Sobivaim lahendus antud tingimustel

[segumart]

Tere!


Olukord: Projekteerimisel 135 m2 elumaja maapiirkonnas. Maja kütteks planeerin vesi põrandakütet ja II korrusel radikaid (kui kalkulatsioonid lubavad siis eelistan põrandakütet ka II korrusel).
Küttepuud on endal võtta. Maja asub päiksepaistelises ja avaras kohas.

Nõudmised: majas pliit ja kamin/ahi (ükskõik, peaasi, et tuld oleks näha läbi klaasi). Lisaks sellele võimalus, et maja oleks suuteline ise mingisugust temperatuuri tootma, kui talvel paar nädalat ära olla.

Minu arutlus: tulenevalt maja funktsionaalsusest ja vajadustest, tuleb kindlasti pliit ja ahi. Puidukatla süsteem koos akupaagi ja vajalikke seadmetega tuleks ca 7000 euri + katlaruumi väljaehitus 10 m2.
Kui jätaks õige katlaruumi ja katla välja ja soetaks valmis pliidi (3000 eur) ja ahju (5000 eur) veesärkidega Tulikivilt, Lappiuunilt vms, kuna niiehknaa need tulevad majja ja veesärk juurde pole kuigi palju raha.
Nüüd lisaks veel mõne vaakumpäikesekollektori koos akupaagiga (ca 7000 euri võib-olla?).
Kas päike ja küttekolded suudavad normaalse temperatuuri majale anda?
Ja lisaks akupaaki veel elektri küttekeha, mis koos kollektoriga oleks suuteline (ma arvan) hoidma ka talvisel ajal mingisugust arvestatavat temperatuuri majas, kui paar nädalat ära olla.
Minu robustsed umbkaudsed hinnad ütlevad, et maksumuselt pole kuigi palju vahet katlaga või ilma. Antud küttesüsteemi ruum vajaks oluliselt väiksemat pindala.

Ma tahan teada, kas selline lahendus suudab hoida talvel normaalset temperatuuri 21-23 kraadi majas?
Krundil oleks ruumi ka maakütteks, aga 12000 eurile otsa veel pliit ja ahi läheb kuidagi paljuks seda raha anda kuhugi.
Katel on ikkagi katel, seda ei asenda ükski veesärk, aga ehk on võimalik piisavalt energiat saada ka küttekolletest + päike + elektriküte akupaagis?

Kritiseerige, põhjendage, soovitage. Kui see lahendus ei sobi, siis mida teha?


Edu.

[rokikas]

Kui soojapidava maja teed?
Kui just tulikivi jne. ahjude disain eesmärgiks ei ole siis telli parem kohalikelt meistritelt. "Raha ja sisu" suhe saab parem.
Kuna ahju ja pliiti tahad nii ehk naa kütta siis lisaksin neile õhk-õhk soojuspumba. Kokku toimetaksid nad koostöös ilmselt suht kenasti.

[segumart]

250 mm villa ilmselt ja tavaline tõmbega vent ilma tagastuseta. Ma ei tea palju see U tuleks, projekt pole veel nii kaugel et seda öelda saaks.
Absoluutselt ei välista ka kohalike meistrite käsitööd, kui odavam tuleb nii.

[segumart]

Mida nendest veesärkidest arvata üldse? On seal vastupidavust loota?

[Veikko]

250 mm villa ilmselt ja tavaline tõmbega vent ilma tagastuseta. Ma ei tea palju see U tuleks, projekt pole veel nii kaugel et seda öelda saaks.
Absoluutselt ei välista ka kohalike meistrite käsitööd, kui odavam tuleb nii.

Enne kütteprojekti ja lahenduse otsimist peab U arv paigas olema ja aastased soojakulu mahud selged, muidu paned süsteemiga mööda. Ei kujuta kohe ette palju see tagastuseta vent sul seda sooja sealt välja hakkab tirima.

[madis64]

Seda ma küll eimõista, miks projekteeritavale majale valida "tagastuseta vent" - see sääst ei saa kogumaksumuse juures küll kuigi oluline olla

Ning ma jätaksin küll puudekatla ja katlaruumi ära ning võtaksin maasoojuspumba.

Küttepuid võib ju ka müügiks teha kui hing metsa kisub.

[segumart]

Küsimus ongi selles, et kui niikuinii tulevad pliit ja ahi, miks mitte neid ära kasutada ja sama raha eest mis katlale kuluks saaksin päikesekütte. Pliidile ja ahjule lisaks 12000 euri maasoojusele välja käia on palju minu jaoks. Kui pliiti ja ahju poleks, siis ei olekski küsimust enam - maaküte kindlasti.

[madis64]

ja sama raha eest mis katlale kuluks saaksin päikesekütte.

Katel kütab siis kui viitsid puid alla visata, soojuspump kütab siis kui viitsid nuppu vajutada, päike kütab siis kui sul seda õieti vaja ei ole

Märtsist oktoobrini võid lahedalt kanaliversiooni õspiga majas soojemat õhku sees hoida, pliidi võid algul ehitamata jätta, hiljem jõuad kui emotsionaalne vajadus tekib ja raha vabamalt käes on

Ning õspiga jahutad suvel elamise normaalseks.

[Kalvis]

Väga keerulised soovid. Püüame valikut lihtsustada.
Kui teed vesiküttesüsteemi siis see sobib nii soojuspumbale, keskküttekatlale kui hädaga poolleks pliit-kaminale. Keskküttekatel võib samuti puidu oma olla kui kindel soov just puid kütta.
Oletan, et majas hakatakse elama aastaringi, kõik edaspidine lähtub sellest eeldusest.
Kui plaanid kasutada odavaid õhk-õhk soojuspumpasi siis need meie külmade talvedel tahaksid hädasti mingit lisakütet ja selleks sobivad ahjud-pliidid-kaminad, kui on ilge nostalgiasoov just neid kasutada siis pole probleemi - viska vaid küttekoldesse puid alla, soojuspump lükkab enda ise välja. Kui aga ei viitsi, oled kodust ära siis hoiab temperatuuri. Seega nii saab enam vähem mugava ja automaatse kütte.
Ahi-pliit-kamin süsteemil on küttevee väljund võimalik juurde osta kuid pidevkütteks jäävad need lahendused nõrgaks. Varahommikul peab töötavaks lahenduseks tegema tule alla kuni õhtuni, st. sul peab olema kodune katlakütja. Lisaks tuleb küttesüsteemi lisada pea kõik elemendid (automaatika, paisupaagid, akupaagid jne.). Ahjud-kaminad kütavad suurt osa ruumi otse mistõttu võib nendes ruumides olla põrgupalav, kaugemal aga ikka veel külm. Pliidid ei pea sellisele pidevkütmisele kaua vastu. Samuti kui veeelement lisaks, tuleb just kõva kütmist harrastada, sest muidu on korstnapigi tekke oht. Probleeme oi kui palju. Keskküttekatlal neid probleeme ei ole. Kui sul on paralleelselt nagunii mingi soojuspump või keskküttekatel siis ei tehta neid ahje-pliite-kaminaid veesõlmega ühendatuks, sel puudub tarvidus (soe liigub tubadesse ju otse õhu kaudu, öösel-äraolekul kütab küttesüsteem vajaliku juurde).
Minu soovitus:
Ehita oma majale põrandaküte või radiaatorid valmis, näe ette küttesõlm ja soovitavalt katlaruum (korstna ehitamise võimalusega). Kaval on kombineerida see korsten ka võimaliku ahjuga (üks ja sama korsten, lõõrid võivad olla erinevad). Pliiti ma ei ehitaks. See on raske otsustamise koht ja pea palju nõu oma projekteerijaga. Võib ju juhtuda, et keskküttekatelt ei tule võibolla ei tule ka ahju. Ära jätta on imelihtne. Isegi korstna saab hiljem valmis ehitada kui vaja on. Hea alternatiiv on maasoojuspump, kuid tüüplahendus nõuab lisaks maakontuuri kerimist. Ka siin saab kokku hoida - lased maja vundamenti kaevama toodud traktoril ka kohe maakontuuri kraavid ära teha ja toru kohe maasisse. Samuti võid kasutada õhksoojuspumpa kuid üsna ilmne on et siis läheb ahju ehitus kohustuslikuks.

Soojustagastusega vent. ei ole halb asi, normide järgi on majadele ette nähtud üsna suur ventilatsiooniõhu vahetus (et ei tekiks seda kilekotis lämbumise tunnet) ja selle õhu kütmiskogus on üsna arvestatav. Jällegi - need süsteemid ehitatakse valmis viimastena, võibolla mitte kunagi.