räästaplekk panemata

[kylas]

Classic katuse korrigeerimisel jäi tagasi panemata räästaplekk. Jaa-jaa, tean, et olime järelevalvega hooletud. Kui oluline see räästaplekk on? Mis ohud sellega kaasnevad, kui nüüd kohe asja lahti ei võta ja räästaplekke ära ei pane. Plekk ulatub u 5 cm üle puitosa.

[Erki (AS Toode)]

Tere! Räästapleki ülesanne on paani servast tilkuva vee juhtimine renni. Kui renni pole, siis aitab ta tuulekasti päästa määrdumisest ja pikemas perspektiivis tuulekastilaua mädanemisest. Esimese 10 aastaga peale määrdumise muud märki pole ja 45 kraadise kaldega ilmselt pole ka peale seda muret. Räästaplekki saab ju hiljem ka tagasi panna, miks seda mitte kasvõi nüüd kohe teha. Tegemist pole 100% hädavajaliku plekiga, aga oma ülesanne tal siiski on ja paha ei teeks. Eriti heleda tuulekasti korral.

[Vajalik]

Väidan, et räästaplekk on vajalikum kui eelpool kirjutanu kirjutas. Minuteada peaks see ka katuseehituse standardis nii kirjas olema.
Seega võtke töö ette ja tehke ära. Sellist eelpool kirjeldatud "käib küll" asja pole vaja. Hiljem ise kirute ennast.

[Erki (AS Toode)]

Eespoolkirjutaja selle standardi üks autoritest ongi ja tõesti see sai sinna sisse pandud, kuna 99% Eesti katustest on ilma räästaplekkideta ehitatud ja nüüd on aeg käes, kus esimesed süldiks mädanenud laudised on tõsiasi. Standard ei sunni kedagi seda järgima, see on üks soovituste kogum. Kui aga standard on aluseks võetud ja lepingus ka fikseeritud, siis on ta ehitajale muidugi antud objektil seadus. Räästaplekk on kindlasti vajalik asi, harjaplekk ja otsaplekk on muidugi siiski veel vajalikumad.

Standardit saab hankiada siit:
http://www.evs.ee/tooted/evs-920-2-2013

[AHEL]

olen nõus et räästaplekk on vajalik alla 30 kraadiste katusekallete puhul.Muidugi võiks ta olla igal katusel,kuid 45 kraadiste katusekallete puhul on eri olukordasid kus mina näen et oleks vaja ja kus mitte,see puudutab enamjaolt tuulekasti kuju.Hetkel pole küll standardit käepärast,kuid minu arust ei olnud seal kirjas räästapleki mõõt ja sellega seoses võib ka paigaldatav räästaplekk mitte toimida.Ja soovitatav on enne räästa plekki ,renni konksud paigaldada.

[abe1]

Ja soovitatav on enne räästa plekki ,renni konksud paigaldada.

Võiks renni ka koos konksudega enne panna ja räästaplekk renni sisse ulatuma, võiks.. aga kindlasti mitte keerata kruve räästasse classicu puhul... Minu arvates need kruvid panevad põntsu kogu katuse kestvusele. Pigem ikka üritada räästapleki külge valtsida paanide alumised osad.

[taastaja]

Nõus spetsialistidega, ennem võiks vundamendi majale alla ehitadada, kui sellisele katusele klassiku peale kruvite

miks nii läks.jpg (88.83 KiB) Vaadatud 4034 korda

[paneb mõtlema]

Loen siin ja imestan. Siin on kõnelejaid kes väidetavasti on standardi koostamisel saba ja karvadega sees olnud. Aga ikka soovitame inimestele teeme ka ise ristivastupidi.
Milleks te seda standardit üldse teete siis kui isegi koostaja pakub välja eelpool mainitud käib kah lahendusi. Kas teete kõik oma asjad nii? Ei tekita just usaldust ettevõtmise suhtes. Kahju.

[AHEL]

Loen siin ja imestan. Siin on kõnelejaid kes väidetavasti on standardi koostamisel saba ja karvadega sees olnud. Aga ikka soovitame inimestele teeme ka ise ristivastupidi.
Milleks te seda standardit üldse teete siis kui isegi koostaja pakub välja eelpool mainitud käib kah lahendusi. Kas teete kõik oma asjad nii? Ei tekita just usaldust ettevõtmise suhtes. Kahju.

Ei poolda kellegi väljaütlemisi,kuid siin paneb mõtlema ,kas standardid on seadus või soovitus,kui teed veel paremini,kui standard ette näeb,siis kas oled valesti teinud ja tuleb kõik maha lammutada ja uuesti teha

[Erki (AS Toode)]

Standard ei ole seadus, vaid üks konkreetne nõuete kogum ja dokument, mida saab võtta aluseks ehitustöödel. Kui ehituslepingus on lepitud kokku, et järgitakse sellise standardi nõudeid, siis on ta ehitajale kohustuslik. Paremini ei keela keegi ehitada. Sellekohane viide on ka standardi eessõnas. Ilma standardita ehitades võib tellija ja ehitaja kokkuleppele teha mida süda soovib ja rahakott lubab. Standardi koostamise idee oli eelkõige luua Eesti oludele sobiv reeglistik, et me ei peaks ehitama vaid RYL-i, hea ehitustava ja naabrimehe tarkuse toel. EVS 920 sari ei ole kehva Eesti ehituse kirjapanek, vaid üsna karmide nõuete kogum, mille järgi ehitades saab väga hea tulemuse. Siiani on olnud Eesti katuseehitajale pühakirjaks RYL või tootjate ärihuvist kantud tootjapoolne paigaldusjuhend. RYL on Soome norm, mille järgi Eestis pole ilmselt ühtegi katust olemas (see dokument on puhas unenägu ja kellegi soovunelm), ilmselt mitte ka Soomes. Paigaldusjuhendeid kirjutavad ettevõtted oma huvidest lähtuvalt. Standard on tasakaalustatud dokument, mille koostamisel on osalenud tootjad,paigaldajad,erialaliidud, huvitatud eraisikud. Standardi loomise ajal saime kümneid parandusettepanekuid, mida ka enamusi arvestati. Seega on 920 sarja standarditel üsna hea kandepind ja suurema auditooriumi heakskiit.

[Külaline]

Standard ei ole seadus, vaid üks konkreetne nõuete kogum ja dokument, mida saab võtta aluseks ehitustöödel. Kui ehituslepingus on lepitud kokku, et järgitakse sellise standardi nõudeid, siis on ta ehitajale kohustuslik...

Tuleohutuse alane standard on kohe kindlasti kohustuslikuks täitmiseks, sest standardile viitab ka Tuleohutusseadus ja selle standardi nõuete eiramise eest on ettenähtud sanktsioonid. Kõige huvitavam on asja juures see, et see standard on kohustuslikuks täitamiseks, aga avalik kättesaadavus on piiratud või järgmise valikuna on osta????

Urmas

[Küülaline]

Tuleohutuse alane standard on kohe kindlasti kohustuslikuks täitmiseks

Neid on veelgi, mis valitsuse määrusega kohustuslikuks tehtud.

[AHEL]

See tuleks ka teha,siis vaidlusi vähem

[Erki (AS Toode)]

Standardid kipuvad olemas Eestis Eesti Standardikeskuse omad ja seetõttu nad tõesti müüvad neid. V.a. neid, mis on siis tehtud valitsuse poolt kohustuslikuks. Katuseliidul oleks siiralt hea meel kui nad oleks nö.vabalevis, aga samas ei maksa nad ka varandusi. Asjaosalistel tasub see sari endale riiulisse osta ikka. Mis puutub konkreetse sarja kohustuslikuks tegemisel, siis see võtab kohe võimaluse ehitada paremini. Tuleohutuse teema on selline must-valgem valdkond. Katuseliit on korraldanud ja korraldamas standardite teemal ka koolitusi ja seminare, tasub jälgida nende kodulehte www.katuseliit.ee

[Külaline]

Minul kolmel tuttaval on olnud kokkupuude Erki esindatava toote/teenusega. kaks nendest ei ole kohe kinldasti räägitud standardi järgi ehitatud. Ja kindlasti mitte paremuse poole. Kui ma õigesti mäletan siis sellekohased etteheited on ka ettevõttele tehtud.
Seega ma arvan, et enne kohustuslikuks tegemist oleks hea kui kirjutajad ise (kaasa arvatud katuseliit) oma üllitist seadusena võtaks. Enne ei parane siin midagi ja tehakse ikka nii kuis ettevõttele kasulik ja odav on.

PS: ei laida Erki poolt esindatavat ettevõtet. Olen ka ühte korralikku asja näinud. Seega - on võimalik küll.

jaksu!

[Urmas]

Standardid kipuvad olemas Eestis Eesti Standardikeskuse omad ja seetõttu nad tõesti müüvad neid...

"Standardi koostamise ettepaneku on esitanud Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit, standardi koostamist on
korraldanud Eesti Standardikeskus ning rahastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium."
Ehk kes on selle eest maksnud, laiemas mõistes?

... V.a. neid, mis on siis tehtud valitsuse poolt kohustuslikuks...

Eksite, nad müüvad ka neid standareid, mis on kohustulikuks täitmiseks ja millede eiramiste eest on ette nähtud sanktsioonid!

... Katuseliidul oleks siiralt hea meel kui nad oleks nö.vabalevis, aga samas ei maksa nad ka varandusi...

No kui nad ei maksa eriti midagi, on juba maksumaksja poolt korra kinni makstud, siis miks need võiks olla avalikult(internetis) kättesaadavad?

Nende standarditega kipub millegipärast olema samamoodi nagu eelmise riigikorra ajal töötajate maiparaadist "vabatahtliku" osavõtuga. Kui ei jälgi neid standardeid, siis jamade korral ütleb kohus kindlasti, et need peaksid olema kohustuslikuks järgimiseks.
Kohe kindlasti ma pean vajalikuks selliste strandardite olemasolu, nende järgimist, aitab vältida paljusid probleeme(vahest ikka võivad tekkida tellija ja tööde teostaja vahel), väga 5+ dokument, aga häirib ikkagi piiratud või tasuline kättesaadavus.

[Küülaline]

häirib ikkagi piiratud või tasuline kättesaadavus.

Kas tasuline või mitte, on omaette küsimus, aga ehitusettevõtted ja projekteerijad, kellel neid vaja on, peaks selle raha ikka leidma. EVS-i lehel saab neid 2€ eest 24 tundi lugeda.

[Erki (AS Toode)]

Asjalik arutelu on tekkinud, tänud! Standarditest on tehtud tõesti äri, mis on tõesti natuke kurb. Aga ega palju muid võimalusi riigis hetkel ei ole. Keegi ei aktsepteeri niisama entusiastide (antud juhul Katuseliidu eestvedamisel loodud seltskonna) kirjutatud norme. Selleks on Eestis majandus- ja komm.ministeeriumil koostöö Standardikeskusega, kes omandab nende dokumentide autoriõigused, riik on tellija rollis. Jah, maksumaksja on need kinni maksnud, aga pigem on ta kinni maksnud selle standardi loomise kulud ja uskuge, see ei ole koht rikastumiseks, vaid kaetakse tõesti reaalsed kulud. Edasine standardite müük aitab riigil seda raha isegi tagasi teenida. Ega ka Saksamaal ei ole standardid kõigile netist allalaetavad, ses osas ei ole me kuidagi erinevas seisus. Soomes on vabalt saadaval ehk RT kaardid, mis on siiski tootjapoolne reklaammaterjal, mitte seadus või norm. See on ärihuvi. RYL dokumendid ei ole tasuta saadaval.

Mis puudutab Eesti katuseehituse taset, siis on see nii hea kui kange on tellija rahakott, kui pikaajaline on tema mõtlemisevõime ja oskus hinnata kvaliteetseid lahendusi. Ehitajatel on oskused üsna head (kindlasti leidub ka erandeid) ja tehakse seda, mida tellija soovib ja mille eest ta on nõus maksma. Eestis algab kogu katusepaigaldus ja jutt hinnast, mitte sellest, mis katusest saama peab. See on ühiskonna rikkuse ja mõttemaailma küsimus. Ka minu tööandja on pidanud ehitaja aja jooksul igasugustele tellijatele, kuid oma ettevõtte kiituseks võin öelda, et on ka palju äraütlemisi klientidele, kes soovivad väga kehva tööd. Kindlasti on kõigil turul pikalt tegutsenud ettevõtetel häbiplekke, aga pikaajalistel tegutsejatel on igati huvi selliseid olukord vältida. Eramajaehituses on meie võimalus ja kohustus kliente harida, aga alati leidub seltskond, kelle huvi on kiire raha ja küsitav kvaliteet. Eesti on võrreldes teiste Baltimaadega veel heas seisus, aga kiita pole olukord siingi. Riigihangetel jätkub säästuehitus seni, kuni on olemas riigihankeseadus sellisel kujul nagu tänaseni. Hetkel on katuseehituses jälle tõusuteel musta palga temaatika, konkureerida enam ausalt üldse ei saa, turul on palju Soomest tagasitulnud ja tööta töömehi, kes teevad kõik, et perele leib lauale saada. Seni kuni leidub tellijaid ja kliente, kes on nõus tasuma mustalt, jätkub ka säästuehitus ja -lahendused, puuduvad garantiid ja tekivad ka siia foorumisse "ehitusporno" ohvrite appikarjed, sest mujale kaebama minna ei ole.

Teema algas räästaplekist, aga oleme jõudnud maailmaparandamiseni.

[Külaline]

Asjalik arutelu on tekkinud, tänud! Standarditest on tehtud tõesti äri, mis on tõesti natuke kurb. Aga ega palju muid võimalusi riigis hetkel ei ole. Keegi ei aktsepteeri niisama entusiastide (antud juhul Katuseliidu eestvedamisel loodud seltskonna) kirjutatud norme.
.......................................................................
Teema algas räästaplekist, aga oleme jõudnud maailmaparandamiseni.

Tänud info eest! Kas Katuseliit koosneb siis tõesti ainult entusiastidest Kes teid ahistab, siis oma äri ajamast? ....kui ikka alati adekvaatset infot oskaksite edastada, siis oleks usaldus kindlasti suurem.

taastaja