Päikeseenergiast

[TaaviK]

Saksamaalt küsitud päringu järgi oli DEGERtracker 9000NT(üks parimaid siis) 70m2 paneeli pinda ca 6990€+km transpordiga Eestisse.
Tean, et väiksemaid on Eestis ka ise tehtud, kuid nii suurt hetkel ei tea. Plaan isegi proovida selline asi ehitada, kuid eks see valmib alles sügiseks.

[Külaline]

Saksamaalt küsitud päringu järgi oli DEGERtracker 9000NT(üks parimaid siis) 70m2 paneeli pinda ca 6990€+km transpordiga Eestisse.
Tean, et väiksemaid on Eestis ka ise tehtud, kuid nii suurt hetkel ei tea. Plaan isegi proovida selline asi ehitada, kuid eks see valmib alles sügiseks.

Sinna juurde veel vundament ja saame sama palju, kui paneelid kokku, ehk majanduslikult täiesti kahjulik lahendus. Vaevalt need mootorid, laagrid, puksid kestavad terve paneelide eluea, ehk veel lisakulu.

Kui suuri Eestis on tehtud ja palju maksavad?

[trebla]

Saksamaalt küsitud päringu järgi oli DEGERtracker 9000NT(üks parimaid siis) 70m2 paneeli pinda ca 6990€+km transpordiga Eestisse.
Tean, et väiksemaid on Eestis ka ise tehtud, kuid nii suurt hetkel ei tea. Plaan isegi proovida selline asi ehitada, kuid eks see valmib alles sügiseks.

Kas see 6990 € ei põhine äkki saksamaa elektrihinnal - see on ehk hind mille puhul kõrgem tootlikkus seal maal katab jälgija hinna mõistliku aja jooksul? Selge, et tundmatule ja kindlasti väikesele turule ei tee ükski tootka odavamat pakkumist kui oma põhiturule.

Ja siia kõrvale panna nüüd uudis, et Volkswagen kavatseb turule tuua auto, mille ostja saaks kätte 6000 euriga.

Kus on loogika? Kumb on keerulisem ehitada?

Siin on kolm aspekti:
- peovahel erimudeli tegemine on igal juhul kallis,
- maksab prototüübi väljatöötlus ja tootmisse juurutamine. See on ühekordne kulu ja jaguneb kõigi toodetud seadmete peale tulevikus.
- maksab seadme tootjalt tarbijale orgunnimine. Reklaam, turundus, müük, transport.
Väikese moodulkaitselüliti tootmishind näiteks on tehases 1 € kandis pooluse kohta, poest saab inimene selle kätte 3 euroga. Või vaadake palju piima poehinnast saab talumees.

Kuid need aspektid on ka automüügis olemas. Ka autosalong peab millestki ära elama.
Kes mõtleks välja PV päikesejälgijatele optimaalse turustuskanali ?

Kunagi oli artikkel, et üks jälgijate tootja tegi spets mudeli Kreeka jaoks?
Eesti jaoks eraldi ei tasu midagi teha - küll aga terve selle laiuskraadi ja kliimaolude jaoks - nagu õ/õ soojuspumba "põhjamaade versioon", jäätumiskindel jne.

Ise nikerdades ei saa sa töökindlat usaldusväärset toodet, siin peab appi tulema spets mehhaanikafirma, aga siis peab ka lootust olema , et selle tootmismaht kataks väljatöötamiskulud... Ja seda ühte jälgijat peaksid siis sõbralikult koos müüma siin kõik PV süsteeme pakkuvad müüjad.

Seni aga kuni min 1000 (?) 2000 (?) € jälgijat pole, on mõistlikum paneele statsionaarselt teivastele või katusele ritta laduda.

Ja siis jääb veel küsimus, kuidas kasulikult kasutada seda paneelide alla jäävat maad?
Traktoriga põldu seal enam ei künna.
Lambaid karjatada?

Tglt aktuaalsed küsimused - endal maal seisab sobiva orientatsiooniga küün, mille katus vajab varsti uuendamist ja teisal hektar/kaks rohumaad. Rohumaa kõrval jookseb keskpingeliin -10(?) kV kus kohe ka mastalajaama trafo posti küljes.

Kui hind oleks isegi 1€/Wp siis megavatine värk maksaks muidugi miljoni....
100 kWp tooks aastas sisse 10 000 € ?- Väike lisaraha pensioni kõrvale kunagi tulevikus - käid nädalas korra paneelidelt lund ja tolmu pühkimas...?




PS
olen veel justkui näinud mingeid teisel põhimõttel töötavaid jälgijaid -üheteljelisi- paneeli(ploki) üht nurka kergitatakse ja teist langetatakse - seadmed on ilmselt väiksemad, kergemad aga sellevõrra läheb neid rohkem vaja... Palju need tootlikkust juurde annavad ?

[Külaline]

Mitu kraadi päikest jälgiva süsteemi ennast keerab, et saavutada kuni 40% suurem tootlikus?
Katusele 70m2 paneele pöörama ei pane. Kui lagedat kohta selle saavutamiseks on vaja?

[officer]

Mitu kraadi päikest jälgiva süsteemi ennast keerab, et saavutada kuni 40% suurem tootlikus?
Katusele 70m2 paneele pöörama ei pane. Kui lagedat kohta selle saavutamiseks on vaja?

...lihtsam on maja(koos katusega) pöörama panna

[TaaviK]

Autode kahjuks tehakse konvereril, kuid selliseid pöördsüsteeme mitte.
Puhtalt kaalu vaadates kaalub ka see post koos paneelidega rohkem kui auto. 11kW süsteem võib kaaluda ka kaks väikeautot kokku. Lisaks veel vundament.

Hind on nagu ta on.

Oleme kui Deger süsteemi tellinud. Võtavad täpselt sinu paneeli mõõdud, asukoha ning teevad täpselt selle järgi. Asukoht siis lume ja tuule suuruste jaoks ning paneelid mõõdud selleks, et kohapeal ei peaks enam midagi lõikama ega jamama.

Ruumi tahab ikka päris palju saada, sest kõrgemad puud võivad ikka päikest varjutama hakata.


"Tglt aktuaalsed küsimused - endal maal seisab sobiva orientatsiooniga küün, mille katus vajab varsti uuendamist ja teisal hektar/kaks rohumaad. Rohumaa kõrval jookseb keskpingeliin -10(?) kV kus kohe ka mastalajaama trafo posti küljes."
10kV liin ei anna iseenesest midagi kui liitumist pole ja see maksab...

Rootsis tehtud elektriliste päikesepaneelide park:

1 MW in Sweden: SolarEdge interesting for projects
Together with our partner Kraftpojkarna, we realized the largest solar farm in Sweden with the SolarEdge system.

The decisive convincing argument for the realization was the monitoring and security at the module level,
ensures increased system uptime and lower maintenance costs.
The solar park has a size of 4.5 acres and extends along the highway between Oslo and Stockholm.
In total 3300 optimizer and 62 inverters are in use.

[trebla]

Seda ma räägingi, et enne kui see asi konveierile pole pandud, ei lähe ka se jälgija odavaks.
Kallist jälgijat jälle pole mõtet osta - see ei tasu ära. Enne ostan sama raha eest paneele lisaks ja paigutan statsionaarselt - toodud 10 kWp näites saaks 1,4 asemel 1,7 korda rohkem energiat.

Muidugi ka statsionaarsed paneelid tahavad kinnituskarkassi ja miskit vundamenti. Või katuseraami.

Samas on see jälgija kordi lihtsam, kui auto, seega peaks mõni nupukam metallifirma selle masstootmiseks olema võimeline ka Eestis. See eeldaks aga ka masstarbimist siin lähikonnas - Balti riigid,Soome, Rootsi - või lõpeb asi sellega, et soomlased/rootslased mõtlevad asja välja, allhanke annavad eestlastele teha ja ise panevad papi tasku...

Projektikohane erikonstruktsioon kõlab mõneti samamoodi, kui VW teeks mulle eritellimusel optimaalse auto, millega saaks Tallinn-Tartu vahet kord nädalas kolmekesi sõita.....

Selle toote kilogrammihind ei tohiks olla kõrge - seega ei peaks seda olema kasulik kaugele transportida?

Või on ka sellise toote puhul kasulik kolida tegemine Hiinasse ära ja sealt siis saadetakse konteiner korraga ?


Loomulikult liitmine maksab, aga vähemalt keskpingeliini ei pea ehitama.
Iseasi palju võrk arvab lubama sinna võimsust lasta - 10 kW või 500 kW või MW ?

[Külaline]

Kunagi sai 3m2 sat kauss 140kraadi pöörama pandud, teine mootor reguleeris tõusunurka. Kui nüüd mõelda, siis 10 kuni 15m2 paneele päikest jälgima panna pole koduste vahenditega keeruline, suuremate pindade puhul peab natuke mõtlema ja maa sisest osa arvutama.

Huvitav, palju maksab mootorid ja elektroonika 75m2 paneelide jaoks?

[külaline07]

Varsti on arvestid tunnipõhised. Vaadates elektrienergia börsihindu on tipud kell 10:00 ja 13:00. Tööpäevadel siis 25% kallim http://elering.ee/elektrituru-hind/
Paneelide keeramise asemel kaks komplekti suunaga nn kella 10 ja 14. Saad 5h 25% kallimat elektrit .
Siis võib vabalt rohkem kui lubatud 11kWh installeerida. Inverter töötab täisvõimsusel 5h.

[Külaline]

Varsti on arvestid tunnipõhised. Vaadates elektrienergia börsihindu on tipud kell 10:00 ja 13:00. Tööpäevadel siis 25% kallim http://elering.ee/elektrituru-hind/
Paneelide keeramise asemel kaks komplekti suunaga nn kella 10 ja 14. Saad 5h 25% kallimat elektrit .
Siis võib vabalt rohkem kui lubatud 11kWh installeerida. Inverter töötab täisvõimsusel 5h.

Mida tähendab 11kWh?
Kas nii palju võib aastas võrku müüa?

[Buschman]

Varsti on arvestid tunnipõhised. Vaadates elektrienergia börsihindu on tipud kell 10:00 ja 13:00. Tööpäevadel siis 25% kallim http://elering.ee/elektrituru-hind/
Paneelide keeramise asemel kaks komplekti suunaga nn kella 10 ja 14. Saad 5h 25% kallimat elektrit .
Siis võib vabalt rohkem kui lubatud 11kWh installeerida. Inverter töötab täisvõimsusel 5h.

Mida tähendab 11kWh?
Kas nii palju võib aastas võrku müüa?

Niipalju kui mina asjast aru olen saanud on süsteemi maksimaalne lubatud hetkeline tootmisvõimsus elektrivõrku 11kW. Paneelide summa nimivõimsuse poolest võib küll olla rohkem kui 11kW aga mikrotootja inverter ei tohi lubada välja rohkem kui 11 (seda isegi juhul kui sa osa toodangust oma tarbeks ära kulutad). Kui ma nüüd õigesti arvutan, siis aastane absoluutne maksimumtoodang võrku oleks 365päeva x 24tundi x 11kW = 96360kWh. See number on saavutatav ainult väga isase süsteemi puhul, mis on kombineeritud päikese-, tuule-, ja kurat teab veel, mis energiaga. Ehk siis asi, mis on suuteline igal hetkel, olenemata ilmast ja muust, suuteline tootma 11kW elektrienergiat.

[Külaline]

......Kui ma nüüd õigesti arvutan, siis aastane absoluutne maksimumtoodang võrku oleks 365päeva x 24tundi x 11kW = 96360kWh. See number on saavutatav ainult väga isase süsteemi puhul, mis on kombineeritud päikese-, tuule-, ja kurat teab veel, mis energiaga. Ehk siis asi, mis on suuteline igal hetkel, olenemata ilmast ja muust, suuteline tootma 11kW elektrienergiat.

... või siis ~100 kWp statsionaarse PV süsteemi poolt, millelt tuleb käia vahel vaid tolmu ja lund pühkimas.
Kusjuures elekter oleks toodetud päeval, st (praegu veel) kallimal börsihinna ajal. Mullune kogemus näitas veel seda, et just juunis läks börsihind üles igasugu remontide tõttu.

Sellise 100 kWp süstemi hind jõuab peagi ehk 100 000 € juurde, kas sellise 11 kW 24/365 süsteemi paigaldmine ja hooldamine kõigi oma generaatorite ja akudega oleks odavam?

Palju 100 kW-ga liitumine keerulisem on?

Tulevikus, kus paneele igal pool lademes, ehk hakkab päevane elekter öisest odavam olema...

[TaaviK]

......Kui ma nüüd õigesti arvutan, siis aastane absoluutne maksimumtoodang võrku oleks 365päeva x 24tundi x 11kW = 96360kWh. See number on saavutatav ainult väga isase süsteemi puhul, mis on kombineeritud päikese-, tuule-, ja kurat teab veel, mis energiaga. Ehk siis asi, mis on suuteline igal hetkel, olenemata ilmast ja muust, suuteline tootma 11kW elektrienergiat.

... või siis ~100 kWp statsionaarse PV süsteemi poolt, millelt tuleb käia vahel vaid tolmu ja lund pühkimas.
Kusjuures elekter oleks toodetud päeval, st (praegu veel) kallimal börsihinna ajal. Mullune kogemus näitas veel seda, et just juunis läks börsihind üles igasugu remontide tõttu.

Sellise 100 kWp süstemi hind jõuab peagi ehk 100 000 € juurde, kas sellise 11 kW 24/365 süsteemi paigaldmine ja hooldamine kõigi oma generaatorite ja akudega oleks odavam?

Palju 100 kW-ga liitumine keerulisem on?

Tulevikus, kus paneele igal pool lademes, ehk hakkab päevane elekter öisest odavam olema...

Soovitan otsida mõni isik/asutus/ettevõte, kellel on vähemalt 160A liitumine ning siis ei tohiks liitumine kalliks minna.
Parim variant oleks tööstushoone katus, mis on juba väikse nurga all.

[Küülaline]

Mida tähendab kWp?

[trebla]

Mida tähendab kWp?

ühikuga Wp väljendatakse paneeli 'tippvõimsust' - võimsust standardsetes testoludes, kus päkesekiirgus on 1000 W/m2 ja temperatuur vist 30(?) °C.

Kosmoses maakera kõrval on päikesekiirgis suurem, vist miski 1,34 (?) kW/m2 aga atmosfääris osa neeldub ja hajub, seega ekvaatoril merepinnal ongi juhuslikult üsna 1000 W/m2, mujal reeglina siis veel vähem.

Seega rohkem kiirgust paneelile üldiselt langeda ei saa (kui just ei kasuta peegleid või läätsesid), pigem vähem.

St kui paned 250 Wp paneeli püsti, siis tegelikut max hetkvõimsust sa sealt ilmselt meil 250 W välja ei meelita... nii nagu ka 120 kW auto mootor ei vääna seda pidevalt 120 kW võimsusega edasi.

Optimistid väidavad, et iga statsionaarselt paigaldatud Wp suudab meil Eestis aastas kokku toota peaaegu 1000 Wh (ehk siis 1 kWh) elektrit? (aastas on 8300 tundi) . Saksamaa PV parkide aastanumbrid näitavad, et enamuses Saksamaal on tegelik tulemus alla 1 kWh/a, üle ühe läheb ainult Lõuna Saksamaal. Kuskil Sitsiilias saab vist 2 kWh/a?

Ei ole juhtunud lugema, aga loogiliselt peaks kuskil kõrgel mägedes (Alpides näiteks) kiirgus olema ka üle 1000 W/m2, lisaks aitab tootlikkusele kaasa ka madalam temperatuur - mida jahedam, seda paremini paneel toodab. Sellepärast on paneelidele katusel vaja, et taha jääks jahutav õhuvahe. (Kunagi oli kuskil ka pilt maa-alusest PV jaama ideest, kus läätsede/peeglitega koondati valgus kiudoptikasse, mis juhtis selle siis asula all paiknevate PV elementide juurde... ma ei mäleta, mis selle point täpselt oli, küll aga mainiti plussina elemendi paikemist jahedas...)

[trebla]

Autode kahjuks tehakse konvereril, kuid selliseid pöördsüsteeme mitte.
Puhtalt kaalu vaadates kaalub ka see post koos paneelidega rohkem kui auto. 11kW süsteem võib kaaluda ka kaks väikeautot kokku. Lisaks veel vundament.

Paneelide kaalu pole vaja arvestada, paneelid tuleb niikuinii eraldi raha eest osta, on siis pöörav või statsionaarne süsteem.

Pildil on 36 paneeliga süsteem ~11 kW/300 W = 36 .
Sellised suured paneelid on kuni 1x2 meetrit ja kaaluvad 15-20 kg - seega paneelide osa 500-700 kg ?
Statsionaarsele süsteemile on samamoodi miskit vundament/alust vaja - kuskil videos vajutati traktoriga lihtsalt tsingitud (I-profiilist ehk topelt-T) poste maasse.

...
Ruumi tahab ikka päris palju saada, sest kõrgemad puud võivad ikka päikest varjutama hakata.

Pigem tahab maapealne sama võimas statsionaarne süsteem rohkem ruumi, sest paikneb madalamal.
Tõsi küll - pööratav peab olema vaba kolmest küljest.

Kui tahta teha 100 kWp süsteemi 1x2 m 300 Wp paneelidest, on vaja 334 paneeli ja pannes need kahekaupa püstiselt otsakuti ritta, saame 167 meetrise rea. Või siis 2x80 või 3x60 m.

Kas hektarile paneb 300 kWp ära? Peaks mahtuma?

[Cyo]

Keegi oskab infot jagada ,kus ja kes jagab, on võimalik mingit toetust taotleda päiksepaneelde ostu jaoks ?
Ja kas eramatsil tasub teha oü , võimalusel peaks saama käibemaksu tagasi 20 % ? Kellel kogemusi võiks jagada.

Tänud ette

[trebla]

Keegi oskab infot jagada ,kus ja kes jagab, on võimalik mingit toetust taotleda päiksepaneelde ostu jaoks ?
Ja kas eramatsil tasub teha oü , võimalusel peaks saama käibemaksu tagasi 20 % ? Kellel kogemusi võiks jagada.

Tänud ette

Hiljaaegu maksti CO2 rahadest pisut ka eraisikutele taastuvenergiaseadmete paigaldamiseks, aga see toetus (1 M€) nuusati ära paari tunniga. Uuest pole veel kuulda.
Suurema süsteemi ehitamine on nii ehk naa ettevõtluse moodi asi.

Iseasi, et äsja võeti vastu miski uus taastuvelektri tulevikus toetamise põhimõte - ma polegi aru saanud, kuidas see käima hakkab.
Selge, et toetused peavad kunagi kaduma - igavesti need ei saa kesta. Samas - kui täna räägime, et investeering 1 € Wp toodab aastas elektrit 1 kWh ja see õnnestuks toetusega koos maha müüa 10 sendi eest, siis selline jäme tootlus on nagu 10 %. Tegelikult on elektrienergia keskmine börsihind minu enda tarbimise näitel 5-6 senti kWh ja Rootsis täna 3-4 sendi kandis. Võrgutasu oli mul mullu keskmiselt 7.78 senti.
Kui nüüd börsihind peaks ühtlustuma ka Rootsiga, ja toetust ei saa, siis peab asi kasumlik olema 3-4 sendi kandis, ehk paigaldatud süsteemi maksumus peaks tänasega võrreldes veel kolm korda kukkuma.

Või siis tasub teha vaid süsteeme, mille toodangu ise suudad ära tarbida, st pääsed võrgutasu maksmisest tarbimisel, aga need pole enam elamud vaid pigem miskid tootmisettevõtted ? , kaubanduskeskused ?

[DenK]

Kas keegi oskab mikrotootja liitumistasu suurust öelda?

[TaaviK]

Kas keegi oskab mikrotootja liitumistasu suurust öelda?

See kõigub 300-1200€
Sõltub palju selleks Elektrilevi peab tööd tegema.

Tüüpiliselt on ca 400€

Vajadusel võin koostada liitumistaotlust.

[r x]

tervitused
jagan ka veidi oma kogemusi, ehk on abiks. varakevadel sai katusele pandud kaks plaatkollektorit kogupinnaga 4m2, eesmärgiga vabaneda suvisest elektriboileriga sooja tarbevee tegemisest. külma ajaga saan sooja vee pliidi ja ka veesärgiga kamina kütmisest. ülemise korruse küttesüsteem oli nagunii vaja ehitada ja seepärast ei tundunud ka mõne lisa pumba ja soojusvaheti lisamine akupaaki ületamatu investeeringuna.
paneele, nagu öeldud, on 4m2, akupaak on umbes 450 liitrit, millele lisandub 90 liitrine tarbevee boiler. suurim hirm oli üledimensioneerimine. kui näiteks nädalaks kodust ära sõita ja juhtub 30 kraadine pilvitu ilm olema (mitte see aasta), võib kogu süsteem kergelt keema minna. vahepealsete soojade ilmadega on näha onud, et 60 kraadini läheb kiiresti aga sealt edasi tõuseb temperatuur järjest aeglasemalt. lisaks paistab, et öösel toimub vaatamata tagasilöögiklapi olemasolule loomulik tsirkulatsioon, mis jahutab akupaaki paneelide kaudu. olen vahel kraani kinni keeranud, et hommikul vesi soojem oleks aga see suht riskantne, hommikul tuleb kindlalt avada.
temperatuurid lähevad üsna kõrgeks. eks sellele aitab kaasa ka maja musta värvi katus. 80 kraadi allatuleval torul on üsna tavaline. soovitan kindlasti panna spets päikesekütte õhueraldaja, mul sulas tavaline lihtsalt ära. paneelides jookseb autodes kasutatav jahutusvedelik (punane). koos soojusvaheti ja torustikuga on maht umbes 24 liitrit. suur probleem oli alguses kofreeritud toru ja vasele ülemineku liitmikega. need tuleb osta laia äärega, et kokku keerates tihend sisse puruks ei läheks. ise tegin väikest käsitööd ja keerasin ahenevale niplile teise sisse ning seejärel lõikasin serva maha, nii tuli odavam.
plaatkollektor toodab ainult siis kui päike peale paistab. mingit 'läbi pilvede' tootmist ei toimu. aga ka pool päeva päikest on juba abiks, ka külma ilmaga. minu kontrolleril energiahulkade mõõtmist/salvestamist pole, seega numbreid jagada ei saa. soovisin kulud madalad hoida, tööd tegin ise ja tunde ei lugenud. täpset kalkulatsiooni pole teinud aga pakun, et kogusumma jäi alla 1500 euri.
mõte on liikunud ka PV paneelide poole aga energia salvestamine akudesse on niipalju kallis, et paneb kogu projekti tasuvuse küsimärgi alla. väiksema süsteemi puhul ei ole ka elektrilevile tagasimüük teab mis mõistlik. PV paneelist maksimumi saamiseks peaks minu arvates otse vett kütma. nüüd leidsin netist sellise asja - http://solarenergy.advanced-energy.com/ ... eater.html. siin on ka hind näha: http://www.jouleco.de/pv-komponenten/re ... ermie.html. tundub asjalik. saaks ka pilvise ilmaga kasutada, ei teki ülekütmise ohtu ja ka kasutusperiood pikeneks mõne kuu võrra võrreldes kollektoritega.

[Külaline]

arvatavasti see 1,5 kw tenn ei suuda kuskilt otsast ülesse kütta mingit enamvähem mõistliku mahuga(500-600L) akupaaki, eriti kui veel tarbimine taga peaks olema, siis on see vähenegi soojus kohe läinud sealt. hind pole ka nõrganärvilistele, silmale muidugi on see karbike ilus vaadata küll.

[trebla]

No nüüd oleme siis sooja vee juures tagasi nagu küttefoorumile kohane peakski olema.
Katsuks neid asju omavahel võrrelda.

Siin foorumi päises hõiskas Euronom üksvahe, et nende vaakumtorupaneelide tootlikkus on üle 800 kWh ruutmeetrile aastas mõõdetuna Rootsis.
Parimad PV paneelid tänapäeval on 20 % kasuteguriga - seega ruutmeetrine paneel oleks max 200 Wp võimsusega, ja siinkandis annaks ta ümmarguselt 200 kWh elektrit aastas.

Ehk siis - sama pinnaga soojaveepaneelid toodavad aasta lõikes ümmarguselt 4 korda rohkem energiat, kui PV paneelid.

Samas on elekter kõrgema kvaliteediga energia - temaga saab telekat vaadata ja mootoreid ringi ajada - seega ei ole mõtet seda piskut, mis üle jääb, lihtsalt soojuseks kütta (eriti kui selleks veel miskeid kalleid lisaseadmeid peab ostma) parem juba siis võrku kasvõi pisku eest tagasi müüa või vähemalt soojuspumpa ringi ajada...

Ehk paneb keegi siia ka soojaveepaneelide süsteemi ruutmeetri/kWh maksumuse.

Kui näiteks võrreldavaks võtta 10 kWp PV süsteemi maksumus, mis annab aastas 10 000 kWh energiat oleks 10 000 € (koos kõigi inverterite jms) siis selleks on sul vaja kasutada näit 50 m2 katusepinda, ehk 50 ruutmeeetrit päikese valgusvoogu, ehk pead investeerima 200 € ruutmeetri kohta ja saad aastas 200 kWh elektrit iga ruutmeetri pealt, ehk 1 kWh iga investeeritud € kohta energiat tagasi.

Vastav soojapaneelide toodang vähemalt 40 000 kWh (ehk siis miski kortermaja vajadustele vastav süsteem) kust tuleks 800 kWh soojusenergiat iga ruutmeetri pealt. Aga kas keeg oskab öelda, palju selline süsteem maksaks ...

[JyriPaike]

Päikese energiaga on jah suvel võimalik nii sooja vett kui ka elektrit toota aga loodus salvestab selle
energia taimedesse ja puudesse, et oleks mida talvel katlasse ajada kas haluna, või pelletina või siis
kui "aku" kaua käärinud siis nafta, söe, turba või gaasina.
Kui liigset sooja saaks samamoodi müüa nagu elektrit siis oleks ka sooja vee paneeli süsteemi tasuvusaeg
parem ja investeering tasuks end kiiremini ära.
Peaks siis hakkama selles suunas toimetama, seni aga kiidab igaüks oma,
kes PV paneeli, kes lamepaneeli, kes vaakumtoru.

[Unkas]

Ehk paneb keegi siia ka soojaveepaneelide süsteemi ruutmeetri/kWh maksumuse.

Kui näiteks võrreldavaks võtta 10 kWp PV süsteemi maksumus, mis annab aastas 10 000 kWh energiat oleks 10 000 € (koos kõigi inverterite jms) siis selleks on sul vaja kasutada näit 50 m2 katusepinda, ehk 50 ruutmeeetrit päikese valgusvoogu, ehk pead investeerima 200 € ruutmeetri kohta ja saad aastas 200 kWh elektrit iga ruutmeetri pealt, ehk 1 kWh iga investeeritud € kohta energiat tagasi.

Plaatkollektoritega süsteem, mis annaks aastaks 10 000 kWh energiat (kollektorite pindala 21 m2, akupaak 1000 l + pumbagrupp+ katuseraamid+torustik + kõik ülejäänud "kola") maksaks 6500 € ja katuse pinda läheks vaja ca 23 m2. Kui vajalikuks energiakoguseks oleks 40000 kWh, siis pakun välja, et selline süsteem maksaks 20.000 € ringis.

Tootlikuse puhul lähtusin sertifikaadi andmetest, samas Hewalexi plaatkollektorite süsteem ( 3 kollektorit + 300 l akupaak), mille tootlikus peaks aastas olema 2600 kWh on meil siin 1. jaanuar-30. juuni andnud sellest kogusest juba 76% ( täpsemalt 1992 kWh) ja suvi alles algab
Sellest pilves ilma jutust, millest eelpool kirjutati, mil plaatkollektor ei pidavat toimima, ei saa ma ka aru. Eelmine nädal oli hea näide, väljas 13 kraadi ja taevas pidevalt pilves. No minul toimib, kuigi kollektorid temperatuurid on madalad (ca +10 C võrreldes õhutemperatuuriga), aga tootlikus on siiski olemas.