Vesipõrandaküte Uponor Siccus

[Volts]

Tere!
Olen majaehitusega sealmaal, et vaja otsustada, millist põrandakütet paigaldada teisele korrusele. Põrandaküte tuleb, see on otsustatud, ainult milline lahendus teha, see on veel lahtine. Tegemist on puittala vahelaega. Talade vahe, 600mm, on täidetud villaga ja kaetud 100mm laiuse tollise lauaga, mille samm on u 50mm.

Klassikaline variant (torud+betoon+viimistlus) on üks mõeldav variant, kuigi tundub liiga raske lahendus (eelkõige mittelihtsuse mõttes ehitada, kui ka kaaluliselt) puittaladele.
Seega tekkis mõte kasutada Uponor Siccus põrandaplaate.

Seega minu palve nendele, kes on omale (või on tuttaval/naabrimehel/armukesel vms) paigaldanud nimetet lahenduse, kommenteerida, kuidas tundub? Kasutaja dumbuser kommenteeris selles teemas viewtopic.php?f=9&t=44195&hilit=uponor&start=50 natsa seda ja mitte positiivselt. Antud juhul ongi see ainukene arvamus teemast, mis ei kutsu kohe kindlasti ostma. Müügimeeste jutt on risti vastupidine. Selleks palungi, kommenteerige, kes oskab kiita/laita.

Tänan.

[matex]

Tere. Olen paigaldanud soojusjaotusplaatidega põrandakütet. Olen ka vastava koolituse läbinud. Praktikas on selle juures kaks olulist asja. Soojustus ja viimistlusmaterjal. Kui soovid hinnapakkumist või lisaselgitusi siis võin aidata. Kirjutada võid matexservice@gmail.com

[Kalvis]

Seda 2 korrus lahendust on juba enne siin alafoorumis käsitletud, et viska pilk vanadele postitustele.
On võimaluste paljusus, eks ise tead mis meeldib
1. Vedada toru lahtiselt põranda talade vahelt (tala pealt, põrandaplaadi alt). Toimib aga eeldab kuumemat veetemperatuuri küttetorudes. Nõrk erinevus toru mittekohas tajumises on.
2. Põrandale läheb kipsplaat, sellele freesitakse küttetorud sisse. Kasutatakse metallist hajuteid, see aga on kallis.
3. pannakse radiaatorid või põrandakütte seinaliist. Viimase kohta info puudub kas on hea või halb.
4. Betoonplaat. Ei vaja kommenteerimist

[Volts]

Seda 2 korrus lahendust on juba enne siin alafoorumis käsitletud, et viska pilk vanadele postitustele.
On võimaluste paljusus, eks ise tead mis meeldib

Olen lugenud neid. Kas just kõiki, aga loodan, et enamusi.

1. Vedada toru lahtiselt põranda talade vahelt (tala pealt, põrandaplaadi alt). Toimib aga eeldab kuumemat veetemperatuuri küttetorudes. Nõrk erinevus toru mittekohas tajumises on.
2. Põrandale läheb kipsplaat, sellele freesitakse küttetorud sisse. Kasutatakse metallist hajuteid, see aga on kallis.
3. pannakse radiaatorid või põrandakütte seinaliist. Viimase kohta info puudub kas on hea või halb.
4. Betoonplaat. Ei vaja kommenteerimist

Kui odavuse peale minna, siis oleks ilmselt kipsi peale toru (ei freesi, lihtsalt klambriga) ja vahed täis valada. Lihtsalt tuli mõte kasutada seda moodsat Uponori lahendust, kus ei pea seguga limama ja mis üldse tundub nii hää paigaldada. Tõsi, see ka üsna kallis lahendus. Seepärast tahtsingi enne ostmist kuulda kommentaare neilt, kel see juba töös on. Kui on ikka tõhus ja annab ikka sooja (mitte sisse minev ja väljuv vesi ei oleks sama temp ja tuba ikka külm), miks siis mitte, arvestades paigalduse lihtsust.

Tean, et soe jääb tuppa siis, kui maja on hästi soojustatud, samas ka põrandatoru peab sooja välja andma.

Tänud vastajatele, äkki keegi viitsib veel oma kogemusi kirja panna?

[marss]

Tean, et Uponor Siccusega on ehitatud kogu hotell Ermitaazi küttesüsteem. Esimene osa u.7 aastat tagasi ning eelmisel aastal ka juurdeehitus.
Maja on kenasti soe ning toimib.
Soojusjaotusplaatide puhul on oluline kontakt toru ja plaadi vahel. Toru peab minema plaadi soonde pinguga - siis on soojusülekanne korralik ning plaat täidab oma ülesannet. Samuti on tähtis, et plaat oleks korrosioonikindel. Kaks asja mis mulle siccuse juures meeldivad - koos toru ja isolatsiooniga tõuseb põrandapind vaid 25mm ning 10a. garantii mida Uponor pakub.

Viidatud postituse pildid on muidugi kurvad. Hea näide kuidas põrandakütet puitpõrandasse soojusjaotusplaatidega ehitada ei tohiks.

[tõhk]

Tere,
Tegin teise korruse põrandakütte nende plaatidega. Aluspõhjaks oli sile põrand, siis 25mm Siccus, 0.2mm ehituskile, 12mm tsementlaastpaat ja kõige peale 8mm laminaat ilma alusvaibata. Toruks sai punane Uponori MLC. Kogu põranda tõus 45mm. Ehituskile eesmärk on eraldada Al soojusjaotusplaat aluselisest tsementlaastplaadist. Kogu põrand on nö ujuv. Peale ja tagasivoolu temp vahe on kollektorist mõõdetuna 5 kraadi kandis.
Väike kiiks on ka põrandal, nimelt kui soojuspump hakkab küttevett ülesse kütma, siis mingil hetkel hakkab põrand natukene häält tegema. Arvatavasti Alupex toru pikineb temp tõusu tõttu ning hakkab plaadi soontes natukene liikuma, sellest ka naksumise hääled. Päeval seda ei kuule, ainult öösel kui maja vaikne. Ise olen mõelnud, et kui oleks Pe-xa toruga pannud, kas siis ka naksuks, ei tea.
Minu on pandud 15 ja 22,5 cm sammuga. 15 on OK, 22,5 sammuga kohtades on põranda temp erinevused selgelt tunda, samas mind see ei häiri.
Veel tähelepanekuid:
* Uponori edasimüüjad ei tea sellest tootest suurt midagi. Uponor müüb plaate m2 hinnaga, enamus edasimüüjaid pole sellest teadlikud ja müüvad neid tk kaupa... Sellest ka segadused kauba tarnimisel.
* soojusjaotusplaatidest liigub kahte versiooni: vanem ja uuem. Mõlemad on täpselt sama tootekoodiga, aga kvaliteet on nagu öö ja päev uue kasuks. Võib-olla tänaseks päevaks on vana versioon juba läbi müüdud.
* toruks sobib nii 14x1,6 MLC kui ka 14x2,0 PE-Xa. Edasimüüja teavad ainult esimest, st kui küsid pakkumist PE-Xa-le, saad suure tõenäosusega pakkumise MLC torule. Vaata, et fitingud ja toru sobiks !! Uponori tootekataloogis seda ei ole, samas Uponorist otse uurides selgub, et 14x2,0 PE-Xa on laokaup: "Me (Uponor) otseselt seda ei reklaami, kes teab see küsib." ? ? ? ?
* uuri ka alternatiive. Näiteks Danfossil on sarnane süsteem olemas aastast 2009, aga aasta tagasi ei teadnud Danfossi esindaja eestis sellest veel midagi, võib-olla nüüd teavad ja müüvad... https://www.youtube.com/watch?v=XFU8QNBQbIw

Sinu puhul teeb 50mm laudise samm ettevaatlikuks. Ma arvan, et tark oleks mingi ehitusplaadiga see üle lüüa või siis täislaudis panna, sest see 25mm sooni täis EPSi plaat ei ela seda muidu üle. Paigaldusjuhend ütleb ka, et vajab siledat aluspinda.

[Volts]

Sinu puhul teeb 50mm laudise samm ettevaatlikuks. Ma arvan, et tark oleks mingi ehitusplaadiga see üle lüüa või siis täislaudis panna, sest see 25mm sooni täis EPSi plaat ei ela seda muidu üle. Paigaldusjuhend ütleb ka, et vajab siledat aluspinda.

Terr

See laudis oligi plaanis üle katta puitplaadiga, kui tuleb see Uponori lahendus. Esialgne plaan oli panna kipsplaat ja sinna peale toru ja see üle valada (see laudis on pandud 3-4a tagasi). Nüüd tekkis mõte kuivalt teha, valamata.
Aga, eks ma mõtle veel, kuidas teha. Igasugune tagasiside on otsustamisele abiks.

Tänud vastamast!

[sky]

See põranda naksumise teema - komposiittoru (MLC) on üks väiksema joonpaisumisega torustiku materjale. Plastikihtide vahel olev alumiiniumikiht hoiab joonpaisumise peaaegu sarnase metalliga. PEX pikeneb oluliselt rohkem. Väge tõenäoliselt on teeb häält miski muu.
NB! Siccus on mõeldud kasutamiseks komposiittoruga. Pex-a toru on küll väga hea, aga mitte sellises lahenduses.

[trebla]

u 70 ruudune betoonpõrand I korrusel ja selles elektriküttekaabel. Ei taibanud möödunud sajandil tegemise ajal sinna toru sisse valada. Rahaga polnud priisata ja katteks sai pandud kah odavam laminaat. Nüüd käib mõte maja korralikumast värskendamisest - põrand peaks tulema puitparkett või miski soliidsem laud.
Ja väiksemate kuludega küttesüsteem oleks vajalik.
Uksed poleks probleemiks, need ei sega, II korrusele minevat treppi peaks tõstma.. aga seegi on ilmselt võimalik..



Küsimus?
Palju selle Siccuse ruutmeetrihind tuleb, koos toruga..? Palju ta minimaalselt põrandat tõstab?


Kas miski muu madalatemperatuurilise veega küttesüsteem seinas välja ehitada on oluliselt odvam?

[KKA]

Tere!
Olen majaehitusega sealmaal, et vaja otsustada, millist põrandakütet paigaldada teisele korrusele. Põrandaküte tuleb, see on otsustatud, ainult milline lahendus teha, see on veel lahtine. Tegemist on puittala vahelaega. Talade vahe, 600mm, on täidetud villaga ja kaetud 100mm laiuse tollise lauaga, mille samm on u 50mm.

Klassikaline variant (torud+betoon+viimistlus) on üks mõeldav variant, kuigi tundub liiga raske lahendus (eelkõige mittelihtsuse mõttes ehitada, kui ka kaaluliselt) puittaladele.
Seega tekkis mõte kasutada Uponor Siccus põrandaplaate.

Seega minu palve nendele, kes on omale (või on tuttaval/naabrimehel/armukesel vms) paigaldanud nimetet lahenduse, kommenteerida, kuidas tundub? Kasutaja dumbuser kommenteeris selles teemas viewtopic.php?f=9&t=44195&hilit=uponor&start=50 natsa seda ja mitte positiivselt. Antud juhul ongi see ainukene arvamus teemast, mis ei kutsu kohe kindlasti ostma. Müügimeeste jutt on risti vastupidine. Selleks palungi, kommenteerige, kes oskab kiita/laita.

Tänan.

vastan teise külje pealt, mul on puitkonstruktsooniga majal siis teisel korrusel põrandaküte betoonplaadiga (soojusjaotusplaadid "kandsin maha" kuna pidasin liiga kalliks), kontruktsioonist: vahelaetalad on samuti 60cm sammuga, nende peal on täislauds 32x100, vabalt võinuks olla ka 22x100, laudise peal kile ja torud klambritega laudisele kinnitatud, betooniks valisin metallikiuga põrandabetooni, st armatuurvõrku ei paigaldanud. bet. plaadi paksuseks sai ~50mm, ehk u 120kg/m2 kohta. seega kui karkass vastu peab, siis tegelikult võib betoonplaadi ka puittaladele valada, on täiesti toimiv lahendus, boonusena kostab ilmselt oluliselt vähem läbi kui kerg-konstruktsioon. puänt on aga selles, et minu maja 2k eriti kütet ei vajagi, kuna trepiauk on keset maja ja üsna suur ning magamistubade uksed reeglina lahti, siis liigub alumiselt korruselt soojus üles tubadesse nii efektiivselt, et 2. korruse tubades on kütteringid lahti haruharva (seinaanduritel ledid põlevad kui ring lahti) liialdamata võin väita, et seda juhtub mõned korrad talve jooksul.

[Marcu]

Palju selle Siccuse ruutmeetrihind tuleb, koos toruga..? Palju ta minimaalselt põrandat tõstab?
Kas miski muu madalatemperatuurilise veega küttesüsteem seinas välja ehitada on oluliselt odvam?

Küsisin hiljuti siccuse hindasid ja vastus selline :
Siccus polüstüreenplaat 1197x1050x25 mm 8,8 EUR/m2
Siccus soojusjaotusplaat 14 mm, 1180x120x0,45 3,15 EUR/tk, kulu 150 mm sammukorral 5,6 tk/m2
MLC toru 14x1,6 mm 0,85 EUR/m2, kulu 150 mm sammukorral 6,6 m/m2

[Volts]

Küsisin hiljuti siccuse hindasid ja vastus selline :
Siccus polüstüreenplaat 1197x1050x25 mm 8,8 EUR/m2
Siccus soojusjaotusplaat 14 mm, 1180x120x0,45 3,15 EUR/tk, kulu 150 mm sammukorral 5,6 tk/m2
MLC toru 14x1,6 mm 0,85 EUR/m2, kulu 150 mm sammukorral 6,6 m/m2

Assaaa... kokku siis 32€/m2...

Siis ilmselt tuleb ikka valada.

[trebla]

et siis:

8,8 + 17,64 + 5,61 = 27 + 5,6 = 32,6 €/m2

70 ruutu oleks (27 + 5,6 )x 70 = 1900 + 400 = 2300 €

?

ilmselt on seda lihtne paigaldada...

aga kas 1900 € eest ei saaks seda toru nii maha pandud, et pind tõuseks vähem...?

valada? kuidas 2 kihti ühilduvad?

500 m soont freesida?

[haggitu]

Kas mõni asjatundja oskab vastata, et kas sellesse Siccus süsteemi on vaja suunata suurema temp. vesi kui tavalisse betoon valusse, et saavutada üks ja sama toa temp?

[Veikko]

Kas mõni asjatundja oskab vastata, et kas sellesse Siccus süsteemi on vaja suunata suurema temp. vesi kui tavalisse betoon valusse, et saavutada üks ja sama toa temp?

Võid suunata siia niipalju kui torude tehnilised näitajad lubavad, põrandakatte materjal ei rikneks. Loogiline on, et õieti pandud toru peab toa ära kütma krõbeda külmaga, temperatuur varieerub torus vastavalt automaatika tarkusele.

[haggitu]

Küsimus oli et kas on vaja suunata Siccus süsteemiga paigaldatud põrandasse suurema temp. vesi kui seda puhtalt betoonivaluga tehtud põrandakütte süsteemi, et saavutada üks ja sama ruumi temp.

[Külaline]

Küsimus oli et kas on vaja suunata Siccus süsteemiga paigaldatud põrandasse suurema temp. vesi kui seda puhtalt betoonivaluga tehtud põrandakütte süsteemi, et saavutada üks ja sama ruumi temp.

see sõltub sinu põrandakütte projektist ja ruumi soojakaost ja sellel saab vastata erinevaid lahendeid läbi arvutades. teoreetiliselt on tegu radiaatoriga mis on lihtsalt põranda all ja mida ei ümbritse termomass , et termomassist tulenevat inertsust korvata peaks torusid olema pikemalt sama mis madalatemperatuurilistel radiaatoritel mis on lihtsalt suurema pinnaga.

[haggitu]

seega vajab se Siccus kõrgemat temp. kui kõik muud tingimused oleksid identsed va. siis ühes annab edasi soojust plaat, teises betoon.

[teett]

Küsisin hiljuti siccuse hindasid ja vastus selline :
Siccus polüstüreenplaat 1197x1050x25 mm 8,8 EUR/m2
Siccus soojusjaotusplaat 14 mm, 1180x120x0,45 3,15 EUR/tk, kulu 150 mm sammukorral 5,6 tk/m2
MLC toru 14x1,6 mm 0,85 EUR/m2, kulu 150 mm sammukorral 6,6 m/m2

Endal on plaan II korruse põrandaküte panna maha odavamalt:
Polüstüreenplaadi asemel paigaldaks süsteemi 22x100 laudade vahele, umbes nagu seal näidatud: https://www.youtube.com/watch?v=IutokoRRbB4
Soojajaotusplaadid ostaks UK-st, 100 plaati osta, siis saab ruutmeetri umbes 12€-ga kätte, Siccuse ruutmeeter on 17€ - 20€: http://www.theunderfloorheatingstore.co ... 2624-p.asp

Nüüd pean veel selgeks tegema, kas süsteemi peale on vaja mingi plaat veel panna (näiteks põrandakips) või kannatab otse laminaatparketi peale panna.

[Külaline]

Nüüd pean veel selgeks tegema, kas süsteemi peale on vaja mingi plaat veel panna (näiteks põrandakips) või kannatab otse laminaatparketi peale panna.

tee nii, et osta üks siccuse jaotusplaat ja võta see näppu ning küsi väljaspool Tallinnat asuvatest plekitöökodadest pakkumist sellise jupi tegemiseks. Ma pakun, et tuleb ~5 eur m2 kätte . youtubest võid leida ka video kus üks vend tegi sellise jupi tegemiseks lihtsa pressi ja pressis ise need plekid valmis mingit eriomadust sellel materjalil seal ei ole, lihtne soonega jaotusplekk.

kas laminaati otse saad sõltub sellest, kui tasanae see plekitud pind sul on , kui tasast aluspinda konkreetne materjal soovib võib pakendilt lugeda

[Külaline]

1) ideaaljuhul pole see mitte U kujulise soonega vaod O kujulise soonega plekk.... ehk praktikas siis väljalõigatud sektoriga O kujulise soonega.

Millise soonega see originaalplekk on ? U või O ?

Ja kas pleki paksuse suurendamisega ei saa ehk soojusülekannet parandada?
Mõtlen, et kui ise juba (lasta ?) teha ja see palju odavam on, siis kas saab parema teha kui originaalplekk ?

2) tolle laudade vahele paigaldamise videol jäid seinani mitteulatuvate laudade otsad läbi painduma.
Kas põrand pärast selle koha peal ei paindu läbi?
Kas ei peaks neid lauaotsi pikemate laudade külge altpoolt põõnaga kinni tõmbama?

[teett]

2) tolle laudade vahele paigaldamise videol jäid seinani mitteulatuvate laudade otsad läbi painduma.
Kas põrand pärast selle koha peal ei paindu läbi?
Kas ei peaks neid lauaotsi pikemate laudade külge altpoolt põõnaga kinni tõmbama?

Paistab, et videos on natuke kehvasti tehtud jah see.
Mul on muidu II korrusel n-ö must põrand olemas ning selles mõttes läbi paindumise ohtu teki.

[Külaline]

1) ideaaljuhul pole see mitte U kujulise soonega vaod O kujulise soonega plekk.... ehk praktikas siis väljalõigatud sektoriga O kujulise soonega.

Millise soonega see originaalplekk on ? U või O ?

Ja kas pleki paksuse suurendamisega ei saa ehk soojusülekannet parandada?
Mõtlen, et kui ise juba (lasta ?) teha ja see palju odavam on, siis kas saab parema teha kui originaalplekk ?

2) tolle laudade vahele paigaldamise videol jäid seinani mitteulatuvate laudade otsad läbi painduma.
Kas põrand pärast selle koha peal ei paindu läbi?
Kas ei peaks neid lauaotsi pikemate laudade külge altpoolt põõnaga kinni tõmbama?

1. häda see u natuke o-ks ülevalt pressida, kui niiehknaa seda teenusena tehakse? tahad paremat soojusülekannet siis kasuta põrandakipsi, kipsplaadiribasid ja vala vahed kipsimassi täis, millimeeter plekki siin seal ei koti üldpilti eriti ja o on ta ka ainult sellepärast, et toru sealt välja ei hüppaks nii kergelt

2. pane otstesse paksemad lauad ja freesi torude jaoks soon.

[edgar51]

Kas seda siccuse toodet on võimalik ilma selle plekita ka panna? On kellegil kogemusi... Huvitab just et kas penoplast on O kujuline ja kas toru jääb ainult selle külge ka kinni?

[teett]

Pakuks, et kinni jäämisega probleeme ei teki. Probleemid tekivad soojuse hajutamisega, mis peaks olema selle pleki ülesanne. Kui nüüd plekk ära jätta, siis ilmselt on torude kohad ülejäänud põrandast oluliselt soojemad ning ruumi ära kütmiseks on vaja ka kõrgemat pealevoolutemperatuuri.