Tselluvill ja aurutõke

[rein113]

Minu maja seintes on paigaldatud tselluvill 25cm paksusena, (karkass 20cm + toa pool 5cm horisontaalsed latid). Keskmine tihedus on 50kg/m3. Huvi pärast saab mõne aasta pärast kas vaatlusavade või termokaamera abil vaadata, kas on toimunud mingi vajumine. See on vastus Reevo viimasele postitusele.

[Reevo]

Minu maja seintes on paigaldatud tselluvill 25cm paksusena, (karkass 20cm + toa pool 5cm horisontaalsed latid). Keskmine tihedus on 50kg/m3. Huvi pärast saab mõne aasta pärast kas vaatlusavade või termokaamera abil vaadata, kas on toimunud mingi vajumine. See on vastus Reevo viimasele postitusele.

Kas paigaldati märjal meetodil? Kui juba termokaameraga vaadata siis ikka jah talvel miinusega siis saab värvilisema pildi

[rein113]

Ei, kuivalt, aga seinas maksimaalselt tihedalt, katuslaes rahulikumalt. Ja paigaldaja tundus tehnikat valdavat, Martti Maasik, 558 8358.

[Külaline]

Kuivalt pagaldades on teatud vajumine garanteeitud.

[Külaline]

.... Keskmine tihedus on 50kg/m3. ....seinas maksimaalselt tihedalt....

Minu eelmisel pandud pildil oleva villaplaadi tihedus on 70kg/m3. See plaat .....

.... on 50kg/m3
Silmaga nähtav vahe. Kuidas küll kuivpuistega saavutatakse viimane pilt? Kirjanduse järgi pigem 30-40kg/m3.
Märgumine (vesi) tuleb kõigil juhtudel välistada (ütleb kirjandus).

Imelik.

[Külaline]

Minu maja seintes on paigaldatud tselluvill 25cm paksusena, (karkass 20cm + toa pool 5cm horisontaalsed latid). Keskmine tihedus on 50kg/m3. Huvi pärast saab mõne aasta pärast kas vaatlusavade või termokaamera abil vaadata, kas on toimunud mingi vajumine. See on vastus Reevo viimasele postitusele.

Sõnumitooja.
Nende 5 cm horisontaalsete lattide alused on ilmselgelt juba praegu tühjaks vajunud. Kipuvad ka märgpuistega horisontaalpindade küljest lahti vajuma.

Reevo piltidel võivad olla ka paigaldusvead. Kui märgpuistel esineb kõrvalekaldeid vee doseerimisega, siis paigaldatav plaat jääb laikudena eri tihedusega ja kuivades vajuvad tühimikud plaadi sisse. Liiga vähese vee korral pudiseb see mass juba ise, mõne päeva(tunni) möödudes, paigaldusvahest välja.

taastaja

[Reevo]

Mina vaataks kohe sinna fassaadi taha kui vähegi võimalik! Eriti lihtne on see siis kui laudis on paigaldatud kruvidega või on poolpunn laudis, lihtsalt mõned kohad lahti võtta ja asi kohe selge

[Külaline]

Üldiselt mistahes puiste seinas on ebaõnnestunud lahendus. Minnakse selle peale, et on kõige odavam lahendus, hea U saavutamiseks. Mitte ükski paigaldaja ei anna 2 või 3 aastast niiöelda vajumise garantiid seinale.

[Humma Kavula]

Kas keegi insener võtaks seletada sellise fenomeni: http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0

Kui jätta väliskeskkonna niiskus 80% peale, tekib villa sees kondenseerumine
Kui suurendada väliskeskkonna niiskus 100% peale, siis kondenseerumist ei teki

Miks nii?

[Külaline]

Tere. Ehk paneks välistemperatuuri normaalseks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Üldiselt mistahes puiste seinas on ebaõnnestunud lahendus. Minnakse selle peale, et on kõige odavam lahendus, hea U saavutamiseks. Mitte ükski paigaldaja ei anna 2 või 3 aastast niiöelda vajumise garantiid seinale.

Mida arvavad paigaldajad, vajumisgarantiist? Järelikult on esimestel passiivmajadel vajumine garanteeritud?

[Humma Kavula]

Tere. Ehk paneks välistemperatuuri normaalseks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas konstruktsioonide käitumist rehkendatakse siis ainult nominaalsete tingimuste jaoks? Minu isiklik ettekujutus on, et peaks läbi vaatama ka selle, kuidas konstruktsioon käitub ekstreemsete tingimuste korral. Sellised välistingimused (-30C, 80%) ei ole Eestis sugugi välistatud.

Antud puhull ei olegi minu küsimus niivõrd üles ehitatud praktilise konstruktsiooni hindamise vajadusest vaid sellest, et aru saada, miks väiksema välisniiskuse korral antud temperatuuril tekib kondensaat ja suurema niiskuse puhul mitte.

[Külaline]

Tere Ükski mudel ei kajasta täpselt reaalsituatsiooni. KA see metoodika on üks abivahend mitte reaalsituatsioon. Mudel töötab teatud täpsusega ning vajalik ka anda mudeli töötamiseks vajalikud õiged andmed. Kütteperioodi keskmine ei ole kunagi -30C ja 100 %. Mudel ei arvesta päevaseid ekstreemjuhtumeid vaid arvutab perioodi keskmiste väärtustega. Kui tahta mudeliväliseid tingimusi arvutada tuleb kogu arvutusvalemistik ise käsitsi läbi arvutada, siis võib saada tulemusi kasvõi minutitäpsusega. Aga seda peab oskama siis ka tõlgendada. Muide sellist hetkesituatsiooni halba tulemust on ka Eesti meedias oma toote promomiseks demagoogiliselt kasutatud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[Humma Kavula]

Tere Ükski mudel ei kajasta täpselt reaalsituatsiooni. KA see metoodika on üks abivahend mitte reaalsituatsioon. Mudel töötab teatud täpsusega ning vajalik ka anda mudeli töötamiseks vajalikud õiged andmed. Kütteperioodi keskmine ei ole kunagi -30C ja 100 %. Mudel ei arvesta päevaseid ekstreemjuhtumeid vaid arvutab perioodi keskmiste väärtustega. Kui tahta mudeliväliseid tingimusi arvutada tuleb kogu arvutusvalemistik ise käsitsi läbi arvutada, siis võib saada tulemusi kasvõi minutitäpsusega. Aga seda peab oskama siis ka tõlgendada. Muide sellist hetkesituatsiooni halba tulemust on ka Eesti meedias oma toote promomiseks demagoogiliselt kasutatud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Tänud ammendava vastuse eest.

[nõutu123]

Tere.

Uus ehitis, seinad 250mm bauroc( värv-pahtel-bauroc 250mm-150mm kivivill karkassi vahel-12mm tuuletõke-tuulutsliist-puitvooder). Sees lakke paigaldatud 10mm OSB, 22mm roovil. Plaanis soojustada laepealne 55cm tselluvillaga,
tegemist külma pööninguga.
Kas on vajalik aurutõke?
Lakke tuleb OSB peale veel roov ja MDF laepaneelid või kips.

Tänan, kui leiate aega vastata.

[Külaline]

ei. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[dzim]

Väga hea teema! Ürtian end pisut kurssi viia mõistliku palkmaja soojustuse lahendusega. Maja aastast 1930. Esimene palk vahetatud koos vundamendi linidga.

Aurutõket ei tule (vaid katuse renoveerimisel ja pööningu välja ehitamisel läheb kasutusse). Praegu pööning külm. Vahelagi saab pealt hetkel tselluvillaga tehtud ning jääb pealt suures osas lahti kuni välja ehituseni. Vaid tuulesuunajad tulevad. Ilmselt tahab sinna sisse niiskus koguneda talvel.

Seinad on seest lahtised suures osas. Kolmandik majast (köök-esik-vannituba) tuli kipisga katta iidse põlengu tagajärgede tõttu. Ülejäänud osas jääb palk sisse näha. Millised oleksid nüüd võimalused väljast soojustada? Palkseinast läheb niiskus kolinal läbi välimistesse soojustuskihtidesse. Paroc ja Isover näitavad mitmeid soojustuse lahendusi, kuid kõik on tehtud neil selle peale, et sisemised pinnad on siiski aurutõkke ja plaadiga kaetud.

Tselluvillaga seina tegemine tundub ka mitmes aspektis endale juba kaheldav tegevus. Mõttes on ka varade tihendamine Perma Chink kraamiga. Iseenesest see samune töö ning toimiv ventilatsiooni süsteem võiks niiskuse koormust välissoojustusse vähendada? Praegune sein on selline, et talvel külm ei ole, kuid õhk käib läbi ikka. Koos sellega ka niiskus kuid probleeme see praeguses situatsioonis ei tekita.

Sooviks pisut selgust teemas. Kui ehituseks läheb, siis tuleb nagunii leida pädev insener kes asja tunneb ja sõlmed projekteerib.

[t6nis1234]

Kas keegi on oma maja termokaameraga vaadanud paar aastat pärast puiste tselluvilla paigaldust? Tahaks teada kas korralikult (tihedalt) paigaldatud tselluvill vajub kaldlaes ajapikku ära või mitte ja seda reaalse kogemuse, mitte kuulu- ega müügijuttude põhjal.

[xxxxxxx]

Katuslaes ta vajub madalamaks, tuuletõkke plaadi vastast lahti. Nii 15 -20 % ulatuses.
Korraliku märgpuiste on kujupüsiv.

taastaja

[t6nis1234]

Mis tselluvilla puiste tiheduse juures selline vajumine?

[algaja_85]

kuna see teema kõige aktiivsem, kirjutan siia.
mis te selles kalkulaatoris valite tuuletõkke materjali jaoks? ei leia nagu väga õiget asja üles.
tegu siis rohelise "viisnurk" tuuletõkke plaadiga.
https://www.ubakus.de/u-wert-rechner/?

[moskar]

Tere!

Värv -> pahtel -> kips -> puitkarkass (vahel 300 paroci kivivill) -> isover vkl tuuletoke -> 50mm distants -> voodrilaud.

Kas ma peaksin sel juhul kasutama aurutõket?

Tanud

[Urmas]

Tere!

Värv -> pahtel -> kips -> puitkarkass (vahel 300 paroci kivivill) -> isover vkl tuuletoke -> 50mm distants -> voodrilaud.

Kas ma peaksin sel juhul kasutama aurutõket?

Tanud

Kas keegi sunnib sind kasutama aurutõket? Kui ei, siis ära pane, kui jah, siis pane.

Palun, aga ei olnud vist tänu väärt soovitus.

[kristjan n]

Panen siia infoküllasesse teemasse ka oma aurutõkkevaba tselluvilla kirjelduse.
Katuslagedega II korruse korter, püstseintes 30, kaldlaes 40cm kuivpuiste. Seest välja: karnauba vaha, linaõli, kasevineer, tselluvill, roheline tuuletõke, kaldlaes hingav aluskate, õhuvahe, laudis, valtsplekk. 5-6 a tagasi tehtud, olen iga aasta termokaameraga kontrollinud ja ühtegi külmasilda pole seni tuvastanud. Osad seinad (ca 30m2) on savikrohv puitlaudisel. Ventileerib ahiküte, duširuumis ja köögis vajadusel sundvent.

Sellise lahenduseni jõudsin, kuna sain aru et mineraalvilladele vajaliku aurutiheduse saavutamine on praktiliselt võimatu, tselluvill laseb liigse niiskuse läbi ega kaota niipalju oma soojapidavust.

[kristjan n]

Kas keegi on oma maja termokaameraga vaadanud paar aastat pärast puiste tselluvilla paigaldust? Tahaks teada kas korralikult (tihedalt) paigaldatud tselluvill vajub kaldlaes ajapikku ära või mitte ja seda reaalse kogemuse, mitte kuulu- ega müügijuttude põhjal.

Olen vaadanud 5a pärast kuivpaigaldust ja külmasildasid ei ole veel leidnud. Teatav vajumine on muidugi kindel, aga 40+ cm kihi puhul 10% vajumist pole väga lugu. Paigaldati nö alt üles, st voolik lükati ülevalt seina allossa ja hakati villa puhuma, niiet surus villa alt üles tihedaks.