivivaltsi tahvlitest peale ja töö on küll 5+. Pole kiidulaul, kuid ise väga rahul, seega tegijaid ikka on.