Hüvasti õhk-vesi, teretulemast tagasi gaas

[miki999]

Tere,

Projekteerides oma eramut arvasin siiamaani mugavaimaks/soodsaimaks kütmise variandiks olevat õhk-vesi soojuspumba. Tudeerides erinevaid graafikuid, mida seadmete müüjad netti laiali on paisanud, jääb mulje, et õhk-vesi soojus on ca 1/3 odavam kui gaasiküte. Sai veidi arvutatud ja tuleb välja, et soojuspumpade müüjate esitatu on kahekordne bluff. Esiteks, uurides reaalsete kasutajate reaalseid energiakulusid, tuleb kaasaegse õhk-vesi soojuspumba aastane keskmine kasutegur max 1,7-2, mitte aga 3, 4, 5 vms, mida toojad/müüjad on üritanud näidata. Teiseks on võrdlustabelid koostatud vana elektri hinna alusel, ehksiis selle hinnaga, mis oli enne börsihinda. Kui teha lihtne arvutus praeguste hindadega, siis gaasiga küttes tuleb tänapäevase kondensatsioonikatlaga ühe sooja kwh hind max 0,518/(0,9*9,4)=0,061 eur/kwh, samas kui õhk-vesi soojuspumbaga tuleb aasta keskmine kwh hind sõltuvalt kasutegurist 0,065-0,076 eur/kwh eest. St, et õhk-vesi soojuse kasutajad maksavad umbes 200 m2 maja korral aastas ca 140 eurot rohkem kui gaasiga kütjad. Samuti jäävad gaasiga ära kole õhk-vesi välisosa ja probleemid jäätumisega, lisaks on investeering väiksem. Niisiis, börs pani hinnad paika, õhuga vee kütmine on ebaefektiivne! Ma pole kummagi seadme müüja, lihtsalt selline tähelepanek.

[Kolejapaha]

Alati võid ju kasutada ka maakütet kui on pinda kuhu paigaldada. Kaldun arvama, et hilisem jooksev kulu päris mõistlik.
Vähemalt mina olen hetkel küll sellise lahendusega rahul.

[miki999]

Maakütteks kahjuks ruumi pole. Usun ka ise, et maa-vesi on parem lahendus.

[OJV]

Tegelikult, kui kolmekohalise täpsusega arvutamiseks läheb, tasuks veidi rohkem vaeva näha ja arvestada sisse ka seadmete soetusmaksumus, hoolduse maksumus ja eluiga. Kõik see arvutada veel NPV (nüüdispuhasväärtus) meetodil. Viimasel ajal on seda kombeks arvutada kahekümneks aastaks. Mõnikord võivad tulemused üllatada. Arvata võib, et raamatupidamise või ökonomisti oskustega nõuandja kuluks seejuures ära.

[Külaline]

Mida teeb õhk-vesi -20, -25C

[rein113]

Maakütteks kahjuks ruumi pole. Usun ka ise, et maa-vesi on parem lahendus.

Võimalik on rajada ka vertikaalne soojusvaheti: puurauk või spiraalkollektor.

[miki999]

Kahjuks vajab ka see üsna palju ruumi, mul on üsna väike krunt Tallinna linnas, sinna ei mahu ka puuraugud ära. Seepärast olingi kaalumas nö alternatiivina õhk-vesi soojust, mis väidetavalt olla üks odavamaid kütteviise, kahjuks arvutused näitavad aga midagi muud.

[Kalvis]

Selline vildakas arvutus ongi valesti kohaldatud arvutuste ja hindade tagajärg. Natukene algandmetega mängides võib saada ka mõne muu kütte soodsaimaks. Kohe torkas silma et soojuspumbale oli keegi kohaldanud COP=3, kui talvel kütta siis on see saavutamatu. Samas gaasi ei saa kõik endale soovida, ei ole võimalust liitumiseks. Gaasi ja elektri hinnad kord tõusevad ja kord gaas on langenud. Palju moonutab arvutusi valed ostuhinnad. Seega on arvutused tinglikud ja väga ligikaudsed.
Õhksoojuspumbaga tasub vett kütta, on ikka soodsam kui elekterküte ja tegelikult samas hinnaklassis gaasiga. Jah on sealgi omi probleeme, peamiselt väga külmad talved. Tavaline soovitus on - kui on gaasiga liitumine juba olemas siis tasub gaasiga, kui ei ole siis soojuspump. Mitmetele on seda gaasiga liitumisega muinasjuttu uksel pakutud, kui aga tegusi soovid siis gaasifirmalt saad tühje lubadusi kauges tulevikus. Ja odav pole see liitumine teps mitte.

[Coolhouse]

Milles see teema algataja küsimus õieti on?
https://www.riigiteataja.ee/akt/118102012001
Soojuspump on liiga kallis?
Soojuspump on jääs?
Üldiselt on nii et võiks vahest ka riigiteatajat lugeda.

[madis64]

Milles see teema algataja küsimus õieti on?
https://www.riigiteataja.ee/akt/118102012001
...
Üldiselt on nii et võiks vahest ka riigiteatajat lugeda.

Teemaalgataja küsimus on ilmselt oma rahakoti sisu maksimeerimine ning sellega seoses on teooriat (Riigi Teataja) küll kasulik teada, kuid selle rakendamisel säilitaksin ma terve mõistuse (sooja vee energiakulu ma küll oma rehkenduste tarbeks köetava pinna ruutmeetrite alusel arvutama ei hakkaks, pigem ikka lähtuksin veetarbimisest).

[Külaline]

Tabel 8. Soojusallika kasutegurid kütuse tarbimisaine alumise kütteväärtuse alusel
Miks on kaugkütte soojussõlm 1.0? Millest see soojus siis tehtud on, elektrist, mille on ka 1.0?
Rääkimata kaugkütte meeletutest trassi kadudest, kus muru kasvab?

[Külaline]

>>>Miks on kaugkütte soojussõlm 1.0?
Sest soojussõlme kasutegur on 1.
Kaod on katlamajas, trassides, aga soojussõlm on kasuteguriga 1.

[Külaline]

>>>Miks on kaugkütte soojussõlm 1.0?
Sest soojussõlme kasutegur on 1.
Kaod on katlamajas, trassides, aga soojussõlm on kasuteguriga 1.

Panen kodus peale katlamaja, kus on pelletikatel trassile soojussõlme vahele ja saan siis 1.0 või? Absurd ju?

[dumbuser]

Jah saad. See mis on enne sõlme, selle saad kah. Ja seal ei ole 1,0. Aga pmst on see üsna mõttetu vaidlemine. Kaugkütte puhul on see haljendav asi juba selles hinnas mis on peale seda 1,0 sõlme.

[Külaline]

Kaugkütte puhul maksad kõik kinni enne ja peale sõlme ja saad 1.0. Eramaja puhul maksad ka kõik kinni aga 1.0 saad ainult elektri puhul. Loogika?

[miki999]

Coolhouse, see energiatõhususe arvutamine mingite koefitsientidega on ju samasugune rumalus nagu eesti oludes hõõglampide ärakeelamine või kvootide eest elektriautode ostmine. See on üks osa lobistide tehtud Euroopa poliitikast. Tegelikult on ju oluline, kui palju tuleb seadmetele kulutada ja kui palju pärast hiljem oma igapäevase sooja eest maksta. Müügimeeste toel on kujunemas arvamus, et kõiksugu soojuspumbad on midagi eriti tõhusat ja soojus tuleks nagu poolmuidu kätte. Sedalaadi infost on kogu nett üle ujutatud. Kahjuks nii see ei tundu peale mõningasi arvutusi siiski alati olevat. Ja ei saagi olla. Kujutagem nüüd ise, fossiilne kütus põletatakse ära, et sellest teha elektrijaama turbiinidele auru. Elekter kantakse sinuni mööda pikki kaableid. Ja sellest elektrist hakkad nüüd uuesti soojust tegema. Miks siis mitte kohe see fossiilne kütus oma kodus ahju panna ja sellest kohapeal sooja teha? Samuti ei vasta tõele, enagu sõltuks tasuvus sellest, kas gaasiliitumine on olemas või mitte. Õhk-vesi soojuspump võtab -25 kraadiga ca 16A peakaitset, sellega liitumise hind hind on ka ca 2100 eurot. Teemaalgatus oli pigem selleks, et kuulda konkureerivaid arvamusi.

[Külaline]

16A peakaitset on majale niiehknaa vaja, ja see on ka miinimum.

[miki999]

Nojah aga ega siis õhk-vesi soojuspump pole ju ainus seade, mis sul kodus töötab. 16 amprit on sul vaja elektrivõimsust tegelikult ainult selleks, et külmaga soojuspump töötaks. Ülejäänud asjade, nagu elektripliit, keris, tolmuimeja jaoks on nagunii veel ampreid vaja, lisaks siis soojuspumba ampritele.

[Külaline]

Kaugkütte puhul maksad kõik kinni enne ja peale sõlme ja saad 1.0. Eramaja puhul maksad ka kõik kinni aga 1.0 saad ainult elektri puhul. Loogika?

Keegi tark võiks seletada seda loogikat!

[keemik]

"Ja sellest elektrist hakkad nüüd uuesti soojust tegema. Miks siis mitte kohe see fossiilne kütus oma kodus ahju panna ja sellest kohapeal sooja teha?"

Sul pole vist päriselt aimu soojuspumba tööpõhimõttest. Kui kütad 1 kg sütt ära, saad näiteks kodus sellest 8 kWh soojust. Teed aga elektrit, saad seda kood kadudega koju kätte ca 3 kWh. Sul töötab soojuspump COP 3, sellest saad 9 kWh soojust Päikese käest (Päike soojendab maapinda ja see õhku). Järelikult, kasulikum on soojuspumpa käiata. Muidugi, need numbrid on mu laest võetud, aga suurusjärgud peaksid olema õiged. öelda tahan seda, soojuspump kui selline on väga efektiivne viis kütta, aga see nõuab väga head pumpa (tehnoloogia areneb ja võib loota, et COP läheb veel kõrgemaks) ja head soojustust. Vale on väita, et soojuspump Eestis töötab COP=2 ja nii ongi. Kui mõõtespetsifikatsioonis on kirjas, et 100% võimsusel -25 kraadi juures on COP 2.47, siis ma ei nöe põhjust, miks mitte seda uskuda? Siiani on ka -20 kraadi juures vaid pump mul korteri sooja hoidnud (suuremat külma pole olnud kahe aasta jooksul Tallinnas).

[kahe kuhja vahe]

Kui pikaks võiks arvestada maasoojuspumba kontuuri eluiga?
Kas on elueas mingit vahet spiraalidel ja mahalaotatud kontuuril?
Küsimuse mõte on, et kas kontuur/spiraalid on pikemaajalisem investeering kui pump ise?
Kas kontuur elab üle näiteks kaks pumpa?

Omal suur krunt Nõmmel, liivane, männid peal.
Gaasitrass on naabri krundil. Miski 80 m tuleks sealt vedada madalsurvetrassi, liitumismaks pealeselle.
Küll tulevikus gaasi puhul ka "ampritasuni" vms kuutasuni jõutakse, ei jää nii, et sul on igaks juhuks juurdepääs tehnosüsteemile ja sa selle eest üldse ei maksa.

Ehk siis kas võtta gaas külmaks ajaks ja soojemal õ/x pumbad või minna kohe maasoojuspumbale (liivases pinnases)?

Elektrihind on siis saadud tänaseks u. 13 sendi peale ja edasi maksame ilmselt soomlastega sama hinda. Ei näe põhjust, et see tulevikus langeda võiks, pigem ikka kasvab. Soomlaste uus tuumajaam läheb kallimaks kui planeeritud, see küll hinda siin regioonis ei langeta. Uutest jämedatest ühendusest Soome-Rootsi/Norra(kus praegu odav elektrihind) vahel pole miskit kuulda?

õhk/x pumbad on odavamad osta, aga talvel on igal juhul neile vaja lisakütet.

[Coolhouse]

Kui pikaks võiks arvestada maasoojuspumba kontuuri eluiga?
Kas on elueas mingit vahet spiraalidel ja mahalaotatud kontuuril?
Küsimuse mõte on, et kas kontuur/spiraalid on pikemaajalisem investeering kui pump ise?
Kas kontuur elab üle näiteks kaks pumpa?

Maasoojuskontuuri toru on kahte tüüpi. Meil on enim kasutusel PE toru.
Sellised torud on olnud maas alates aegadest kui soojuspumpasid üldse hakati paigaldama (üle 30 aasta). On mingit infot et Rootsis on torusid kontrollitud kuid puudujääke pole leitud.
Kui krabisevat on natuke rohkem siis võib panna ka Pe-Xa toru, mis on meil varasemast tuttav nt kui Wirsbo põrandaküttetoru. Seda võid kirvega lõhkuda kuid purustamine on vaevarikas.
Pe-Xa toru on võimalik saada tehase garantiiga 10 aastat . Arvatav eluiga vähemalt 50a.
Spiraalil ja maakontuuril on see vahe et spiraal läheb kergemini jäässe. Eks see mõjuta ka toru eluiga.
Kaua soojuspump vastu peab? Kompressorit saab vahetada.Selle pärast ei pea veel soojuspumpa vahetama. Kompressori eluiga sõltub sisselülituste arvust ja sellest kui kuumaks gaas aetakse. St mida soojem paak,seda raskem kompressoril.

[lwd]

Kaugkütte puhul maksad kõik kinni enne ja peale sõlme ja saad 1.0. Eramaja puhul maksad ka kõik kinni aga 1.0 saad ainult elektri puhul. Loogika?

Keegi tark võiks seletada seda loogikat!

Riigiteatajas toodud kasutegurid on mõeldud maja omaniku esitatud küttekuludest maja soojusenergia vajaduse välja arvutamiseks. Kaugkütte ja elektri arvetes on toodud energiahulgad, mis on majale edasi antud ja ei sisalda kadusid trassil/liinidel/katlamajas. Kogu arvetel sisaldab energiahulk kulus maja kütmiseks. Kui sul on ahiküttega maja ja kulunud puude hulga teisendad kWh-deks, sisaldab tulemus ka korstnast lahkuva õhu soojendamiseks kulunud energiat. Tegeliku soojatarbimise saamiseks pead tulemust korrutama veel mingi teguriga, mis on ühest väiksem.

Kaugkütte ja elektrikütte korral on efektiivsus 1-st väiksem, kui arvetel esitatud energiahulgad sisaldaksid väljaspool maja olevaid kadusid. Näiteks kui elektrimõõtja käib sul sellepärast kiiremini, et kaugel asuvad kõrgepingeliinid soojenevad, alajaamades vajavad trafod jahutust, Narvas köetakse atmosfääri jne.

[Külaline]

õhk/vesi pump peaks maasoojuspumbast efektiivsem olema kui õhutemperatuur ületab maapinna temperatuuri?
st . kevadel-sügisel ja ka suvel sooja tarbevee tegemisel.
Kas miskit kombineeritud mudelit pole? õhk-maa-vesi ?
Saaks väiksema kontuuriga hakkama?

[Külaline]

..... Kaugkütte ja elektri arvetes on toodud energiahulgad, mis on majale edasi antud ja ei sisalda kadusid trassil/liinidel/katlamajas. ...
Kaugkütte ja elektrikütte korral on efektiivsus 1-st väiksem, kui arvetel esitatud energiahulgad sisaldaksid väljaspool maja olevaid kadusid. Näiteks kui elektrimõõtja käib sul sellepärast kiiremini, et kaugel asuvad kõrgepingeliinid soojenevad, alajaamades vajavad trafod jahutust, Narvas köetakse atmosfääri jne.

Gaasikatla kasutegur on seal kas 0.85 või 0.95, ehkki see võetakse alumise kütteväärtuse järgi ja müüjad ise pakuvad kondensatsioonikatelde kasutegurit 105 % kanti?

Seega ka elektriküttekatla kasutegur peaks jääma 90 % kanti. ?

Katlaruum ja soojussõlm on üldse ülearused asjad, nende soojendamine on puhas kadu (ehitamine samuti ülearune). See hakkab tegelikult silma, kui võrrelda puhtal elektriküttel oleva maja koguelektritarvet miski katlamajaga elamu kütusekoguse ja elektritarbimise summaga. Vahe ei olegi viimase kahjuks nii suur kui võiks arvata.