Ja nimetatud määramismeetodid ei tundu just objektil vana ja lisatava-vahetatava puidu kaardistamise ja mingi passi koostamise asjad. Ja kas teadust siisainult arheoloogias kasutatakse, ehitisi ei puutu.. Mul ei haagi..
Ju siis tisler, sest puidurestauraatori kutset Eestis pole. Näed veel miski, mis nagu on ja pole ka. Dokumentaalse tõestamisega läheks keeruliseks, kuigi reaalselt nagu on. Nagu ka mõndagi puidu kohta räägitust... Vabandust, kui eksin.
Mis ma teada tahan? Et kelle sõnadele mille alusel toetuda saab. Kas inimene lähtub haridusest, profikogemusest ja erialast või millest tema väited. Internetist niisama lugemise ja otsese kokkupuutega inimese arvamuse vahel on vahe. Pealegi küsimus oli juba säilinu, mitte edaspidise säilitamise kohta, viimase osas sisaldaks otsitulemused ohtralt kaasaegseid aineid ja meetodeid.
Kuidagi enesekindel, samas ebamäärane ja tihti kõrvalejuhtiv tekst, vahest väites väidetamatut. See pass on ikka vist entusiastide viisakusavaldus oma tellijale, kui ikka vormi polegi? Suva, pole vaja vastata, küll ma välja tuuseldan, kui kehtiv vorm ja väljastustingimused kuskil olemas on.
Tead, ma skeptikuna arvan, et selle puidu üldise reklaamimisega võib samamoodi olla, et laborita väita võib paljutki. Eriti, kui asi läheneb ja ületab juba sadat. Keegi reeglina ju niikaua elanud või mõistusega mingi asja jälgimise juures olnud pole ja paberid on liiga ebakindel kraam, et milleski kindel olla. Kui kuskil piisavad rahad liiguvad, tekivad mistahes paberid ja väited igasuguste numbritega

Aga puidu vastu pole mul midagi. Mõtlesingi, et äkki on veel mingeid kavalaid aineid ajaloost, millest enam eriti ei mäletata ega mainita...
Sisimas usun ositi väljavahetatust. Just tähtsamate ja ajaloos pideva tähelepanu all olevate objektide puhul, kus on tõenäoline, et eriti parematel aegadel on seisukorda jälgitud ja lagunev vahetatud. Ilma igasuguste passideta..