Eramajja septik, imbväljak?

[NüriNael]

Tere,

Täiesti nõutu ja vajan hädasti abi eramaja septiku paigaldusega või hinnapakkumisega.
Nii, alustan sellest, et vald toimetas oma kulude ja kirjadega eramaja krundi piirile veetrassi. Krundi piirilt tuli ise edasi vaadata, kuidas majani saab. Saime kokkuleppele sama ettevõttega, kes vallale teenust osutas ja nad tõid trassi ilusti, ilma maapinda lahti kaevamata, maja kõrvale.
Seoses sellega, et tekkis võimalus kasutada voolavat vett on soov paigaldada ka septik reovee ära juhtimiseks. (Varem tuli vesi salvkaevust ja vee tase oli nii madal, et polnud mõtet pumpa sisse panna.) Ka selleks tööks sai esialgu konsulteeritud sama ettevõttega, kes veetrassi paigaldas. Nende pakkumine oli 2100€ ja see pidi olema hea hind kuna tehnika on hetkel kohapeal. Sisaldab see endas 3 kuupmeetrist septikut+paigaldust. Septik pidi olema ekstra vinge ja vastupidav võrreldes teistega, et ei vaja 5a pärast välja vahetamist. Kas koos septikuga on tarvis rajada ka imbväljak?
Alustaks sellest, et 3me kuupmeetrine septik, arvestades meie vajadusi, tundub liida suur. Majas elab üksinda minu ema ehk siis üks pidev elanik+lapsed, kes nädalalõppudel külas käivad.
Mis oleks mõistlik hind antud tööks või oskab keegi soovitada mõnda firmat Võrumaal, kes kutsuda kohale ja lasta koostada võrdlemiseks hinnapakkumine.

Tervitades

[Kalvis]

Jah, septikule on vaja lisaks paigaldada imbväljak.
Soovitan, võta mujalt hinnapakkumisi siis on lauskindel, kas oli soodne pakkumine või mitte.

[Külaline]

Kui see 2100 on nö võtmed kätte koos septiku ja torudega e materjaliga, siis on ok. 1 või 2 päeva töö olenevalt tehnika suurusest, pinnasest (kas on kaevamisel vaja seinu kindlustada jms). Krooni ajal sai soetatud septik + imbtorud vist 18000 krooniga. Väike kopp ja 3 meest töö 6000 + km, sisaldas kopa transporti 140 km jms, pinnas tõsteti kilele, et muru , mitte rikkuda.

[Rostfrei]

Uuri näiteks selliselt Võrumaa mehe numbrilt: 50 91 306
Septiku panin http://www.puhastid.ee/septikud/
Imbväljaku asemel panin tunneli http://www.puhastid.ee/imbsusteemid/

[kanalisatsioon]

Kas oskaks keegi soovitada firmat, kes teostaks võtmed kätte tüüpi kanalisatsiooni ehituse. Tuleks teha uus torustik alates majast kuni septikuni+imbväljak. Tehnikat kahjuks endal pole. Asun Lõuna-Järvamaal. Kuhu teha hinnapäringud?

[usr1]

Tere

Kas oleks võimalik kontakte saada ?

Info@torumehed.ee

[Siidiuss]

Antud valdkond on üsna lai ja võimalusi ning septikuid biopuhasteid jne valida hulga. Sellega seoses tekkis küsimus imbväljaku suhtes. Päris palju tehakse imbväljakuid pae killust fraktsioon 8-32mm. Selle tonnihind on ca 7 euri pluss km. Osad kasutavad seda imbväljaku tegemiseks 10 tonni ja teised ca 30 tonni. Pae killustiku kohta negatiivseks peetakse seda, et see laguneb vee toimel pluss pesupulbri ja imem endasse rasva mis ka soodustavad pae lagunemist mille tulemusel ladestub väljaku põhja vett halvasti läbilaskev kiht ja tõenäoliselt saab alustada uuesti kaevetöödega. See kõik juhtub ca 5-20aasta jooksul. Soovitatakse kasutada pestud sõelutud kruusa või graniitkillustiki ja imbväljaku eluiga on oluliselt pikem. Ise ma ei ole paigaldaja aga sellist infot internetist leiab. Nüüd küsimus mida siis ikkagi kasutada ja kui palju.h

[Kalvis]

See kruusakivi pidi veelgi parema lagunemisega olema. Graniitkivi killustiku hind on jälle rikkurite valdkonda. Et pole häid lahendusi.

[Siidiuss]

Olgu, räägin teile enda loo ära. Firma nime ei hakka mainima sest enamus teevadki nii ja paekilluga. Võtsin pakkumise ühes tuntud ettevõttest. Septik 1600, killlustik koos transpordiga 600, paigaldus 1250. Kõik hinnad kokku koos km 3450. Mis siis sai. Kildu toodi 15 tonni 40km eemal asuvast karjäärist tonnihind 7.50 pluss km. Kokku ca 150 euri. Ülejäänud 450 euri transpordiks ja ala firma kasumiks. Äge ju. 150 eurose kauba hind muutub 40km kauguselt kohale tuues 600 euroseks. Paigaldus kestis 5 tundi. Sisuliselt maksin 1800 euri paekillu ja 5 tunni töö eest.

Oleks võtnud tuttavast ehitusfirmast töö. Okeksin saanud 20 tonni graniidikildu pluss 350 euri kopamehele ja paigaldajale kahepeale kokku. Mingi 100-200 firmale kasumiks pole ka kahju anda. Graniidkillu tonnihind 37 pluss km. Mis teeb kokku koos tööraha ja transpordiga ca 1500euri maksimum. Loo moraal on see, et ei tasu seda kõige kallimat pakkumist võtta. Te ei saa tõenäoliselt midagi paremat. JKallid firmad palkavad endale alltöövõtjad. Tehaks töö odavalt ära ja töö võtnud firma riisub piimalt koore. Klient saab endale suure arve ja odavate materjalidega tehtud töö. Kas see ongi tänane Eesti mida me tahtsime. Võite mind lolliks pidada. Ja nii tuligi välja nagu näete. Usun, et enamus inimesi ei oska ega viitsigi teemasse nii põhjalikult süveneda ja lasevad hea meelega endale müts silmade alla välja tõmmata!!!

[Külaline]

... Usun, et enamus inimesi ei oska ega viitsigi teemasse nii põhjalikult süveneda ja lasevad hea meelega endale müts silmade alla välja tõmmata!!!

... ja oleks sa ise teemasse süvenenud, käinuks praegu ringi müts kuklas nagu nagisse riputatuna!

[Siidiuss]

Eks ma süvenesin ka natuke aga lootsin, et ehk läheb paremaks. Oleks pidanud kohe alguses tööd seisma jätma kui pae kild toodi ja septikut ilma liivata tahetakse paigaldada. Lõpuks kraavid ka kitsamad kii paigaldusjuhendis. Eks ma nüüd mõtlen ja küsin tootjalt ja teistest firmadest. Kuidas see paigaldus ikka käib kas nii nagu tootja soovitab või nii kuidas ehitaja heaks arvab. Eks nii tehakse ja tehakse edaspidigi. Keeruline olukord ja tagantjärele tarkus. Aga eks sedagi vaja.j

[Rostfrei]

See kruusakivi pidi veelgi parema lagunemisega olema. Graniitkivi killustiku hind on jälle rikkurite valdkonda. Et pole häid lahendusi.

Hm, kruusa kivi, sisuliselt sama, mida leidub jõgedes ja meredes, miks peaks lagunema vee toimel?
Kodukeemia mõju?
Pildil viidatu on mõned aastat töötanud , seni probleemideta.

[Kalvis]

On teada, et Läänemaal lagunes see kruusakivi nii hästi, et terve linnus lagunes koost paljast vihmast.
Igatahes vanemad ehitusmehed väitsid, et tavaline paekivi killustik kestab paremini kui kruusakivi, kuigi kruusakivi käib küll. Paraku pole mulle geoloogilisi kivimeid õpetatud, et rohkem ei oska midagi arvata.

[Siidiuss]

Tõenäoliselt tuleks siis ikkagi kasutada graniidikildu. Või kui meeldib 10-20aasta pärast süsteemi uuendada siis võib ka pae või kruusakivi kasutada. Kui endale teha siis oleks vast mõistlik graniidi killustikust teha. Pärnu laos tonni hind midagi 20 ga pluss km.

Kuna ma ise ei ole ehitajaks õppinud ja kogemusi napib. Siis küsiks siin targematelt üle, et kuidas selle kanalitoru ja imbväljaku soojustamisega on. Ta seal 70-80cm sügavusel kõigub. Ilmselt mõistlik soojustada 50mm plaatidega?

[tcumen]

Sõbrad, septik pange omale maa sisse nii suur, kui rahakott lubab.
See kolmekandine on tegelikult 2-3 püsielanikuga eramu absoluutne miinimum. Väiksemat eriti pole mõtet ja usun, et ei lubatagi ametlikult paigaldada.
Septiku mõte on kanalisatsioonist saabuvat laagerdada, kääritada ja ka bakteriaalselt töödelda. Ja sel moel, et enamik tahkest ollusest ja hõljumist peaks settima septiku esimesse kambrisse, mida tuleb regulaarselt puhastada.
Septik töötab seda tõhusamalt, mida aeglasem on olluse vool septikus, ehk mida suurem septik, seda suurem on tema puhastusvõime, ehk seda vähem tahkeollust jääb filterväljaku jaoks töödelda.
Siit järeldub, et mida väiksem septik, seda rohkem tööd jääb imbväljaku filtri teha. See ei olegi mõeldud igavesena, vaid kuulub vastavalt koosluse monitooringu tulemustele välja vahetamisele.
Muidugi, optimaalsete mahtude ületamisel hakkab puhastamise kvaliteet kannatama. Samuti kannatab puhastuse kvaliteet, kui setet regulaarselt ei eemaldata või vastupidi, septik päris puhtaks küüritakse.
Aga seda kõike, kallid sõbrad, te ju juba teate.
Mida odavama (loe: väiksema) septiku omale paigaldate, seda kiiremini tuleb imbväljaku filtermaterjali uuendada.
Võibolla on nn. ökopaigalduse juures see variant ka, et kui filtermaterjali resurss ammendub, teha see väljak uuesti ja paremini. Kohtuskäimise kulud pole ka mitte pisikesed.
Ja septikut ennast enamasti ei pea välja vahetama.

[tõnu]

endal on 1,5 m3 septik, koos imbväljakuga ja kui seda korra aastas puhastada, siis 2-he inimese jaoks on seda küll! imbväljakusse tahke kraam ei jõua, sealt kaudu imbub pinnasesse vaid vedel! kui tahke kraam hakkab imbtorudesse minema, siis on kas septik vääga täis või on valesti ehitatud!

[Siidiuss]

Ise läksin ka seda teed, et võtsin septiku varuga. Kuigi tootjad ütlevad, et 2kandisest septikust piisab kni 4 inimesele. Räägitakse, et kui septik suur ja reovett ei tule piisavalt siis bakterid jäävad nälga. Ei tea aga kardan kas need bakterid üldse elada saavad fairi ja pesupulbri vees.


Kes teab kui kaugel peaks septik olema purkaevust? Riigiteatajas lugesin nii välja, et vähemalt 10m kui on omapuhasti ja vee tarbimine alla 10 kandi ööpäevas. 50 meetrit kui on Väikepuhasti ja 200m kui suurpuhasti ja veetarbimine üle 10 kandi ööpeäeavs. Sanitaarala sõltub veel veepidemest. St sellest kuidas on eraldatud ülemised ja alumised põhjaveekihid eraldatud ja mis kivimitega.


Reoveesüsteem peaks asetsema põhjaveeliikumissuunast allpool. Ülemiste kihtide suhtes ongi allpool. Aga surveline alumine põhjavesi vist liigub enamasti lõunast põhja? Igaljuhul mida rohkem uurin seda keerulisem on. Läbilõige puurimispäeviku järgi on 30 meetrit savikat kruusa ja edssi sügavamal siis lubjakivi. Hetkel vaatasin et plaanitav reoveesüsteem jääb puurkaevust 35 meetrit ja salvkaevust 10m. Salvkaevu likvideerin aga kas reosüsteem jääb salvkaevu veesoont mõjutama ja see omakorda puurkaevu veesooni?

Kes teab asja või oskjab soovitada spetsialisti kes oskab seda asja lahendada ja leida lahendus mis lähima 50aasta jooksul uue puurkaevu vett ära ei rikuks? Sest hiljem saab ka muidugi uue puurkaevu kaugemale teha aga see siis raha maha viskamine kui praegu saaks ennetada kõike?

[Kalvis]

Sul midagi sassis.
Imbväljak peab asuma põhjaveest ülalpool, et ei solgiks ega saastaks seda. Kui on oht põhjavee saasteks siis ei anta imbväljaku ehitamiseks luba. Imbväljak asub külmumispiirist allpool, sest muidu talvel ei tööta.

[Siidiuss]

Võimalik, et sassis sest ma pole ekspert. Saaks viidet kus kirjas, et imbväljak peab põhjaveest ülevalpool olema? Mul tegelikult lugu selline, et firma juht käis kohapeal ja küsis kuhu tahan seotikut teha ja tehtigi ära. Imbväljak 70-80cm sügavusel ja soojustamata jäeti. Ise ka mõtlesin, et miks ei soojustatud. Ju siis polnud hinnapakkumises ja ma ei osanud ka küsida mis on mis ei ole pakkumises.

[Kalvis]

Vt. veeseadus (vt. Riigi teataja). Seal on palju piiranguid,(ka loetelu mil juhul ei tohi üldse imbväljakut rajada näiteks kaitsmata põhjavesi).
Mis puutub imbväljaku enda täpsesse ehitamisesse siis seda sätestab standard (on loetav EVS-is kui mujalt ei leia) ja korra olen selle numbri siia toonud (ma ei mäleta peast, tuleb EVS otsimootorit kasutada). Seda tasuks rajajatel eelnevalt lugeda, siis tead kuidas tuleks ehitada. Muidu ehitad tõesti solgisurma.
Imbväljakut pole soojustada vaja, sest solk on soe (eeldusel et keegi soojuspumba seda külmaks ei tee) ja soojendab ise maapinda ning takistab selle külmumist. Võin kinnitada, et seni pole justkui 70 cm sügavusel kinni külmunud aga see sõltub talvest, solgi kogusest, pinnasest ja veel mustmiljon asjast. Näiteks 1,2 meetri sügavusel pole minu teadliku aja jooksul ka tavaline veetrass ära külmunud (aga meetri sügavusel juba külmus).

[Siidiuss]

Nojah ma ei tea sedagi kuidaspidi siin põhjavesi voolab. Imbväljak puurkaevust 35 meetrit. Vaatasin siin huvi pärast et mitmel naabril samuti imbväljak puurkaevust 30-40 meetri kaugusel. Ühek tuttaval aga salvkaev imbväljakust 30 meetri kaugusel. Firmast oli öeldud, et 30 m väga hea. Kusagilt aga lugesin, et joogiveesakvkaevust peab olema 80 meetrit kaugel imbväljak.
Olen kesk-eestis viljandimaal ja siin vist nõrgalt kaitstud põhjavesi. Aga reostuskoormus suht väike. 200 liitrit päevas. Ma ei tea kaua kulub, et pesupulbrivesi jõuab põhjavette ja hakkab kaevu vett mõjutama. Või on see 200 liitrit nagu tilk meres? Puurkaevu manteltoru 32 m sügavusel ja vist lubjakivis. Vahepeal on 32 meetrit savikat kruusa. Midagi ma tean juba aga kindel ei ole kas asjad hästi või kehvasti. Pesupulbrivett ka juua ei tahaks.

[Kalvis]

Vald või keskonnaamet teavad piirkondi, kus põhjavesi on kaitsmata. Võta kõne valda ja küsi järele. Üldiselt on selleks paepinnas, puhas liivapinnas, kruus. Asi pole mitte solgi koguses vaid nõrgalt kaitstud pinnase korral on lisatehnika - tehakse lisa kaitsekihte ja ehitatakse teisiti imbväljak. Tihti polegi imbväljak lubatud - vaid kogumispaak.
Selles standardis on kaugused kirjas, kuid lahtine veekogu oli 50 meetrit, kaev oli lubatud lähemale (vist ongi 30 meetrit).

[Külaline]

Kaitsmata põhjaveega alasid näeb Maa-ameti kaardirakendusest.
Imbväljaku ja joogiveesalvkaevu vaheline minimaalne kuja on 20m, sõltub maapinna langust ja pinnase omadustest, teatud tingimustel ka alates 50m. Pinnase omadusi saab laias laastus samuti uurida Maa-ameti kaardirakendusest.

[Siidiuss]

Tänud. Uurin maa-ameti kaardiserverist. Siin vist väga nõrk kaitstus ei ole sest salvkaevu vesi kõlbas ka juua ja oli vist suht puhas. Kuigi siin paarkümmend meetrit eemal on laut ja oli käigus ca 100a ning essuhunnikud aastaid vedeles väljas ja virtsa jooksis ka siia sinna. Aga salvkaev kippus kuivaks jääma ja veevajadus suureneb aasta aastalt seepärast lasin puurkaevu puurida. Aga nüüd imbväljakust hakkab maapõue tunduvalt suurem kogus vett jooksma kui essuhunnikutest jooksis. Eks paneb nüüd natuke mõtlema. Samas natuke hilja sest imbväljak tehtud ja kaugemale tegemine oleks täitsa kilplase töö.

[Siidiuss]

Uurisin põhjavee kaitstuse kohta ja sain teada, et siin keskmiselt kaitstud. Paremad variandid on suhteliselt kaitstud ja kaitstud. Mul siis vahepealne variant. Hooldusala puurkaevul 10 m. Kuna see on ühe majapidamise jaoks siis vist saan nii aru, et imbsüsteem võiks jääda teoreetiliselt isegi kaevust vähemalt 10 m kaugusele? Hetkel 35m kaugusel esimene imbtoru. Samas mõnest kohast loen, et peaks jääma joogiveevõtukohast vähemalt 50m kaugusele. Või lähemale kui põhjavesi on hästi kaitstud. Hetkel olen nõutu. Kas on hästi või ei ole ei tea siiani!