Puidu kestvus?

[Re:]

Enne oli, et suured ja riigi tööd saavad kõik kaardistatud(passi?), nüüd juba väljastatakse "soovi korral". Teada ikka ei saanud, kes väljastab ja vastutab, et kui kirjas näiteks algvanus paarsada aastat ja parandused mingi paarkümmend, siis ka nii on võimalikul ülekontrollimisel.

Ja nimetatud määramismeetodid ei tundu just objektil vana ja lisatava-vahetatava puidu kaardistamise ja mingi passi koostamise asjad. Ja kas teadust siisainult arheoloogias kasutatakse, ehitisi ei puutu.. Mul ei haagi..

Ju siis tisler, sest puidurestauraatori kutset Eestis pole. Näed veel miski, mis nagu on ja pole ka. Dokumentaalse tõestamisega läheks keeruliseks, kuigi reaalselt nagu on. Nagu ka mõndagi puidu kohta räägitust... Vabandust, kui eksin.

Mis ma teada tahan? Et kelle sõnadele mille alusel toetuda saab. Kas inimene lähtub haridusest, profikogemusest ja erialast või millest tema väited. Internetist niisama lugemise ja otsese kokkupuutega inimese arvamuse vahel on vahe. Pealegi küsimus oli juba säilinu, mitte edaspidise säilitamise kohta, viimase osas sisaldaks otsitulemused ohtralt kaasaegseid aineid ja meetodeid.
Kuidagi enesekindel, samas ebamäärane ja tihti kõrvalejuhtiv tekst, vahest väites väidetamatut. See pass on ikka vist entusiastide viisakusavaldus oma tellijale, kui ikka vormi polegi? Suva, pole vaja vastata, küll ma välja tuuseldan, kui kehtiv vorm ja väljastustingimused kuskil olemas on.

Tead, ma skeptikuna arvan, et selle puidu üldise reklaamimisega võib samamoodi olla, et laborita väita võib paljutki. Eriti, kui asi läheneb ja ületab juba sadat. Keegi reeglina ju niikaua elanud või mõistusega mingi asja jälgimise juures olnud pole ja paberid on liiga ebakindel kraam, et milleski kindel olla. Kui kuskil piisavad rahad liiguvad, tekivad mistahes paberid ja väited igasuguste numbritega

Aga puidu vastu pole mul midagi. Mõtlesingi, et äkki on veel mingeid kavalaid aineid ajaloost, millest enam eriti ei mäletata ega mainita...
Sisimas usun ositi väljavahetatust. Just tähtsamate ja ajaloos pideva tähelepanu all olevate objektide puhul, kus on tõenäoline, et eriti parematel aegadel on seisukorda jälgitud ja lagunev vahetatud. Ilma igasuguste passideta..

[range]

Eestis on õigus restaureerimis tööde passi väljastada litsenseeritud ja erialase haridusega puidurestauraatoril. Sellist paberit toetab ka muinsuskaitseamet ja kultuuriväärtuste amet. Tegemist on igati kehtiva dokumendiga. Selleks, et saada puidurestaurtaatoriks, peadki algselt tisleri elementaarsed töövõtted omandama. Ise alustasin kunagi aastal 92 paadikoostaja õpilasena( mis muide õpetab puidu kvaliteeti väga heal tasemel määrama, kuna paatide puidule esitatavad nõudmised on kaugelt rangemad, kui akendel-ustel) sealt edasi liikusin mööbli tootmise peale. Mõningate aastate möödudes mööbli restaureerimisele ja selt edasi juba ehitusliku restaureerimise peale.

Eestis õpetatakse praegu puidurestauraatori elukutset kellu koolis ja ekas. Niisiis, üks oleks nagu kutseka tase ja teine juba ülikooli tase. Seega väide, et ei ole, on vale. Koolis saad sa algteadmised, kuid pemised oskused ja teadmised tulevad ikkagi läbi reaalse töö ja töökogemuse. Siinkohal ei aita ka paber.

[Re:]

Kuidas saavad professionaalil mõisted nii segamini olla?! Siis saavad, kui inimene ei tulegi ise sellest süsteemist. Selfmade-man (mis pole mingi negatiivne asi).
Paranda mind, kui eksin.
EKA ei anna eriala vaid minu teada praktikutele täiendõpet.
Sul pole ju interneti abita aimugi kutsete loetelust (kutsestandardid) ja koolide erialade nimedest, sisust rääkimata...
Sedasorti spets..

See, et kutsed ja koolide erialad ei kattu, pole loomulikult ühegi töötegija süü.
See kõik polnud üldse teemagi aga kui mul hing homme täis läheb toksin linkviidetega need kutsed, erialad, täiendõpped, litsentsid nõuded jms üles. Kes meil siis valetaja on.

Kustutasin hea hulga maha litsentsist, objektidest ja passidest, kui meesteni tänavalt ja autopahtlini jõudsin

[range]

Vaata re, ma ei ole siin kedagi koolitamas, ja see, kui ma ei valda kooli õppekavasid jms detailselt ei muuda minu kutseoskusi jms. Kui sul on huvi minna restaureerimist õppima, siis ma andsin sulle selle info, et sul on olemas see võimalus eriala õppida. Väitsid eespool, et seda võimalust ei ole. Guugeldades saad sa vajaliku info kenasti kätte. Suisa kahes kohas... Norida ja mingit jama ajada ei ole mõtet. Läheb väga teema kaugeks.

[Re:]

.. kutse olen ikkagi omandanud juba ilma nõukaajata. Mis Sind siis konkreetselt huvitab? ..

Mis kutse?

[range]

Ps. re, ma arvan, et säästa mind sellest edasisest jama ajamisest. Ilmselgelt on näha, et sulle meeldib pigem lõugu lõksutada, kui tegelikud vastused. Teema iseenesest sind ei huvita. Huvitab pasa ajamine. Valetaja... mine vaata õige peeglisse ja siis tule ja ütle seda uuesti.

[Re:]

Tere.
Ma olen hariduselt restauraator, kelle sõimu ma siin lugema pean? Hariduse ja kutse poolest?

Lugupidamisega

[range]

Väga tore, restauraator ja autopahtel jne. Kuule ,sa ju konkreetselt provotseerid. Lisaks nimetad mind valetajaks. Ma arvan, et siin on midagi paigast ära.

[range]

Vaatasin selle teema korra veel üle, ja ongi sa närid tähti ja ilgud sõnakasutuse ja spetsiifika kallal millel pole kutsega erilist seost. Seega, mis on su tegevuse mõte, kui mitte pasa ajamine? Anonüümne restauraator...

[Re:]

Selle teema võib niikuinii maha kanda. Minu väide olevat vale, et puidurestauraatori kutset ega eriala pole, no tegelikult pole ehitiste restauraatori kutset ka, kuigi sellenimeline eriala koolides on.
Niipalju:

EKA (Eesti Kunstiakadeemia)
Eriala: Muinsuskaitse ja konserveerimine
Bakalaureus, Magister

• EKA on ainus kõrgkool Eestis, kus on võimalik omandada muinsuskaitse ja arhitektuuri ning kunsti konserveerimise ja restaureerimise alast akadeemilist kõrghardust.

Tartu kõrgem Kunstikool Mööbliosakond Eriala: Mööbel ja restaureerimine
Rakenduskõrgharidus.
Mööbli ja restaureerimise õppekava eesmärk on koolitada professionaalseid mööblidisainereid ja mööbli-restauraatoreid. Õppekava on kahesuunaline: mööblidisainimine ja restaureerimine.

Kutsekoolid, 6 kooli.
http://kutseharidus.ee/keskharidusega/e ... tauraator/
Puit- ja kiviehitiste restauraator
Kutseõpe, vastavat samanimelist kutset siiski Eestis ei eksisteerigi. Lõpetajad saavad valida mõne muu kehtiva ehitusala kutsestandardi kutseeksami diplomi saamiseks. Õppekava on ka koolide suva järgi kombinatsioon teiste kutsete moodulitest.

Kahe käega nõus, et jama pole küll vaja. Alusetu ja eksitav jutt on jama, ma parandasin oma osad ebamäärasused nüüd ära.
Puidurestauraatori kutset ei ole. Meenutades, et mina olevat valet väitnud.

Muinsuskaitse litsentsi all peeti vist silmas tegevuslube. Ei tea.


Ma ei ole restauraator. Sellist kutset mul ka pole.

[range]

Tänan Urmas selle Ruhnu kiriku meelde tuletamise eest! Põhjus, miks ma seda ei tahtnud näitena esile tuua on, et neil oli veel hiljuti mingi parasiidi probleem.Pole täpselt kursis, kuid loodetavasti on neil õnnestunud see probleem lahendada. Riidajal osalesin ka ise akende restaureerimisel. Seda küll "Kuukaare" sildi all. Kuid jah, Sul on õigus, Ruhnu kirik on vanem.
Tartus välja kaevatud puidust jäätmekastid jäävad kuskile keskaja piiridesse. Kastid ise igati eeskujulikus korras. Lisan päevapeale lingi ka. Seal oli ka väike huumor mängus, nimelt ühest kastist leiti täiesti töötav flööt, mis on pärit samast ajast

[Külaline]

Need on ju kõik väga üksikud erandid, mitu 0.0000... % see kogu hoonetest teeb?

[range]

Need näited on elavaks tõestuseks, et puit säilib. Põhjused, miks selliseid hooneid ei ole palju järel on tingitud pigem moderniseerimise soovist, mitte eelmise hoone täielikust amortiseerumisest. Kahjuks on Eestis olnud ka väga ulatuslikke sõjalisi konflikte palju, mille käigus on suurel hulgal hävitatud erinevat tüüpi hooneid, maju ja mõnel juhul lausa terve linn. Rootsist ja Norrast leiab ilma vaevata puithooneid mille ehitamisaastad jäävad 17 sajandisse.

[range]

Huvitav oleks teada, kes selle anonüümse kommentaatori nime Re taga tegelikult on? Ma ei näe vabandamiseks põhjust, loe oma postitusi, kus sa nimetad mind valetajaks, vihjad autopahtlile, nimetad ennast restauraatoriks, süüdistad mind vastamisel interneti kasutamises... Normaalne see jutt küll ei ole. Samas esined anonüümselt ( külalisena) , ilmselgelt teema kui selline ei huvita vaid näid mingit perversset rahuldust saavat, kui suudad mõne tähelepaneku peale postitada järjekordse "küsimuse" mis tegelikkuses norib vastaja lause sisulisee vormistuse kallal, mitte ei too esile põhimõttelisi vajaka jäämisi jne. Suht klassikaline anonüümse kommentaatori pilt hakkab välja joonistuma. Tühjenda oma vaimset paraskit palun kodus nelja seina vahel.
Siin teemas ei ole sa reaalselt toonud mitteühtegi näidet puidu kestvuse kohta, pigem lõidki selle enese välja elamiseks. Haige värk või kuidas?

[Re:]

Ma olengi ise ju küsija, kui veel aru saada polnud, mis kuradi näiteid. Näite põhjal küsisingi.

Kirjas, et ma ei ole restauraator, hariduselt võin olla, mul võib see komponent hariduses olla, reaalselt ja sisuliselt pole. Küll aga saan ma tänu sellele aru, kui mulle mõnes asjas päris õigust ei aeta.

Küsisin tavalise huvilise kodanikuna. Vastused on muutunud isiklikuks ja järjest ründavamaks, kui pädevuse kohta küsisin. Kui Sul on tõesti mingi vanast ajast kehtinud puidurestauraatori kutse, millele vastates ja arutledes tugined, mis valu küll selle äranimetamisest nii vihaselt eemale juhib?

Arvestades, et restaureerimistöid ehituses teostavad väga erinevad inimesed nõrgalt või fiktiivselt reguleeritud alal, sean suure osa vanapuidu tegeliku ea kahtluse alla. Küsimuse all siin just välitingimustes ehituspuit.

Me võime olla erineva teadmisega, kuulnud ja näinudki erinevaid asju. Nn "autopahtli ja igameherestaureerimise rahvas" (ei tea, kuidas nimetada, kasutan ligaloga rahvakeelt) küll mingeid passe ei koosta, ei täida ega vastutavat kätt alla ei pane. Ei nõuta neil mingit paberit ega eriala ega kutset. Kes tööriista hoitud saab ja palga üle ei ingu, teeb litsenseeritute-haritutega samas reas kõike ja jokk, mott. Ehituses sedasorti kaader hinnajooksus püsida aitabki. Nad ei käi ju ka oma detailiga ametniku juures, et pange see kirja, see on originaal sellest ajast ja sinna läheb tükk kaasajast, kolmandasse kohta tükk objektilt mujalt lõigatud puidust. Suurtel objektidel ammugi mitte. Kõik jääb lõpuks viimistluse alla ja pole välistatud, et kui mingil tööde ajal juhtub olema nõrgem vana korda tegija aga samas uut tegema kõva, pillub see tegija vana üldse minema, et näiteks terve külg mäda, terve asi raisus, teen uue.

Mitte-spetsialisti jaoks mina usaldusväärset varianti ei tea (minu viga!), kuidas mingi huvitava detaili vanus teada saada,sellest järeldustes mitte petta saada. Või kui uskumistväärt on mitmed väited. Kui ma justnimelt lihtkodanikuna kuulaks puitu reklaamivat juttu ja arvnäitajaid, võib mulle "retrot" või mistahes vanas stiilis värgendust näidata, et näe, see on sajandeid mida iganes üleelanud. Kultuuriväärtus ja ajas tõestatud.

Kui kestvuse dokumenteerimisest rääkida, mil pole kättesaadavad või otstarbekad keerukamad määramismeetodid, siis muidugi oleks asjalik, detailne ja kestev pass vägev. Oleks,oleks..
Ma ei tea ega suutnud leida, et mainitud passi nõuet, juhendit või vormi kuskil oleks, ei saanud ka teada, kellel on täitmise ettevalmistus, kohustus, voli. Või mille põhjal koostatakse. Kaua ja kus, kuidas selliseid passe või koopiaid hoitakse, kelle hoida see süsteem oleks.
Kui täitjana kujutleda töötegijat, restauraatorit, siis restauraatoriks nimetatavat ametit saavad ametlikult või vähemametlikult pidada äärmiselt erineva taustaga inimesed. Täiesti materjaliteadmisteta ja ehituskauged ka. Aga kui mul on midagi vaja teada ja tutvuskonnas öeldakse, et küsi restauraatorilt, siis ka need hiljutised valdkonnavõõrad jagavad abivalmilt infi ja kulub jupp aega uskumist tabamiseni, et mulle kirjeldatakse, mida ma oletatavasti kuulda tahaks ja kuidas asju ülejala tehakse. Mitte, kuidas õige on. Ja kuna r-töö on rahva teada kallite killast, nimetavad vähemoskajadki end selle papi nimel restauraatoriks ja pakuvad töid teostama. Annavad nõu kah. Ja mina usun... Sest ma, lollakas, ei tule selle peale, et ametinimetus restauraator on hämmastavalt vabakasutuses. Vanamaterjali kohta küsimuse peale ütleb mõnigi tisler või (puidu)viimistleja, et ma pole restauraator, küsi tollelt. Küsikski, kui saaks aru, mille järgi eristada, kelle sõna kannab, kui paberit pole või see ei maksa. Lollakas ja petlik süsteem. Ajab konflikti teoreetikud ja praktikud, tellijad ja teostajad, tegijad omavahel, infootsija ja selle väljastaja,
ei tea, kelle kõik veel..

Otsingutes leidsin passi osas mõne viite seoses kunstiga, ikoonidega, mis on veidi teine ala. Nagu miski, mis on dokument mitte riiklikel alustel ja standarditel vaid kellegi omavahelisel kokkulepel. "Migra" passidega midagi sellist läbi ei läheks. Järelevalve, võltsingukontroll jne...

Niipalju minu skeptitsismi taustast.
Mis süveneb, kui laual on sõim, tõeväänamine ja ebaviisakused.
Ravitav argumentide, viidete ja täpsete vastustega.

Peaks teema lukku panema. Aitäh asjalikele, konkreetsetele vastustele.

[range]

Tänan Sind Re asjaliku vastuse eest, kui neid kirjaveerge nii võib nimetada? Olen Sinuga paljuski nõus. Ka minul on tulnud ette arvestataval hulgal situatsioone, kus ma pean tundma piinlikkust. Põhjuseks mõne liiga enesekindla remondimehe tehtud töö... mille teostamise ajal on ta võtnud endale voli nimetada ennast restauraatoriks. Ja siis silu seda jama...

[Re:]

/../
Leidub siin Eestimaal ka vanemaid puitehitisi /../ http://kirikud.muinas.ee/?page=3&subpage=1135

Välisosadest ei tea aga sisemuse kohta (mitte-eluruumid):

Puit- ja metallesemete ennetav ja aktiivne konserveerimine.
Hindpere
/../ jälgida, et esemed jääksid võimalikult lähedasse
keskkonda kus nad on viibinud oma pikka eluea jooksul.
Näitena võiks siin tuua vanad kirikud-mis omaaegseid küttetehnika võimalusi arvestades, jäid
reeglina mitteköetavateks. Aastasadade jooksul kujunes neis välja stabiilne sisekliima
suhteliselt madala sisetemperatuuri ja vähese õhu relatiivse niiskuse kõikumisega. Tänu
sellele on säilinud suhteliselt rahuldavalt kirikute interjöörid, orelid ja puitdetailid.
Et aga rahuldada inimeste komfortsusvajadust on hakatud ehitama kirikutesse küttesüsteeme.
Selle inimestele suunatud mugavusel on ka teine külg-ruumis langev õhu relatiivne niiskus,
mis aga kahjustab kiriku interjööri-eriti just puitdetaile ja/../

[Re:]

Mul on tunne, et osa võib foorumikasutuse mitteoskamise kraesse kanda.

Kasuta tsitaate ja eelvaadet, täpselt näha, mis sõnade peale mingi vastus on, mitte ei kogu mingit pilti ja ei vasta emotsiooni pealt. Siis ei lähe ka segadus suuremaks, kui mõttes kedagi kirudes nimega mööda paned, sest tsitaadist on näha, kui registreeritud kasutaja külalisega sassi juhtud ajama või mitme inimese jutt kogemata ühele omistatud.
Tähestiku tundmisest piisab, et kasutajanime juurest lugeda. Registreeritul ja regitreerimatul avatari abil vahet teha.

Tsitaadist saad alles jätta just vastatava lõigu, ei ole näiteks vaidlemist, et näe nimetas valetajaks, teine vastu, et ütlesin väide on vale ja vaidlus matab asja sisu surnuks. Kõik on kirjas ja pole vaja rullida, et mis ta süüdistab, ma pole midagi sellist kirjutanudki, teisiti oli ju.



Perverssus on sugukõlvatus. Perversne siukest sõna asjasse tuuagi. Pask on fekaal, väljaheide, junn.
Sedasorti kraam ei peaks olema restauraatoriameti pidaja avaliku suhtlemise stiilinäide. Olgu mistahes instantsi volitustega proff, isehakanu või liiga enesekindel remondimees.
Vabandus vastu võetud.

Ma solgin praegu teemat ja foorumit, vabandust.

[Urmas]

Tänan Urmas selle Ruhnu kiriku meelde tuletamise eest! Põhjus, miks ma seda ei tahtnud näitena esile tuua on, et neil oli veel hiljuti mingi parasiidi probleem.Pole täpselt kursis, kuid loodetavasti on neil õnnestunud see probleem lahendada...

Kas see parasiidi probleem siis vähendab Ruhnu kiriku vanust? Minu teada see seisab ikka veel püsti ja ikka samast ajast.

[range]

Mitte otseselt seda ,et vähendab, kuid mõne skeptilisema lugeja jaoks võib see tekitada küsimusi, et kas tegu on väärilise näitega. Lubatud jäätmekast: Keskaegne käimla peitis haruldast flööti
(24.08.2005.)

Arheoloog Andres Tvauri leidis Tartu kesklinnas Ülikooli 15 maja hoovi kaevates enam kui 600 aastat vana kemmergu ja selle seest ekspertide hinnangul üliharuldase plokkflöödi.

Tvauri väitis, et enam kui kuussada aastat kuivkäimla sisus vedelenud pill on praegugi mängukõlblik ning et tema ei tea Eestis olevat ühtegi sama vana mängukõlblikku puust muusikariista. «Proovisime, ja võib öelda, et teeb küll häält,» selgitas ta. «Kui pill oli veel märg, oli sel üks tämber, kuivades on heli muidugi heledamaks muutunud.»

Eesti Muusikaakadeemia puupuhkpillide meistri Aare Nõmme sõnul on tegu maailmaklassist leiuga. «Minu andmetel pole terves maailmas ühtki teist nii vana mängimiskõlblikku flööti,» rääkis ta. Nõmme andmetel oli suur sensatsioon, kui paari aasta eest leiti Hollandist üks sama vana pill. «See aga oli lõhki ja mängida sellega ei saanud.»

Nõmme väitel on rohkem flööte säilinud renessansiajast, kuid ka sellest perioodist on kogu Euroopas vaid üksikuid, millega saab mängida.

[Külaline]

Kui välja jätta väga üksikud erandid, siis on selge, et plast säilib ajas paremini kui puit.

[range]

Kui välja jätta väga üksikud erandid, siis on selge, et plast säilib ajas paremini kui puit.

Väite autor ilmselgelt provotseerib asjatut vaidlust vms. Samas jätab märkimata, et väide on praktikas tõestamata.

[Külaline]

Kui välja jätta väga üksikud erandid, siis on selge, et plast säilib ajas paremini kui puit.

Väite autor ilmselgelt provotseerib asjatut vaidlust vms. Samas jätab märkimata, et väide on praktikas tõestamata.

Oh lapsesuu, kui oskad, siis google aitab tõestada ja silmaringi avardada, aga ega sina seda ei usu ju!

[range]

Sa pane need näited siia üles ka soovitavalt. Kui võõras inimene kibeleb mulle suht mõistliku jutu peale mingeid nimetajaid nt. "lapsesuu" külge kleepima, siis võtan enesele voli arvata, et tegemist on üsna kitsa silmaringi omanikuga kelle analüüsi võime ja intellektuaalsed võimed jätavad soovida.

[Re:]

Tuletan meelde, et kui rõhutada välitingimustes kestmist, pikendab mõlemal materjalil seda mingi kaitse. Et mitte öelda, mistahes materjalil...