Milline puidukatel on parim

[arep]

Tänud. Mis arvate Attackist (lamda anduriga) ja Dakonist?

[Külaline]

Tere!

Molle kasutamise kogemust on kuskil 15 aastat juba. Nõukogude aegse soojustusega 250 m2 küttepinna kütab2x1m3 akupaakidega ilusti ära. Sama katel ka isal ja ta kütab veelgi kehvema soojustusega 280m2 küttepinnaga maja ja kuskil 600l akupaagiga.

Terakateldest on Molle kindlasti üks parimatest, sest keraamiline sisu tagab väga pika tööea. Isal on katel juba pea 15 aastat olnud ja kuskil 5 a tagasi sai keraamika välja vahetatud ja sisu kontroll näitas, et katel kestab veel vähemalt sama kaua. Keraamika kaitseb väga hästi katla metall-osi.

Endal on 3 aastat katel töös olnud ja ei saa midagi halba öelda. Ühe laadimisega olen saanud 6 h kätte aga see eeldab ka eelnevalt pikemat katsetamist, milline seadistus regulaatoril (primaar ja sekundaarõhu) oleks optimaalne, et niisama ei tahmaks ja et liiga teravalt ka ei põleks.

Mollet on ka kerge puhastada ning komplektis on kaasas ka puhastusvahendid.

Küttelaadimine ülevalt on minu silmis kinlasti pluss - mugav kõrgus ja suur kolde maht. Et suits ruumi ei tule laadimise ajal, tuleb avada eraldi klapp, mis teeb suitsugaaside käigu lühikeseks ning tõmbab suitu korstnasse ning samal ajal on võimalik kiiresti kolle täita uuesti. Pärast täitmist muidugi ei tohi unustada klappi sulgeda, sest muidu läheb kogu soe ära korstnasse.

Kui kõik seadistused on ära proovitud ja katsetatud, siis ESBE regulaatoriga on võimalik ilusti 6h tsükkel kätte saada ja ei pea muretsema, et kütteveetemp tõuseks liiga suureks, sest regulaator hoiab ilusti etteantud temperatuuri

Malmkatelde kohta ütleks niipalju, et nad küll kestavad aga näiteks siin 90ndatel ostetud malmkateldel puudub võimalus paigaldada näiteks esbe regulaator, mis on ohutuse kui küttekulu mõttes päris oluline. Küll aga tänapäevastel malmkateldel on sellele juba mõeldud ja kindlasti oleks malmkatel ka hea variant. Soovitan kindlasti mõelda malmkatla vahetusele, kui tegemist on venama malmkatlaga, sest ta võib veel 20 aastat kesta, kuid see vaev ja kulu ei tasu kindlati ära võrreldes uue teraskatla või malmkatlaga.

Puidukatla valikul on minu arust üks tähtsaim faktor kinlasti kolde maht, sest sellest sõltub väga palju ka see, kui palju pead katlaruumi vahet jooksma. Molle puhul olen katsetanud, et peale süütamist käin kuskil 0,5 h pärast kontrollimas, et kas toimib ning pärast seda kuskil 2h pärast.

[Külaline]

Esimene aasta kasutusel viessmann vitoligno 100-s. proovitud ka niiskema puuga (25-27%). Kuna sellel katlal saab mõlamaid siibreid kogu aeg muuta, siis ei ole ka niiskem puu probleemiks. tuleb ainult primaarõhu siiber täiesti lahti teha. Pürolüüsi siis muidugi ei teki. Puhastamiseks pole vaja alla ega taha pugeda, ülevalt luuk lahti, harjaga torud puhtaks, tuhk kukub alla tuhavanni. Uuel varjandil veel alumine põlemiskanal asendatud metallrestiga, kuhu saab panna tavalised õhukesed samottkivid (natuke relakaga lõigata). Hind muidugi natuke kallim.

[arep]

Tänud asjalike ülevaadete eest. Palju see vitoligno 100s 30 maksab?
Tegin ka väikese võrdlustabeli.

katelde võrdlus.png (52.13 KiB) Vaadatud 4606 korda

[Külaline]

Tere!

Endal on 3 aastat katel töös olnud ja ei saa midagi halba öelda. Ühe laadimisega olen saanud 6 h kätte aga see eeldab ka eelnevalt pikemat katsetamist, milline seadistus regulaatoril (primaar ja sekundaarõhu) oleks optimaalne, et niisama ei tahmaks ja et liiga teravalt ka ei põleks.

Kui kõik seadistused on ära proovitud ja katsetatud, siis ESBE regulaatoriga on võimalik ilusti 6h tsükkel kätte saada ja ei pea muretsema, et kütteveetemp tõuseks liiga suureks, sest regulaator hoiab ilusti etteantud temperatuuri


Puidukatla valikul on minu arust üks tähtsaim faktor kinlasti kolde maht, sest sellest sõltub väga palju ka see, kui palju pead katlaruumi vahet jooksma. Molle puhul olen katsetanud, et peale süütamist käin kuskil 0,5 h pärast kontrollimas, et kas toimib ning pärast seda kuskil 2h pärast.

Kuidagi ei saa pihta milleks on vaja 30kg puid põletada 6 tundi? Kas süsteemi enda maht on nii suur, et kütad otse radikaid?
Milline ja millest on katla korsten?

taastaja

[lambda]

Lambda anduriga on ka veel firma Kostrzewa kombikatel:
http://www.kostrzewa.com.pl/en/zalety-k ... 3.html#tof
http://www.akromex.com/eshop/et/pelletk ... pelle.html
http://www.cerbos.ee/et/katlad-keskkutt ... 25-kw.html
mis väidetavalt säästab kütust.

[arep]

Tundub jah, et lambda andur on päris kasulik lisa... autodel ju ka sumpsis.

[Külaline]

40 KW Vitoligno 100-s sinna 2,5 tuhande kanti jääb. Mis veel meeldib on uksesilm põlemiskambris. Kui oled 3 kuud kütnud, siis oskad juba leegi kuju ja värvuse järgi hinnata, kui palju on kütust järel. Veel on huvitav, et Viessmann on poole raskem ( 8mm raud). Neid vist pole eestis palju müüdud, vähemalt Eesti foorumitest ma nende kohta pole midagi asjalikku leidnud.

[komsomol]

Kasutusel aastast 1998 molle eelkäia (oranži värvi) kütan turba briketiga 240m2. Rahaline kulu sõltuvalt aastast 200-400€. Olen kunagi tehtud valikuga väga rahul, katla juures käin öö-päevas 2-3 korda (õhtul kui tule kattlasse teen, hommikul vaatan üle enne tööle minekut ja õhtul panen kinni ja niimoodi 1-2 korda nädalas.

[huvitab]

Kasutusel aastast 1998 molle eelkäia (oranži värvi) kütan turba briketiga 240m2. Rahaline kulu sõltuvalt aastast 200-400€. Olen kunagi tehtud valikuga väga rahul, katla juures käin öö-päevas 2-3 korda (õhtul kui tule kattlasse teen, hommikul vaatan üle enne tööle minekut ja õhtul panen kinni ja niimoodi 1-2 korda nädalas.

Andestust,aga ei saa aru,kas kütad ülepäeva,või mismoodi seda kirjeldatud tegevust mõista,mida sealhommikul üle on vaadata,enne,kui õhtul kinni paned,kuidagi pikavõitu tunduvad need ajavahed olema? On siis akupaak abiks,ehk selgitad veidi täpsemalt?

[arep]

Kui palju turbabriketti koguseliselt aastas kulub?

[komsomol]

Akupaak 3000L. Õhtul kui katla käima olen ajanud siis hommikul vaatan üle reguleerin natuke sekundar- ja primar õhku õigemini sekundar õhu keeran kinni sest leek on hommikuks minimaalne ja helesinine. Kütan nädalas kõva külmaga 2 korda näiteks selle aasta jaanuaris, praeguste ilmadega kui õues 0 siis tuleb teha tuld viienda või kuuenda päeva õtul arvestades katla sulgemisest. Turbabriketti kulub 2-4 aluse täit (950kg alus ja kattlasse mahub korraga 7 pakki)

[arep]

Kas tuhka tekib palju ja mis sellega peale hakkad?

[komsomol]

Iga kütmise järel on tuhakast katlas ääreni täis, tuha olen laotanud põllule.

[arep]

Kas kellelgi on kogemust sellise katlaga Vigas 25 või 40?

[osakond]

Ise kasutan Atmose puugaasi katelt(sinine)
Olen sellega väga rahul. Ei ole üle kütmise ohtu ja seade on hästi võimas. Hea ventilaator-automaatika. Ühe ahjutäiega saan kaks m3 akupaagi 20 pealt 80 kraadini.
Puud peavad jah kuivad olema.

[Antiatmos]

Ise kasutan Atmose puugaasi katelt(sinine)
Olen sellega väga rahul. Ei ole üle kütmise ohtu ja seade on hästi võimas. Hea ventilaator-automaatika. Ühe ahjutäiega saan kaks m3 akupaagi 20 pealt 80 kraadini.
Puud peavad jah kuivad olema.

Mina ei kiida atmost. Tossab ja suitseb mis hirmus. Juba algusest peale on nii olnud. dc32s mark, kah sinine, aga ilmselt pole värvis põhjus.

[Külaline]

Võib-olla mõni lihtsalt ei oska ühe ahjutäiega 2 kanti soojaks saada!

[Antiatmos]

Võib-olla mõni lihtsalt ei oska ühe ahjutäiega 2 kanti soojaks saada!

2000l vee temp tõstmiseks 60 kraadi on vaja 140 Kwh.
Selleks on vaja puid 35kg. Kui sellesse katlasse mahub korraga naapalju puid, siis on see võimalik.
Näiteks Atmos dc32s kui peaks töötama algusest lõpuni nimivõimsusel 32kw, siis kulub selleks pea 5 tundi.

[osakond]

Vaatasin et mul on Atmos TS40XS
Suitsemisega küll probleeme pole.

[Külaline]

Ma ka ei usu, et tehti selline katel, mida tööle ei ole võimalik saada. Pigem ikka asi saamatuses.

[Antiatmos]

Ma ka ei usu, et tehti selline katel, mida tööle ei ole võimalik saada. Pigem ikka asi saamatuses.

Selle katlajuures on käinud erinevaid spetsialiste. Korraks on saadud ka normaalselt tööle, kuid vähestel kordadel. Kogu aeg ei saa ka katla kõrval olla ja katelt jälgida.
Aga võibolla kes oma sellise katlaga rahul pole ka see toss probleemiks.
Muidu peaks töötama nähtava tossuta.

[lugeja]

Ma ka ei usu, et tehti selline katel, mida tööle ei ole võimalik saada. Pigem ikka asi saamatuses.

Selle katlajuures on käinud erinevaid spetsialiste. Korraks on saadud ka normaalselt tööle, kuid vähestel kordadel. Kogu aeg ei saa ka katla kõrval olla ja katelt jälgida.
Aga võibolla kes oma sellise katlaga rahul pole ka see toss probleemiks.
Muidu peaks töötama nähtava tossuta.

Kui kasutada vettinud puid siis loomulikult tossab

[Antiatmos]

Kui kasutada vettinud puid siis loomulikult tossab

Puud mis mul olid, olid 3-4a kuivanud. Aga olid väljas riidas. Suve lõpuks olid kuivad, aga sügiseks ja talveks olid ilmselt uuesti märjad, sest katlas puuotsad vahutasid. Seega oleks parem on kui puugaasi katla jaoks oleks eraldi ruum, kuhu puud saab tuua sisse kuivama, et puud oleks enne katlasse panekut kuivad.
Nädalajagu puid tegelikult olid mul ees kuivamas, aga ilmselt sellest oli vähe.

Aga sai ka proovitud puudega mis olid tuttava kuurist toodud ja keldris olnud puud. Ega nendega paremini katel ei töötanud.
Sai ka puubriketiga proovitud. Ikka sama jama tossuga.

Nüüdseks on katlal peale 4a kütmist alumise ja ülemise kambri vaheline keraamika kulunud keraamika aukudeni ja sellepärast enam ka ei genereeri puugaasi nii nagu peab ja ei toimu täielikku põlemist.

Mina näiteks enam ei paneks majale halukatlasüsteemi. Nüüdseks kütan põhiliselt õhk-õhk soojuspumbaga. Halukatel on abiküte.

[juhani]

Mind ajendas kirjutama võrreldav effektiivsus.

Minul on Viadrus U26, töötab. Viadrus U22 ei ole puudega kütmiseks eriti hea, sellel ei ole sisemisi suitsulõõre.

Selle malmkatla effektiivsus on tegelikult täiesti ok, mõistlikult ehitatud, töökindel. Arvestades ainult raha on töökindlus (sh eluiga) ja ostuhind tähtsam, kui effektiivsus. Arvan, et
rahaliselt tuleb võitjaks seesama Viadrus U26 vmt.
Konkreetselt minu Viadrusel tuli vahetada halvasti disainitud mehhaaniline õhuregulaator honeywelli mehhaanilise vastu, see on 4a jooksul ainukene probleem.
Kuid tal on üks väga tõsine puudus - küttekolde maht. Kütmise kordade arv on tähtsam, kui
protsentuaalne effektiivsus. Mul lihtsalt ei ole ajaliselt võimalik kütta külma ilmaga 3-4x. 1-2x pole lugu, hommikul ja kord õhtul,
aga 4x tähendab töövälisel ajal otsest pidevat võitlust külmaga, isegi kuigi kütmise töö ise on mõõdetult alla 5min.
Katlasse võiks mahtuda joonlauaga mõõdetult minimaalselt 550 pikkusega puud. Vahetevahel juhtub mõni halg tellitust natukene pikem. Vähemalt ühte nn levinud katlasse lähevad 450.

Kütmise eesmärk - saada soe puudest -> välja, näiteks akupaaki. Mida kiiremini saab sooja puudest kätte, seda parem kõigile.
Võimalik, et 190l küttekolde puhul tekivad lisaprobleemid, kui kõik 190l puud läheb korraga kuumaks ja hakkavad puugaasi eraldama. Ma ei tea.

Hea lahenduse puhul on tähtis, et:
töökindel, läheb lihtsalt põlema,
võtab hästi palju puid sisse,
ei sussita kütmisega,
KÕIK soojus mahub akupaaki (suur ja kui akupaak ei asu keset maja, siis vähemalt 10cm soojustatud), sest:
põlemine peab toimuma pigem rohkema õhuga ja suure hooga.

2T akupaak mahutab julgelt 120kwh energiat. Viadrus U26-8 kütab seda kogust vist 2,5-3 katlatäit.
Küttekolde maht ja akupaagi maht on pigem vajalikud mugavused. Akupaak peaks soojuspaisumise probleemide tõttu olema ümmargune.

Tehnika osas, hea, odav ja vajalik mõõtevahend on väljuvate gaaside temperatuur. Katla passis on väljuva temperatuuri vahemik kirjas (Viadrusel 180), alla selle
kütmine ei ole hea. Mina loen enda jaoks ideaalseks, kui korstnasse läheb 250c.
Suitsugaaside ventilaatoriga mudelit ma ei ole proovinud, aga arvan, et see paneb puud palju kiiremini põlema - see on hea.

Foorumis on olnud soigumist, et korstnasse minev temperatuur on liiga kõrge ja see raiskab. Ma olen selle väitega nõus
ainult Viadrus U22 puhul.
Korstna OTSASt väljuval õhul peab olema konkreetne minimaalne temperatuur, vist 100c. See on vajalik, et niiskus ei kondenseeruks. Jälle,
tuli peab põlema hooga. Väljuvat õhku ma ei mõõtnud, kuid alla 180c korstnasse ma ei soovi kütta. Korstna otsast väljuv piisav õhutemp
on rahaliselt tähtsam, kui kasutegur, sest korstna remont on kallis.
Lambda anduriga katel ei mõõda korstna otsast väljuva õhu temperatuuri või niiskust.

Minul on kivikorsten. Metallist korstna puhul teeks mind murelikuks ka katlast väljuv maksimaalne temperatuur. Olen mõtelnud külmast pööningust
läbi mineva korstna osa soojustamisele, kuid vist jääb tegemata. Olen mõtelnud korstna soojustamisele ka nn raiskava Viadrus U26 puhul!

Ma ei ole katelde hindu näinud. Arvan, et hind, mugavus ja levinud kogemused otsustaks Atmose. Viadrus U26 on absoluutväärtuses päris hea, kuid liiga töömahukas.