LED ja veksel-- huvitav effekt

[juhe2]

Veksliga lülitatavas lambis ilmnes huvitav efekt. Asendasin hõõglambi LEDiga ja peale seda jääb LED väljalülitatud olekus õrnalt helendama. Vekslid on omavahel ühendatud ca 10m kaabliga. Kõige tõenäolisem tundub, et et nende soonte-vahelisest mahtuvuslikust sidestusest piisab LEDi õrnalt helendama panemiseks.
Kaasa pole rahul-- raiskame elektrit. Aga sama peaks olema ka hõõglambiga. Lihtsalt vool pole siis piisav helenduse tekkimiseks.

[A.S.]

Kaasal on õigus, raiskama peab nii, et seda näha poleks. Näiteks tavaliselt lülitad teleri ju puldist välja ja polegi näha, et teler endiselt elektrit tarvitab. LED-iga paralleelselt paned kondensaatori, elekter lähebki soojuseks nii, et näha pole. Kõik osapooled on rahul, EE kaasaarvatud.

[dumbuser]

Täpselt sama on nende elektriliinide ja moblamastidega. Kui elektriliin on maa sees siis ei juhtu midagi, kui õhus kõlgub siis on aga kohe pikem hala, et kadunud põllusaak ja kohe-kohe saabuv surm je veel igasugu muud hädad.

[madis64]

LED-iga paralleelselt paned kondensaatori, elekter lähebki soojuseks nii, et näha pole. Kõik osapooled on rahul, EE kaasaarvatud.

Kui suure mahtuvusega peaks see kondensaator olema?

Mul hakkas veksli taha ühendatud leed väljalülitatud olekus heledaid sähvatusi tegema.

[A.S.]

Kui suure mahtuvusega peaks see kondensaator olema?

No vot, et teagi. Oleneb LED-ist, selle toitest ja lekkevoolu suurusest.
Mul hakkas kunagi neoonlambikesega lüliti järel säästulamp vilksatama, piisas paarist suvalisest (raadio)häirete eemaldamise kondensaatorist (nagu need tööriistade ja milleiganes seest leida võib), üks jäi veidi väheks.
 

[Külaline]

Meil on köögi laes vekseliga 8 halogeeni juba paar aastat tagasi LED-de vastu vahetatud, aga sellist efekti millegipärast pole tähendanud. Kas peaksin muret tundma?

Urmas

[pimeroolis]

Ei pea muret tundma sul sattusid asjad õiges järjekorras olema. Kuna nendel LED idel sabas igatsugu erinevaid käiviteid. Prooviks konkreetsel vekslil samatüüpisi, noh sama valmistaja ühesuguseid lampe. Ja kui mingi helendus tekib, võiks alguseks näiteks vahetada ühe lambi pesas toitejuhtmed omavahel. Ja kui asi ei muutu, siis järgmisena vahetaks veksli toite otsad omavahel. Kui on kasutusel need signaallambiga lülitid, siis peaks arvestama, et nendes kasutusel olevad lambid on ka kas ledid või gaaslahendus, esimene olemuselt diood, teine aga juhib mingil määral voolu ise seejuures helendades. Et needki võiks proovida lahti ühendada kui probleemid ei kao.

[Juhe2]

>>> LED-iga paralleelselt paned kondensaatori, elekter lähebki soojuseks nii, et näha pole. Kõik osapooled on rahul, EE kaasaarvatud.
EE-l sellest rõõmu ei ole. Kondeka korral reaktiivenergia suureneb, aktiivenergia tarbimine väheneb (väljalülitatud asendis).
Kui põhjuseks tõesti veksli juhtme parasiitmahtuvus, siis sõltub ainult juhtme pikkusest ja toitebloki konstruktsioonist.

[madis64]

Kui põhjuseks tõesti veksli juhtme parasiitmahtuvus ...

Huvitav, kumb on suurem "süüdlane", kas lülitissemineva kaabli induktiivsus või parasiitmahtuvus

[Juhe2]

Induktiivsus saab tekkida ainult vooluga juhtmes. Lahutatud vekslitega juhtmes voolu ei ole.

[Juhe2]

http://www.marcspages.co.uk/pq/3382.htm
Siin ka selgitust kirjutatud. Veider ainult, miks soovitas lahenduseks takistit, mitte kondekat.

[Küülaline]

Lahutatud vekslitega juhtmes voolu ei ole.

Kuidas see leed siis põleb, kui voolu ei ole?

[madis64]

Induktiivsus saab tekkida ainult vooluga juhtmes. Lahutatud vekslitega juhtmes voolu ei ole.

Et milline vool siis raadiosaatja või vastuvõtja antennist vanadel häädel aegadel läbi voolas - tavaliselt oli neil ju juhe ainult ühe otsa küljes

[Küülaline]

Nii saatja, kui vastuvõtjad olid maandatud.

[pimeroolis]

Induktiivsus saab tekkida ainult vooluga juhtmes. Lahutatud vekslitega juhtmes voolu ei ole.

Alati on ju ühes juhtmes vool kui veksel lahendatud niikui kooliõpiku järgi ehk lamp neutraali poolel. Selle lingi http://www.marcspages.co.uk/pq/3382.htm juures räägitakse ju gaaslahenduslambist. Vähemalt skeemitähise järgi. Nendes 220V kannatavates LED lampides ilmselt need käivitid lahendatud dioodide vastupidise ühendamisega...või mõni induktiivpoolidega käivitus teema? Noh nende sisse päris ei näe. Aga kui prooviks nüüd tuua faas teisele poole noh reeglite järgi vastupidi ehk siis see vekslikaablite osa jääb neutraali poolele. Sel juhul ei peaks võimalikku induktsiooni tekkima. Kui nüüd lambis endas oletatavasti dioodid vastupidi ühendatud siis vooluahelas see lamp suletud ahelat ei tekita. Noh mõjub katkestusena piltlikult. Küll aga tunnistab LED väiksemagi voolu ja hakkab helendama.

[Juhe2]

Induktsiooni puhul on vool ennem ühes juhtmes ja see tekitab voolu teises induktiivselt sidestatud kontuuris. Antud näites seda "esimest" voolu ei ole. Lisaks on nõrga induktiivse sidestuse korral "teisene" vool "esmasest" sadu kordi nõrgem, antud juhul on kogu vooluahelas max vool mikroamprites. See ei tekita mingit induktiivset sidestust.
Näites on küll gaaslahenduslamp, aga elektroonilise süütamisega (säästulamp). Selles olev toiteblokk on oma loomult päris sarnane LEDi omaga. Mõlemad peavad tekitama konstantse voolu. (väljund-pinged erinevad).
Muide proovisin huvipärast, kui veksli lüliti vajutada "poole-peale", nii et ei ole ühendatud kummagi "haruga", siis kustub LED ära.

[pimeroolis]

Mnjah. Ikkagi see induktsiion või siis miskine kaabli isolatsiooni leke olemas. Kas sa lambipesast oled mõõtnud väljalülitatud asendis miskise tundlikuma mõõduriistaga. LED selline paganama tundlik asi. Tegelt see raiskamise teema muidugi selline rohkem visuaalne, pigem toimib see lamp väljalülitatud asendis indikaatorina, mis voolumõõtjat ei liiguta. Sama moodi helendavad ju näiteks lülitites olevad nn pimeduse valgused. Ja mõningad elektriku tööriistad. Aga kui selline asi magamistoas, siis võib olla muidugi häiriv.
Noh ega sul midagi kaotada ei ole. Proovi lambi pesa või toite poolel otsad ringi tõsta näiteks, või siis proovi mõne teise valmistaja lampi kasutada. Kui lamp süttib mingi viivega, siis ilmselt mingi induktiivkäiviti, kui kohe siis lihtsalt dioodid vastupidi ühendatud. Päris gaaslahendusega LEDi võrrelda ei saa. Üks olemuselt diood ja teine juhib voolu mõlemas suunas teatud pinge olemas olul ja vajab süttimiseks impulssi. Endal ka majas mitu vekslit ja üks 4 lülititiga süsteem, mille lahendasin küll nn pulsariga. Mis on üks lahendustest, siin tegemist jälle suurema süsteemi muutusega ja lisaks tuleb veel kuskil klõpsatav lüliti. Ühel vekslil tekkis ka helendus aga teise tootja lambiga kadus ära. Takistite või kondekatega mängimine võib tulemust isegi anda aga peab teadma, mis käivitiga lambis tegemist on. Ja on visuaalse peitmisega tegemist. Võib ju dioodidegagi LEDi mõtted segamini ajada aga 1 diood tekitab poolperiood alaldi ehk pesani jõuab miskine 110V aint ja lambi valgustugevus väheneb. Eeldab vähemalt 2-te vastaklülituses dioodi. Siin jällegi tuleb mängu see milline käiviti selle LEDil on. Noh võib pikkapeale keeruliseks minna. Eks selle tehisvalgusega on mõningaseid harjumismuresid. Ja tulevik näitab ilmselt ka mis moodi see inimesele mõjub. See energiaraiskamise, kokkuhoiu teema üsna suhteline. Nende tehisvalguse lampide valmistamise, hävitamise peale kulub ilmselt see energia, mis nende kasutamine kokku hoiab. Nii et jõuame miskise elementaarse kooli füüsika seaduseni + üleliigsed silmaarsti käigud. Häh lõpp läks vähe teemast...

[madis64]

Nii saatja, kui vastuvõtjad olid maandatud.

Vaevalt nüüd antennide mõlemad otsad maandatud olid.

[madis64]

Induktsiooni puhul on vool ennem ühes juhtmes ja see tekitab voolu teises induktiivselt sidestatud kontuuris

Milline "vool" on raadiosaatja külge antenniks ühe otsaga ühendatavas traadijupis?

[Küülaline]

Vaevalt nüüd antennide mõlemad otsad maandatud olid.

Raadiosaatja ja vastuvõtja põhiline osa on võnkering, st. paralleelselt pool ja kondensaator. Selle ühes otsas on antenn, ja teine on maandatud. Vooluring ongi saatja antennist vastuvõtja antenni ja läbi maa tagasi saatjasse.

[madis64]

Vaevalt nüüd antennide mõlemad otsad maandatud olid.

Raadiosaatja ja vastuvõtja põhiline osa on võnkering, st. paralleelselt pool ja kondensaator. Selle ühes otsas on antenn, ja teine on maandatud.

Täiesti õige, saatja antennitraat on kruvitud-joodetud üht otsa pidi väljundvõnkeringi klemmi külge ja saadab välja elektromagnetlaineid meie kõigi hüvanguks, ilma et selles traadijupis (mitte võnkeringi ahelas) mingit mõõdetavat voolu eriti tuvastada õnnestuks.

Samuti käitub kiirgava antennina (võnkeringina võib ju käsitleda alajaamatrafo sekundaarmähist) harutoosist veksellüliti poole siirduv faasisoon, mille vooluahela veksel küll katkestada võib, kuid millest väljuvad elektromagnetlained (tegemist ju vahelduvpingega) edukalt neelduvad lülitist lambi poole tagasiminevas juhtmesoones indutseerides seal vahelduvpinge. Kuna leedi toiteallika sisetakistus on ilmselt suur, siis ka nõrk elektriväli võib tõsta pinge kõrgeks ja panna viimase helendama või sähvima.

Või on mul kuskil loogikaviga sees

[72px]

Minul sama asi ilma vekslita. Vanad hõõglambid said vahetatud LED-ide vastu ja kui on väljalülitatud siis jäävad hõõguma.

[Juhe2]

>>>Minul sama asi ilma vekslita.
Pakuks, et sul on lüliti ja lamp "täht-ühenduses". Kui harukarbist lülitini on piisavalt pikk juhe, siis tekib seal ka mahtuvuslik sidestus, millest piisab LEDi väikeseks helendamiseks.

[Külaline]

Induktiivsus saab tekkida ainult vooluga juhtmes. Lahutatud vekslitega juhtmes voolu ei ole.

- teeks ka füüsika õpetaja sellise avalduse peale, rääkimata elektrotehnika õppejõust. Elektrostaatiline induktsioon peaks enne elektrotehnika rakendusliku osa juurde jõudmist selge olema..... arvan ma.

Imelik.

[officer]

... mina oma harimatuse taustal ühendaks 2 MOhmi'se takisti LED'iga paraleelselt ja valimistaks sellega rõõmu EE'le aastas 0,....Wh lisatarbimise puhul (või kui tõesti see küsimus postitaja naist häirib, vahetaks naise välja)