päikeseenergia kasutajatele uudis,et eesti turule on jõudmas kodumaised vaakumkollektorid,millede efektiivsus on oluliselt parem kui tavalisel plaatkollektoril
ehk meie laiuskraadidel saab 1m2 tavakollektoriga aastas 350-450 kWh soojusenergiat,vaakumtorudega aga 600-700
vahe on märgatav
hinnatasemed veel ebaselged kuid eks kevadpäike meelitab needki välja
rootsis EXOSOL vaakumtorukollektor bruttopinnaga 2,13 m2, absorbeeriv pind 2,5 m2 hinnaga SEK 12.950:- + lisaseadmed ja kinnitused
kommentaare
Päikeseküte:vaakumkollektor vs. plaatkollektor
-
tubasoojaks
- Korralik postitaja
- Postitusi: 203
- Liitunud: 05 Juun 2006, 11:17
- Asukoht: Tampere, Hamburg, München
- On tänanud: 1 korda
- Kontakt:
kas see erinevus natuke liialdatud ei ole?
Eeldusel, et see vaakumtorude süsteem on tõesti hea ja saavutab näiteks kasuteguri 90% (rohkem ei ole nagu eriti reaalne) siis see tähendab, et plaatkollektor saavutab ainult ca 55% kasutegurit antud numbrite põhjal, mis ei ole ju päris õige. Korraliku plaatkollektoriga peaks ikka ca 70% vähemasti kätte saama..
-hannes
Eeldusel, et see vaakumtorude süsteem on tõesti hea ja saavutab näiteks kasuteguri 90% (rohkem ei ole nagu eriti reaalne) siis see tähendab, et plaatkollektor saavutab ainult ca 55% kasutegurit antud numbrite põhjal, mis ei ole ju päris õige. Korraliku plaatkollektoriga peaks ikka ca 70% vähemasti kätte saama..
-hannes
itipoiss ehitusmaalimas
-
2korda2
- -
- Postitusi: 1373
- Liitunud: 03 Apr 2006, 13:36
- Asukoht: Tartumaa
- On tänanud: 58 korda
- On tänatud: 63 korda
Minu tagasihoidlik arvutus ütleb, et see ei tasugi end ära. Riista hind on ~22000 EEK. Kui pead selle raha laenama, siis 5% on sisuliselt miinimum. Kui raha on olemas, siis 5% teenida aastas peaks olema ka üsna lihtne (tähtajalise hoiusega päris ei saa aga ikkagi). Seega võime kuluks arvestada 1100 krooni aastas.Tupsik kirjutas:Ja tasuvusaeg oleks mitukümmend aastat sel juhul ?
Eesti Energia Kodu1 hinnapaketi järgi maksab kW/h=1,2672 EEK:
http://www.energia.ee/index.php?id=965
Korrutame selle nüüd läbi lubatud maksimumiga (700) ja saame 887,04 EEK.
Et asi hakkaks ära tasuma, peaks elektri hind olema vähemalt ~1,60. Kindlasti elektri hind sinnani tõuseb ka. Samas, ma arvestasin siin õige mitmes osas soodsa olukorraga: 5% on suhteliselt madal finantskulu (laen on keskmiselt kõrgem, teenida võib pikas perspektiivis aktsiafondidega 9%), kinnitusvahendite ja lisaseadmete peale ei arvestanud üldse kulu, seadmete amorti ka ei arvestanud. Iseasi, kui samasuguse lahenduse saaks püsti 5-8KEEK eest. Ehk siis lihtne must tünn suveks katusele, saad odavalt leiget pesuvett.
-------
"You're working hard, I'm not, and in 100 years, we'll both be dead." - Wally
"You're working hard, I'm not, and in 100 years, we'll both be dead." - Wally
-
tubasoojaks
- Korralik postitaja
- Postitusi: 203
- Liitunud: 05 Juun 2006, 11:17
- Asukoht: Tampere, Hamburg, München
- On tänanud: 1 korda
- Kontakt:
vaakumpaneeli energiakogumine on veidi teistsugune-nimelt on selle aktiivelement katseklaasi kujuline ja ta võtab vastu ka külgedelt saabuva kiirguse
kord vaakumtorusse saabunud kiirgus ei pääse sealt enam välja topelt seinte vahel oleva õhutühjuse tõttu
siit ka suurem efektiivsus
kahtlejatele !!
kui ostate auto,siis see ei osta end kunagi tagasi,vaid kulutab
sama kehtib ka tavakatla kohta
päikesekollektor kulutab sooja andes ainult 20-40W ,aga annab kasulikku sooja maksimaalselt 700-800W/m2 selge suvepäeval
soome keele oskajatele teeb asja selgeks NesteOil
http://neste.fi/artikkeli.aspx?path=258 ... 798%3b3295
kord vaakumtorusse saabunud kiirgus ei pääse sealt enam välja topelt seinte vahel oleva õhutühjuse tõttu
siit ka suurem efektiivsus
kahtlejatele !!
kui ostate auto,siis see ei osta end kunagi tagasi,vaid kulutab
sama kehtib ka tavakatla kohta
päikesekollektor kulutab sooja andes ainult 20-40W ,aga annab kasulikku sooja maksimaalselt 700-800W/m2 selge suvepäeval
soome keele oskajatele teeb asja selgeks NesteOil
http://neste.fi/artikkeli.aspx?path=258 ... 798%3b3295
Elagu kodumaine energia:):):)
-
2korda2
- -
- Postitusi: 1373
- Liitunud: 03 Apr 2006, 13:36
- Asukoht: Tartumaa
- On tänanud: 58 korda
- On tänatud: 63 korda
Vat mind selline jutt kohe ärritab! Selle asemel, et enda toote jaoks sobivat nišši otsida, hakatakse seda valimatult kõigile pähe määrima, nagu oleks tegemist uue ilmaimega! Ma tooks välja kolm esimesena pähe karanud reklaamlauset, mis oleks kõik olnud paremad, kui viidatud vastus.tubasoojaks kirjutas: vaakumpaneeli energiakogumine on veidi teistsugune-nimelt on selle aktiivelement katseklaasi kujuline ja ta võtab vastu ka külgedelt saabuva kiirguse kord vaakumtorusse saabunud kiirgus ei pääse sealt enam välja topelt seinte vahel oleva õhutühjuse tõttu
siit ka suurem efektiivsus
kahtlejatele !!
kui ostate auto,siis see ei osta end kunagi tagasi,vaid kulutab
sama kehtib ka tavakatla kohta
"Vanaemal metsa sees on elekter nii kehvake, et sinna tasuks küll panna"
"Aga kui elektri hind tõuseb kiirelt, siis on tegemist puhta võiduga"
"Mõtle roheliselt!"
Ma võin küll sama kiirelt leida ka nendele kõigile kolmele vastulauseid aga jäägu see teiste jaoks. Miks on toodud võrdlus aga lauslollus:
1. Auto. Milline alternatiivne transpordivahend toimetab sind sama kiirelt, mugavalt ja kindlalt sinna, kuhu sul vaja siis, kui sul vaja ja on seejuures soodsam? Jah, erandiks on Tallinna kesklinn vms kohad, kus saab rattaga kiiremini kaotades mugavust aga samas võites kulus.
2. "Tavakatel" annab sooja. Üldjuhul valitakse kütteviis vastavalt tasuvusarvutusele (milline kütteviis on soodsaim pakkudes kasutajale vajalikul määral kasutusmugavust). Jällegi, kui juba on arvutatud, et tavakatel on kasulikum, siis mil moel see ennast ära ei tasu?
Mina soome keelt vajalikul määral ei oska, küll aga saan aru algkooli matemaatikast. Kus minu arvutuses oli viga? Sellele hinge hinna eest pakutavale kollektorile on ju olemas odavaid ja lihtsaid alternatiive!
-------
"You're working hard, I'm not, and in 100 years, we'll both be dead." - Wally
"You're working hard, I'm not, and in 100 years, we'll both be dead." - Wally
-
tubasoojaks
- Korralik postitaja
- Postitusi: 203
- Liitunud: 05 Juun 2006, 11:17
- Asukoht: Tampere, Hamburg, München
- On tänanud: 1 korda
- Kontakt:
ega tavaeestlasele ongi selliseid alternatiivenergia asju raske tutvustada
parema meelega ostab ta suure jeebi või pemmi et näidata mul on-sul pole
euroopas ja ka soomes on suured autorondid haruldased,need kulutavad palju ja hõivavad parkla pinda-eestis neid jagub küllaga-palju raha mis oleks võinud otstarbekamalt kasutada
siiski on päikesekollektor väga levinud lõuna- ja keskeuroopas ning ka meil leidub juba inimesi kes päikesekütteseadme endale valivad
muidugi võib ka õlivaadi mustaks värvida ja aeda puki otsa upitada,see ongi algeline päikesekollektor
to 2x2
ärritunud ehitusspetsile soovitaks end maha rahustada rannas ,päikese käes,nii tunnetab seda piiramatut energiat kõige paremini
ja ega keegi ei keela tal omi odavamaid lahendusi selgitada
parema meelega ostab ta suure jeebi või pemmi et näidata mul on-sul pole
euroopas ja ka soomes on suured autorondid haruldased,need kulutavad palju ja hõivavad parkla pinda-eestis neid jagub küllaga-palju raha mis oleks võinud otstarbekamalt kasutada
siiski on päikesekollektor väga levinud lõuna- ja keskeuroopas ning ka meil leidub juba inimesi kes päikesekütteseadme endale valivad
muidugi võib ka õlivaadi mustaks värvida ja aeda puki otsa upitada,see ongi algeline päikesekollektor
to 2x2
ärritunud ehitusspetsile soovitaks end maha rahustada rannas ,päikese käes,nii tunnetab seda piiramatut energiat kõige paremini
ja ega keegi ei keela tal omi odavamaid lahendusi selgitada
Elagu kodumaine energia:):):)
Eksid.Soomes on suured ameerika autod vägagi polulaarsed.Tõsi,neid ei kasutata mitte igapäevasõitudeks,vaid nende näol on tegemist hobiautodega.euroopas ja ka soomes on suured autorondid haruldased,
Oled sa ka mõelnud,et miks?Vastus on väga lihtne:Lõuna ja keskeuroopa kliima on hoopis midagi muud,kui meil.Kliima on soojem,energia vajadus väiksem,kui meil.Päikest on seal oluliselt rohkem,kui Eestis,sellega seoses ka alternatiivsete energiaallikate kasutegur (loe:tasuvusaeg) parem,kui meil.Näiteks viibisin ma selle aasta kevadel Lõuna-Saksamaal,kus puud olid juba lehtes ja inimesed sõitsid mootorratastega ringi,samal ajal oli Eestis veel lumi maas...siiski on päikesekollektor väga levinud lõuna- ja keskeuroopas
Iseenesest väga tore,et selliseid inimesi leidub.Ka mina olen südamest rohelise energia poolt.Samas näitab karm matemaatika,et vähemalt meie kliimas ei ole võimalik (mõistliku investeeringuga küttesüsteemi) täielikult katta hoone/maja soojusenergia vajadusi.Kahjuks see on nii.ning ka meil leidub juba inimesi kes päikesekütteseadme endale valivad
-
Murum
- külaline
Tore näha, et mõni nii leili läheb, positiivse tuleviku peale. Ärrituse kutsub esile inimesel ebakindlus tuleviku suhtes ja kommentaarid põhjustatud eestlaslikust tõe eiramisest. Keegi külvas siin idee, et tegelikult ju ennast suudab tasuda ära päike ja ka tuul, kui oleks siis ka soojavee allikas maasees (aga see oleks maavara ja kasutamise eest maksad seega ei tasu). Kõik teised tõesti kulutavad iga päev järjest rohkem. Raha lugejatele tuletaks hr Newtonit meelde, kes leidis et taust süsteem on oluline seega võrdluses peavad nad olema samad. Kui lugeda kulu soojuspumba ostmisel panga abiga ja arvutada tasuvust tuleb seda teha ka katla+ kütte ostmise tasuvusarvutusel. Uurisin natuke ja sain teada, et see 600-700 W/m tuleb tunnis max (kasutegur 80%) ja hea katusekatte materjali korral vaakumtoru võib panna ka 1000W/m tunnis peegeldunud kiirguselt, mida plaatkollektor ei suuda.
-
Külaline
- külaline
-
Külaline
- külaline
-
talupoeg
- Ehitusspets
- Postitusi: 385
- Liitunud: 02 Mär 2007, 16:47
- Asukoht: tartumaa
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 7 korda
omal läheb 4aasta plaat paneeliga rahul hind oli siis küll palju meeldivam kui praegu 16 m2 60000 kr .elektri hinna tõus tegi juba tasuvuse lühemaks .kolme lapsega pere saab soojavett aprillist septembrini .pumba voolu läheb alla krooni . patarei toimib ka pilves ilmaga .siiski tundub ,et kahe paneeliga süsteem jääb väheks .teen vist endale ka paneele juurde pole nad ju väga keerulised. loomulikult plaat paneele .vaakum paneelide tasuvus aeg läheb küll väga pikaks.
hobusega katusel
-
2korda2
- -
- Postitusi: 1373
- Liitunud: 03 Apr 2006, 13:36
- Asukoht: Tartumaa
- On tänanud: 58 korda
- On tänatud: 63 korda
Saan õieti aru, et sooja vett saab sedasi 6 kuud aastas? Ülejäänud ajal kasutate muud varianti?
Sellisel juhul lisame kuludesse ka intressikulu - 60 000 krooni pealt arvestades 5% teeb see 3000 krooni aastas, ehk kuu sooja vee arveks ca 500 krooni. Jällegi, arvestamata jäävad amortisatsioon jms. Eks ise oskate hinnata, kui palju vett tarbite ja kas see on mõistlik suurus.
Kas keegi oskab pakkuda, kui pikk on selliste seadmete tüüpiline amortisatsiooni aeg? Milliseid lisakulusid (hooldus) sellised süsteemid vajavad? "Päikesest soe vesi" vs "päikesest elekter"?
Ma ei nori. Lihtsalt tahaks teada, millisest elektri/gaasi hinnast alates tuleks hakata asja kaaluma. Probleem on ju selge - ainult päikesega ära ei ela, põhisüsteemi peab niikuinii muretsema. Seega peab päikesest saadav selgelt katma kõik vastava süsteemi soetamise ja pidamise kulud.
Sellisel juhul lisame kuludesse ka intressikulu - 60 000 krooni pealt arvestades 5% teeb see 3000 krooni aastas, ehk kuu sooja vee arveks ca 500 krooni. Jällegi, arvestamata jäävad amortisatsioon jms. Eks ise oskate hinnata, kui palju vett tarbite ja kas see on mõistlik suurus.
Kas keegi oskab pakkuda, kui pikk on selliste seadmete tüüpiline amortisatsiooni aeg? Milliseid lisakulusid (hooldus) sellised süsteemid vajavad? "Päikesest soe vesi" vs "päikesest elekter"?
Ma ei nori. Lihtsalt tahaks teada, millisest elektri/gaasi hinnast alates tuleks hakata asja kaaluma. Probleem on ju selge - ainult päikesega ära ei ela, põhisüsteemi peab niikuinii muretsema. Seega peab päikesest saadav selgelt katma kõik vastava süsteemi soetamise ja pidamise kulud.
-------
"You're working hard, I'm not, and in 100 years, we'll both be dead." - Wally
"You're working hard, I'm not, and in 100 years, we'll both be dead." - Wally
-
Kalvis
- külaline
Õige päikseküttega saab sooja vett ka talvel. Ainult, et kuna valget aega on kordades vähem siis saadav soojushulk on väiksem. Seega tuleb kasutada kas kollektori üledimensioneerimist või alternatiivset küttelahendust. Õige vastuse ütleb majandusarvutus.
Talviseks kasutuseks mõeldud päiksekollektorid on vähemalt kahekordse klaasiga. Vastavalt on nende hind...
Talviseks kasutuseks mõeldud päiksekollektorid on vähemalt kahekordse klaasiga. Vastavalt on nende hind...
-
Mereääre mees
- külaline
Kellele ära tasumine ei tähenda igapäevast kulu küttele
Kulu on kolmeaasta jooksul mõõdetakse soojuskandja koostist ja vajadusel vahetatakse, kui vaja. Pump võib ka viie aasta jooksul otsad anda. Puhtas keskkonnas peseb vaakumtorusid ja poleerib kord aastas. Igaüks hinnaku oma aknaklaasi pesemis kordi. Muideks vaakumtorud ongi kaheklaasi taga. Detsember on kõige nutusem kuu, kus päevas saab 500L 40 kraadini. November ja jaanuar poollõbusad kuud. Aga veebruaris võib juba lisakütte väljalülitada ja sisse tagasi umbes poole oktoobripeal. Teoreetiliselt ei ole kogemust, kui küttesüsteem tagant ära võtta ja 500L asemel panna 200L boiler ei oleks tarbevee soojendamisel aastaringi abi vaja. Aga meie peres ei mõisteta laristamata jätta nii, et....
Imelikult seletati aga paistab toimivat, et mida rohkem tuleb kasutad lisakütet seda kiiremini tasub ennast ära. Ja tegelikult on tegemist ainsa kütteliigiga, mis üldse ennast suudab tasuda sest päikesepaiste eest ei pea maksma või kui kaudselt peab siis olenemata sellest kas kasutad päikesekütet või ei.
Imelikult seletati aga paistab toimivat, et mida rohkem tuleb kasutad lisakütet seda kiiremini tasub ennast ära. Ja tegelikult on tegemist ainsa kütteliigiga, mis üldse ennast suudab tasuda sest päikesepaiste eest ei pea maksma või kui kaudselt peab siis olenemata sellest kas kasutad päikesekütet või ei.
-
2korda2
- -
- Postitusi: 1373
- Liitunud: 03 Apr 2006, 13:36
- Asukoht: Tartumaa
- On tänanud: 58 korda
- On tänatud: 63 korda
Päris huvitav. See ajendas mind otsima üles vanu füüsikavalemeid 
Võiks arvata, et süsteemi tuleb sisse vesi temperatuuriga ~8 kraadi (tegelikult pole ma mõõtnud ja see on oletus). Kuivõrd vee erisoojus on 4200J/kg, siis tähendab, et 500 kg vee soojendamiseks 32 kraadi võrra on vaja:
W=32*4200*500=67200000J = 67,2MJ
Wiki ütleb, et 1kWH=3,6MJ, ehk salvestatud soojuseks 67,2/3,6=18,67kWH
Päiksetõusust loojanguni on detsembris ca 6,5 tundi. Siit saame küttesüsteemi võimsuse: 18,67/6,5 ~2,9kW.
Pöördume jälle Wiki poole, kust tooksin välja lõigu:
Kui ma olen kuskil arvutustes vea teinud, andke palun teada - pea 15 aastat on möödunud ajast, kui viimati sai füüsikaklassi pinki nühitud.
Siit minu küsimus Mereäärsele mehele: kui suur on tegelikult päikesepaneelide pind, mis seda sooja vett toodab?
Võiks arvata, et süsteemi tuleb sisse vesi temperatuuriga ~8 kraadi (tegelikult pole ma mõõtnud ja see on oletus). Kuivõrd vee erisoojus on 4200J/kg, siis tähendab, et 500 kg vee soojendamiseks 32 kraadi võrra on vaja:
W=32*4200*500=67200000J = 67,2MJ
Wiki ütleb, et 1kWH=3,6MJ, ehk salvestatud soojuseks 67,2/3,6=18,67kWH
Päiksetõusust loojanguni on detsembris ca 6,5 tundi. Siit saame küttesüsteemi võimsuse: 18,67/6,5 ~2,9kW.
Pöördume jälle Wiki poole, kust tooksin välja lõigu:
Paneme kõrvale viite teisest Wiki artiklist:At solar noon on a clear March or September equinox day, the solar radiation at the equator is about 1000 W/m2. Hence, the "standard" solar radiation (known as the "air mass 1.5 spectrum") has a power density of 1000 watts per square meter. Thus, a 12% efficiency solar cell having 1 m² of surface area in full sunlight at solar noon at the equator during either the March or September equinox will produce approximately 120 watts of peak power.
Ma olen piisavalt laisk ja ei viitsi otsida meie laiuskraadidele vastavaid andmeid aga pakun, et talvistes tingimustes on see tõenäoliselt kordi väiksem number (igasugu täpsustavad viited on teretulnud). Oletame, et see on veerand maksimumist, ehk 30W/m2. Sellisel juhul oleks 3kW võimsuse jaoks vaja 100m2 pinda."roof installable amorphous silicon solar panels capture 8%-14% of the solar energy".
Kui ma olen kuskil arvutustes vea teinud, andke palun teada - pea 15 aastat on möödunud ajast, kui viimati sai füüsikaklassi pinki nühitud.
Siit minu küsimus Mereäärsele mehele: kui suur on tegelikult päikesepaneelide pind, mis seda sooja vett toodab?
-------
"You're working hard, I'm not, and in 100 years, we'll both be dead." - Wally
"You're working hard, I'm not, and in 100 years, we'll both be dead." - Wally
päikese kiirguse arvutamiseks soovitaks sellist tarkvara: http://www.builditsolar.com/Tools/RadOnCol/radoncol.htm
tegemist siis vabavaraga ja võimaldab arvutada päikesekiirgust eri laiuskraadidel.
Sealt saadavat numbrit ei saa küll veel otse teisendada kasulikuks energiaks, sest vastavalt EMHI infole on eestis aasta keskmine pilvisus 70%, lisaks ei püüa paneel kogu energiat vaid 60 - 90% sellest..
Kui keegi viitsiks teha programmijupi, mis emhi kodulehelt koguks kokku info pilvisuse kohta päevade/tundide lõikes mitme aasta jooksul, siis selle põhjal saaks juba täpsemalt arvutada, mis aastaajal kui palju päikeseenergiat mingis piirkonnas on(rannikualadel on pilvisus väiksem näiteks).
tegemist siis vabavaraga ja võimaldab arvutada päikesekiirgust eri laiuskraadidel.
Sealt saadavat numbrit ei saa küll veel otse teisendada kasulikuks energiaks, sest vastavalt EMHI infole on eestis aasta keskmine pilvisus 70%, lisaks ei püüa paneel kogu energiat vaid 60 - 90% sellest..
Kui keegi viitsiks teha programmijupi, mis emhi kodulehelt koguks kokku info pilvisuse kohta päevade/tundide lõikes mitme aasta jooksul, siis selle põhjal saaks juba täpsemalt arvutada, mis aastaajal kui palju päikeseenergiat mingis piirkonnas on(rannikualadel on pilvisus väiksem näiteks).
itipoiss ehitusmaalimas
-
2korda2
- -
- Postitusi: 1373
- Liitunud: 03 Apr 2006, 13:36
- Asukoht: Tartumaa
- On tänanud: 58 korda
- On tänatud: 63 korda
no sel lehel on vastik märkus .NET võimalikust mitte sobivusest.
Mina aga leidsin sellise lehe: http://eosweb.larc.nasa.gov/sse/RETScreen/
Panin sinna sisse:Latitude=59, Longitude=24. Järgmiselt kuvalt valisin "Photovoltaic Project" ja sain päris huvitava rea. Selle järgi langeb detsembris horisontaalsele ruutmeetrile vaid 0,2 kWh/päevas. Kui see nüüd läbi korrutada tüüpilise paneeli efektiivsusega (12%), jääb järele ikka päris köömes hulk. Tõsi, paneelid oleksid enamasti ilmselt mingi nurga all lõuna poole kallutatud ja just talvel annaks see suure efekti.
Mina aga leidsin sellise lehe: http://eosweb.larc.nasa.gov/sse/RETScreen/
Panin sinna sisse:Latitude=59, Longitude=24. Järgmiselt kuvalt valisin "Photovoltaic Project" ja sain päris huvitava rea. Selle järgi langeb detsembris horisontaalsele ruutmeetrile vaid 0,2 kWh/päevas. Kui see nüüd läbi korrutada tüüpilise paneeli efektiivsusega (12%), jääb järele ikka päris köömes hulk. Tõsi, paneelid oleksid enamasti ilmselt mingi nurga all lõuna poole kallutatud ja just talvel annaks see suure efekti.
-------
"You're working hard, I'm not, and in 100 years, we'll both be dead." - Wally
"You're working hard, I'm not, and in 100 years, we'll both be dead." - Wally
Lihtsuses peitub võlu
Olen asja vastu huvi tundnud juba aastaid, lugenud ja mõtisklenud...
Niisiis nüüdseks uusimate vaakumtorudega asi katusel ja testimine käigus.
Juttu langevast päikesekiirgusest saab lugeda kusagilt netist - otsingumootor aitab. Minu mäletamist mööda oli seda 1700-1900 tundi aastas. Viimaste arvutuste kohta võin ainult öelda järgnevat: asjadega üledimensioneerida ei tasu - endal paaril korral vesi keema läinud kui päeva - kaks ära oled ja tarbimine väike.
Aru ainult ei saa eelpool mainitud utoopilistest hindadest.
Kel huvi toksige neti-s sisse "heat pipe vaakumkollektor"
Päikest!
Tanel Talva
5221144
Niisiis nüüdseks uusimate vaakumtorudega asi katusel ja testimine käigus.
Juttu langevast päikesekiirgusest saab lugeda kusagilt netist - otsingumootor aitab. Minu mäletamist mööda oli seda 1700-1900 tundi aastas. Viimaste arvutuste kohta võin ainult öelda järgnevat: asjadega üledimensioneerida ei tasu - endal paaril korral vesi keema läinud kui päeva - kaks ära oled ja tarbimine väike.
Aru ainult ei saa eelpool mainitud utoopilistest hindadest.
Kel huvi toksige neti-s sisse "heat pipe vaakumkollektor"
Päikest!
Tanel Talva
5221144
loe - suhtle - kirjuta www.paikesekyte.ee
-
Külaline
- külaline
to 2korda2
2korda2, skeptilisus on väga hea, ja sinu arvutustel ei ole ka viga midagi, kuigi täpsustesse süvenema ei hakanud. Aga tundub, et suure "ärategemisvajadusega" oled unustanud, millest jutt käib. Sellised inglisekeelsed väljendid nagu: "silicon solar panels" , "solar cell" ja "photovoltaic project" viitavad ilmselgelt PV paneelidele, millel ei ole antud teemasse asja. Palun vaata ülalt järele, millest siin juttu on ja mõtle enne, kui kisama hakkad!
Tänud!
Tänud!