Katelde valik Stropuva või Atmos 160m2 majale

[1bug]

Kas kellelgi on võrdluskogemusi või teavet nende kahe plusside ja miinuste kohta. Endal seisab sügisel valikutegemine ees. Maja tuleb 1 korruseline ja vesipõrandaküttega.
Atmose kohta = http://www.cerbos.com/ee/kaup/ATMOS.pdf
Stropuva kohta = http://www.stropuva.ee/

[tubasoojaks]

pigem siis juba Atmos katel
see põletab puhtalt ega aja vingu taevasse
ja akupaagiga süsteemi saab ühendada lisaenergiaallika näiteks päikesekollektorid

[Mürsik]

Stropuvat ma ei soovita, väga kehva kvaliteedi ja läbimõtlemata konstruktsiooniga. Viimasel ehitusmessil sai toda firmat esindavat leedulast sellega kokutama pandud.
Zvake on põhimõtteliselt sama asi, kuid tunduvalt paremini teostatud. Stropuva ämbrid paistavad ka sellel välja ravitud olema.

[Külaline]

Kui sa tahad valida atmose puugaasikatla või stropuva katla vahel siis soovitan igal juhul stropuva katelt. Esiteks võidad paigalduse hinnas ja teiseks efektiivsuses nii kulu kui soojusenergia poolt. Kõik teised kiibitsejad, kes stropuva katelt maha teevad ei ole endale selle katla tööpõhimõtet korralikult selgeks teinud. Paigaldan ise küttesüsteeme ja omale majja panin just nimelt stropuva katla ning katel on ennast õigustanud 100%-liselt. Kütma pidin üle 2 - 3 päeva talvel 25 kraadise külmaga ja puude kulu on ka väike. Kütte süsteem sai ka ise projekteeritud ning asi töötab!!!

[Külaline]

Kas kuskil saaks töötavat Stropuvat näha ?

[Mürsik]

Kõik teised kiibitsejad, kes stropuva katelt maha teevad ei ole endale selle katla tööpõhimõtet korralikult selgeks teinud.

Tööpõhimõttega ei ole siin midagi pistmist, katla teostuses ja konstruktsioonilistes pisiasjades on küsimus.
Toon siia mõned näited: tross on paigaldatud peenikese painutatud toru sisse. See soonib ennast suhteliselt lühikese kasutamise jooksul juba päris korralikult sinna sisse. Sellega seoses on kergemal kui 70 kg inimesel seda päris raske sikutada. Kui mitte võimatu. Sees olev nn õhudüüs on ka väga lohakalt tehtud, tihtipeale kiilub see kinni, harv pole ka juhus, kui too jääb täitmisluugi serva taha kinni. Kes on korra sinna ahju sisemusse vaadanud, see saab kohe aru, miks. Tõmberegulaator on tehtud ahju kesta pikenemise peale. See aga tähendab seda, et põlemise esimestel tundidel reguleerid 80 kraadi peale ära, sellel ajal on ainult püti ülemine ots soe. Põlemise lõppfaasis aga on terve ahi soe ja see tähendab suuremat kesta soojuspaisumist. See tähendab, et alguse 80 kraadi on asendunud all 60 kraadise temperatuuriga. Ka tõmbeklapp kipub tihti liigselt kolisema. Siis on selline tunne nagu oleks katlamajas lahing lahti läinud. Seal on veel selliseid pisinüansikesi, mis päris palju häirivad. Katel ise on paigaldatud Stropuva poolt soovitatud mehe poolt. Ka seal võib päris palju norida. Kasutatud on palju ebakindlaid ja ebakvaliteetseid tooteid, ka head ehitustava ei ole järgitud. Santehnikute koolitus läbimata vist.
Zvake on täpselt sama, mis Stropuva, tööpõhimõte ja väljanägemine on samad, kuid enamus asju on konstruktsiooniliselt läbimõeldumad. Vähemalt eelpool mainitud jamad on sealt välja juuritud. Kest pidavat ka paksem olema.
Nii et kes soovib just taolise tööpõhimõttega katelt, valige Zvake.

[hilineja]

Mis on Zvake ja kust seda leida?

[Külaline]

Kust on võimalik leida infot selle Zvake katla kohta?

[Tupsik]

Kust on võimalik leida infot selle Zvake katla kohta?

http://www.parduoda.lt/skelbimai/skelbimas/3876.html

http://www.sistema.lt/index.php?771844881

http://www.seifuva.lt/lt/?id=15

Veel üks sama tüüpi katel teiselt tootjalt
http://www.vakarorasa.lt/

http://www.e-santechnika.lt/katalogas/k ... &order=ASC

[aaaai]

kui siin juba võrreldi siis küsiks ka kas on kellelgi atmos katlaga mingeid jamasid olnud?

[tubasoojaks]

nägin ise ka seda Stropuva tüüpi katelt esimest korda
erilist vaimustust mulle ei tekitanud,
kasutaja ütles, et suitsugaaside temperatuur alguses kui katel küdema hakkab, päris kõrge - suitsutermomeeter näitas üle 300 C
no pole ime, sest
1. suitsugaaside tee korstnakäiguni alguses väga lühike, katel ju puid täis
2.katla kolde seinad olid seestpoolt paksu pigi ja slaki kihiga kaetud ning puhastamine pole sugugi lihtne väikese luugi tõttu
kindlasti tekib pigi uuesti, sest põlemisprotsess on juba seda soosiv
samuti tekib umbsel põlemisprotsessil palju CO e. vingugaasi, mis on samuti saamata jäänud energia, lahkub suitsugaasidega
soovitasin katlale segamispumba paigaldada, et tagastuv vesi soojemaks saada, kuna põhiline tarbija põrandaküte jätab tagastuva vee väga külmaks..

[tubasoojaks]

kui siin juba võrreldi siis küsiks ka kas on kellelgi atmos katlaga mingeid jamasid olnud?

üks kasutaja kaebas keraamilise kolde viletsat kestvust - esimene kolle kestis 3 küttehooaega, aga varuosana paigaldatud sisu ainult aasta
samuti pidi suitsugaaside temperatuur põhiliselt 300 C läheduses olema
seetõttu aitasin talle paigaldaja kvaliteetõlikatla, sest ta oli tüdinud katla remondi tõttu jahedas majas olemast
õlipõleti muidugi seiskub automaatselt, kui Atmos taas akupaaki sooja annab

[zvake]

Oskab keegi öelda kes neid Zvake katlaid meil Eestis kohapeal müüb?

[LIIS]

Olen ise u 2 aastat Sropuva õnnetu omanik olnud. Algul oli kõik väga Ok, aga poole aasta pärast hakkas kogu viletsus peale- korsten ummistus. Lasin korstnapühkijal lahti raiuda ja panime soovitusliku furanvleksi vanasse korstnasse. Jälle algul OK aga paari kuu pärast jälle suitsusüsteem umbes.
Otsin parajasti uut küttelahendust kas maasoojuspumba või õhk-vesi süsteemi näol.
Seega Stropuvat küll ei soovitaks ka oma vihavaenlasele mitte.

[Alf]

olen samuti olnud stropuva kasutaja 2,5 a.Alul räägiti ka, katel põleb ööpäev ja enamgi veel.Pole saanud künagi sellise tulemuseni, vist siis, kui küte tagant ära ja ainult 200l boler järel!Nüüd päris jama lahti, katel naljalt üle 65 kraadi ei lähe.Tõmme olemas, korralik kuiv puu samuti, mida veel!?l Olen päri eelneva kirjutajaga, EI SOOVITA!!!

[tubasoojaks]

olen samuti olnud stropuva kasutaja 2,5 a.Alul räägiti ka, katel põleb ööpäev ja enamgi veel.Pole saanud künagi sellise tulemuseni, vist siis, kui küte tagant ära ja ainult 200l boler järel!Nüüd päris jama lahti, katel naljalt üle 65 kraadi ei lähe.Tõmme olemas, korralik kuiv puu samuti, mida veel!?l Olen päri eelneva kirjutajaga, EI SOOVITA!!!

kas katlal termoklapp ja segamispump on?
see 65C lõhnab puuduliku katlavarustuse järgi, tegelikult peaks katlasse tulev vesi olema selle temperatuuriga, väljuv aga 75-85 C
võiks ka väike akupaak olla, kütteregulaator aga kindlasti
muidugi see katel pigitub ka koledasti, põlemisprotsess ju puudulik
aga pigi vähendab tunduvalt soojuse kandumist katlavette
palju suitsutemperatuur on korstnasse minemisel
võta ühendust, üritame asja parandada
aare
56665521

[Õnnetu Stropuva omanik]

Selle Stropuva juures pole võimalik midagi parandada- üks õnnetu läbikukkunud vusserdis.

[ehitaja777]

Tere!
Minul on Rudesta katel, mis on tööpõhimõttelt sama.
Kui katlavalmistajad viitsiksid hoolsamini oma tööd teha oleks muret vähem.
Õhuklapp lasi lisa õhku läbi ja tormise ilmaga kui elektrikatkestus tekkis ei kustunud tuli koldes ära ning katel kuumenes 220 kraadini.
Mingeid imelikke gaasiplahvatus toimub aegajalt ja selle tagajärjel lööb õhuklapi täiesti lahti(puudub piiraja!!!) ja jällegi ülekuumenemise oht. Tegelikult on need kergesti kõrvaldatavad vead, aga mis põhjustavad palju probleeme. Imelik on ka see, et kui umbes 75% puitmaterjali sisust on ära põlenud langeb temperatuur 30-35 kraadini vähemalt pooleks päevaks ja siis hakkab jälle normaalselt põlema aga vahest ei hakka,siis pean laadimisluugi avama ja tuld kohendama(probleemi lahenduseks on temperatuuri tõstmine 70-75 kraadi vahemikku, hiljuti avastasin).
Oma rumalusega jätsin üks kord alumise tuhaluugi lahti , et sundida katelt korralikult põlema .... pauk ja tuli olid võimsad, korstnal lendas vihmamüts pealt minema, õnneks olin teises ruumis kui leek katlaruumi täitis.
Positiivne on see, et kui õues on 10 kraadi külma ja ma laon 100 kilo saepurubriketti (neli kotti)sisse, põleb see 48 tundi, mul on 150 ruutu pinda ja aeroc ecoterm 375 plokkidest maja, ja dušši kasutan ka. Katla võimsus on 40kW .Korsten on õues( roostevaba ja villaga soojustatud ja väline kest on ka plekist)ja ei mingeid ummistumisi.
5kuud olen kütnud ja ämbritäis tuhka viskasin välja katlast. Kõike tuhka välja ei visanud kuna tahtsin,et kolde põhi oleks kaitstud tuhakihiga.
Tülikas on laadida luugist saepurubriketti sisse, ava on väike kotitäie sisse kallutamiseks otse koti suust, aga halupuid on täitsa mõnus panna.
Mina ostsin stropuva.ee ehk http://www.tehoheating.ee esindajate kaudu.Lohakalt teevad oma tööd. Korsten oli ka tellitud nende kaudu koos paigaldusega, Kinnitusdetailid olid küll kuskil põlve otsas valmis tehtud. Korsten oli kõveralt kokku pandud. Viriseda võiks veel paljude asjade kallal. Samas ma ei soovita osta katelt otse Leedust, igal juhul on garantiiteenust parem omada kohalike eestlaste poolt, kuigi Tehoheating ei suuda üle kuu aja asendada õhuklappi mis kõveraks läks peale katla ülekuumenemist.
Minu eesmärk oli saada katel mida ma ei pea iga päev kütma, seega olen saanud mida tahtsin. Stropuval, Rudestal jne samatüübilistel on eeliseks, et ei ole vaja akumulatsioonipaaki. Minu katel suudab temperatuuri hoida kõikumisega 5 kraadi.
Hiljuti oma katelt uurides avastasin, et õhuklapp on tehases halvasti tihendatud, kuna ava kuhu paigutati klapp, oli suurem. Parandati asi nii, et üleliigne ava oli kuumuskindla asjaga tihendatud, mingi kivistunud hermeetik ja lisaks topitud mingit pehmet materjali. Ekspluatatisooni(6kuud) käigus hermeetik lagunes ja lisaõhk pääses katlasse, mis põhjustab omakorda katla ülekuumenemise kui tarbimine tagant ära kukub, elektrikatkestuse korral näiteks. Ilmselt lasen uue luugi teha mis paremini istub sellele avale.

[raimz]

saan ma õigesti aru et sa kütad katelt/hoiad katlas 55 kraadi kuumust? Kui nii, siis see katel sul varsti õhtal. Ka kuival puul/puitpriketil on mingil määral tõrva/pigi sees...selle temp. juures ei põle see ära ja koguneb katla servadese...nurkadesse ja vahedesse mida raske näha ja puhastada...katla efektiivsus langeb ja kütet läheb rohkem. Pigi/tõrv põleb kindlamalt ära 80-90 kraadi juures.

[ehitaja777]

Katlapaigaldaja ütles, et tehase poolt on lubatud isegi 30 kraadiga kütta, aga ta soovitas vähemalt 55 kraadi, ise on ta selle sama asja kasutaja. Üldiselt sellel katlal omadus eelnevalt tekkinud pigi ära põletada nii, et see alati sama paksuks jääb. Ma muidugi olen proovind ka 80 kraadiga kütta, aga pole olulist vahet, ikkagi saan kaks ööpäeva ühe ahjutäiega kütta. Muidugi ei soovita ka mina alla selle temperatuuri hoida, sest siis tekivad märjad pigi kihid ja laadimisava ees ripuvad pigipurikad. Aga tänan hoiatuse eest, eks ma hoian silma peal.

[Atmos katla kauaaegne kasutaja]

Kõigepealt teema alustajale ( 1bug) täpsustamine:
Juhatus lehele http://www.cerbos.com/ee/kaup/ATMOS.pdf on vale. See leht on tehtud Cerbose pahatahtliku ning tigeda konkurendi poolt ja ei anna soovitud infot.
Atmos katelde kohta saab infot veebiaadressidelt http://www.atmos.cz. ja http://www.cerbos.ee

[automaatik]

olen 3 aastat Stropuva katelt omanud ning kõikide eelpool kirjeldatud probleemidega kokku puutunud. Katel põleb ühe ahjutäie halupuudega talvel 1 ööpäevaga, sügisel ja kevadel 1,5 - 2 ööpäevaga ning suvel 7 ööpäevaga. Puud on 30 cm ja enamus parasjagu nii suured, et täpselt ahjuuksest sisse mahuksid. Mul on 40kW katel ning kütan 262m2 + 200L veeboilerit.
Tõsi, mõned asjad oleks võinud olla paremini tehtud ning rohkem läbi mõeldud, kuid kui ta juba olemas on siis ma vähemalt ei virise, vaid teen järgmisi toiminguid et nautida seda mis on:

1) puhastan iga kuu korstna ära (kivikorsten)
2) puhastan iga 2 kuu tagant korstnajalga ning ka katlast väljuvat suitsutoru
3) õlitan iga 3 kuu tagant õhu etteande trossi
4) laon puid katlasse võimalikult tihedalt ja ühtlaselt (siis põleb kauem)
5) kasutan omatehtud süsteemi, mis lülitab ringluspumba voolukatkestuse korral automaatselt akutoitele (ca 6-7 tundi)

[Külaline]

Juttu küll ei lugenud, kuid naerma ajas Stropuva tööpõhimõtet seletav link. Pilt tikuga.
Kaldun pigem arvama, et ühel juhul on põlemisprotsess kiirem, kuna soe tõuseb üles ja nii põleb tikk kiiremini. Eralduv soojushulk on aga võrdne mõlemal juhul. Temperatuuride erinevus on tingitud pigem sellest, et kauem põledes ei soojenda tikk termomeetrit piisavalt. Kuna katlas on aga puude kogus ja katla küttepindadel omavaheline seos ikka olemas, siis püütakse katlas ikka puidust eralduv soojus kinni.

[Piikel]

Olin sama valiku ees aasta tagasi. Köetavat pinda 175 m2. Võtsin Atmose, 32-kw-se, nn. ökonoomse. Ei kurda. Isegi rahul olen. Sõlme ehitasid välja oma ala asjatundjad. Pärast häälestust pole muret olnud. Viska vaid puid katlasse. Eelmine talv läks ca`15 rummi okaspuud ja 3 rummi kaske. Stropuva jätsin kõrvale, sest üks mu sõber, kes selle laskis endale sisse vedada, ei olnud asjaga rahul. Tundub vist liiga toores olevat see "Leedu Nokia"... .
ATmose keraamiline kolle ei pea vastu, kui puid katlasse sisse loopida. Väljuvate gaaside temperatuur on katla töösoleku ajal 75-125 vahel. Kui üle läheb, on tarvis puhastada. Eelmine talv tuli kaks korda seda teha. Kui on maja korralikult ehitatud, siis ei tule kurta suure kütusekulu üle. Aga midagi siiski kulub, see on siililegi selge.

[hrz@4x4.ee]

Avaldan ka arvamust Stropuva katelde kohta. Kunagi olin ise sama valiku ees ja sai otsustatud Stropuva 40kw katla kasuks (õigemini on katel Rudesta toodang, kutsun ikkagi edaspidi Stropuvaks). Põhjuseks põhiliselt mõistlik kütmisvälp. Lisaks sellele kasutab Stropuva oluliselt vähem põrandapinda, kui korralik puukatel ja 4-5 tonnist paaki. Arvutuslikult oleks olnud maja mõistlikuks 24h tsükliga kütmiseks vaja olnud vähemalt 4-5T sooja vett.
Maja on 2008 aastal renoveeritud, köetavat pinda ca 220m2, millest 60m2 on põrandaküttega töötuba ja ülejäänud ruumid köetakse ära radikatega. Radikaid on piisava varuga, et kütta maja ca 30-35c veega. Kütan enda metsast tehtud puudega ja hetkel olen ühe talve kütnud. Ühe katlatäie kütmisvälp on kuni -5 kuskil 48 tundi ja sellest külmemaks ca 24 tundi. Esialgu vajas katla laadimine ja "tühjaks põletamine" natukene harjutamist. Aga kõik on õpitav. Eelmise aasta küttekulu ei oskagi täpselt öelda. Eks sellel talvel mõõdab paremini. Ma arvan, et kuskil 20 ruumi kanti ilmselt läks.

Süsteemi planeerisin ja ehitasin enam-vähem oma isikliku talupojaloogikaga. On Stropuva katel, mille taga väike ring (Termovar loogika), mis hoiab katla temperatuuri pidevalt 65 kraadi peal ja kõik soe, mis sellest üle jääb pumbatakse suurde ringi. Suure ringi peale panin vahele ka igaks juhuks 1 tonnise akupaagi, et võimalikud elektrikatkestused jne ei põhjustaks mõttetuid probleeme. Voolukatkestuse puhul toimub akupaagi ja katla vahel loomulik tsirkulatsioon ja probleeme ülekuumenemisega jne ei ole esinenud. Akupaagist jagatakse vesi juba põrandaküttele ja radikatele. Korstnaks sai kasutatud Sakslaste firma POLL roostevaba korstna süsteemi. Soovitan soojalt, väga kvaliteetne toodang ja kõik tükid lähevad omavahel kokku nagu valatud. Lisaks lihtne ja kerge paigaldada.

Süsteemi vigadeks on nagu ikka vaegpõlemisega süsteemide puhul pigitamine. Katel on seest suur pigitünn. Pigikiht on kyll pidevalt ühtlane ja pigi voolab alla tuha peale ning katla "tühjaks põletamise" käigus saab selle pigi ilusasti ära põletada ning midagi kaduma ei lähe. Kõvasti annab sooja.
Lisaks vajab korsten ja katla suitsutoru iga kuu puhastamist. Päris kiiresti "kasvab täis" ja pigipõlengut eriti ei taha. Sügisel plaanin ise teha spetsiaalse aparaadi, millega saab kiiresti ja mugavalt korstna ära pühkida.
Katla käivitamisel (esmane käivitamine, peale tühjendamist käivitamine jne) kipub suitsugaasite temperatuuri kõvasti üle soovitusliku (400-450) roostevaba korstna temperatuuri minema ja temperatuuri hoidmisega peab vaeva nägema. Kui töötemperatuuri on käes, siis suitsugaaside temperatuuri on 80-150 kraadi ja probleeme rohkem ei ole.

Üks meeldiv asi, mis tundub ka reaalselt töötavat on, see et Termovar väikese ringi loogikaga on võimalik märjemate puudega ka kütta. Kuna katlas on pidevalt 65 kraadi sooja + tulekolle, siis kuivatatakse märjemad puud kiiresti ära ja veeaur kondenseerub roostevaba korstna põhja, kus selle saab ära visata kerge vaevaga.

Boonusena kasutasin katelt talvel liha suitsutamiseks. Mässisin 3-4kg lihakäntsaka marli sisse ja tõmbasin traadid peale ning riputasin katlasse. 8 tunni pärast oli hea suitsuliha valmis. Loomulikult tuleb siis kütmisel arvestada sellega, et lehtpuudega peaks kütma. Kuna ma põhiliselt kütan lepaga, siis on asi lihtsam.

Kui peaksin uuesti ehitama hakkama, siis teeksin ilmselt maja kõrvale eraldi katlamaja. Eraldi katalmajja paneks Stropuva ja korraliku terasest korstna ja puukuuri ehitaks päris katlamaja kõrvale, et saaks kergelt puid tassida.

Loodetavasti on minu kogemustest kellelgi kergem küttesüsteemi valikuid teha.

edu,
-
hrz@4x4.ee