probleemne katusekile

[õunapuu]

Mis juhtub kui katusekile pole mitte 2 cm lontis, vaid pingumal (aga mitte päris strammis)?
Reeglid ütlevad, et katusekile peab olema vähemalt 20 cm üle seina, aga kui on ainult u 10 cm üle, mis siis teha?
Kas on kohane jätkata katusekile spetsiaalse teibiga?
Jaa, ma tean, et peaks kõik lahti võtma ja uuesti tegema, aga kas seda olukorda täielikult lahti võtmata annab parandada?

[Erki (AS Toode)]

Tere! See kile lontis või pingule paigaldus on üks igivana teema, aga tänud küsijale, vastame korra veel, ega see teadmine mööda külge maha ei jookse. Pigem on see küsimus kile tootjale. Uurige kile tootjalt, mis juhtub tema kilega näiteks -30 kraadi juures? Kas antud kile tõmbub kokku või ei tee selline külm talle midagi. Kui tõmbub, on oht kile rebenemisele. Kui ei, siis ei ole see probleem, kui kile on pingul. Natuke oleneb see siiski muidugi ka kaldest ja olukorras, kus soojalekked tekitavad kile pealispinnale näiteks jää, on oht vee valgumisele disantsliistu ja kile vahele. See viimane jutt on küll rohkem teoreetilist laadi võimalus. Peamine on jälgida, et täidetud oleks kõik tingimused ja nõuded, mis puudutavad tuulutust kile all ja peal. Kahjuks ei selgu siit kirjast, mis katusekattega on tegu, aga mitte hingava kile korral näiteks plekkkatusel all on kindlad sentimeetrid, mis peavad jääma kile alla ja peale. Kui need on täidetud ja õhk liigub alt üles takistusteta, siis pole sellest lontis versus pingul loost muret. Muide, mitmel kilel ongi juhendis soovitus paigaldada nad pingule.
See, et kile lõpeb ära 10cm üle räästa, pole küll normipärane, aga mitte ka maailma lõpp. See nõue on peamiselt sellest asjaolust koostatud, et kilelt tilkuv kondents ei tilguks seinale. Nö "endale" ehitades on alati mõistlik viia kile lausa räästa lõpuni, siis ei tilgu see vesi kunagi tuulekastist. See on eriti hea lahendus juhul, kui räästa all on terass või rõdu. Aga jälgige lihtsalt, mis selle kondentsiga tilkudes toimub ja kui seina ei määri, siis on see mure ka unustatud. Hiljem nüüd enam tegelikult ikka parandada ei anna. Kiled laperdavad ju tuules ikkagi mingil määral isegi pingul olekus ja ei usu ma ühessegi teipi, peab ikka olema õigetpidi ülekattes see kilede paigutus ja siis asi toimib.

Erki Loigom
AS Toode

[õunapuu]

Tere! See kile lontis või pingule paigaldus on üks igivana teema, aga tänud küsijale, vastame korra veel, ega see teadmine mööda külge maha ei jookse. Pigem on see küsimus kile tootjale. Uurige kile tootjalt, mis juhtub tema kilega näiteks -30 kraadi juures? Kas antud kile tõmbub kokku või ei tee selline külm talle midagi. Kui tõmbub, on oht kile rebenemisele. Kui ei, siis ei ole see probleem, kui kile on pingul. Natuke oleneb see siiski muidugi ka kaldest ja olukorras, kus soojalekked tekitavad kile pealispinnale näiteks jää, on oht vee valgumisele disantsliistu ja kile vahele. See viimane jutt on küll rohkem teoreetilist laadi võimalus. Peamine on jälgida, et täidetud oleks kõik tingimused ja nõuded, mis puudutavad tuulutust kile all ja peal. Kahjuks ei selgu siit kirjast, mis katusekattega on tegu, aga mitte hingava kile korral näiteks plekkkatusel all on kindlad sentimeetrid, mis peavad jääma kile alla ja peale. Kui need on täidetud ja õhk liigub alt üles takistusteta, siis pole sellest lontis versus pingul loost muret. Muide, mitmel kilel ongi juhendis soovitus paigaldada nad pingule.
See, et kile lõpeb ära 10cm üle räästa, pole küll normipärane, aga mitte ka maailma lõpp. See nõue on peamiselt sellest asjaolust koostatud, et kilelt tilkuv kondents ei tilguks seinale. Nö "endale" ehitades on alati mõistlik viia kile lausa räästa lõpuni, siis ei tilgu see vesi kunagi tuulekastist. See on eriti hea lahendus juhul, kui räästa all on terass või rõdu. Aga jälgige lihtsalt, mis selle kondentsiga tilkudes toimub ja kui seina ei määri, siis on see mure ka unustatud. Hiljem nüüd enam tegelikult ikka parandada ei anna. Kiled laperdavad ju tuules ikkagi mingil määral isegi pingul olekus ja ei usu ma ühessegi teipi, peab ikka olema õigetpidi ülekattes see kilede paigutus ja siis asi toimib.
Erki Loigom
AS Toode

Aitäh!
Tegu plekkkatusega (classic). Tuuletõkke ja katusekile vahe on 5 cm ja katusekile ja pleki vahe ka u 5 cm.
Tuuletõke on ühelt poolt hallitanud ja harjatuulutust ei toiminud, sest soojustus ronis tippu välja.
Lahti võtsime kuna aurutõkkepaberile tekkisid katuseakende juures niiskuslaigud. Kui kaugele peab ulatuma katusekile katuseakna kohal ja all? Kuidas katusekile sealt vormistada (kui üldse peab kuidagi vormistama)? Kuidas katuseakna kohalt katusetuulutus toimima panna?

Paigaldus toimus 2011 ja tean nüüd, et oleksin rohkem pidanud peale passima, kuigi valisin heade soovitustega ja sugugi mitte odavaima tegija. Tööde lõppedes selgus, et ta oli mehiselt eelarvet ületanud, kuid polnud suutnud midagi ehituse käigust dokumenteerida, kuigi on praegu mtr andmete kohaselt pädev omanikujärelevalvet tegema. Kui läbiääkimised tegijatega kuhugi ei vii, siis avalikustan nad siin ja seal ja v-o ka kohtusse.

[Erki (AS Toode)]

5cm kile peal ja kile all on kindlasti piisav tuulutuseks. Nüüd siis kõik, mis puudutab õhu liikumist räästast harjale ja sealt välja, siin on midagi veidi nihu läinud. Soojustus ei peaks üldse asjasse puutuma,see ju viiaksegi harjal kokku, aga edasised kihid tuuletõkkest ülespoole ei puutu ju kuidagi otseselt soojustusega kokku? Võib-olla ma ei saa siiski piisavalt aru, kuidas teil harjasõlm on lahendatud, aga kui tuuletõke hallitab, siis asjad õigesti ei ole kindlasti. Akende juures tuleb aluskattekile tuua akna lengi külge kõigist neljast küljest ja üleval tuleb jälgida, et kile akna taga ei oleks niimoodi lontis, et sinna tekib järv - siis ei saa see vesi sealt iiales minema. Jäätub-sulab (aken laseb ise ka ju soojust läbi) korduvalt ja ühel hetkel kukub tuppa sisse ka. Seega peab seal olema vormistus selliselt tehtud, et vesi voolaks akna küljele. Üldiselt tagavad tänapäevaste katuseakende lisaplekid selle vormistuse alati nii. Kui aken paigaldatakse Klassikusse valtsimise teel, siis neid lisaplekke ei kasutada, aga siis tuleb kile niimoodi voltida nagu seda tehti ca 10 aastat tagasi ja õptetati töömeestele söögi alla ja söögipeale aknafirmade paigalduskoolitustel.

Asjaajamise osas ehitajaga ma pikalt ei peatuks, alati on mõlemal poolel oma nägemus ja argumendid, aga oluline on see sõlm muidugi korda saada enne kui soojustus hallitab või tekivad kahjustused juba puitkonstruktsioonides.

Erki

[õunapuu]

5cm kile peal ja kile all on kindlasti piisav tuulutuseks. Nüüd siis kõik, mis puudutab õhu liikumist räästast harjale ja sealt välja, siin on midagi veidi nihu läinud. Soojustus ei peaks üldse asjasse puutuma,see ju viiaksegi harjal kokku, aga edasised kihid tuuletõkkest ülespoole ei puutu ju kuidagi otseselt soojustusega kokku? Võib-olla ma ei saa siiski piisavalt aru, kuidas teil harjasõlm on lahendatud, aga kui tuuletõke hallitab, siis asjad õigesti ei ole kindlasti. Akende juures tuleb aluskattekile tuua akna lengi külge kõigist neljast küljest ja üleval tuleb jälgida, et kile akna taga ei oleks niimoodi lontis, et sinna tekib järv - siis ei saa see vesi sealt iiales minema. Jäätub-sulab (aken laseb ise ka ju soojust läbi) korduvalt ja ühel hetkel kukub tuppa sisse ka. Seega peab seal olema vormistus selliselt tehtud, et vesi voolaks akna küljele. Üldiselt tagavad tänapäevaste katuseakende lisaplekid selle vormistuse alati nii. Kui aken paigaldatakse Klassikusse valtsimise teel, siis neid lisaplekke ei kasutada, aga siis tuleb kile niimoodi voltida nagu seda tehti ca 10 aastat tagasi ja õptetati töömeestele söögi alla ja söögipeale aknafirmade paigalduskoolitustel.

Asjaajamise osas ehitajaga ma pikalt ei peatuks, alati on mõlemal poolel oma nägemus ja argumendid, aga oluline on see sõlm muidugi korda saada enne kui soojustus hallitab või tekivad kahjustused juba puitkonstruktsioonides.

Erki

Taas kiidusõnad
Katuseakna paigaldamisel on selle ümber lisaks katusekilele veel see must voldiline kileriie ja katusekile ja musta voldilise kileriide vahel veel kiht seda valget katet. Kutsusin asja vaatama ühe katuseakna-paigaldaja, kes käskis katuseakna teistmoodi soojustada - ütles, et katuseakna kohalt tuleb ära lõigata katusekile(!), see teine valge kile ja jätta ainult must voldiline ning katuseakna ümbert eemaldada soojustusraam ning katuseakende raamivahed väljaspoolt äärtest täis toppida soojustusvillaga. Aknamees ütles, et piisab kui akna kohale jääb see must voldiline riie asendama katusekilet. Kas saime millestki valesti aru? Aluskatte eesmärk ongi ju see, et kõik vedel selle pealt saab välja tuulutatud ja kui sellest jupp maha võtta, siis tuleb see ju tuppa.

[Külaline]

............................................................... Kui aken paigaldatakse Klassikusse valtsimise teel, siis neid lisaplekke ei kasutada, aga siis tuleb kile niimoodi voltida nagu seda tehti ca 10 aastat tagasi ja õptetati töömeestele söögi alla ja söögipeale aknafirmade paigalduskoolitustel

Erki

Kuidas näeb välja katuseakna paigaldus, valtsimise teel, Klassikusse? Kas pigem mõeldakse siin lisaplekkide asendamist valtsimistehnikaga ja Klassikuga ühendamine käib ikka prostalt kruvidega?

taastaja

[Erki (AS Toode)]

Klassiku liitmine valtsimise teel tähendab sileplekist kraed ümber akna, mis Klassiku paaniga liidetakse ikkagi topeltvaltsiga. Täitsa tehtav. Akna ülemises otsas kile tõesti liidetakse aknaga kaasas oleva volditud kileribaga ja seal tõesti aluskattekile katkestatakse ja päris aknani ta jõudma ei pea. Ses osas on aknamehel õigus. Ülekate saab olema õiget pidi ja kilelt tulev vesi "maandub" aknaga kaasas oleval kileribal ja juhitakse akna küljele. Villa jutt on ka õige, akende kõik neli serva soojustatakse topitava villaga.

[Külaline]

Mis juhtub kui katusekile pole mitte 2 cm lontis, vaid pingumal (aga mitte päris strammis)?
Reeglid ütlevad, et katusekile peab olema vähemalt 20 cm üle seina, aga kui on ainult u 10 cm üle, mis siis teha?
Kas on kohane jätkata katusekile spetsiaalse teibiga?
Jaa, ma tean, et peaks kõik lahti võtma ja uuesti tegema, aga kas seda olukorda täielikult lahti võtmata annab parandada?

Mis ime materjal see katuse kile küll on, kui nii palju temperatuuri mõjul paisub ja kahaneb? Oskab siis keegi tark viidata allikale kui palju on plastikute soojuspaisumise tegurid.
Kui on niisugune kile, mis külmaga sedavõrd kokku tõmbub ja soojaga lonti vajub, siis missuguse temperatuuri juures?
Tark tootja võiks oma juhises ka selle ära öelda, millise temperatuuri juures see 2 cm peaks kehtima.
Loogiline oleks, et on antud materjali temperatuuripaisumine (kokku tõmbumine) mm-tes sarika vahe jm kohta, ehk väiksema näiteks 600 mm vahe nõuaks vähem lontis olevat kilet, kui näiteks 1000 mm laiune vahe, jne.
Ja üle üldse ma tahaks näha inimest, kes suudaks terve katuse sedaviisi kilega katta, et kile mis-tahes kohas mõõtmisel oleks ühtlaselt 2 cm lontis. Eriti tuulise ilmaga.

[Erki (AS Toode)]

Tere! Kile soojuspaisumine hakkab mängima, kui kile on pingule tõmmatud suvisel paigaldusel. 2cm ta muidugi ei mängi, aga kui ikka on kasutatud suurema soojuspaisumisega toodet, siis tõmbab ikka puruks talvel küll. See, et 90% sarikavahedest probleemi ei teki, ei anna õigustust kasvõi 1-2 rebenenud sarikavahele. Aga veelkord, tutvuge konkreetse kile juhendiga, mis määrab selgesõnaliselt, kuidas seda kilet kasutama peab. On ka kiled, mis paigaldatakse lausa ülalt alla suunaga jne jne. Tooteid on erinevaid. Kiled ei ole vaid plastikud, on kangaid, bituumeni komponendiga, lausa metallvõrguga jne.

[taastaja]

Klassiku liitmine valtsimise teel tähendab sileplekist kraed ümber akna, mis Klassiku paaniga liidetakse ikkagi topeltvaltsiga. Täitsa tehtav.

Kas antud lahendusele saab ka viidet? Pilti-joonist? Fotot juba tehtud tööst? Kus on näha, et kandiline läbiviik on juba ühendatud Klassiku sisse topeltvaltsidega!

Ja kas selline, üldlevinud lahendus, on juba möödanik?

6322333753_82ea8d496c_b.jpg (65.55 KiB) Vaadatud 3415 korda

[Erki (AS Toode)]

Kahjuks ei ole fotot pakkuda. Aga pildil olev lahendus on igati OK ja väga kenasti ka teostatud.

[taastaja]

.... Aga pildil olev lahendus on igati OK ja väga kenasti ka teostatud.

See foto on internetist. Kenasti on küll, aga on küsitav, et kas nii ikka on õige läbiviigu ühendus teha? Kindlasti silikoon päästab, korstnakasti ja selle krae ühenduse nurkades. Ka on tagumise kattepleki ühendus vastu korstnaplekki. Kas vesi sinna vahele ei poe ennem, kui ümber korstna nurga jõuab alla keerata? Oleks mõned sendimeetrid kõrgemal, siis ehk parem...

[taastaja]

Kahjuks ei ole fotot pakkuda.

Kui pilti pole, siis ehk on asjalik nõuanne anda!? ...kuidas valtspleki lahendus ühendada Klassikuga. Tunnistan ausalt, et pole ise suutnud seda veel välja mõelda
Tuttavad katusemehed palusid abi. Probleem oli neil selline, et läbiviik asus räästas ja hari läbiviigust 8 meetrit kõrgemal. Projekteerija oli ette andnud katusele Klassik paigaldada. On see siis normaalne läbiviigu tagune 8 m ulatuses sileplekist panniga katta nagu eelpool oleval pildil näha?
Tegin neile siis sellise lahenduse. Korstna ümbrus on nüüd topeltvaltsiga kinni ja topeltvaltsid peaks ka mööda punaseid ristijooni jooksma, aga... mõistust napib!

Kui teil on asi täitsa tehtav, siis lõpetage palun minu piinad

...algab raudtee! 014 - koopia.JPG (82.57 KiB) Vaadatud 3358 korda

[Erki (AS Toode)]

Liited, mis fotol on kruviga, võiks ju olla paaniga liidetud ühekordse lamavaltsiga. Võtke Klassikut kui valtsipaani antud vaatenurgast. Ainus konks on klassiku püstvaltsi osas, mis jääb korstnataga avatuks, aga kui see liitekoht teha kortsna taga korstnast piisavalt kaugele ja tihendada, siis peaks olema lahendatud. Kas antud lahendus katusel ei pea vett või milles seal mure muidu on?

[Külaline]

Mure? Muidugi on mure. See mure on ikka selles väites:

Klassiku liitmine valtsimise teel tähendab sileplekist kraed ümber akna, mis Klassiku paaniga liidetakse ikkagi topeltvaltsiga. Täitsa tehtav.

Ütleme, et selle katuse projekteerija oli teadlik sellest. Seda on katusekatte tootja ka temale väitnud ja tema ei valinud, sellele väitele tuginedes, veekindlamat ja paindlikumat valtsipaani vaid Klassiku. Siis huvi on suur teada saada kuda selline asi praktikas välja näeb? See mure on....kas või nüüd ka ühekordse valtsiga lahendust näha.

...või ikka läks midagi segamini? Seda ikka vahel juhtub.

taastaja