Päikeseküte Kredexi toel - vol 2

[Külaline]

Ah, et kohe mitte midagi ei lähe kaotsi, seega maapind hoiab soojust paremini, kui termos.
Sellisel juhul saan suuremate ja võimsamate paneelidest suvel toodetud sooja talvel maast nii kätte, et pole isegi maasoojuspumpa vaja.

Loe ikka korralikult. Rumalus kuulub inimõiguste hulka.

[Külaline]

Kui ma aprillis lükkan kütte välja, terve suve (4kuud) pumpan paneelide soojust maa alla, sest see jääb lihtsalt vee soojendamisest üle, siis palju sellest suvisest soojusest novembri alguseks maa all alles on. September ja oktoober ma tõenäoliselt sinna midagi juurde ei pumpa, sest see kulub sooja vee tootmiseks ära.
Kahtlen sügavalt, et pea kahe kuu möödudes on suvel pumbatud soojus kontuuri ümber alles, nagu termoses?

Väga keeruline on muuta midagi vajalikuks inimesele, mida tal tegelikult vaja ei ole.
Mõned inimesed ei lükka aga mitte kunagi kütet täielikult välja ja seda vaatamata lõuna poole olevatele suurtele akendele, sest nad tahavad, et pesuruumide ja sauna põrand oleks aasta ringi mõnusalt soe. Seega lähtuda saab ikka vajadustest ja siis otsida kokkuhoiu võimalusi.

Küsimus on selles, et kuidas leida suvisele päikesele rakendus. Omada süsteemi, millest pool jääb kasutamata, pole lihtsalt mõistlik.
Kasutan nendes ruumide õiget puitu, mis on suvel ja ka talvel ilma alt kütmata jalale piisavalt soe ja mõnus.

[Coolhouse]

Kuna termodünaamika seaduse järgi ei saa soojus ise üle minna külmemalt kehalt soojemale, siis see vahepeal maa alla antud soojushulk ei saanud kuhugi ära hajuda, sest ees on eelmisest maapinna soojendamisest ette jäänud soojemast alast barjäär, ehk see soojushulk salvestus ja võeti täielikult uuesti tagasi - ainus paha viga oli, et see salvestumine toimus nii madalal temperatuuril, et tema kasulikuks kasutamiseks pidi jälle soojuspumpa kasutama....

On ju loogiline arutluskäik?
st, kui on olemas maakontuur ja päikesekollektor, siis maa alla antud soojuse saab täielikult tagasi (ainult soojuspumba kasuteguri hinnaga, kuid see on siiski parem kui seda ma alla mitte ajada ja pigistada pumbaga soojust välja läbikülmunud pinnasest ?

Tänud !

Lisaks boonuse: Oletame et tavaliselt viib soojuspump maakontuurist tuppa 4 osa(nagu 4 reisijat ) soojust. Kui nüüd lisandub 1 või 2 osa päeval salvestatud päikeseenergiat siis (vt ka eelpool lisatud Copeland kompressori vooluvõrgust tarbitavat energiat) kompressori poolt tarbitud elektrienergia jääb praktiliselt samaks. Seega piltlikult kui metroost soovib eskalaatoriga ülesse sõita 4 reisija asemel 5 või 6 , eskalaatorit ringiajavat mootorit see eriti ei mõjuta.
Seega kui soojuspump toimetab mõistliku lisaosa soojust tuppa siis see on tasuta.
Ehk teisiti õelduna on COP 4 asemel nt 5 ja see lisandunud "kasum" on saadud salvestamisel ja soojuspumba töö puhul kui puhaskasum st kulud on vaid pumbaga soojuse maaalla viimisel.

Palju sügiseks soojust järgi jääb????
Kui lähtuda eeltoodust siis peaks soojuspumpa juba sügise algul mõõdukalt kasutama et maapind ei juhiks ära suvel salvestatud soojust.
Kas osta päikesepaneele rohkem , et salvestada soojust maakontuuri? Rahaliselt peate ise arvestama.
Põhimõtteliselt on nii et väiksemate lisatavate soojakoguste nt 10% soojuspumbaga maapinnast aastas võetavast soojusest hakkab mängima termodünaamika seadus ja soe ei ole maapinnas nii kiire liikuma et see koheselt põgeneks.
Kui lisatava soojuse kogused on oluliselt suuremad nt 50....% soojuspumba poolt aastas kasutatavast energiast siis hakkab kontuuri ümbruses ka aasta lõikes maapinna temperatuur natuke tõusma.
Kuid ma ei usu et keegi päikesepaneelidega nii arvestatava süsteemi ehitaks.
Samas on teema huvitav konditsioneerisüsteemide ja suuremate külmasüsteemide jääksoojuse kasutamisel .

[juroku]

See soojuse akumulerimine suvel maase on lihtsalt müüjate reklam trikk et õigustada üleligsete panelide ehk vaakumtorude vajadust.See süsteem õigustab ennast kui teil on maakontuuri asemel graniitkivi või on ehitatud maja alla hiigel soojustatud akupaak.Koralik maakontuur peaks olema niiskes pinnases kuna vesi on hea soojuskandja siis talvel toob see soemat temperaturi kaugemalt kontuurist aga suvel sama moodi jahutab seda viides selle saadud päikesesoojuse minema.

[JyriPaike]

See soojuse akumulerimine suvel maase on lihtsalt müüjate reklam trikk et õigustada üleligsete panelide ehk vaakumtorude vajadust.See süsteem õigustab ennast kui teil on maakontuuri asemel graniitkivi või on ehitatud maja alla hiigel soojustatud akupaak.Koralik maakontuur peaks olema niiskes pinnases kuna vesi on hea soojuskandja siis talvel toob see soemat temperaturi kaugemalt kontuurist aga suvel sama moodi jahutab seda viides selle saadud päikesesoojuse minema.

Meie kliimas tasub kiiresti ära õigesti dimensioneeritud süsteem tarbeveele, kulud mitte üle 1000 eur, tasuvusaeg 100 L elektriboileri asendamisel ca 3 aastat, kütte
tasuvus on väga küsitav - hetkel tööl Hispaanias ja siin on asi vastupidi - suvel põhiprobleem mitte küte vaid ruumide jahutamine.
JP www.akromex.com

[Külaline]

Lisaks boonuse: Oletame et tavaliselt viib soojuspump maakontuurist tuppa 4 osa(nagu 4 reisijat ) soojust. Kui nüüd lisandub 1 või 2 osa päeval salvestatud päikeseenergiat siis (vt ka eelpool lisatud Copeland kompressori vooluvõrgust tarbitavat energiat) kompressori poolt tarbitud elektrienergia jääb praktiliselt samaks. Seega piltlikult kui metroost soovib eskalaatoriga ülesse sõita 4 reisija asemel 5 või 6 , eskalaatorit ringiajavat mootorit see eriti ei mõjuta.
Seega kui soojuspump toimetab mõistliku lisaosa soojust tuppa siis see on tasuta.
Ehk teisiti õelduna on COP 4 asemel nt 5 ja see lisandunud "kasum" on saadud salvestamisel ja soojuspumba töö puhul kui puhaskasum st kulud on vaid pumbaga soojuse maaalla viimisel.

........

?
Kui pumba COP on 4 asemel 5 siis järelikult peab pump töötama lühemat aega, sest maja soojavajadus sellest ju ei muutu.

ehk kui metroost on vaja välja tuua 20 inimest, siis 5 kaupa saab nad sealt kiiremini kätte kui 4 kaupa

[Coolhouse]

Jep!
Sellised lihtsad asjad kuid hetkelt ei tulegi selle peale.

Kas keegi leiab sellise päikesekollektori ja maasoojuspumba kohta ka mingeid kodumajapidamise andmeid nt Rootsist või kuskilt mujalt? Mul on info suurtest süsteemidest ja see ei pruugi olla vastavuses tee-see-ise seadmetega.
See on õige et Hispaanias on ühte moodi Saksamaal teisiti ning Eestis neist erinev kuid teadlased on selle mudelarvutusse pannud ja mudel on praktikas kontrollitud.

[Unkas]

Ma lisan ühe lingi Rootsi teadlaste poolt pikkade aastate vältel tehtud tehtud uuringule (arvestuslik maja energiavajadus küttele 26000 kWh/aastas ja soojale veele 3400 kWh/ aastas).
http://www.task51.iea-shc.org/data/site ... _press.pdf

Kui vaadata järeldusi, siis nende hinnangul võib maakütte ja päikesekollektorite kombineerimine omada kolme eesmärki : vähendada elektri kasutamist, tõsta puuraugu temperatuuri või vähendada netosoojuse ammutamist puuraugust.
Kui sooviks on vähendada elektrienergia kasutamist, annab parima kokkuhoiu lahendus, mille puhul päikesekollektoreid kasutatakse suvel sooja tarbevee tootmisel ja talvel puuraugu "laadimisel". Seega nende hinnangul on energiasäästlikum, kui kasutada päikesekollektoreid suvel sooja vee tootmiseks, mitte puuraugu laadimiseks, sest kuigi laadimine tagab puuraugus kõrgema temperatuuri, ei oma see optimaalselt valitud süsteemi puhul mingit erilist efekti (sest hoone küttevajadus on madal). Mida kiiremini "laaditud" soojus ära kasutatakse, seda parem.
Teadlaste hinnangul annab parima tulemuse, kui puuraugu laadimist kasutada 1. novembrist kuni 28. veebruarini. Kui maakütte süsteemi puhul ei ole täiendavat elektritenni vaja kasutada, siis pole ka laadimisel erilist mõtet. Kõige suuremat kokkuhoidu võib saada, kui maakütte spiraal on lühike ja vajadus täiendavalt elektrit kasutata on seepärast suurem.

[Külaline]

Nonäed, jõudsime siis ikka sinna, et suvise paneelide soojuse maaalla ajamine on puhas mõtetus, kui seda kohe ei tarbita, ehk kogu suvisel soojusel pole rakendust. Imekspandav on, kuidas püüti keerutades seda ikka vajalikuks jutustada

[Coolhouse]

Ma ei näe sellel väitlusel mõtet.
Graafikul 4 on joon nr 2 ,mis on simuleeritud süsteemile: 7 kW soojuspump, 100 m puurauku(graniidis) ja 10 m2 päikesekollektorit Stockholmi lähedal. Joon iseloomustab süsteemi kui päikesesoojust suvel ei kasutata vaid salvestatakse puurauku. Kas väide on ikka et suvise päikesesoojusega ei saa maapinda soojendada?

Kas tõesti on nii raske aru saada et selles töös soovitatakse päikesekollektoriga toodetud energia võimalikult kiiresti ära kasutada. Samuti on toodud sisse mõiste optimaalne süsteem,mille all mõistetakse 10 m2 päikesekollektorit.
Kui see maja tarbiks suvel ära enamiku 10m2 kollektori poolt toodetud soojusest siis 20m2 kollektori puhul jääks samavõrra soojust üle (joon 2) . Kui on veel 10m2 siis tõuseb joon kõrgemale.
Pealegi juhib graniit soojust paremini edasi kui meie pinnas.

[juroku]

Meie kliimas tasub kiiresti ära õigesti dimensioneeritud süsteem tarbeveele, kulud mitte üle 1000 eur, tasuvusaeg 100 L elektriboileri asendamisel ca 3 aastat, kütte
tasuvus on väga küsitav - hetkel tööl Hispaanias ja siin on asi vastupidi - suvel põhiprobleem mitte küte vaid ruumide jahutamine.
JP http://www.akromex.com

Need tarbevee süsteemid ei kuulu nagu selle teema juurde.Üks asi on paigaldada 20-30 vaakumoru või 1-2 2 m2 lamepaneeli ja teine asi kulutada raha terve katuse täis vaakumtorudele ja siis saada nendest kütteperiodi vältel mingi 1000-2000kWh ja suvel võitlema et nad keema ei läheks.Kulutades selle veel energiat tsirkulatsiooni pumba näol

[Külaline]

Mul on nii 1500 ruutu vaba krunti Nõmmel, aga selle peal on üksjagu mände, pisut viljapuid, põõsaid, miski vana bassein - ühesõnaga - minu meelest ei saa päris vabalt ekskavaatoriga ringi majandada. Kas sellisele liivasele krundile maakütet tahtes ( tänane koguelektrikulu aastas sh kütte ja sooja vee jaoks 19 000 kWh) on mõttekam nikerdada maakontuur või spiraalkollektorid või sooojuspuurauk ?

Päikesekollektoritega lisakütmine ja sooja vee maa alla pumpamine poleks kah täitsa vaba, sest männipuud on majast lõuna pool ja varjaks paneele teatud aeg.

[Unkas]

Meie kliimas tasub kiiresti ära õigesti dimensioneeritud süsteem tarbeveele, kulud mitte üle 1000 eur, tasuvusaeg 100 L elektriboileri asendamisel ca 3 aastat, kütte
tasuvus on väga küsitav - hetkel tööl Hispaanias ja siin on asi vastupidi - suvel põhiprobleem mitte küte vaid ruumide jahutamine.
JP http://www.akromex.com

Need tarbevee süsteemid ei kuulu nagu selle teema juurde.Üks asi on paigaldada 20-30 vaakumoru või 1-2 2 m2 lamepaneeli ja teine asi kulutada raha terve katuse täis vaakumtorudele ja siis saada nendest kütteperiodi vältel mingi 1000-2000kWh ja suvel võitlema et nad keema ei läheks.Kulutades selle veel energiat tsirkulatsiooni pumba näol

Ma üldse ei imestaks, kui soojades maades hakatakse üha enam päikesekollektoreid kasutama ka ruumide jahutamisel (õigemini küll energiakulu vähendamisel, mis on seotud ruumide jahutamisega) - kuidas seda juba tehakse, saab vaadata http://www.sednaireeurope.com/index.php ... -principle

Skeptikutega tuleb selles osas nõustuda, et päikesekollektorite suurim tootlikuse periood langeb osaliselt kõige madalama küttevajadusega perioodi, aga see ei tähenda, et siis üldse sooja toota vaja pole ning lisaks on aastas teisi perioode veel, kus küttevajadus on täitsa arvestatav ja siis osutuvad päikesekollektorid vägagi kasulikuks. Lihtsalt üks näide - maja, mille kütmise (küte+soe vesi+vent) elektrikulu oli varasemalt aprillis 5 aasta keskmise põhjal 1530 kWh, tarbis peale 3 plaatkollektori paigaldamist 2014. aasta aprillis 703 kWh energiat. Kõlab küll veidike ebaloogiliselt, aga ka märtsis oli elektrikulu võrreldes varasemate aastatega 1000 kWh väiksem. Oli soe märts? Tõesti oli, ja päikseline ka

[Küülaline]

...

[Külaline]

....Ma üldse ei imestaks, kui soojades maades hakatakse üha enam päikesekollektoreid kasutama ka ruumide jahutamisel (õigemini küll energiakulu vähendamisel, mis on seotud ruumide jahutamisega) - kuidas seda juba tehakse, saab vaadata http://www.sednaireeurope.com/index.php ... -principle
...

?
Mis on selle vidina tööpõhimõte?
Sisuliselt aurumasin, mida kütab päike ja mis siis ajab konditsioneeri ringi?
Palju kasutegur tuleb?

Kas poleks tõhusam panna PV paneel - tänapäeval on paremad 20 % kasuteguriga ja saadud elektriga konditsioneeri ringi ajada?

[juroku]

Hiinakad reklamivad neid Solar conditsioneere juba amu aga minu arusaamise järgi on see vastuolus külmutus seadme töö põhimõttega.Lihtsalt ööldes on nii et kui küttad siis välisosa peaks olema päikese käes ja sis kui jahutad siis oleks välisosa varjus jahedamas kohas. Parem variant on ikka elektri paneelide kasutamine aga nende maksumus tulep päris suus et ära toita 1kW soojuspumba
http://www.ultimatemarket.com/Published ... 13inverter

[Unkas]

Panen infoks Hewalexi 3 plaatkollektori ja 300 l akupaagiga süsteemiga (selline http://smartac.eu/3slp-300/), plaatkollektorite absorberi pindala on kokku 5,45 m2, esimese poolaasta tootlikuse andmed:
01 - 0 kWh
02 - 35,2 kWh
03 - 358,8 kWh
04 - 578,4 kWh
05 - 499,8 kWh
06 - 520 kWh
Kokku: 1992 kWh

Sertifikaadi järgi peaks sellise süsteemi tootlikus olema 2600 kWh, seega olen sellest kogusest juba 76% kätte saanud ja ilmateade annab lootust, et varsti hakkab päike ka paistma
Kui nüüd prognoosida, siis 1500 kWh peaks teisel poolaastal kätte saama, seega 3 plaatkollektoriga aastas kokku 3500 kWh, mis teeb tootlikuseks 642 kWh / m2 kohta.

[Külaline]

Panen infoks Hewalexi 3 plaatkollektori ja 300 l akupaagiga süsteemiga (selline http://smartac.eu/3slp-300/), plaatkollektorite absorberi pindala on kokku 5,45 m2, esimese poolaasta tootlikuse andmed:
01 - 0 kWh
02 - 35,2 kWh
03 - 358,8 kWh
04 - 578,4 kWh
05 - 499,8 kWh
06 - 520 kWh
Kokku: 1992 kWh

Sertifikaadi järgi peaks sellise süsteemi tootlikus olema 2600 kWh, seega olen sellest kogusest juba 76% kätte saanud ja ilmateade annab lootust, et varsti hakkab päike ka paistma
Kui nüüd prognoosida, siis 1500 kWh peaks teisel poolaastal kätte saama, seega 3 plaatkollektoriga aastas kokku 3500 kWh, mis teeb tootlikuseks 642 kWh / m2 kohta.

Ja suvekuudel kasutatkse kõik saadud ära? Palju elektrikulu siiani olnud on?

[Unkas]

Eelmisell kuul oli elektikulu pumbale 15 kWh, ehk 2,9% tootlikusest. Üldjuhul moodustab pumba elektrikulu 3-4 % tootlikusest. Kasutamise osas on nii, et tegelikult võiks tootlikus veelgi kõrgem olla, sest päikese toel toimub ka maja osade ruumide kütmine (et dušširuumid oleks mõnusalt soojad ja kivipõrandad ei oleks jala all jahedad) ja aeg-ajalt lülitub ka soojuspumba kompressor sisse, et tagada etteantud temperatuuride saavutamine. Seega kui vajadus on suur, siis kasutab ikka ära ja võib puudu ka jääda.

[Külaline]

üks kogemus päikesekütte teemal. Mul on nüüd kolmas aasta katusel 4 lamekollektorit, millel järel 1,1 tonnine akupaak põrandaküte jaoks ning lisaks käib viimasest läbi ka sooja vee eelsoojendus läbi soojusvaheti. Soojatootjaid/tarbijaid on skeemis veel, kuid annab üldpildi.
Kui jaanuarist maini kasutan kõik mis taevast tuleb ära. Jaanuar on üldjuhul 0-30 kw, veebruaris hakkab süsteem korralikult efekti andma.
Juunis on asi ka veel ok, sest akupaak on jääb kuhugi ~40 kraadi peale.
Juulis-augustis on aga asi suht mõtetu, sest akupaak on pidevalt 55-65 kraadi, sest ühelt poolt on päikest palju ning teiselt poolt on tarbimine üliväike. Samas kasutan ära päikest vaid siis kui kollektori temperatuur ületab 55+7 kraadi. Just sellel põhjusel jääb juuli "soojatootmine" arvestuslikult maist-juunist poole väiksemaks. Nüüd peale teist nädalat kehva ilma on akupaagi temp langenud 45 kraadini.
September ja pool oktoobrit on veel ok ning paneelidest on tõsiselt abi. Oktoobri teisest poolest hakkab tavaliselt vihmaperiood ning sellega langeb tootmine peaaegu olematuks.
Kokkuvõttes on iga aasta tulnud taevast tulnud 3500-4000 kw kasulikku sooja. Tasuvusaega ei oska arvestada, sest päikesekütte valmidus sai küttesüsteemi projektis algusest peale sisse pandud, mistõttu on raske öelda mis kulud just päikesekütte tõttu tekkisid. Aga pakun et tasuvusajaks tuleb 10-15 aastat kui energiahinnad enam-vähem stabiilsed püsivad.

[Unkas]

Lisan siia veel ühe pakkumise päikesekütte komplektile (kollektorid + 300 l akupaak + pumbagrupp koos juhtpaneeliga) mille hind on 1890 €, vaata http://smartac.eu/soodus/

Kui konkreetset ostusoovi ei ole, siis lingi alt leiad infot, kuidas on võimalik endale saada mõnus Sagadi mõisa majutuspakett kahele - moodsad ajad

[Unkas]

Üleeile oli siis esimene päev pärast suve, mil päikesekollektorid enam ei andnud midagi. Seega 7,5 kuu jooksul (01.märts - 15. oktoober) oli Hewalex plaatkollektoritel ainult kolm päeva (paar esimest olid perioodi alguses ja nüüd kõige viimane), mil tootlikus oli 0,00 kW. Kokku on sel aastal tootlikuseks olnud üle 3500 kWh, kuude kaupa:
01 - 0 kWh
02 - 35,2 kWh
03 - 358,8 kWh
04 - 578,4 kWh
05 - 499,8 kWh
06 - 520 kWh
07 - 644,9 kWh
08- 468 kWh
09 - 365 kWh
10 (01-16.10)-100 kW

Eile oli jälle tootlikuseks 14 kWh, ehk endiselt 300 l päikese poolt soojendatud vett.
Tõmbaks siis selle teema kokku, sest varsti avatakse loodetavasti järgmine eramaja omanikele mõeldud Kredexi toetusmeede («Väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesüsteemide uuendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord»).

[Külaline]

et siis 3500 kWh oled aastas saanud.

Ja palju sellest asja ette on kulunud?

[Külaline]

Ah, et kohe mitte midagi ei lähe kaotsi, seega maapind hoiab soojust paremini, kui termos.
Sellisel juhul saan suuremate ja võimsamate paneelidest suvel toodetud sooja talvel maast nii kätte, et pole isegi maasoojuspumpa vaja.

Sa ei saanud eelmise kirjelduse loogikale pihta.

Jah -soojushulk on maa all alles aga nii umbes +8 kraadises pinnases salvestununa.
Selle tuppatoomiseks, jus sa vajad +22 kraadi sooja, on sul ikka soojuspumpa tarvis.

[Unkas]

et siis 3500 kWh oled aastas saanud.

Ja palju sellest asja ette on kulunud?

Oleneb kuidas võtta, kui varasemalt läks 01. märts - 30. september elektrit (küte/soe vesi) 6800 kWh, siis nüüd läks 3600 kWh. Ehk siis asja ette on nii palju kulunud, et elektri tarbimise eest antud perioodil olen 3200 kWh võrra väiksema arve saanud.