Päikeseküte Kredexi toel - vol 2

[oot]

päikeseenergia kogumise seisukohast on ikka oluline kasti päikese poole keeratud külje pindala.
Tehases tehtud spetsiaalkollektor kasutab sellest ehk suurema osa ära kui lihtne kast?

Kunagi jäi töö juures 1.6*1.6 m kolmekordne klaaspakett üle. Arvan, et see oleks selle süsteemi kõige kallim osa?

[Unkas]

Unkas,
kui see "silmale kena vaadata" kollektor maksab 280EUR, siis miks täislahendus maksab 10 korda enam? Mis jupid need on, mis lahenduse hinna taevasse lasevad?

Selle pärast ma olengi pannud siia üles sellised pakkumised, kus iga jupi hind on eraldi välja toodud, lisatud kirjeldus ja pilt ka veel juurde.
Vaata pakkumist http://smartac.eu/pakkumine_KS2500_300.pdf

Seal on küll veidikene suurem kollektor, sellest tingituna ka kõrgem hind kui 280 eurot, aga olen siia pannud ka pakkumisi, mille puhul kollektor maksaks koos km-ga 265 eurot (vt. kõige esimest postitust)

[Unkas]

Siiamaani lisatud komplektid olid kõik plaatkollektoritega, nüüd lisan ühe vaakumukollektoritega. Võrreldes tavalise kaheseinalise heat-pipe vaakumtoruga on need otse läbivooluga vaakumtorud ehk siis soojuskandja vedelik ringleb ka vaakumtorus endas. Vaakumtorud on toodetud Saksamaal, NARVA Lichtquellen GmbH poolt ning nende tootlikus on enamikest kaheseinalistest heat-pipe vaakumtorudest oluliselt kõrgem ( 669 kWh/m2).

Vaata pakkumist http://smartac.eu/pakkumine_KSR10_250.pdf

Kelle on huvi saada täpsemat infot selle vaakumkollektori kohta, leiab selle siit http://sdrv.ms/Z4OBiK

Youtubest on leitav soomlaste video, kus nad eelmise aasta 23. detsembril -18C kraadises pakases testivad sellist vaakumtoru ja 15 minuti pärast oli kollektori ja välisõhu temperatuuri vaheks +132 C https://www.youtube.com/watch?v=UVUunVwOMKI

[endelpendel]

Minul on hoopis selline küsimus.

Plaanin teha õhk-vesi põhikütet majale, sellega seoses on siis väline soojuspumba agregaat ja sisemine soojuspumba agregaat. Kas on olemas niiütelda hübriid-soojuspumpa, millele saab ühendada külge nii välise õhk-agregaadi ja päikesekollektorid? Soojuspump siis ise otsustab vastavalt kasulikkusele, kummast ta sooja ammutab, kas õhk-agregaadist või päikesekollektorist ning ühtlasi tarbitakse seda sooja siis sinna kuhu vaja, kas põrandaküttesse või tarbevee jaoks.

Saan aru, et kollektor ise maksab näiteks 280 eurot. Sellises suurusjärgus lisakulu süsteemile juurde pookida oleks ok, kasvõi mitu paneeli. Aga kui ma pean ehitama välja nii-või-naa põhiküttena õhk-vesi soojuspump kütte ning kuuma vee tootmiseks eraldi veel teise süsteemi... ehk siis, kas on ka variante, mis uue süsteemi ehitajale sobituks ning ühildaks süsteeme (kallis kesksüsteem ühine)?

[Coolhouse]

Ostad akupaagi ,millel on eraldi spiraal päikesekütte jaoks.
Akupaaki läheb ka õhk-vesi soojuspumba soe vesi . Soojuspumbal on oma automaatika. Olenevalt soojuspumba tüübist võib automaatika olla erinev kuid põhimõte on neil sarnane. Kui Su paak (toru,tuba-olenevalt millist temp. mõõdetakse) on juba soe siis arvab soojuspump et ta rohkem kütma ei pea.
See päikeseküte. kaminasoojus jne lihtsalt vähendab iseenesest soojuspumba tootlikkust.
Kindlasti leidub igaks elujuhtumiks mingi trendikas vidin kuid olulist vajadust sellel ei ole.

[trebla]

..... ning nende tootlikus on enamikest kaheseinalistest heat-pipe vaakumtorudest oluliselt kõrgem ( 669 kWh/m2).

....

Ma ei viitsi otsima hakata, aga mäletan justkui, et selle Euronomi soojuspumbaga paralleelselt vilkus siin aasta/kaks tagasi nende reklaam, et nende vaakumtorud andsid Rootsis miski 780 ? kWh/ruutmeetri kohta aastas...?

[Unkas]

..... ning nende tootlikus on enamikest kaheseinalistest heat-pipe vaakumtorudest oluliselt kõrgem ( 669 kWh/m2).

....

Ma ei viitsi otsima hakata, aga mäletan justkui, et selle Euronomi soojuspumbaga paralleelselt vilkus siin aasta/kaks tagasi nende reklaam, et nende vaakumtorud andsid Rootsis miski 780 ? kWh/ruutmeetri kohta aastas...?

Ma viitsisin selle üles otsida ja rootslastel on vahepeal õnnestunud ise testides veelgi kõrgem tulemus saada, kui nende kollektorite tootja andmed näitavad
Aga kindlasti on Euronomi vaakumkollektori (U-pipe) puhul tegemist väga kõrge tootlikusega kollektoriga. Samas kui võrrelda Solar Keymark sertifikaate (mida loodetavasti võib usaldada), siis Euronomi ja Hewalexi poolt pakutavate vaakumkollektori tehnilised näitajad on üsna sarnased ja kui võrrelda kollektorite efektiivsuse näitajaid pindalas suhtes siis on Hewalexi kollektori tootlikus isegi kõrgem.
Euronom http://www.dincertco.de/logos/011-7S1133%20R.pdf
Hewalex http://www.dincertco.de/logos/011-7S1106%20R.pdf
Aga nagu Euronomi lehel on toodud, mõõtsid rootslased kollektorit juunikuus ja saidki tulemuseks muljetavaldavad 829 kWh/m2 kohta aastas

[endelpendel]

Coolhouse,

akupaagiga saaks tõesti lahendada, aga õhk-vesi soojuspumbaga läbi akupaagi kütta põrandat tundub jällegi mõttetu kuna ilma ette ennustada soojuspump ei oska (et kui ilm soe siis kütab paagi kuumaks ja kui külm siis tarbib paagist), ise hakata ennustama ilma ja akupaagiga mängima kaotab aga kogu mugavuse. isegi öö ja päeva reziimi kasutamine ei tundu otstarbekas tulenevalt öisest külmemast ilmast ja päevasest kõrgemast elektrihinnast, mis üksteist tasakaalustavad.

Üldiselt tahan mugavat süsteemi, mida ei pea eriti torkima. Lisakulud peavad tekitama reaalset säästu kogu alginvesteeringut arvesse võttes. Isiklikult leian, et kui põhikütte peab niikuinii ehitama siis iga lisaseadet tuleb kalkuleerida koos seadme soetamise maksumusega. Näiteks kui omad 1 autot ja sõidad sellega 1000 km kuus siis arvestad kulu koos 1 auto maksumusega. Kui nüüd on vaja teha iga kuu veel lisaks 10 km sõit, mis võib olla läbitud ka muu sõiduvahendiga, siis on sul 2 varianti, maksta 10 km bensiinihind juurde või osta mootorratas selle sõidu jaoks. Olemasoleva sõiduvahendiga tehes võib võtta lisakulu hinnaks bensiinihinna (see lisasõit ei mõjuta auto olemasolu vajadust), mootorratta puhul aga juba kõik kulud, mis selle sõidu tegemiseks on vajalikud, ka mootorratta hind. Kui aga autot ostes pakuti soodustingimustel kaasa mootorratas, siis on juba asjal jumet kui eesmärk on kulude kokkuhoid.

Untsakas,

kui on päikesekollektori süsteem ja suvel pikemaks ajaks ära minnes unustad akupaagi jahutusreziimile panna, mis juhtub paagi ülekuumenedes? tagasi tulles on akupaak õhku lennanud?

[Unkas]

Coolhouse,

akupaagiga saaks tõesti lahendada, aga õhk-vesi soojuspumbaga läbi akupaagi kütta põrandat tundub jällegi mõttetu kuna ilma ette ennustada soojuspump ei oska (et kui ilm soe siis kütab paagi kuumaks ja kui külm siis tarbib paagist), ise hakata ennustama ilma ja akupaagiga mängima kaotab aga kogu mugavuse. isegi öö ja päeva reziimi kasutamine ei tundu otstarbekas tulenevalt öisest külmemast ilmast ja päevasest kõrgemast elektrihinnast, mis üksteist tasakaalustavad.

Untsakas,

kui on päikesekollektori süsteem ja suvel pikemaks ajaks ära minnes unustad akupaagi jahutusreziimile panna, mis juhtub paagi ülekuumenedes? tagasi tulles on akupaak õhku lennanud?

Coolhouse selgitas ju ilusti, et soojuspumbal on automaatika, mis oma tööd vastavalt temperatuuridel seadistab (temperatuure jälgitakse muidugi reaalajas, mitte ette ennustades) ja väga paljud kasutavadki sellist lahendust. Kas see just mõttetu on, selles osas jääksin eriarvamusele.

Kui on kindel teadmine, et viibid suvel pikemalt kodust ära ja unustad jahutussüsteemi peale panna, siis soovitan süsteem juba ehitada nii, et teatud kriitiliste temperatuuride saavutamisel avaneb vastav ventiil ja laseb osa kuuma vett paagist välja.

[endelpendel]

Ma arvan, et ilma sellise ventiilita ehitamine peaks olema keelatud (müügiks, iseehitajad võivad mida iganes teha), ja kui on ilma ventiilita, siis vist ei tohi müüa?

Reaalajas suudavad loomulikult temperatuuri mõõta, aga kuna akupaak töötab tuleviku otstarbel, siis akupaak sobib süsteemidesse, mis toodavad energiat tulevikuks. Näiteks tahkeküte, kütad puudega paagi soojaks ning mõneks ajaks muretu elu. Õhk-vesi soojuspumba puhul toimiks näiteks juhul kui tead, et öösel tuleb -30 kraadi ja soojuspump enam õhust sooja võtta ei suuda, maja jahtumine aga on suur ning kütta vaja. Kui aga tuleviku temperatuuri ennustada ei suuda võib juhtuda hoopis olukord, kus akupaak tõmmatakse -20 juures tühjaks ning -30 juures hakatakse puhta elektriga akupaaki täitma ja põrandat kütma. Reaalne võib olla ka olukord, et -20 juures toodetakse akupaak täis automaatika poolt, aga öösel tuleb hoopis -10 ning soojuse tootmisel jälle kahjud sees. Kas eksin palju kui väidan, et ilma pidevalt ilma ennustava ja sekkuva inimfaktorita (iseenda mugavust loovutamata) võib akupaak hoopis kahju tekitada?

[Oravaonu]

Ma viitsisin selle üles otsida ja rootslastel on vahepeal õnnestunud ise testides veelgi kõrgem tulemus saada, kui nende kollektorite tootja andmed näitavad
Aga kindlasti on Euronomi vaakumkollektori (U-pipe) puhul tegemist väga kõrge tootlikusega kollektoriga. Samas kui võrrelda Solar Keymark sertifikaate (mida loodetavasti võib usaldada), siis Euronomi ja Hewalexi poolt pakutavate vaakumkollektori tehnilised näitajad on üsna sarnased ja kui võrrelda kollektorite efektiivsuse näitajaid pindalas suhtes siis on Hewalexi kollektori tootlikus isegi kõrgem.
Euronom http://www.dincertco.de/logos/011-7S1133%20R.pdf
Hewalex http://www.dincertco.de/logos/011-7S1106%20R.pdf
Aga nagu Euronomi lehel on toodud, mõõtsid rootslased kollektorit juunikuus ja saidki tulemuseks muljetavaldavad 829 kWh/m2 kohta aastas

Kas ma saan õigesti aru, et tegelikult on tegemist ka erinevat tüüpi vaakumtorudega Euronomil Heat ( U) Pipe ja Hewalexil nn otse või läbivoolu torudega ? Esimesi on vist lihtsam vahetada, kui peaks mõnega midagi juhtuma, ( nt rahe vms lõhub ära), pole vaja tervet süsteeemi tühjaks lasta? Vaatasin, et Heawalex enda kodulehel on komplektide juures need boilerid, kas Teil on ka samad... http://www.cerbos.ee/et/boilerid/301-bo ... r-sol.html ja kui ei ole, kas Teie poolt pakutav pumbagrupp sobib nende boilerite juurde ? Iseenesest endal täiesti reaalne huvi kokku panna üks komplekt ( vaatan praegu kust saab soodsalt komplekti kokku) ja ära proovida, kuidas ennast õigustab. Suvel tahaks lisaks tarbeveele kütta sellega ka sauna niiskeid ruume ( põrandaküte), äkki aitab see ka ülekuumenemiset vältida, kui tarbevett ei kasuta.....?

[Unkas]

Kas ma saan õigesti aru, et tegelikult on tegemist ka erinevat tüüpi vaakumtorudega Euronomil Heat ( U) Pipe ja Hewalexil nn otse või läbivoolu torudega ? Esimesi on vist lihtsam vahetada, kui peaks mõnega midagi juhtuma, ( nt rahe vms lõhub ära), pole vaja tervet süsteeemi tühjaks lasta? Vaatasin, et Heawalex enda kodulehel on komplektide juures need boilerid, kas Teil on ka samad... http://www.cerbos.ee/et/boilerid/301-bo ... r-sol.html ja kui ei ole, kas Teie poolt pakutav pumbagrupp sobib nende boilerite juurde ? Iseenesest endal täiesti reaalne huvi kokku panna üks komplekt ( vaatan praegu kust saab soodsalt komplekti kokku) ja ära proovida, kuidas ennast õigustab. Suvel tahaks lisaks tarbeveele kütta sellega ka sauna niiskeid ruume ( põrandaküte), äkki aitab see ka ülekuumenemiset vältida, kui tarbevett ei kasuta.....?

Jah, Euronomil on U-pipe ja Hewalexil läbivooluga (direct flow) vaakumtorud, mis on kiirgusneelaja ehituse poolest (kinnitub toru külge) sarnane SHCMV (super heat conduction metal vacuum tube) heat-pipe vaakumtorule (selguse huvides lisan ka pildi, ülemine on direct flow ja alumine SHCMV)

Kui juhtub rahet sadama, siis ma olen näinud pilte hiinlaste heat-pipe'dest küll ja küll, mis sellele vastu ei pea, aga Hewalexi vaakumkollektorites kasutatavad klaastorud on toodetud Saksamaal ja seal edukalt läbinud ka vastavad testid http://www.narva-solar.de/en/documents.html, mida hiinlased ei pruugi oma toodetele teha.
Hewalex pakub kahe erineva tootja akumulatsioonipaake - sakslaste Winklemann Group omi ja NIBE Gruppi kuuuluva Drazice omi , klient saab ise valida, mida ta eelistab ja vastavalt sellele tuleb ka pumbagruppi ühenduskomplekt. Aga põhimõtteliselt saab pumbagruppi ühendada iga akumulatsioonipaagi külge, millel on 1" või 3/4 ühendus olemas.
Hiljuti oli just ühel kliendil samasugune soov, et tahtis suvel sauna eesruumi ja põrandat kütta, akupaak oli ka juba olemas ning süsteemile lisatid Hewalexi pumbagrupp ja paneelid ning pandi vastavalt kliendi soovile tööle.

[Külaline]

kas selliseid super hüper paljude torude ja siugudega akupaake mõni Eesti tootja ei paku ka?

[Unkas]

kas selliseid super hüper paljude torude ja siugudega akupaake mõni Eesti tootja ei paku ka?

Kindlasti pakub, kunagi tehti mingeid akupaake Rapla lähedal Alus (võib-olla tehakse siiamaani), Cerbost ja Toru-Jürist peaks ka saama akupaake vastavalt enda soovidele tellida. Lihtsalt huvi pärast küsin, miks eelistad kohalike paake kusagil välismaal tehtutele? Ma ei tea, kui näiteks 300 l akupaaki koos kahe soojusvaheti, flantsi, magneesium anoodi, temperatuuri andurite peasade ja anduriga, isolatsiooni, tarbeveele sobiva sisemise viimistluse ja viisaka välimise viimistlusega oleks Eesti tootjalt võimalik kätte saada alla 500 euro - kui on, siis oleks sellel muidugi mõtet.

[JyriPaike]

Paneks vaatamiseks ka Eestis Tartumaal mõõdetud vaakumpaneeli 12 +20 toru tootlikuse tulemused eelmisel ja selle aasta esimestel kuudel. Mõlemad kollektorid Hiina heat pipe tüüpi,12 toruga kollektori apertuurpindala on Solar Keymark sertifikaadi http://www.akromex.com/eshop/et/vaakumt ... -158m.html andmetel 1.122m2 ja tootlikus 1000 W/m2 kohta kiirguse juures 30 kraadise temp vahe juures 620W ja 50 kraadise temp vahe korral 562 W ja 20 toruga kollektori 12 toruga kollektori apertuurpindala on Solar Keymark andmetel 1.870 m2 ja tootlikus 1000 W/m2 kohta kiirguse juures 30 kraadise temp vahe juures 1121W ja 50 kraadise temp vahe korral 937 W . Süsteemis siis Grundfos ringluspump, paisupaak 8L, õhuti, Hiina kontroller ja 1m3 akupaagis 1" gofreeritud torust

Päikesekütte tabel-tartumaa.pdf

Vaakumtoru kollektori mõõtmiste tulemused Tartumaal 12+20 heat-pipe toru

(95.88 KiB) Allalaaditud 339 korda

10 m pikkune soojusvaheti.

[Unkas]

Paneks vaatamiseks ka Eestis Tartumaal mõõdetud vaakumpaneeli 12 +20 toru tootlikuse tulemused eelmisel ja selle aasta esimestel kuudel.

Mis päevade kohta 2014 veebruari andmed on? Ma vaatasin eelmisel nädala ühe päeva tootlikust ja see oli kolme Hewalex plaatkollektorite puhul juba 3 kWh/ööpäevas.

Kui see 8 kWh seal tabelis tähistab perioodi 01-14.02.2014 siis tundub kuidagi kasinalt sellest heat-pipest seda soojust tulevat.

[JyriPaike]

Kasutades allikana:
http://www.alkranel.ee/keskkonnaveeb/ki ... eetika.pdf
tsiteeriks:
"Looduslikult on päikeseenergia kasutamiseks Eestis suuremad eeldused rannikualadel,
mille puhul on tõestatud päikesepaiste pikem kestus aasta jooksul. Kuigi üldiselt on Eesti
kohal aktiivse tsüklonaase tegevuse tõttu suur pilvisus (sellest tingituna on tegelik
päikesepaiste kestus Eestis oluliselt väiksem kui selle võimalik väärtus pilvitu taeva korral),
on rannikualadel suvekuudel päikespaistet üle 40 tunni rohkem kui sisemaal. Aastas on kõige
rohkem päikesepaistet Vilsandil – 1950 tundi, Võrus samal ajal 300 tundi vähem. Sellised
märkimisväärsed vahed päikesepaiste kestuses on tingitud mere jahutavast mõjust
rannikualadele, mis takistab sisemaale iseloomulikku rünkpilvede teket [17].
Eestis on päikesesoojuse kasutamine sooja tarbevee saamiseks reaalselt võimalik
(majanduslikult õigustatud) kevade- ja suvekuudel (märtsi algusest septembri lõpuni), kuna
ligikaudu 80% kogu aasta päikesepaistest mõõdetakse perioodil märtsist augustini [17]. See
on umbes 200 päeva aastas. Seega, kuna päikesekiirguse ressursid meie laiuskraadil on
küllaltki väikesed ja mitteregulaarsed, siis on päikesekütet võimalik kasutada vaid
kombineeritult teiste soojusallikatega (lisaküte kaugküttesüsteemist, lokaalkatlamajast või
elektriboilerist) [13] ning kuna päikesepatarei on mõeldud eelkõige tarbevee soojendamiseks,
siis on selle kasutamine mõtekas, kui vett tarbitakse palju [19]
Eestis on ühe päikesekollektori tootmisvõimsuseks sõltuvalt kaldenurgast (sobivaim
45o – 60o) 80-120 kWh/m2 kuus [13]. Seega ühe päikesekollektori tootmisvõimsus aastas
(seitse päikespaistelist kuud) oleks umbes 500-800 kWh/m2. Kui arvestada, et ühe keskmise
eramu aastane energiatarve on umbes 20 000 kWh [24], siis selle rahuldamiseks oleks vaja
25-40 m2 suurust päikesekollektorit. Mõningate arvamuste kohaselt on päikeselise aasta
korral võimalik päikesekollektorite abil saada kuni 70 % sooja vee tegemiseks kulunud
energiast [19]. Kogu Eesti päikeseenergia tehniline ressurss aastas 0,2 TWh ehk 200 GWh
[18].
Maakonniti oleks parimad väljavaated päikeseenergia kasutamiseks (arvastades
eelkirjeldatud looduslikke tingimusi) kahtlemata Saare ja Hiiu maakonnas, kus juuni-ja
juulikuus on päikesepaiste kestus isegi üle 300 tunni (Vilsandi ja Ristna vaatlusjaamad) [17].
Kollektori tootlikust siin tartumaal vähendab ka laialdane puiduhakke kasutamine kütteks, mistõttu suured katlamajad tekitavad
päikset varjutavad aurupilvi nagu ka tihe lennuliiklus tekitab raskesti hajuvaid reaktivkütte sabasid.
Näiteks selle aasta veebruaris oli tulem kWh päevade lõikes selline:
1.veebr 0
2.veebr 0
3.veebr 0
4.veebr 0
5.veebr 4
6.veebr 2
7.veebr 0
8.veebr 0
9.veebr 2
10.veebr 0
11.veebr 0
12.veebr 0
13.veebr 0
14.veebr 0

[Unkas]

Kuigi päikese kohta midagi positiivset veel eriti öelda ei saa, oli päikest 18.02 juba piisavalt, et kolm Hewalex plaatkollektorit toimisid 4 tunni vältel, tootlkuseks tuli 5,24 kW/ööpäevas (sellest piisab 100l kuumutamiseks +50C juurde), kõrgem tootlikus oli kella 14 ja 15 vahel 1,794 kWh

[Oravaonu]

Higipõlline küsimus, kas vaakum ( toru)- või plaatkollektor.. eriti kui katuse kalle on 20 kraadi ja kollektor tuleks paigaldada nt 40-45 kraadise nurgaga ja nagu ikka meie kliimas, siis suurem vajadus nn kütte järgi on just talvel. Kas kisub ikka vaakumkollektorite poole ? Siin võrreldi just kahet vaakumtoru tüüpi ehk Euronimi U-Pipe ja Hewalex direct flow torusid, kus mõlemad olid suht võrdsed. Enamus vaakumtorusid on vist U-pipe tüüpi ja kui Euronomi omad olid ühed parimad, siis millest tuleneb nende nii suur tootlikkus ja eelis teiste U-pipe tüüpi torude ees ? Euronomi torude tootjaks on vist hoopis see Austria firma http://www.amk-solac.com/index.php?opti ... 66&lang=en
Osadel torudel on ka reflektorid taga ( päikesekiired suunatakse ka toru taha) osad tagant lahti. Kui nüüd kollektor on paigaldatud suunaga edela suunas ( nii nagu minu enda majal tuleks) , siis esimene hakkab nn tööle siis, kui päike paistab küljelt või eest ehk lõunast õhtuni, teine aga ka tagant tõusva päikese korral ehk hommikust õhtuni. Kumb siis vallida ehk kumma tootlikkus oleks lõppkokkuvõttes suurem edela-lõuna vahelise suunaga paigalduse puhul ?

[Unkas]

Minule on jäänud arusaam, et enamik Eesti pakutavatest vaakumkollektoritest on heat-pipe tüüpi, mitte U-pipe. Kui võrrelda sellist tavalist Hiinas toodetud heat-pipe vaakumkollektori ja Euronormi poolt pakutava U-pipe vaakumkollektoriga, siis viimane on ikka kõvasti tõhusam. Lisaks tuleb arvestada veel ka seda, et väga tihedalt üksteise kõrvale paigutatud torude puhul (mis tagab tootjale teatava materjali säästu) võib üks toru küljelt tõusva päikese korral tekitada varju järgmise toru pinnale, mis kokkuvõttes tähendab tootlikuse vähenemist. Hewalex direct flow vaakumkollektori puhul on võimalik toru keerata kuni 25 kraadi, et olenevalt paigalduse asukohast (nt. maja seinale) saada kätte võimalikult rohkem päikesekiirgust, lisaks on torude vahed piisavalt suured, et varju tekkimise võimalus oleks minimaalne.
Ma panen lingi ühele lihtsale Exceli tabelile, kus igaüks saab ise määrata temperatuure ja päikesekiirgust (sinisega väärtused) ja siis ise vaadata, milline kollektor millistes oludes talle kõige sobivam oleks. Hetkel panin nimekirja Hewalex plaat- ja vaakumkollektori, Euronom vaakumkollektori ja ühe Hiina heat-pipe vaakumkollektori andmed, mis pärinevad Solar Keymark sertifikaadilt (Conversion factor η0, Loss coefficient a1, Loss coefficient a2). Kui need andmed on mingi teise kollektori kohta teada, võib tabelis vastavad väärtused lihtsalt ära muuta.
http://smartac.eu/Kasutegur.xls
Kui keegi juhendab, kuidas seda faili siia panna, oleks veel parem.

[Oravaonu]

Minule on jäänud arusaam, et enamik Eesti pakutavatest vaakumkollektoritest on heat-pipe tüüpi, mitte U-pipe.

Jah, eksisin ehk tahtsingi tegelikult öelda, et enamik on heat pipe tüüpi....

[Unkas]

Nüüd tundub, et päike on taas tagasi "tööle" tulnud, märtsi esimese töönädalaga tuli tootlikuseks kokku 54,8 kWh. Seega 5 päeval nädalas tehti soe tarbevesi päikese abiga, tootlikus oli 12-13 kWh ööpäevas, kõige kõrgem teisipäeval 13,21 kWh, mis soojendab 250 liitrit vett ilusti +50C peale ära.

[TaaviK]

Näiteks toon siia palju elektrilised päikesepaneelid toodavad.
Lingist saab siis viimase poole aasta statistikat näha.
http://monitoring.solaredge.com/solared ... e=roosiaia

[Unkas]

Näiteks toon siia palju elektrilised päikesepaneelid toodavad.
Lingist saab siis viimase poole aasta statistikat näha.
http://monitoring.solaredge.com/solared ... e=roosiaia

Statistika kuvamise lahendus on päris hea. Kas ma pakun väga mööda, kui arvan, et selline 9 kW PV paneelide süsteem, mis liigub ja kallutab ennast vastavalt päikesele, maksab vähemalt 15.000 € (ilma akudeta)?
Kui selle süsteemi aastane tootlikus tuleb 9-10 MWh, siis see vastab umbes 9 suurema plaatkollektori tootlikusel (mida ei pöörata kogu aeg vastavalt päikese liikumisele) ning mis maksavad koos 1000 liitrise akupaagi, pumbagrupi ja muude vajalike osade ning paigaldusega umbes poole vähem. Seega kui päikese kasutamise eesmärgiks oleks sooja vee tootmine, siis mulle tundub, et plaatkollektorid on soodsam lahendus kui PV paneelid. Samas PV paneelidel (õigemini nende poolt toodetaval elektril) on võrreldes sooja veega märksa enam kasutamise võimalusi.

Kontrollisin veel oma arvestuse üle vastavalt plaatkollektori tootlikusele. Viidatud PV paneelid tootsid 13. märtsil 70,66 kWh, plaatkollektor samal päeval 3,29 kWh / absorberi m2 kohta - seega 9 plaatkollektorit (absorberi pindala ühel 2,36 m2) oleks andud kokku 69,87 kWh ehk sisuliselt sama tulemuse.

[TaaviK]

Suurusjärk on õige, akusi ei soovita kellegile, see teeb süsteemi ulmeliselt kalliks! Mõtekam on võrku müüa ja sealt pimedal ajal osta.
See siin maapaigaldus fikseeritud süsteemile(ei liigu päikesega kaasa)
http://monitoring.solaredge.com/solared ... =Puiestee8

Endal kodus veepaneelid ja väga asjalikud, kui kahjuks 4 liikmeline pere ei tarbi nii palju sooja vett kui need toodavad. Suvekuudel ei vaja eriti kuuma vett ning siis seda ohtralt.
Vee süsteemide hinna osas oli ca 5 aastat tagasi vähemalt Tisun toodangut(plaatkollektor 12 m2, FA 1,5/4 ja mahuti PC1000S ning solaarjaam: SSR25/SLE40) kasutades hinnad nii ca 10 000€ + kui paigalda kõik ehk mahupaak, torutööd ja paigaldus.
Suurematele tarbijatele on see väga hea lahendus!
Elektri saab aga võrku tagasi müüa.

Lihtsalt väike mõttelend.