Hüvasti õhk-vesi, teretulemast tagasi gaas

[Coolhouse]

õhk/vesi pump peaks maasoojuspumbast efektiivsem olema kui õhutemperatuur ületab maapinna temperatuuri?
st . kevadel-sügisel ja ka suvel sooja tarbevee tegemisel.
Kas miskit kombineeritud mudelit pole? õhk-maa-vesi ?
Saaks väiksema kontuuriga hakkama?

Maasoojuspumba kontuuris ringleb külmumiskindel vedelik. Kui on näiteks maakontuur 450 m ja veel mingi kontuur mis ei olegi maa sees siis ega see soojuspump sellest aru ei saa kus kohast vedelik tuleb. Seda voolikut ei peagi katusele või õue laiali kerima vaid seda asendab soojusvaheti (nagu auto radiaator koos ventikaga, kuid suurem) . Sellise lisaseadme leiab kergelt nt Nibe ja ilmselt ka teiste valmistajate kataloogist.
(saab ka insenerilahendusena või omal käel, katse eksituse meetodil, lisada.)

[Külaline]

... Ja ei saagi olla. Kujutagem nüüd ise, fossiilne kütus põletatakse ära, et sellest teha elektrijaama turbiinidele auru. Elekter kantakse sinuni mööda pikki kaableid. Ja sellest elektrist hakkad nüüd uuesti soojust tegema. Miks siis mitte kohe see fossiilne kütus oma kodus ahju panna ja sellest kohapeal sooja teha? ....

Fossiilne kütus tuleks samuti sulle millegagi koju vedada ja ka see maksaks ja saastaks..

Tegelikult on vastu võetud põhimõte, et saastaja maksab.

Kui seda põhimõtet järgitaks täielikult, siis tähendaks see seda, et elektri hinda on saastetasu juba selle tootmisel sisse arvutatud (liinikaod on nagunii võrgutasus) ja kivisöe ostuhinnas oleks kaevandamise ja kohaleveo saaste sisse arvutatud, pärast põletamist aga saaksid ise veel lisaks arve katlast emiteeritud CO2 ja tuha eest.
Siis oleks hüdro, tuule ja päikeseelekter kivisöeelektrist odavamad osta.

Elektriautodes ju ka kohati kasutatakse auto edasiveeretamiseks kallist (aku)elektrit, salongi kütteks aga naftasaadusi.

[miki999]

Olgu, kuis on, kahjuks ei ole ma erinevates foorumites kajuks kohanud ühtegi reaalset kasutajat, kes oleks öelnud, et tema õhk-vesi soojuspumba COP vastab sellele, mida müüja talle lubas(aasta keskmine ca 3). Reaalsed andmed, mida kasutajad esitavad, jäävad 1,5 ja 1,7 vahele.

[Kalvis]

Kaugkütte ja elektrikütte korral on efektiivsus 1-st väiksem, kui arvetel esitatud energiahulgad sisaldaksid väljaspool maja olevaid kadusid.

Elektriküttel on tüüpjuhus 100% ja kaugküttel peaaegu sama, kuigi võib vaadelda soojuskadusi maja keldris. Tavainimene maksab ikkagi liitumispunkti mõõtja järgi ning kaod on sisse arvestatud toote müügihinda

Kas miskit kombineeritud mudelit pole? õhk-maa-vesi ?

Maasoojuspumbale pole ju probleem lisada päikesepaneelid või siis kasutad vanu autoradiaatoreid. On ka valmis õhk-vesi soojusvahetid koos ventilaatoritega müügis, maksavad vaid palju.

[2korda2]

Gaasikütte ja õhksoojuspumpade võrdlemise korral soovitan vaadata ka kasvõi siiasamasse foorumisse: kui palju on probleeme õhksoojuspumpadega ja kui palju gaasikateldega?
Kütan ise gaasiga. 7 aastat sai täis. Hooldused selle aja jooksul:
1. korra tuli puhastada gaasitrassil olevat magnetklappi (elektrikatkestuse järgselt ei avanenud)
2. samal korral käidi üle soojusvaheti - puhastati tugevama harjaga. Toimis niisamagi aga klapipuhastaja ütluse järgi oli tal narr tunni tööraha küsida 5-minutilise klapipuhastamise eest ja ehk sai ikka parem ka. Selle aasta sügisel nühin ilmselt ise üle.
3. korra oli ringluspumbal katlakivi tükk sees ja seetõttu süsteem streikis (katel lülitas ülekuumenemise kaitseks end välja).
Ongi kõik. Nagu näha, siis 7 aasta jooksul 1 gaasispetsiifiline tõrge. Ei kurda.

Kui praegu rajaksin uut kodu, siis gaasikütte ees küll risti ette ei lööks. Kui ühendamise võimalus olemas, siis kindlasti kaaluks. Kui ühendus juba olemas, siis polekski vist midagi kaaluda.

[Külaline]

Kuniks Vova gaasi kinni keerab

[Külaline]

Kuniks Vova gaasi kinni keerab

Siis on mõnel mehel kellad ja kui me Ukrainlastel seda sõda ära ei aita sõdida, siis on vaid aja küsimus, millal me peame siin kodus sõdima hakkama.

[Külaline]

Niikaua kuni lepingut täidetakse ja gaasi eest makstakse ilmselt ka torust gaasi tuleb. Iseküsimus on aga see, mis hinnaga. Samas, oleme ise näinud, kui suurt kindlust me elektri hinna osaski tunda saame... Õhk-vesi pumpade osas on lisaks hinnale veel päris palju küsimusi, töö- ja lollikindlus näiteks.

[Külaline]

Niikaua kuni lepingut täidetakse ja gaasi eest makstakse ilmselt ka torust gaasi tuleb. Iseküsimus on aga see, mis hinnaga. Samas, oleme ise näinud, kui suurt kindlust me elektri hinna osaski tunda saame... Õhk-vesi pumpade osas on lisaks hinnale veel päris palju küsimusi, töö- ja lollikindlus näiteks.

Särtsu tuleb seinast niikaua kuni rohelised mehikesed Narva elektrijaamu üle ei võta. Aga gaasikraani keeras Vova poolale üleeile natuke kinni ja asi polnud tema jaoks hinnas... Gaas on odav põhjusega et venelastel oleks võimalus riiki survestada kui vaja.

[andrush]

Vaikselt loen ja imestan lihtsa asja keerukuse üle.

1. Maakütte välistasin kuna puudub võimalus kaevata, suure kahtluse tekitas kasutegur mida ka siin mainiti.
2. Õhksoojus jättis kõigest kehvema mulje just küsimusega, et mis saab siis kui õues miinus 30 ja sedasi nädal jutti.
3. Puiduküte ja pelleti panen rahus samasse patta, vanust juba niipalju, et katlakütjaks olemine, vabal tahtel, omas kodus, omast vabast ajast on lollus.

Ehitus läbi, sai algstaadiumis tehtud ise faktipõhiselt umbes samas stiilis nagu teemaalgataja arvutus. Ei mingit üllatust, gaas osutus võitjaks. Aga on selles, et trassiga saan liituda alles 3a. pärast. Teadlikult sai valitud kõigi pakkujate vahel ReolaGaasi suur tünn (infot kogudes jäi mulje et vaid neil on kvaliteetgaas mis talvel pakasega leegi üles võtab), mingi 1,2t Selle kulu täna on 1xAastas =1100€ ja ongi kõik! Keegi siin rääkis Vovast ja tühjast torust, alles eelnenud nädala oli juttu, et EestiGaas või Alexela ostsit Leedu tankerist Norra gaasi.

[Veikko]

Ehitus läbi, sai algstaadiumis tehtud ise faktipõhiselt umbes samas stiilis nagu teemaalgataja arvutus. Ei mingit üllatust, gaas osutus võitjaks. Aga on selles, et trassiga saan liituda alles 3a. pärast. Teadlikult sai valitud kõigi pakkujate vahel ReolaGaasi suur tünn (infot kogudes jäi mulje et vaid neil on kvaliteetgaas mis talvel pakasega leegi üles võtab), mingi 1,2t Selle kulu täna on 1xAastas =1100€ ja ongi kõik! Keegi siin rääkis Vovast ja tühjast torust, alles eelnenud nädala oli juttu, et EestiGaas või Alexela ostsit Leedu tankerist Norra gaasi.

Kui suur see maja on mille aastane küttekulu on 1,2 t gaasi.

[andrush]

180m2, oluline on mõista et tubades, abiköögis jms on madalad temperatuurid.

[Küülaline]

Abiköögis küll, aga kui madalad need temperatuurid siis tubades on?

[rokikas]

mingi 1,2t

= ~15000 kWh soojust = ~3700 kg pelleteid = ~6000 kWh elektrit soojuspumbale mille SCOP on 2,5
Mis selles nii erilist on?

[Veikko]

Kas sellel gaasimahutil ka mingi rendisumma on või oled välja ostnud.

[andrush]

100m2 on 21kraadi, ülejäänutes on 14. Mahuti rent on 30eur, tööd ja tehnika maksis ca4500eur ja mahtui ostmine tundus mõtetu.

[2korda2]

See 30EUR mahuti renti on aasta hind?
4500EUR maksis mis täpsemalt? Gaasisüsteem projekteerimisest kuni katla reguleerimiseni?
Minul on köetavat pinda ca 175m2, sellest 12m2 on aeg-ajalt madalama temperatuuriga (mõju kogukulule on üsna väike). Gaas tuleb torust. Eelmisel aastal 1900m3, 1117EUR. Lisaks ca 3ruumi puid ahjus+saunaahjus.

[Külaline]

.....Gaas tuleb torust. Eelmisel aastal 1900m3, 1117EUR. Lisaks ca 3ruumi puid ahjus+saunaahjus.

+ lisaks elekter - palju seda mullu läks?

[2korda2]

4500kWh. Elektrikulu sõltub siiski väga suures osas elustiilist - palju pesu on vaja pesta (kui pere teeb aktiivselt sporti siis laseb masin igal ööl), kas toormaterjalist ise süüa teha või osta poest valmistooteid ja neid soojendada, millist ja kui palju elektroonikat kasutatakse jne. Ma seda osa ei võrdleks.

[EMS1]

[quote="miki999"]Olgu, kuis on, kahjuks ei ole ma erinevates foorumites kajuks kohanud ühtegi reaalset kasutajat, kes oleks öelnud, et tema õhk-vesi soojuspumba COP vastab sellele, mida müüja talle lubas(aasta keskmine ca 3). Reaalsed andmed, mida kasutajad esitavad, jäävad 1,5 ja 1,7 vahele.[/quote

Ja ei ole ka maasoojuspumpade reaalsed kasutegurid tihti suuremad. Mõnikord on, mõnikord ei ole. Maasoojuspumbaga ongi see lugu, et kunagi ei tea täpselt millise kasuteguriga asi sinu pinnase ja torustiku puhul tööle hakkab.

[Külaline]

4500kWh. Elektrikulu sõltub siiski väga suures osas elustiilist - palju pesu on vaja pesta (kui pere teeb aktiivselt sporti siis laseb masin igal ööl), kas toormaterjalist ise süüa teha või osta poest valmistooteid ja neid soojendada, millist ja kui palju elektroonikat kasutatakse jne. Ma seda osa ei võrdleks.

Seda osa on siiski kasulik teada, et teised lihtsalt elektriga kütjad oskaksid oma elektrikulust selle maha arvestda.
Suur osa sellest elektrist kütab kütteperioodil ikkagi ka maja.. st vähendab maja küttevajadust.

Mina kütan elektr ja õ/õ pumpadega, ning viimase 12 kuu koguelektriarve on 10 000 kWh kandis.

Pesumasina soojendatud vee (ja ja dushi/vannivee) soojuse taaskasutus on muidugi teema omaette....

[Külaline]

Pesumasina soojendatud vee (ja ja dushi/vannivee) soojuse taaskasutus on muidugi teema omaette....

keedad selles vees veel korra pelmeene või kuidas sa selle soojust taaskasutad reaalse efekti saamiseks peaks sul seda vett ikka meeletus koguses olema. reovee kollektorid ei tasu ka üldjuhul kortermajades ennast ära kuna sealt ei voola pidevalt ja ühtlase tempiga vett läbi, et oleks millest midagi tagasi võtta.

[2korda2]

Külaline,
elektriga kütjal peaks kütteseadme ees olema eraldi mõõtja. Hakata teiste elektrikulu pealt oma kulusid tuletama on lollus.
Mul oli korteris elades tüüpiline elektrikulu 200-240kWh. Majja kolides kasvas see üsna kiirelt pea 400kWh peale - rohkem lampe põleb (välisvalgus), tekkis rohkem telekaid/arvuteid, pere kasvas, kraavist võtab vibropump kastmisvett jne.
"Suur osa sellest elektrist kütab kütteperioodil ikkagi ka maja..." - ma poleks nii kindel: pesumasina ja nõudepesumasina kulutatud elektrist 90% voolab otse kanalisse. Toidutegemisel suur osa lahkub väljatõmbe kaudu. Ja isegi see soojus, mis majja jääb - suvel ma seda ei vaja ja isegi talvisel perioodil ma telekavaatamise tõttu kütet alla ei keera - mõjutab toatemperatuuri minimaalselt.

[EMS1]

Nö. olmeelektri kulu arvestan elektriga küttes suvekuude järgi, kui ei küta. Valgustus võibolla võtab suvel veidi vähem elektrit kui kütteperioodil, samas külmkapp võtab suvel veidi rohkem, arvan et tasakaalustavad teineteist enam-vähem. Kui suvel konditsioneeri kasutaks, siis ei saaks niimoodi arvestada.
Kanalisatsioonivee soojuse ära kasutamine tõesti väga mõttekas ei tundu, sest kui tarbin praegu u. 2,5 m3 sooja vett kuus, siis rahaliselt on see elektriboileriga küttes u. 15 eur. Kõike seda soojust niikuinii ei oleks võimalik tagasi saada, sest see u. 50 C vesi millest soojust võtta, vist kokkuvõttes ei saaks jahtuda rohkem kui ruumitemperatuur on (u. 20 C).

[sashaobrok]

100m2 on 21kraadi, ülejäänutes on 14. Mahuti rent on 30eur, tööd ja tehnika maksis ca4500eur ja mahtui ostmine tundus mõtetu.

Kui suur see kaadervärk sul siis on kõik? Kuidas seda täidetakse/vahetatakse?