Tselluvill ja aurutõke

[Reevo]

Mõtlesin, et panen ka ühe näite siia heast tselluvilla hingamisest! kui ei ole mingit aurutõket siis juhtub nii nagu juhtus ühel minu kliendil, majal sees savikrohv siis osb, tselluvill ja tuuletõke (isover) ning niiskus liikus nagu naksti seest välja aga seni kuni õues tuli - kraad siis hakkas tuuletõkke taga tselluvill jäätuma, alguses sa ju ei näe midagi sest õues ju külmakraadid aga kui tselluvilla välimine kiht oli juba jäätunud muutus jää omakorda aurutõkkeks ehk kogu niiskus liikus kuni jääni ja siis külmus ning nüüd kui õues tulid + kraadid hakkas kogu maja fassaad sõna otseses mõttes sisse sadama ja öösel jälle kerge miinus ning hommikuks kohutavad purikad seintel ja lagedes, seega unustage see tselluvilla hingamise jutt!!

[fgh]

Sellisel konstruktsioonil peavad ilmselt mingid muud põhjused selleks veeuputuseks olema.

[Reevo]

Põhjus on lihtne enamus toad on kipsi alla ja värvitud (üsna aurutihe) aga paar tuba savikrohviga ja seega liigubki enamus niiskust just sealt kaudu ja jäätub.

[Külaline]

Tere. Kui jätaks emotsiooni ehk "hingamise" kõrvale ja püüaks sellele müstikale füüsikaliste väljenditega jälile jõuda. Midagi siin alginfos ei klapi 1. OSB on tuntav aurutõke 2. Sisemine lateksvärv ei oma praktiliselt mingit aurutõkestust 3. Välimises kihis ainult ISover tuuletõke ?? tekitab küsimuse, et kas nii ongi? , ilma fassaadikatteta? 4. Purikad lagedes ei saa tekkida seinakonstruktsioonist.
Ebapiisava info valguses tundub, et põhjuse otsimiseks tuleb pilgud pöörata hoopis üles.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Reevo]

Osb pole mingi aurutõke ja loomulikult on olemas fassaadikate milleks on puitlaudis.
Purikad laes tähendab, et teine korrus on postide peal ja purikad ripuvad seina alumises kihis ja õues.
Ja need jutud füüsikast unustage kohe ära, sest reaalne elu on see mis on tegelik, kellel on kahtlust siis kirjutagu mulle postkasti ja ma võtan Teid konkreetsetele objektidele kaasa ja näitan mis on päriselt kui jätate tegematta korraliku aurutõkke ja võin viia ka kokku klientidega kes on olnud heausklikud ja maksnud meeletuid summasi hea jutu eest aga ma ei suuda garanteerida Teile head tervislikku olukorda kui kiidate ikka ja jälle minu klientide juuresolekul, et ärge pange aurutõket, niiskus liigub ikka majast välja ja kõik kuivab iseenesest ja midagi ei juhtu, juhtub küll!!! Need kliendid on päriselus püha viha täis, sest jäid uskuma sellist loba.

Tegelikult lõpetage see lollakas füüsika raamatu kirjutamine nõukaaegse reziimi järgi ja tulge maapeale!!!! Elage reaalset elu ja ärge hämage.

[Külaline]

Osb pole mingi aurutõke ja loomulikult on olemas fassaadikate milleks on puitlaudis.

Tee palun endale esiteks elementaarne selgeks, OSB on väga hea aurutõke. Seda kinnitab ka eesti teised, kolmandad... passiivmajad, mis kohe valmivad. Ja passiivmaja normid on… mitte lihtsad. Ja seal kaitseb auru OSB.

[Külaline]

Tere. JA ei mingit täiendavat informatsiooni, mille alusel saaks keegi seda anomaaliat lahti mõtetsada (muide ikka füüsika baasil). Vastupidi, olukord läks veel kirjumaks: "teine korrus on postide peal", "purikad ripuvad seina alumises kihis ja õues". Aga kuna reaalne elu mõne inimese väitel on füüsikaväline, siis ega ei viitsi selle anomaaliaga aega raisata. Kahju ainult nendest klientidest, kes maksavad füüsikavälistele teadjameestele meeletuid summasid, et teada saada tselluvilla "mittehingavusest". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Pakun, et sein on lihtsalt hõredalt tehtud, vahed ja äravajumised sees ja ventilatsioon puudub

[Reevo]

Osb pole mingi aurutõke ja loomulikult on olemas fassaadikate milleks on puitlaudis.

Tee palun endale esiteks elementaarne selgeks, OSB on väga hea aurutõke. Seda kinnitab ka eesti teised, kolmandad... passiivmajad, mis kohe valmivad. Ja passiivmaja normid on… mitte lihtsad. Ja seal kaitseb auru OSB.

Tere. No olen ise läbinud rahvusvahelise Passiivmaja kooli ja tean täpselt kuidas neid maju kiletatakse ja teibitakse, et kõik oleks korras ning kuidas nad teeva nii üle kui ka alarõhu teste, et olla kindlad maja õhutiheduses ja ei tee seal keegi lihtsalt OSB-st maju.

[Reevo]

Tere. JA ei mingit täiendavat informatsiooni, mille alusel saaks keegi seda anomaaliat lahti mõtetsada (muide ikka füüsika baasil). Vastupidi, olukord läks veel kirjumaks: "teine korrus on postide peal", "purikad ripuvad seina alumises kihis ja õues". Aga kuna reaalne elu mõne inimese väitel on füüsikaväline, siis ega ei viitsi selle anomaaliaga aega raisata. Kahju ainult nendest klientidest, kes maksavad füüsikavälistele teadjameestele meeletuid summasid, et teada saada tselluvilla "mittehingavusest". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere. seda me teame, et tselluvill hingab, köhib ja aevastab ka, selles pole ju kahtlust! Ja kindel on ka see , et tselluvillast saab ehitada väga hea maja mis peab korralikult sooja aga kahjuks ehitajad seda ei tee, mina võiks ju loomulikult õnnetantsu tantsida kui majad on nässu keeratud, sest siis saan ju tulla mina asju parandama ja raha teenima aga lihtsalt on väga kahju vaadata kuidas inimesed raha tuulde loobivad, selle asemel, e kohe asjad korralikult teha. JA FÜÜSIKALISTES SEADUSTES MA KOHE KINDLASTI EI KAHTLE!!!

[fgh]

Seda fenomeni võib selgitada ehitusaegse niiskusega. .Savikrohviga lapatakse tonnide viisi vett seina. Samuti betooni ja muud krohvi tööd.
Samas kui seina konstruktsioon on osb ja savikrohv, vill ja tuuletõke ilma takistavate kihtideta väljas, siis sein peab toimima igal juhul.

Ainuke loogiline järeldus on aurutihedam kiht välisseinas või õhu liikumine otse soojustusse. Näiteks seina ja katuse ühendus on sisuliselt lahti vms.

[Külaline]

tervitused!
pole ka sellest aurutõkkepaberivärgist kõige selgemini siiski aru saanud. päris numbrilistest näitajatest ka võõras. aga kuna küsija suu pihta ei lööda, siis huvipärast küsiks arvamusi...

vanemal majal,kui on lamekatus: eterniit,tõrvapapp, täislaudis ja laetala. oleks olemas mõningad materjalid ja seepärast uurikski sellise lahenduse kohta antud kohas. Kui taladevahele panna kümnene peno ja sellele lisaks kümnene vill, siis peaks taladega soojustus seestpoolt tasa olema....kui sinna panna nüüd see aurutõkkepaber ja siis tuleks laudis?
kas laudis võib olla mõnes kohas kohe vastu aurutõkkepaberit, kuhu juhtmeid vahele ja karkasi muidu poleks juurde vaja? vb siinolijatele loll küsimus aga siiski...kas selline variant üldse toimiks? või kui mitte, sis mis tuleks teisiti teha. tänud ette!
üks_huviline

Mul hetkel samas olukorras klient aga uusehitusega ja ta paigaldas villa ning ülima hoole ja armastusega aurutõkke kile ja teipis väga hoolega aga tulemuseks oli kilepeal lainetav vesi..miks sest ta paigaldas aurutõkke igale toale ning kogu aur liikus läbi fiboseinte ikkagi katuslakke. Seega kui ei paigalda enne vaheseinu aurutõket siis on võimatu saavutada aurutõket vaid lihtsalt kulutate raha.

Järelikult pole villa peal õhku läbilaskev tuuletõke vaid arvatavasti OSB,mis küll õhku läbi ei lase ja toimib peaaegu jälle aurutõkkena.Kui maja ehitusjärgus,siis niiskus loomulikult suurem kui sees elades,aga et vaheseina pidi aur üles jookseb,see absurd.Põhjus OSB-is ja temperatuuride erinevuses.OSB külm ja kui majal küte järel siis vill pole 100 prossa soojapidav.Kus külm ja soe kokku saavad ,seal kondenss,mis su kliendi kile peal lainetab.

[Reevo]

tervitused!
pole ka sellest aurutõkkepaberivärgist kõige selgemini siiski aru saanud. päris numbrilistest näitajatest ka võõras. aga kuna küsija suu pihta ei lööda, siis huvipärast küsiks arvamusi...

vanemal majal,kui on lamekatus: eterniit,tõrvapapp, täislaudis ja laetala. oleks olemas mõningad materjalid ja seepärast uurikski sellise lahenduse kohta antud kohas. Kui taladevahele panna kümnene peno ja sellele lisaks kümnene vill, siis peaks taladega soojustus seestpoolt tasa olema....kui sinna panna nüüd see aurutõkkepaber ja siis tuleks laudis?
kas laudis võib olla mõnes kohas kohe vastu aurutõkkepaberit, kuhu juhtmeid vahele ja karkasi muidu poleks juurde vaja? vb siinolijatele loll küsimus aga siiski...kas selline variant üldse toimiks? või kui mitte, sis mis tuleks teisiti teha. tänud ette!
üks_huviline

Mul hetkel samas olukorras klient aga uusehitusega ja ta paigaldas villa ning ülima hoole ja armastusega aurutõkke kile ja teipis väga hoolega aga tulemuseks oli kilepeal lainetav vesi..miks sest ta paigaldas aurutõkke igale toale ning kogu aur liikus läbi fiboseinte ikkagi katuslakke. Seega kui ei paigalda enne vaheseinu aurutõket siis on võimatu saavutada aurutõket vaid lihtsalt kulutate raha.

Järelikult pole villa peal õhku läbilaskev tuuletõke vaid arvatavasti OSB,mis küll õhku läbi ei lase ja toimib peaaegu jälle aurutõkkena.Kui maja ehitusjärgus,siis niiskus loomulikult suurem kui sees elades,aga et vaheseina pidi aur üles jookseb,see absurd.Põhjus OSB-is ja temperatuuride erinevuses.OSB külm ja kui majal küte järel siis vill pole 100 prossa soojapidav.Kus külm ja soe kokku saavad ,seal kondenss,mis su kliendi kile peal lainetab.

Vastab tõele, et kliendil oli kohe villa peal OSB mis pealt kaetud sbs-ga aga kahjuks vastab tõele ka see, et fibo vaheseinad toimivad meeletu niiskuse edasikandjatena, kuna kliendil olid vaheuksed paigaldamata ja uste paled ning silluste alused krohvimata, oleks need olnud samuti krohvitud oleks tõenäoliselt suurem jama ära jäänud. Kohal käisid ka mitmed spetsialistid kes kõik ühest suust väitsid, et vaheseinad ongi asja kurja juur, kust pääses niiskus vahelakke.
Kindlasti oleks võinud olla ka villa peal niiskust läbilaskev tuuletõke ning selle ja osb vahel tuulutusvahe.

[Reevo]

Seda fenomeni võib selgitada ehitusaegse niiskusega. .Savikrohviga lapatakse tonnide viisi vett seina. Samuti betooni ja muud krohvi tööd.
Samas kui seina konstruktsioon on osb ja savikrohv, vill ja tuuletõke ilma takistavate kihtideta väljas, siis sein peab toimima igal juhul.

Ainuke loogiline järeldus on aurutihedam kiht välisseinas või õhu liikumine otse soojustusse. Näiteks seina ja katuse ühendus on sisuliselt lahti vms.

Ei sein oli iseenesest täitsa vinksvonks ja väline tuuletõke see roheline viisnurga oma mis peaks kenasti niiskust läbi laskma aga kui õues on - kraad ja toas meeletu soojus, suurematsorti ülerõhuga siis lihtsalt külmus niiskus villa sisse ja soojade ilmade saabumisel hakkas sulama.

[rokikas]

.
Ja need jutud füüsikast unustage kohe ära, sest reaalne elu on see mis on tegelik....
Tegelikult lõpetage see lollakas füüsika raamatu kirjutamine nõukaaegse reziimi järgi ja tulge maapeale!!!! Elage reaalset elu ja ärge hämage.

Vastab tõele, et kliendil oli kohe villa peal OSB mis pealt kaetud sbs-ga aga kahjuks vastab tõele ka see, et fibo vaheseinad toimivad meeletu niiskuse edasikandjatena, kuna kliendil olid vaheuksed paigaldamata ja uste paled ning silluste alused krohvimata, oleks need olnud samuti krohvitud oleks tõenäoliselt suurem jama ära jäänud. Kohal käisid ka mitmed spetsialistid kes kõik ühest suust väitsid, et vaheseinad ongi asja kurja juur, kust pääses niiskus vahelakke.
Kindlasti oleks võinud olla ka villa peal niiskust läbilaskev tuuletõke ning selle ja osb vahel tuulutusvahe.

Mitte "oleks võinud" vaid "oleks pidanud"!

Ei sein oli iseenesest täitsa vinksvonks ja väline tuuletõke see roheline viisnurga oma mis peaks kenasti niiskust läbi laskma aga kui õues on - kraad ja toas meeletu soojus, suurematsorti ülerõhuga siis lihtsalt külmus niiskus villa sisse ja soojade ilmade saabumisel hakkas sulama.

Miks suuremat sorti ülerõhk ja kas õhutõket (rääkimata aurutõkkest) seal ei ole?

[Imelik]

Õige tihti aetakse segamine õhurõhk ja veeauru osarõhk.
Mind huvitab hoopis- kuidas saadakse spetsialistiks, keda konstruktsioon (ja füüsikalised protsessid selles) ei huvita aga teatud materjali põhjal tehakse üldistav järeldus (nn. praktika ütleb)?

[Reevo]

Ülerõhu all mõtlesin seda, et tuba on seal ikka väga soe ja mida soojem tuba seda suurem on sooja õhu pressimine konstruktsiooni ja seda rohkem läheb ka toas olevat niiskust seina. Võtsime nüüd ka selle seina lahti mis seal oli tehtud ja tulemus päris hirmus, enamuse kohtades oli tselluvill vajunud kokku pea 10cm jägu ja sealt ka see niiskus liikus tuuletõkkeni ja jooksis sulamise ajal mööda tuuletõket alla ja samuti oli enamus tselluvillast korralikult märgunud (villa seinas oli 35-40cm)
Niiskus oli lausa nii huvitavalt liikunud, et kohad kuhu oli paigaldatud savikrohv oli tselluvill punakaks määrdunud, kogu 35cm paksuselt kuni tuuletõkkeni välja.
Tselluvilla jaoks oli tehtud üsna tihedalt risti-rästi sõrestik, et vähendada vajumise ohtu aga sellest ei piisanud (sõrestik ca 60*60 sammuga)

[keemik]

Aiai, kas oleks võimalik pilte ka jagada, just vajumisest. Saan aru, et see niiskumise probleem ei ole villa enda mure vaid see, et ohtralt on savikrohvi seina visatud ja õhutõket pole järjepidavalt toa pool enne tselluvilla olnud?

[Imelik]

...sooja õhu pressimine konstruktsiooni.... ja seda rohkem läheb ka toas olevat niiskust seina.

Välispiirded ehitatakse õhutihedad, muidu toimub õhu konvektiivne liikumine.
Koos sellega tõesti liigub ka niiskus (paraku ka soojus). Antud tingimustel toimub tõesti kondenseerumine tuuletõkkekihis. Tegemist puhtalt ehituspraagiga.

Niiskus oli lausa nii huvitavalt liikunud, et kohad kuhu oli paigaldatud savikrohv oli tselluvill punakaks määrdunud, kogu 35cm paksuselt kuni tuuletõkkeni välja.

Siin kahtlustan vee,kapillaarset liikumist savikrohvist
(sest aurustumise ja kondensatsiooniga ei tohiks sellisel määral savitolmu kaasneda). Eks targemad täpsustavad.
Siit aga järeldus, et ükski soojustus ei ole konstruktsioonivigade ega äärmuslike olukordade suhtes "lollikindel".
Muuseas- millisel kujul see tselluvill seal seinas asetses?

[Külaline]

Siin kahtlustan vee,kapillaarset liikumist savikrohvist
(sest aurustumise ja kondensatsiooniga ei tohiks sellisel määral savitolmu kaasneda). Eks targemad täpsustavad.
Siit aga järeldus, et ükski soojustus ei ole konstruktsioonivigade ega äärmuslike olukordade suhtes "lollikindel".
Muuseas- millisel kujul see tselluvill seal seinas asetses?

Ei ole tark vee aurustumise ja kondensatsiooniga seotud teemades, aga teades savikrohvi paigaldusel kasutatava vee koguseid nii väiksel pindalal ja ajaühiku jooksul, siis selles kapillaarses liikumises peavad sinu kahtlustused paika. Vist, ei tea ise ka täpselt, sest olen ka vee kapillaarse liikumise dünaamika teadmisetelt tume junn.

Urmas

[Reevo]

Pilt 1

[Reevo]

Pilt 2

[Imelik]

Selliseid pilte teemadesse oleks rohkem vaja. Tänud veelkord Reevole.
Toonitan, et ma olen diletant ja mul puudub igasugune pädevus olukorda hinnata ....
... aga näen ühte mõttetut konstruktsiooni.
Vertikaalpindadel ei saa kasutada materjale,millel on omadus kokkuvajuda. Ehk ei aita ei märgpaigaldus, kuivpuiste ega ka sektoriteks jagamine (antud juhul isegi halvendas olukorda).
Horisontaalpindadel (millel on lisamise võimalus) aga küll.
Võib-olla hr. A.Piirfeld oskab öelda- kas oleks aidanud ....

... kasutamine? Muidugi peale selle, et konstruktsioon oleks ehitatud ka õhutihe.

[Külaline]

Tere. Ei tea materjalide kokkuvajumistest eriti palju, aga oletan, et antud kontekstis on vajumine märgumisega seotud. Miks aga märgub ei ole nii lihtne vastata. Küsijal on oma kinnisidee (ja vastus juba ette teada) tselluvilla mittehingavusest ning muid versioone ei taha kuuldagi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Reevo]

Aga olgem ausad tselluvill on ja jääb pööningute ja vahelagede soojustuseks, mitte aga vertikaalsetele pindadele!
Või on keegi meistrimees, kes suudab tagada tselluvilla mitte vajumise seinas? ei usu, et on