Milline puidukatel on parim

[arep]

Tänud Juhani põhjaliku ülevaate eest. Mulle praegu tundub, et üks lollikindel katel umbes 15-ks aastaks on Molle ja just seetõttu, et on: töökindel, piisavalt võimas (45 kW), kergesti hooldatav, suure koldega - 106l (viadrus 26-7-l 78l) ja alternatiivina saab kasutada turbabriketti või muud mudru. Puudus võib-olla, et ei kesta nii kaua kui malmkatel. Samas äkki 15 aastaga arenevad ka tehnoloogiad ja paned mingi väikese kasti keldrinurka tiksuma, nagu see: http://www.youtube.com/watch?v=EhvD4KuAEmo . Puugaasiga on vastakaid arvamusi ja peamine puudus tundub olema, et on kapriisne ja saab kütta vaid puudega. Samas loogika järgi kui on samaväärne puu, siis peaks saama ka muude kateldega seda vaikselt sussitada (juhul kui metallkorsten on)...

[hammas]

Sai vaeveldud pikalt katla valikuga, oma rolli mängis katla pikkus. Lõpuks sai Burnit WBS 40 soetatud. Väiksed agad on, kuid täna olen katlaga väga rahul. Temperatuurid on veel 80 ja suitsul 180 keskmiselt. Hea on, et saab puid alumisest uksest lisada, see välistab suitsu tuppa tulemise. Puhastamine on väga mugav. Kui täna peaks uuesti ostma, siis oleks vast valik sama.

[arep]

Mis arvate sellistest altpõlemiskateldest kui neid omavahel võrrelda:
1) Kalvis k-2-25U http://www.kalvis.lt/produktai/domestic ... rs/k-2-25u
2) Dakon DOR 32D
3) Molle

Tabel katlad.jpg (25.6 KiB) Vaadatud 6510 korda

[taastaja]

Siin on ka neid kunagi uuritud, mõõdetud ja võrreldud.

Soojustehnika loeng. Katlad.png (192.4 KiB) Vaadatud 6506 korda

[arep]

Tänud.
Mind huvitaks nende nelja konkreetse katla võrdlus. Või on need enamvähem samahead ja loeb ainult hind? Miks Molle kasutegur on väiksem kui teistel või on see lihtsalt numbritega mängimine ja tegelikult on neil kõigil kasutegur enamvähem sama?

[Külaline]

Konkreetseks võrdlemiseks oleks vaja teada lähteandmeid. Tuleb endal vaagida, milline toode konkreetsesse kohta sobib. Milline on korsten, akupaagi suurus, millisest küljest katelt hoolda on võimalik jne. Kolm toodet on sarnased, aga täpsemal võrdlemisel on näha erinevusi. Mollel on ainult suurem, keraamiline põlemikamber. Usun, et seal on võimalik suuremat põlemistemperatuuri saavutada. Kalvis lubab põlemisresti väljast liiguta, mis on kindlasti mugavam, kui kasutad puistekütuseid( nendega pidi vist ainult võimsus langema). Dakonil paistab puhastusluuk ainult taga olema. Siis peab katel korstnast kaugemal olema. Vito-ga kokkupuude puudub. Ainult vaatan, et parameetrid on mollega samad, aga võimsus?
Üldiselt võivad kõik masinad ka sama head olla, aga neid peab oskama ka juhtida. Kui liiklus selge pole siis ei sõida ka parimaga kuigi kaugele

taastaja

[arep]

Tänud. Küsin siis teistmoodi, et kas samadel tingimustel (ütleme, et ka oskuslikul kasutamisel) on Mollega ka võimalik 82%-ne kasutegur kätte saada või on Mollel selles osas mingi põhimõtteline vajakajäämine?
Või on mõnel katlal mingi eriline eelis, mida teistel pole?

Olen aru saanud, et kasutegur sõltub sellest kui palju energiat akumuleeritakse katla veesärki ajaühikus ja kui palju läheb korstnasse ehk siis: katlast läbi käiva õhu kiirusest ja teepikkusest (ehk korstnasse minevate gaaside temperatuurist), katla veesärgi suurusest ja katla energia akuleerimisvõimest (ehk sisu suurusest, materjalist ja soojustusest)???

Mugavuse lisab veel kolde suurus, mis võimaldab pikemat põlemist ja vähem katla vahet joosta.

[Külaline]

Loomulikult on Mollel põhimõtteline vajakajäämine, sama, mis ka tavalistel küttekolletel. See vajakajäämine on loomulik tõmme. Madala korstnaga need asjandused nii hästi ei toimi, kui võiks. Kuskil siin, varasemas teemas, olen Molledest veel muljetanud. Meie kandis neid hulgem ja ikka saab omavahel neist juttu tehtud.
Kes mugavust tahab peab valima teise katla Loomuliku tõmbega katlad töötavad iga ilmaga erinevalt ja kui vähegi tahad katlalt stabiilset tööd tuleb sel silm peal hoida. Vähemalt algul, seni kui ära tabad, millise seadistusega tuleb see täna seada. See korstnas olev väljuvate suitsugaaside mõõtja näidik peaks toas asuma, siis oleks kõik selge, mis seal katlas täpselt toimub Momendil saan ise seda üle ukse piiluda ja alati ei pea katla juurde minema.
Molle kasutegur. See on sõltuvuses nagu juba öeldud rõhkude vahest ja Kütjast. Kui mõlemad on head, siis on iga number võimalik


taastaja

[arep]

Tänud, see oli asjalik inf. Küsiks veel ühe rumala küsimuse, et millised need mitteloomuliku tõmbega katlad on? Kas need kus ventikas taga? Kas halupuu küttega on ka "mugavaid" katlaid?

Taastaja, sul paistab nende asjadega palju kogemusi olevat... ütle siis üks ilus katla nimi ka

[Tomy]

Atmos katel on hea puidukatel (puugaasikatel), säästlik ja kõrge kasuteguriga. Olemas väljatõmbeventilaator. Atmosel on see ka hea asi, et kui halupuudega ei viitsi enam kütta, siis saab lihtsalt pelletipõleti külge panna.

Tänud, see oli asjalik inf. Küsiks veel ühe rumala küsimuse, et millised need mitteloomuliku tõmbega katlad on? Kas need kus ventikas taga? Kas halupuu küttega on ka "mugavaid" katlaid?

Taastaja, sul paistab nende asjadega palju kogemusi olevat... ütle siis üks ilus katla nimi ka

[Antiatmos]

Atmos katel on hea puidukatel (puugaasikatel), säästlik ja kõrge kasuteguriga. Olemas väljatõmbeventilaator. Atmosel on see ka hea asi, et kui halupuudega ei viitsi enam kütta, siis saab lihtsalt pelletipõleti külge panna.

Antud lingil kirjas:
Atmos puugaasikatelde optimaalsel koormusel töötamisel põleb kütus ära peaaegu jäägitult (välja arvatud mineraalse aine ehk tuha hulk). Kvaliteetse puiduprodukti ja õigesti seadistatud katla korral nähtavat suitsu korstnast praktiliselt ei väljugi.
Katel Atmos töötab automaatselt ja töökindlalt kõikidel režiimidel.

Vähemalt üks atmos ei ole töötanud ühelgi reziimil ilma tossuta.
Ainult, siis kui puud saavad otsa. Pole puid pole tossu.
Loodan,et kõigi teiste atmos kateldega sedasi ei ole.

[arep]

Või siis ikkagi puugaasikatel (korstnas on plekist toru) ? Kui kasutegur on ligi 90%, siis on see ikkagi päris tugev argument. Kui pikk nende puugaasikatelde eluiga võiks olla?

[Külaline]

Või siis ikkagi puugaasikatel (korstnas on plekist toru) ? Kui kasutegur on ligi 90%, siis on see ikkagi päris tugev argument. Kui pikk nende puugaasikatelde eluiga võiks olla?

Üle mingi kW muutub korrektne lahendus järsult keerulisemaks, sest tekivad teised tuleohutusnõuded. Tuleohutusnõuded olid vist seaduses välja toodud, seal oli muuhulgas ka kirjas, kui palju võib olla katlaruumis kütet jne. Palun loe tuleohutusnõuded läbi, ma ei mäleta enam detaile. See on kvaliteetne lugemismaterjal.

Suurem katel vajab teist korstent. Nõutav diameeter on toodud katla passis.

Mulle meenub, et mina ei valinud altpõlemise katelt, kuna eeldatavasti oli minu korstna tõmme altpõlemise katla jaoks mitte piisav. Väidetavalt ei ole altpõlemise katlale võimalik lisada põlemise ajal puid selliselt, et ei tuleks tossu sisse.

Kuidas süsteem toimib mitte stabiilsetes või ideaalsetes tingimustes, erinev ilm, erinevad puud jne.
Puitbriketiga küttes on minul läinud protsess käest ära, isegi minul oli hirm. Korstnasse läks termomeetri järgi vist 700 kraadi, katel ahmis, oli paukgaasi täis. Plekkkorsten oleks selle valu peale muutunud tuleohtlikuks.

Vali katel selle järgi, mida sa saad näha paigaldatuna ja mis on töötanud >2-3a. Mine füüsiliselt kohale, vaata paigalduse lahenduse tegelikku toimimist ehk mõõda ise. Ürita aru saada, mille poolest on sinu maja erinev.
Exceli tabel ajab su hulluks ja seal olevad numbrid on sama tähtsad, nagu laptopi puhul protsessori ghz.

Kas katel hakkab olemasolevas süsteemis (korsten, akupaak, kütus, kütja ...) korrektselt tööle?

Juhani

[arep]

Tänud Juhani. Mu algne mõttekäik oli, et katel võiks olla selline, millega saab kõike kütta, juhuks kui küttematerjalide hinnad muutuvad.
Nüüd olen aru saanud, et kui tahta odavat kütet, siis ei ole praegu puuhalule mõistlikku alternatiivi (brikett tekitab tuhka ja ilmselt hind tõuseb ja kivisöega oledki elukutseline katlakütja) ning puu peab igal juhul kuiv olema (sest vett pole mõtet puust välja keeta). Mugavuse mõttes saab puugaasi katlale pelleti juurde lisada.
Vajalikud tingimused siis: pikk korsten, sees toru, korralik puukuur katuse ja õhuliste seintega, suur kelder kuhu saab 5 ruumi puid enne kütmist mõneks ajaks ladustada ja loomulikult õigesti tehtud süsteem (s.h. toatemperatuuri anduriga)....
Nüüd siis küsimus... et milline:)

[taastaja]

Mulle meenub, et mina ei valinud altpõlemise katelt, kuna eeldatavasti oli minu korstna tõmme altpõlemise katla jaoks mitte piisav. Väidetavalt ei ole altpõlemise katlale võimalik lisada põlemise ajal puid selliselt, et ei tuleks tossu sisse.



Juhani

Millest tuleb selline veendumus, et see Viadrus 26 ei taha samuti head tõmmet.

viadrus 26.jpg (64.26 KiB) Vaadatud 6115 korda

Paned selle katla puid täis ja tule otsa, siis ühel hetkel põleb korraga terve see puude kuhi. Kuidas see kogus põlemisgaasi saab siis eest ära minna, kui tõmmet pole
Selle Viadruse kolle on ju praktiliselt sama, kui kiviahjul. Vahe on selles, et kiviahjule saan ma ehitada paraja pikkusega suitsugaaside lõõrid ja siis lasen alles need korstnasse. Sellel katlal on aga ainult paar jõnksu ja kohe tuleb korstnalõõr! Ja kui koldes on kõrge temperatuur, mis on vajalik kütuse jäägituks põlemiseks, siis mis nipiga saad korstnasse lasta 200 kraadist suitsugaasi. Kas selles väheses lõõrijupis jahtub see 400-500 kraadi maha?
Altpõlemis katlas põleb korraga ainult u 15 cm kütusekiht ja kohe tuleb nn tõusulõõr, milles toimub põlemine. Suur hulk kütust põleb, mitte korraga vaid pikema aja jooksul täie võimsusega. Tõsi ka seda tüüpi katlal võiks suitsukäik mõnevõrra pikem olla... sest tuleb piirata põlemisõhku, et see väike kiht annab muidu valusat tuld, mis ei jõua oma soojust suitsulõõris ära anda..
Kui meie oma altpõlemisega katelt kütame on katla-ja eluruumide uks avatud! Nimelt u 70-80% tuleb põlemisõhk eluruumide õhu sisetuskanalitest e toimub loomulik ventileerimine. Katlamaja laes, meeter katlast on suitsuandur. Mis tossust te räägite. Loomulikult täistuuridel põlevat katelt ei saa pealt avada. Sule katlauks ja ava otsesiiber siis, kui põlemine on lõpukorral ja lisa kütust palju tahad.

[arep]

Taastaja... jutt jumala õige... ilma tõmbeta ei põle midagi... küsimus ongi et kui palju ja kui äkki.... ja mis see endaga kaasa toob.... põhimõtteliselt on ju isegi parem kui 2 tunniga kütab 2 tonnise akupaagi kuumaks... aga... kui suur peab siis olema katel?.... ilmselt liiga suur.... ja seega liiga kuum... ehk kasutegur väike... kuivõrd nüüd mu mõttekäik oli mõistetav:)
Miks pole väiksele autole mõtet liiga suurt mootorit panna.... sest point pole mootoris, vaid rehvide hõõrdeteguris

[Külaline]

viewtopic.php?f=9&t=28096&start=50
Sellel lehel olen ma võrrelnud Viadruse ja Atmose vahet.
Nüüdseks saab siis esimene aasta Atmose kütmist läbi ja kokkuvõtteks võin öelda, et olen väga rahul. Lisaks sellele, et Atmose puhul on kelrdisse minna vaja ainult üks kord õhtu jooksul, kui katel põlema panna, siis on veel teiseks plussiks kindlasti küttepuude kokkuhoid läbi katla parema kasuteguri (hetke seisuga võrreldes eelmist aastat sama ajaga , siis on see ca 9 ruumi puid, mis on ikka üüratu vahe). Kui Viadrusel võtsin iga päev ennem kütmise algust pangetäie tuhka katlast välja, siis Atmost puhastan ma üks kord nädalas ja selle aja peale tuleb sealt 1/4 pange peent tuhka, ehk siis puit on täielikult ära põlenud.
Ennem Atmose ostu kaalusin pikalt ka teisi alternatiive (Kalvis, Moderator, Molle jne), kuid mulle sümpatiseeris ikkagi rohkem puugaas ja olen väga rahul, et lõpuks selle valiku ka tegin.
PS, Tegemist on Atmos DC40SX katlaga ja see ei aja tossu välja, ei pigita ja ei ole mingit jama, nii nagu siin mõned Atmose omanikud väidavad. Pigem ma arvan, et neil on paigast ära primaar- ja sekundaarõhu seadistused, kui on põlemisega probleemid.

[madis64]

küttepuude kokkuhoid läbi katla parema kasuteguri (hetke seisuga võrreldes eelmist aastat sama ajaga , siis on see ca 9 ruumi puid, mis on ikka üüratu vahe).

See talv on eelmisega võrreldes ikka soojem ka olnud

[Külaline]

... plussiks kindlasti küttepuude kokkuhoid läbi katla parema kasuteguri (hetke seisuga võrreldes eelmist aastat sama ajaga ...

Mul sama jama katlaga, et kasutegur on sellel aastal tohutult tõusnud. Äkki on lõpuks suutnud 7 aastaga ennast "sisse töötada"? No vähemalt 2/5 puude kogusest on praegusel hetkel järgi võrreldes eelmiste aastatega.

Urmas

[arep]

Niiet siis kas Attack DP 35 PROFI või ATMOS DC 32 S ? (mõlemad umbes samast hinnaklassist).
Kaua ATMOS-e keraamika kestab?

[Qqq]

Kui Karksi Nuia ei jää kaugele, mine kohale ja uuri Molle kohta.
Nii juhataja kui töömehed oskavad vastata ja soovitusi jagada.
Aastate kogemused+ tehase hind.
Ise rahul katlaga juba üle 10 ne. aasta.

[arep]

Tänud. Ilmselt käin seal millalgi ära.

[Külaline]

Ma käisin ise ka sealt katelt toomas. Vist 2001 v 2002 aastal.

taastaja

[Polar]

Väga head on LUK seeria katlad, väga suure mahutuvusega kolle, mugav puhastada jne. Pealtlaetavatega jääb alati see rõõm, et katlaruum/maja haiseb vingu järele.
Vaata näiteks: http://www.raplametall.ee/et/tooted/tah ... BCttekatel
Kütsime aastaid üht tootmisruumi LUK-100ga, ning sellet on väga head kogemused.
Need kes siin kiidavad kui hea ja tore on Molle, Dakon dor45 või mõni teine pealtlaetav, lihtsalt ei taha/saa tunnistada et ostsid sita toote.

[Katlamiis]

kui hea ja tore on Molle, Dakon dor45 või mõni teine pealtlaetav, lihtsalt ei taha/saa tunnistada et ostsid sita toote.

Mõni mees on ikka päris sitt mees, kui ei oska teistmoodi oma jama kiita kui paljude poolt kiidetuid ja kasutuses olevaid katlaid sitaks nimetada.