Päikeseküte Kredexi toel - vol 2

[Unkas]

Kredexi andmetel eraldati eraldati 2012. aastal eramajade taastuvenergia toetust 64 päikesekollektori (komplekti) paigaldamiseks, toetuste keskmine summa päikesekollektorite puhul oli natukene üle 6000 euro.
Kui toetuse määraks oli 60%, siis pidid toetatud projektid olema keskmiselt 10000 eurose maksumusega, millest omaosalus oli mingi 4000 eurot. Ma küll kujutan ette, mida kõike 10000 eurone päikesekütte komplekt sisaldada võiks, aga hästi ei tahaks uskuda, et kõik toetust saanud eramud vajasid just sellist 10000 eurost komplekti...

Täna enam toetust ei ole, aga paneks siia üles pakkumised, mida 2014. aastal saaks sama raha eest osta. Lähtuks siis sellest, et täiskomplekt koos paigaldusega ei maksaks üle 4000 euro ja omaks ka Kredexi poolt soovitud funktsionaalsust (nt. võimalik saada tootlikuse kohta infot), aga osta saaks ilma igasuguse Kredexi toetusega kaasneva paberimäärimiseta.
Teeksin otsa lahti sellise alla 4000 eurose pakkumisega, mis sobib üheaegselt nii sooja tarbevee tootmiseks kui ka elamu keskkütte toetuseks (4 plaatkollektorit+akupaak 400 l (eraldi paak tarbeveele)+pumbagrupp koos automaatikaga+katuseraamid+soojustusega roostevaba toru+paigalduse lisatarvikud+paigaldus).
Link pakkumisele http://smartac.eu/pakkumine_4tlpac_integra400.pdf
Teadjamad saavad hiljem kommenteerida, kas 2012. aasta 10000 eurone ja 2014 aasta 4000 eurone päikesekütte komplekt on võrreldavad või mitte.

[tähenärija]

....Link pakkumisele http://smartac.eu/pakkumine_4tlpac_integra400.pdf....

äkki tunduks pakkumine usutavam, kui seal oleks energia ühikuks kW/h asemel kWh ?
siis võiks arvata, et müüjad asjast midagi teavad....

[tähenärija]

...ühesõnaga, parandage oma kirjavead seal pakkumises ja esitlustes ära, kui ise hakkama ei saa, võtke korrektor appi - korrektne tekst jätab parema mulje ja on businessile kasuks...

Aga asja sisust...

2500 kWh aastas 4000 € eest?

Tegelikult jääb suvel ilmselt sooja ülegi nii, et kasulikku/vajalikku sooja ehk siis vast 2000 kWh aastas ?

Investeerid 2 € ja saad 1 kWh.
Elektrisoe maksab täna keskmiselt 12 s/kWh, kui öösel kuumutad, siis ehk 10 senti või alla?
Elektriboiler maksab muidugi kah midagi...

Kui elektritarbimine väheneb, siis on kasulik lõpuks ampritasudeta paketile minna...
kas siis on elekter 15 s/kWh?

Kuidas selles suures pütis legionellat tõrjutakse...? või peab joogivee boiler eraldi niiehknii lisaks olema?

Kas sinna saab muid vidinaid muutmata paneele juurde lisada, et kevadel/sügisel rohkem sooja kätte saada?

[Unkas]

Tänud tähelepaneku eest, pakkumise kõige suurem puudus on nüüdseks kõrvaldatud

Esitluses oli eraldi välja kollektoreid testinud Šveisis labori poolt koostatud simulatsioon süsteemile, mille tootlikus oli 2545 kWh / aastas. Kui seda tähelepanelikumalt lugeda, siis seal on toodud kollektorite arvestuslikuks pindalaks 5,14 m2, pakkumises on kollektorite pindala oluliselt suurem -7,308 m2. Seega 4000 euro eest saab 3617 kWh /aastas.
Kui reaalne vajadus 2000 kWh, siis võib soetada väiksema süsteemi ja investeering muutub kohe soodsamaks.
Kui on soov vältida legionella bakteri tekkimist, siis seda saab vältida (päikese vaesel ajal) elektritenni abil, mida omakorda saab juhtpaneeli abil seadistada tööle vastavalt vajadusele (kas siis teatava temperatuuri hoidmiseks või legionella bakteri vastaseks võitluseks). Seega eraldi elektri abil sooja vett tegevat tarbevee boilerit ei oleks vaja.
Mis katuseraame puudutab, siis neid on pakkuda erinevaid, olenevalt millise kaldega katus on. Mingit automaatikat, mis kollektorite kaldenurka vastavalt aastaajale muutma hakkaks, pakkuda kahjuks ei ole.

Tootlikus on kindlasti sõltuv kaldenurgast, asukohast, tarbimisest jne, aga kui vaadata reaalselt katusel olevat 3 plaatkollektoriga süsteemi, siis selle tootlikus alates eelmise aasta maikuust on olnud ligi 2500 kWh, ehk oluliselt rohkem, kui testijad on labori tingimustes saanud. Süsteem on vaadeldav http://www.ekontrol.pl/en/login/ , sisenemisel pane login: demo ja password: demo

[Külaline]

Ilus jutt aga kui suvel kaks kuud (tipp kuud) tarbimist (nagu minul) ei ole, siis kukkub tasuvus kolinal kokku ja kogu asja mõte kaob sootuks ära.

[Unkas]

Lisan veel ühe pakkumise neile, kes sooviksid päikese abil ainult sooja tarbevett saada. Süsteem mõnevõrra väiksem, aga ka hind on alla 3000 euro.
Komplektis 2 plaatkollektorit (absorberi pindala kokku ~ 4,5 m2) +akupaak 300 l kahe soojusvahetiga (ülemisse soojusvahetisse saab täiendavalt ühendada mõne teise kütteseadme)+pumbagrupp koos automaatikaga+katuseraamid+soojustusega roostevaba toru+paigalduse lisatarvikud+paigaldus.
Link pakkumisele http://smartac.eu/pakkumine_KS2500_300.pdf

[2korda2]

Kiidan algatuse heaks (Y)
Paar küsimust/märkust:
1. Pakkumises on toodud märge, et tootlus aastas on saadud Šveitsis testides. Kuidas suhtestub "otsene päikeseenergia X ilmakaarest m2-le" Šveitsis ja meil?
2. Kas oleks väga vale väita, et meil annaks see süsteem oma aastasest kogutoodangust 80+% neljal kuul (mai-august)?
3. Lingil olev (demo/demo abil sisse logimine) näitas hetkel kollektori allosas (sissevool) T3=14C ja kollektori ülaosas (väljavool) T1=7C, "P Collector pump, Level=0%". Nendest andmetest võiks järeldada, et installeeritud süsteem ei asu Eestis. Milleks seda siin reklaamida?

Mina saan sooja vett gaasikatlast (kasutan ka kütteks). Sellega tuleb sooja kWh kätte <0,1EUR eest (arvestades kõik kulud kokku). Ülaltoodud lihtne arvutus "2€ investeering -> 1kWh kasutatavat sooja aastas" (läheb ju maha ka pumpade käitamiseks kasutatav energia) näitab päikesekütte tasuvuseks (eeldused: puuduvad hoolduskulud, investeeringu intressid ei ületa inflatsiooni) >20 aastat.
4. Kui suur osa süsteemist on selleks hetkeks amortiseerunud?
5. Millises suurusjärgus hoolduskulusid tuleb selle perioodi peale arvestada? Näiteks süsteemis kasutatav pump: kas on lootust, et see kestab 20+ aastat?
6. Kas paneelide efektiivsus ajas ei lange?

[Unkas]

1. Päikesekiirguse suhtes on Šveits kindlasti parema koha peal kui Eesti, samas ka Eesti erinevates piirkondades (Vilsandi vs Tallinn) on näiteks päikesepaiste kestvus erinev. Mingit valemit on keeruline välja tuua, sest muutujaid on liiga palju (asukoht, paneelide kaldenurk, ilmakaar jne), aga panen ühe kaardi lingi http://solargis.info/doc/_pics/freemaps ... ope-en.png
2. EMHI andmetel oli 2011 aastal päikesepaiste kestvus Harku vaatlusjaams kokku 1767 h, millest mai-august oli 1107 h, ehk pigem annavad need kuud ca 62%
3. Demo süsteem ei asu tõepoolest Eestis, see on Poolas. Kui leidub Eestis mõni inimene, kellel on Hewalexi süsteemi juhtpaneel ja vastavad tehnilised võimalused (püsiv internetiühendus katlaruumis) ning lisaks ka soov oma andmeid teistega jagada, siis saaks ka Eesti kohta sellist demosüsteemi kuvada. Hetkel meil sellist veel ei ole.
Vennad Dahl lehel on on reaalajas süsteem olemas, kuigi temperatuuri väärtuseid muudetakse vist mingi perioodi tagant (st. mitte reaalajas) http://www.dahl.ee/paikesekyte/live/pet ... llinn.html

Kui gaasikatlast saab sooja kätte <0,1 kWh eest, siis viidatud demo süsteemis on saab sooja kätte tegelikult rohkem kui 20 korda odavamalt (9 kuuga on toodetud energiat 2492 kWh ja kulutatud energiat 103 kWh). Ei ole mõistlik neid andmeid niimoodi võrrelda, et gaasikatel on olemas (st. selle soetamiseks nagu ei pidanud investeerima), aga päikesekütte süsteemi puhul tuleb lisaks energia tootmise kulule arvestada ka süsteemi maksumust.
4. Ma arvan, et ka gaasikatel amortiseerub 20 aastaga ja tuleb mõelda uue soetamisele.
5. Üldjuhul on süsteem üsna hooldevaba, tõrgetest (nt. ebapiisav vedeliku voolu hulk vms) annab juhtpaneel ise teada. Samuti on võimalik suvel, kui sõidad puhkusel ära ja mingit tarbimist ei ole, panna süsteemile peale öise jahutuse funktsioon, et vee temperatuur akumulatsioonipaagis ei läheks liialt kõrgeks. Kindlasti ei saa 20 aastat hakkama sama soojuskandja vedelikuga, seda tuleb vahetada. Kui pumba tööaega võrrelda mingi küttesüsteemi tsirkulatsioonipumbaga, mis kogu aeg uhab, siis sellest lähtudes võiks eeldada, et päikesekütte süsteemi pump peab ikka pikemalt vastu, sest töötunde tuleb oluliselt vähem (samas käivitamisi oluliselt rohkem). Hewalex süsteemides on kasutusel Wilo pump, võib olla oskab keegi teine kommenteerida, kas tema 20 aastat tagasi paigaldatud Wilo tsirkulatsioonipump on endiselt töökorras.
6. Ka paneelide efektiivsus võib pikema perioodi jooksul ajas langeda, tingituna ilmastiku ja päikese mõjust klaasile ja absorberile, aga tootja poolt antav 10 aastane tehasegarantii annab vähemalt kindluse, et efektiivsus ei hakka langema järgmisel päeval pärast paigaldamist (st. see võib juhtuda ainult väga pikaajaliste protsesside mõjul).

[laurit]

Mismoodi toimub talvisel ajal paneelide puhastamine lumest, et ka talvisel ajal päikesepaistelisi ilmasid ära kasutada?
Ise vist ei sula ära. Käia katusel harjaga ringi on suht keeruline.

[Unkas]

Lume püsimine päikesekollektoril oleneb sellest, palju sinna lund on sadanud aga ka kaldenurgast. Hetkel näiteks 40 kraadise kalde all olevad paneelid on pooles ulatuses ise puhtaks sulanud, suurema kalde all on täiesti puhtad. Loomulikult tekib neile härmatis peale, aga see sulab ise päikese mõjul ära (ja isegi härmatise korral toimub temperatuuri tõus). Mingit vastunäidustust, miks plaatkollektoreid ei võiks puhastada, ei tea, sama arvavad ka teadlased http://tarbija24.postimees.ee/2600784/l ... -puhastada
Harjaga katusel käia on kindlasti ebamugav. Kui on soov kollektoreid mugavalt puhastada, võib need katuse asemel maatugede abil hoopis maapinnale paigaldada, siis ei ole puhastamisega probleeme.

[Külaline]

[quote="Unkas"]
Kui gaasikatlast saab sooja kätte <0,1 kWh eest, siis viidatud demo süsteemis on saab sooja kätte tegelikult rohkem kui 20 korda odavamalt (9 kuuga on toodetud energiat 2492 kWh ja kulutatud energiat 103 kWh). Ei ole mõistlik neid andmeid niimoodi võrrelda, et gaasikatel on olemas (st. selle soetamiseks nagu ei pidanud investeerima), aga päikesekütte süsteemi puhul tuleb lisaks energia tootmise kulule arvestada ka süsteemi maksumust.
quote]

Gaas või pellet on põhiküte, ilma milleta ei saa tuba soojaks ja boonusena teeb veel ka sooja vette ja see kõik on juba olemas.
Kui soetan paneelid, siis kuhu ma selle soetamis maksumuse lisan? Niigi pool suvel saadud energiast läheb tühja, ei kasuta ära.

[Unkas]

Gaas või pellet on põhiküte, ilma milleta ei saa tuba soojaks ja boonusena teeb veel ka sooja vette ja see kõik on juba olemas.
Kui soetan paneelid, siis kuhu ma selle soetamis maksumuse lisan? Niigi pool suvel saadud energiast läheb tühja, ei kasuta ära.

Täiesti nõus, et gaas ja pellet on põhiküte ja ja päikesekollektorid ei ole põhiküte, aga ei maksa ära unustada, et päikesega kaasneb ka üks boonus, mida gaasil ja pelleti graanulil ei ole ja tõenäoliselt ei saa ka olema- see on tasuta. Mõne jaoks pole see argument (sest ta ei kasuta seda tasuta energiat piisavalt ära), aga mõne jaoks on. Kuidas muidu seda seletada, et Kredexi toetusrahad said loetud päevadega otsa. Ma hästi ei usu, et kõik taotlejad olid rohelise mõtteviisiga inimesed, kes soovisid saada endale süsteemi, mille ainsaks eesmärgiks on tagada neile edaspidi soe vesi toorainet (gaas, puit) raiskamata.

[Külaline]

Kui paneelid oleks majanduslikult tasuvad, siis oleks kõigil uutel või siis enamusel uutel majadel paneelid katusel. Aga paraku on vähesed, paneelid enda jaoks tasuvaks suutnud arvutanud või õigemini mõelda.

[Rostfrei]

Kui paneelid oleks majanduslikult tasuvad, siis oleks kõigil uutel või siis enamusel uutel majadel paneelid katusel. Aga paraku on vähesed, paneelid enda jaoks tasuvaks suutnud arvutanud või õigemini mõelda.

100% nõus
Mõne jaoks piisab sõnast "tasuta" ning sellega on ostu otsus langetatud. Teistel on pea õlgadel ning koolis matemaatikat õpitud. Ka mina olin eufoorias, et panen päikekütte sooja tarbevett tegema, jne, soetasin isegi 300 l 3-süsteemse boileri valmis ning toru paneeli ja boileri vahele. Siis jõudis kohale, et ma pean aastas 88 EUR vähem põletama pelleteid ning süsteemi tasuvus aeg on 27 aastat.... Loo moraal tasuta lõunaid ei ole olemas.
Muide, 20 m DN20 (loodan et sai mälu järgi õige mõõt) toru 13 mm isolatsiooniga on pakendis ja kui kellelgi huvi, siis müün 1/2 hinnaga, 104 EUR.

[Külaline]

Tootlust rekaamitakse Šveitsi ja Poola järgi, see näitab ilmekalt müüjate usku ja suhtumist. Müüa tahate, aga Eestisse ülesse panna nii, et andmed oleks netist kõigile nähtavad ei saa. Miks? See oleks kõige parem reklaam, mis üldse olla saab? Need numbrid siin ei kannataks kriitikat, ütlen teile otse ja inimesed saaks ka ilma arvutamatta aru, et see on puhas eputamine katusel. Nende Šveitsi ja Poola numbritega võib veel mõne ära petta ja raha välja meelitada.
Neid teemasid on siin ka varem olnud, aga lõpuks teeb müüa siin endale rohkem kahju kui kasu

[laurit]

Kui ma saaks väga hea pakkumise päikesepaneelidele, siis ma võiks enda numbreid jagada küll.

[Unkas]

Kui ma saaks väga hea pakkumise päikesepaneelidele, siis ma võiks enda numbreid jagada küll.

Täpsusta palun, milline oleks väga hea pakkumine (kas siis hinna või tasuvusaja poolest)?
Ma olen iga päev ühe pakkumise lisanud, mis on eelmisest 1000 eurot odavam (sest kollektorite arv/akupaak on neil erinevad). Kui veel homme saaksin alla 2000 eurose komplekti lisada (mida tuleks ühendada olemasoleva akupaagiga), siis laupäeval alla 1000 eurose komplektiga jääks küll hätta. Ja mulle tundub, et kui on soov saada hakkama alla 1000 euroga, siis ei ole abi isegi hiinlastest, sest nende 1000 dollarise kompleti hinnale tuleks juurde arvestada ka transport, maksud, paigaldus, paigalduse tarvikud jne.

[trebla]

Vaataks asja vahelduseks teisest otsast - kas siinkirjutajad teavad, palju nad täna sooja vee valmistamisele raha kulutavad?
Mina panin oma 6 kW 200 liitrisele soojaveeboilerile arvesti ette, seega saan mingeid andmeid lugeda ja arvutusi teha.

Aga teie teised?

[laurit]

Täpsusta palun, milline oleks väga hea pakkumine (kas siis hinna või tasuvusaja poolest)?

Väga hea pakkumine oleks ca 1500-2000€ kandis (maksude, paigalduse ja jubinatega). Katusele kaks paneeli, ilmselt lisaks miskine soojaveepaak (tarbijaid kaks täiskasvanut + kaks põngerjat). Peab koos töötama olemasoleva Nibe Fighter 1245 10kW soojuspumbaga (sisseehitatud 185L boiler). Pööningult on alla juba ära veetud kaks isoleeritud vasktoru.

[laurit]

Vaataks asja vahelduseks teisest otsast - kas siinkirjutajad teavad, palju nad täna sooja vee valmistamisele raha kulutavad?
Mina panin oma 6 kW 200 liitrisele soojaveeboilerile arvesti ette, seega saan mingeid andmeid lugeda ja arvutusi teha.

Aga teie teised?

Ma eeldan, et suvel (juulis) mul maja kütmiseks energiat ei kulu, siis ilmselt ca 150kWh ehk ~21€.

Küsimused veel:
1) kuhu panna suvel ülejääv soojusenergia?
2) kas talvel ei saa lume tekkimisel saata paneeli maakütte poolt soojendatud vedelikku, mis sulataks lume paneeli peal?

[Külaline]

2) kas talvel ei saa lume tekkimisel saata paneeli maakütte poolt soojendatud vedelikku, mis sulataks lume paneeli peal?


Heas paneelis (näit vaakumtorud) peaks soojuskandja välisõhust olema hästi isoleeritud, läbi peaks pääsema eeskätt valguskiirgus, seega soojuskandja kuumutamine ei tohiks lund sulatada.

[laurit]

Heas paneelis (näit vaakumtorud) peaks soojuskandja välisõhust olema hästi isoleeritud, läbi peaks pääsema eeskätt valguskiirgus, seega soojuskandja kuumutamine ei tohiks lund sulatada.

(facepalm) Õige jah. Torudes on ju vaakum.
Aga kuidas käitub plaatkollektor?

[Külaline]

Vaataks asja vahelduseks teisest otsast - kas siinkirjutajad teavad, palju nad täna sooja vee valmistamisele raha kulutavad?
Mina panin oma 6 kW 200 liitrisele soojaveeboilerile arvesti ette, seega saan mingeid andmeid lugeda ja arvutusi teha.

Aga teie teised?

170 kuni 210kWh kuus, suvel vähem.

[2korda2]

2. EMHI andmetel oli 2011 aastal päikesepaiste kestvus Harku vaatlusjaams kokku 1767 h, millest mai-august oli 1107 h, ehk pigem annavad need kuud ca 62%

Vale lähenemine. Suvine kõrge päike annab tunnis oluliselt rohkem energiat, kui kevadine/sügisene madal päike. Ei aita ka kaldenurga optimeerimine. Nuputa ise, miks.

Kui gaasikatlast saab sooja kätte <0,1 kWh eest, siis viidatud demo süsteemis on saab sooja kätte tegelikult rohkem kui 20 korda odavamalt (9 kuuga on toodetud energiat 2492 kWh ja kulutatud energiat 103 kWh). Ei ole mõistlik neid andmeid niimoodi võrrelda, et gaasikatel on olemas (st. selle soetamiseks nagu ei pidanud investeerima), aga päikesekütte süsteemi puhul tuleb lisaks energia tootmise kulule arvestada ka süsteemi maksumust.

See hind (0,1) juba sisaldab KÕIKI gaasikütte kulusid. Gaasi (koos kõigi maksudega, arvestades katla efektiivsusega) kWh hind on 6sendi juures. Peamine aga juba külalise poolt välja toodud - päikeseküte EI OLE põhiküte ja seetõttu tulebki teda võrrelda põhikütteliikide vastu just nii - päikesekütte kWh kogukulu (ostuhind, amortisatsioon, elekter, hooldus jne) peab olema väiksem põhikütte KÜTUSE(+katla efektiivsus) kWh kulust. Põhiküttest ei saa ju loobuda kui päikesekütte installeerid -> kõik põhikütte kulud (va. kütus päikesekütte 100% piisavuse perioodil) jäävad endiselt.

4. Ma arvan, et ka gaasikatel amortiseerub 20 aastaga ja tuleb mõelda uue soetamisele.

Nõus, seetõttu tõin võrdluseks kWh=0,1€. Selle sisse mahub ka gaasikatla amortisatsioon. Eeltoodud põhjusel oleks korrektsem võrrelda 6-sendist kWh hinda.

5. ...Samuti on võimalik suvel, kui sõidad puhkusel ära ja mingit tarbimist ei ole, panna süsteemile peale öise jahutuse funktsioon, et vee temperatuur akumulatsioonipaagis ei läheks liialt kõrgeks.

Mil moel see jahutus toimib? Aetakse öösel vedelikku süsteemis ringi (loe: täiendav elektrikulu)? Jahutama peaks soojusisoleeritud paneel??? Mina tean ainult üht kindlat moodust - liigne soojus akupaagist kanalisse ja värske külm vesi peale (loe: täiendav veekulu).

[Unkas]

2) kas talvel ei saa lume tekkimisel saata paneeli maakütte poolt soojendatud vedelikku, mis sulataks lume paneeli peal?
Heas paneelis (näit vaakumtorud) peaks soojuskandja välisõhust olema hästi isoleeritud, läbi peaks pääsema eeskätt valguskiirgus, seega soojuskandja kuumutamine ei tohiks lund sulatada.

Täiesti võib nõustuda sellega, et vaakumtorud on paremini isoleeritud kui plaatkollektorid. Tulenevalt vaakumkollektori ehitusest oleksin mina pigem seisukohal, et osad lumega kaetud vaakumkollektorid ei toimi päris nii, nagu eeldada võiks, et nad toimivad (st. ei kuumuta soojuskandja vedelikku). Aga see on minu seisukoht ja ma ei tahaks vaielda nendega, kellel on teistsugune kogemus
Lisa ühe (inglise keelse) lühikese ülevaate, kus on näidetana ära toodud nii plaatkollektori kui ka erinevate vaakumkollektorite toimimine suvel ja talvel ning igaüks võib ise järeldusi teha.
http://smartac.eu/Flat_or_vacuum.pdf