Keldrisse pesuruum

[navigator]

Ostetaval majal on keldri kõrgus hetkel 2,0m ja plaanis natuke sügavamaks kaevata, et saaks teha pesuruum/sauna keldrisse, seinad on paekivist mis ulatuvad 70cm jagu maapinnast ülepoole, aknad olemas, lagi on raudbetoon, küsimus oleks siis kuidas oleks õigem sinna seinad ehitada, et niiskus liiga ei hakkaks tegema, või kas üldse on korralikult köetaval ruumil probleeme seal niiskusega. Ise mõtlesin, et lihtsal põrand batooni valada, seinad lagi metallkarkass ja kips peale ja siis juba seest viimistul vastavalt vajadusele, aga kas siis seal karkassi ja vundamendi vahel see niiskus või tekkida ja hullu teha? kui sinna äkki mingi ventilatsioon aretada seina vahele puhuma? Oleks targemate nõu vaja.

[koduehitus]

Läheneda tuleb ikka väljast, muidu on varsti hallitus majas.

Materjale on erinevatelt tootjatelt erinevaid, aga näiteks nii:
http://www.acehitus.ee/2013/07/vundamen ... on-ja.html

Maa ei ole veel külmunud, et jõuab ära teha!

[pikk88]

Läheneda tuleb ikka väljast, muidu on varsti hallitus majas.

Materjale on erinevatelt tootjatelt erinevaid, aga näiteks nii:
http://www.acehitus.ee/2013/07/vundamen ... on-ja.html

Maa ei ole veel külmunud, et jõuab ära teha!

Kas EPSi kahes kihis paigaldades võib plaatide jätkuvuugid ilma sammuta kohakuti panna?

[Küülaline]

Hea lahendus see muidugi ei ole.

[Külaline]

Maja Ehitus - AC Ehitus OÜ
Meie põhitegevuseks on majade ehitamine ja renoveerimise ning laiendamisega seotud ehitustööd.
TEL:(+372) 5344 6258

MAJA EHITUSELEMENTMAJADINDIVIDUAALPROJEKTRENOVEERIMINEKONTAKT
22 juuli 2013
Vundamendi hüdroisolatsioon ja soojustamine
Vundamendi hüdroisolatsioon ja soojustamine
Tallinna kesklinnas tegime vanale paekivivundamendiga majale hüdroisolatsiooni ja soojutamise.
Tööde käik:
esmalt vundamendi ümbruse lahtikaevamine;
survepesuriga vundamendi pesu;
segada Febond SBR (polymer improver for cement) krohvisegusse ja krohvida vundament tasaseks;
katta krohvitud vundament kahekomponentse hüdroisolatsiooni materjaliga (näiteks: Bituthene® Liquid Membrane);
paigaldada liimseguga (näiteks MIRA 5100 ECOFIX või BK Sakret) vahplast 100 mm paksuselt (EPS 120 Perimeeter);
paigaldada vundamendi kate Delta-NM;
lahtikaevatud muld tagasi ja valmis.

Üks küsimus lugupeetavatele : Kas tegite nii endale või on selline teie firma põhitegevus?

taastaja

[Kupi]

Kui niiskus-/veekindlaks sellise tegemisega keldri üldse saab? Kui on madalmaa, kus kevadeti võib ka lumesulamisest kerget üleujutust olla, kas on lootust, et sellise meetodiga jääb keldrikorrus kuivaks?

[vtl]

Omal oli analoogne situatsioon nagu teemaalgatajal. Paekivist vundamendiga eramu. Pinnavesi suhteliselt kõrge ja keldris iga kevad 5 cm vett sees. Lagi ka madal (1.90), et põrandat tõsta ei kannata. Drenaaz maja ümber aastakümneid tagasi umbes ja ära vajunud ning lahtikaevamine ei tule olemasoleva haljastuse tõttu praegu kõne alla. Pealegi poleks seda vett kusagile juhtida, kuna sadevete kanalisatsioon on kõrgemal.

Põrand.
Kõigepealt lõhkusin olemasoleva põranda välja ja kaevasin keldri veel sügavamaks. Siis läks sinna EPS soojustuseks, armatuur ja sinna otsa 10cm betoonivalu. Betoonikihi paksuse ja sügavuse arvestasin erikaalu järgi selliselt, et ka kõrgeim võimalik pinnavesi oma üleslükkejõuga EPS-i ja põrandat üles ei tõstaks. Lisaks on armatuuri vardad külgedelt puuritud vundamendi taldmiku sisse.
Valmis põranda kõrgus laest tuli pisut alla 2 meetri (1.95...1.98).

Põranda hüdroisolatsiooniks oli põhimõtteliselt kaks võimalust - kas hüdroisolatsioonikile ja vuugilindid või spetssegudega töötlemine. Kile puuduseks on see, et paigaldamisel tuleb väga hoolikas olla, et kusagile ei jääks ega tekiks kasvõi nõelasuurust auku, muidu on kogu töö mõttetu. Kuna mul oli seal konarlik paekivisein ja paekividest vundamenditaldmik, siis sai otsustatud spetssegude kasuks. Järgnevad hüdroisolatsioonimaterjalid ning juhised sain Primostar OÜ-st.

Kõigepealt immutasin betoonpõranda ja seina alumise osa (ca 30cm) Aquafin F injekteerimisvedelikuga kapillaaride sulgemiseks. Seejärel täitsin Ascocret-RN veekindla seguga paekiviseina alumise osa praod ja lahtised vuugid ning tegin põranda ja seina piirile nõutud nurgaümarduse. Kõige peale läks Aquafin 1K tsemendipõhine hüdroisolatsioon negatiivsele veesurvele, millega katsin põranda, nurgaümarduse ja seinad 30 cm kõrguseni. Kõige peale tuli isetasanduv põrandatasandussegu.
Selliselt isoleeritud põrandalt ei ole nelja aasta jooksul enam tilkagi vett sisse tulnud, kuigi põrand on isegi madalamal, kui varem.

Seinad.
Paekiviseinad, mis olid seestpoolt vana laudisega ja/või krohviga vooderdatud, olid märjad ja higistasid. Vooder mädanes ja krohv pudenes.
Uut sauna ja pesuruumi ehitades tuli arvestada sellega, et paekiviseinale ei saa täies ulatuses hüdroisolatsiooni panna, kuna niiskus peab saama kivi seest välja aurata ja koos niiskusega pidevalt kivi pinnale tungiv sool lükkaks sealt pealt hüdro nii ehk naa maha.

Seega ladusin duššinurga ja sauna leiliruumi jaoks paekivimüüri ette Fibost topeltseina, millele sai siis omakorda paigaldada positiivse hüdroisolatsiooni + plaadid (duššinurga jaoks) ja soojustus + aurutõke + vooder (sauna). Paekiviseina ja Fibo seina vahele jäi ca 10 cm tuulutusvahet, et paekivi saaks kuivada.

Nendes kohtades, kus paekivisein jääb nähtavale (puhkeruum), krohvisin lahtised vuugid Uninaks-i lubikrohviga kindameetodil ära. Tugevdamiseks panin lubikrohvi sisse ca 1:6 osa tsementi. Paekivide nähtava osa harjasin ja pesin puhtaks, et niiskus pääseks müürist välja aurama.
Paekivisein on pärast seda kuiv ja esteetiliselt kena.

Seega on küll võimalik negatiivset hüdroisolatsiooni teha. Kallis ja tülikas ja aeganõudev, kuid toimiv.
Kauges tulevikus on küll plaanis ka maja ümber uus toimiv drenaaz teha, et koormust põrandale ja seintele vähendada ja maja ümbrust kuivendada. Ilmselt tuleb vahekaev teha ja ülepumpamist kasutada. Aga praegu on tänu toimivale hüdrole võimalik olemasolevaid ruume edukalt kasutada ja seal edasi ehitada.

[Külaline]

Paekiviseina ja Fibo seina vahele jäi ca 10 cm tuulutusvahet, et paekivi saaks kuivada.

Ehk "maja-majas meetod". Kuidas aga praktiliselt lahendasid õhuvahe ventileerimise?

Imelik.

[vtl]

Paekiviseina ja Fibo seina vahele jäi ca 10 cm tuulutusvahet, et paekivi saaks kuivada.

Ehk "maja-majas meetod". Kuidas aga praktiliselt lahendasid õhuvahe ventileerimise?

"Maja majas" on ainult sauna leiliruum ja kõrvalolev duššinurk, mis vajasid nii negatiivset kui positiivset hüdrot ning mida oleks olnud tülikas paekiviseina vastu ehitada. Õhuvahe on külgepidi avatud puhkeruumi ja tuuldub sealtkaudu. Ehk puhkenurk omakorda on teisest küljest avatud duššinurka ja sealt on väljatõmme vanasse korstnajalga.

[Külaline]

Ei saanud täpselt aru kuidas moodustub tõmbekanal?
Avatud olemine seda ei moodusta.

Imelik.

[vtl]

Mingid sund-läbitõmmet seina vahelt ei ole ning paistab, et pole ka vajadust. Paekivisein on niigi kuiv.
Ilmselt on 10cm vahet piisav, et loomuliku konvektsiooni tõttu õhk piisavalt liiguks.

[v220]

Läheneda tuleb ikka väljast, muidu on varsti hallitus majas.

Materjale on erinevatelt tootjatelt erinevaid, aga näiteks nii:
http://www.acehitus.ee/2013/07/vundamen ... on-ja.html

Maa ei ole veel külmunud, et jõuab ära teha!

Küll vana teema aga kas seal ei tehta mitte " poolikut kummikut ümber jala"? Mis takistab veel vundamenti sisenemise allpool seda hüdrot?