Kena keik.

[looder54]

Meele teeb elevaks, et on ka olemas Teadja, kes püüab neid väiteid püsti hoida. Pottsepade seast ei tea mina kedagi aga siiki mõnda oletan teadvat peale Teadja.
Tõsisem lugu on see, et seda kasutatakse õppematerjalina?
Siiski on ka lootust muutusele.

Eilne uudis Mardilt.

Täna tekkis mul ka huvitav mõte 2014 aasta kogumiku sisustamise asjus. Kuna viimased kolm aastat on rõhuasetus traditsioonilise hollandi tüüpi ahju (Venemaal kasutatav väljend kahhelahjude kohta) propageerimisel, siis võiks TEUK VI kogumikus ilmuda materjal, millest saaks informatsiooni nn. tellisahju ja selle arvutusmetoodika kohta. Tundub, et terminoloogias peaksime eelnevalt väheke korrastustööd tegema.



Ootame Annese seisukoha ka ära.

Kuna foorumis tsiteerimine moes, eks minagi õpi!
Oi, tõesti tore uudis! Eks ootame siis Annese seisukohta.

[kaminahi]

http://tek.emu.ee/teuk-konverentsid/teuk-kogumikud/

Viimased neli aastat .

[kaminahi]

2012. aasta kogumiku 60.lk.
http://tek.emu.ee/userfiles/taastuvener ... ik_web.pdf


Ka siin ei ärata usaldust just pottahju pinnatemperatuuri 80 kraadine suurus, mida Annes korduvalt oma võrdlustes üles seab.

Koldeseina temperatuur on juba 10 kg puudega kütmisel just selline nagu pildil näha ja milline see oli kaks tundi peale siibri sulgemist? Kuidas selline ahi kütta üldise 80 kraadise pinnatemperatuurini ja mis oleks selle eesmärk?
Ahju termopilt aga iseloomustab ahju kogenud vaatajatele küllalt selgelt. lk. 60
lk. 63 on kirjeldatud ahju pinnatemperatuure aga see ei ole termopildiga kuidagi samas tulemuses?
Selle ahju põlemiskeemia kohta oleks võinud ka mõne iseloomustava sõna lisada. Kolde sügavus on muljetavaldav.
Meelsasti tutvuks lõputöö Ladva 2012 sisuga, mis on viidatud selle kogumiku lk. 61-l

[kaminahi]

Täna ka teen pottahju tööd ja ruumi kütab tellisahjuke.



Praktika on tõe kriteerium. Miski ei õigusta tellisahju halvustamist oma eesmärkide saavutamise nimelgi.

[rokikas]

Üritan siis korra uuesti küsida -
1. Miks on "tabel 1" okaspuu kütteväärtuseks 1400 kWh/rm. kui tegelikult 1300 kWh/rm ja lepal märgitud 1500 kWh/rm. aga tegelikuses sanglepp 1200 kWh/rm. http://www.eramets.ee/static/files/762. ... s_2010.pdf
2. Miks on "tabel 1" lugeda ahjude kasuteguriks 0,8 aga "tabel 2" hoopis 0,7?
3. Kuidas on kuurist kulunud puude põhjal võimalik ahju kasutegurit määrata?
4. Kui juba soojuspump on kaasatud võrdlusesse siis miks on ahjude puhul välja jäetud korstna, selle ja ahjude vundamentide ning puude hoiuruumi ehituskulu?
5. Miks ei konsulteeritud soojuspumpi tundva inimesega? Siis ehk ei oleks ka väidetud et kaks 1600 €/tk. maksvat soojuspumpa ei suuda sellist 100 m2. suurust pinda ära kütta. http://www.abckliima.ee/erakliendile/to ... sed-andmed Ja ehk ei oleks ka soovitatud neile mõneks päevaks aastas abiks ehitada 5000 € maksvat ahju kui ka 50 € maksev soojapuhur teeb sama töö ära! Säästetud 4950 € võiks panna hoopis hoone soojapidavuse parandamisse!
6. Kus tuleb korstnapühkija 25 € eest ahju puhastama?
7. Glasuurpottahju väidetav energia ühiku hind 4,53 kWh on täielik jama! Seda nii otseselt matemaatiliselt (544 + 50 + 383 = 977, mitte 877 nagu väidetud, / 15320 kWh = 6.37 senti/kWh.) kui sisuliselt sest kui võtta tegelik okaspuu kütteväärtus aluseks siis tulemuseks 6,9 senti/kWh.
8. Sarnased vead ka soojuspumbaga koos toimival ahjul.
9. Kas fotol näha oleva "teaduspliidi" tehnilised vead on nüüdseks parandatud ning keeduplaat mahub ka õiget pidi paika?
10. Miks "toodetakse" ahjudega 20426 kWh soojust kui hoone vajab vaid 15320 kWh.? Neljandik toodetust (5106 kWh) tuleb ju aknast välja lasta et ruumid liialt soojaks ei läheks.

Sain siis sellise vastuse

[kaminahi]

Ma leian, et paar küsimust suudeti isegi ära vastata. Näiteks see üks, kuidas just Austrias määratakse otsesel meetodil pottahju kasutegurit.

[rokikas]

Lisasin ka mõned oma kommentaarid sinna

[keemik]

Väga põnev! Jälgin arenguid.

[kaminahi]

Eeltoodu tugineb uskumusel, ...

[kaminahi]

Meelsasti tutvuks lõputöö Ladva 2012 sisuga, mis on viidatud selle kogumiku lk. 61-l

Kui väga tahta, siis saab ka selle Ladva 2012 lõputöö sisuga tuttavaks.

http://www3.emu.ee/mhovi/ECOHOUSING/Lop ... _Ladva.pdf

Kahju vaid, et seekord ei selgunud pottahju eriline võimekus.

[Emv]

Lihtsalt ääremärkus.

Lisasin ka mõned oma kommentaarid sinna

Arvestades, millised pedantsusega härra Hovi tudengeid ...(tahtsin kirjutada peedistab, aga no mingi parem sõna)..siis on minu jaoks isegi natuke koomiline leida tema vastusest lasue - >

Kütteväärtus: lehtpuu: lepp Erle 1500 kw/rm, mustlepp pole eraldi välja toodud

[kaminahi]

Lihtsalt ääremärkus.

Lisasin ka mõned oma kommentaarid sinna

Arvestades, millised pedantsusega härra Hovi tudengeid ...(tahtsin kirjutada peedistab, aga no mingi parem sõna)..siis on minu jaoks isegi natuke koomiline leida tema vastusest lasue - >

Kütteväärtus: lehtpuu: lepp Erle 1500 kw/rm, mustlepp pole eraldi välja toodud

Ma ei usu, et foorumi pedante zürii sinu postitusest arugi sai

[kaminahi]

Tellisahju energiasalvestusest niipalju, et erinevalt MTÜ juhtkonnast ei näe maküll erinevust pott- ja tellisahju salvestusvõimes. Kui rääkida tellis- ja pottahju pinnatemperatuurist või hetkevõimsusest sama konstruktsiooni puhul, siis vastab tavaline telisahi ilmselt lihtpottahju omadustele. Glasuurplaaditud tellisahi clasuurpotahju omadustele.

Nii tellistest kui potist saab ehitada äkilise ahju ja mõlemast voodrimaterjlist saab ehitada inertse ja pika vinnaga ahju. Fakt on see, et pottvoodrit kasutatakse üha vähem.

[Leevi]

Tellisahju energiasalvestusest niipalju, et erinevalt MTÜ juhtkonnast ei näe maküll erinevust pott- ja tellisahju salvestusvõimes. Kui rääkida tellis- ja pottahju pinnatemperatuurist või hetkevõimsusest sama konstruktsiooni puhul, siis vastab tavaline telisahi ilmselt lihtpottahju omadustele. Glasuurplaaditud tellisahi clasuurpotahju omadustele.

Nii tellistest kui potist saab ehitada äkilise ahju ja mõlemast voodrimaterjlist saab ehitada inertse ja pika vinnaga ahju. Fakt on see, et pottvoodrit kasutatakse üha vähem.

:)

Nii see mu meelest tõesti on. Lisaksin vaid, et tellisahju all pean silmas ahju, mille kolle ja lõõristik on ehitatud shamotist ja väliskest tellistest.

Näide Saksamaalt: http://www.kachelofen-profis.de/kachelo ... p?id=1552&
(Täpsemalt siis Shveitsi näide Saksa foorumist.)

[kaminahi]

Ega ma seda ei uskunudki, et sa enam punastest tellistest kollet ehitad.
Ma muidugi arvan edasi, et ka lõõristik, kus temp. ei tõuse näiteks max. üle 500 kraadi on isegi parem ehitada punasest tellisest selle üldjuhul parema soojusjuhtivuse ja soojusmahtuvuse tõttu kui on pehmel shamotil. Kui mõni tellis aga tõesti praokese sisse võtab, no ega sest nüüd ka hullu ei ole. Küllap seda Sveitsiski sul juhtub ja elu tahab elamist ka Eestimaal.

[Leevi]

http://www.kachelofenverband.at/wp-cont ... eicher.pdf

Väärt lugemine. Saksakeelne küll.

[Emv]

Lihtsalt ääremärkus.

Lisasin ka mõned oma kommentaarid sinna

Arvestades, millised pedantsusega härra Hovi tudengeid ...(tahtsin kirjutada peedistab, aga no mingi parem sõna)..siis on minu jaoks isegi natuke koomiline leida tema vastusest lasue - >

Kütteväärtus: lehtpuu: lepp Erle 1500 kw/rm, mustlepp pole eraldi välja toodud

Ma ei usu, et foorumi pedante zürii sinu postitusest arugi sai

Annan siis mõned vihjed. Kütteväärtus ja selle ühik

[Olenüüd]

Kui nüüd Hr.Leevi lisaks siia ka soojustehnilised andmed eri põletusastmega savitelliste ja nendega võrreldavate sama põletusastmega savipottide kohta siis võik selle teema igaveseks kinni panna.
Mõtlen siis savitelli vs lihtsavipott.
Neid eri põletusastmeid võiks olla rohkem. Vahemikus 800 kuni 1300 kraadi C
Lisaks erinevad põletusaja kestvused samade materjalide puhul.

[kaminahi]

Kui nüüd Hr.Leevi lisaks siia ka soojustehnilised andmed eri põletusastmega savitelliste ja nendega võrreldavate sama põletusastmega savipottide kohta siis võik selle teema igaveseks kinni panna.
Mõtlen siis savitelli vs lihtsavipott.
Neid eri põletusastmeid võiks olla rohkem. Vahemikus 800 kuni 1300 kraadi C
Lisaks erinevad põletusaja kestvused samade materjalide puhul.

Algharidusega Leevi vastus lõõb teema lukku Tulge alla

Pottsepad kuulavad ilusasti ja kommenteerimiseks avavad ise uue teema

[Olenüüd]

Selles teemas ei olnud niimoodi, et pottsepad on vait.
Põletusaja puhul pidasin silmas savitellise valmistamiseks kuluva põletusprotsessi ja jahutusprotsessi pikkust .
Aja jooksul on tellisetootmise tehnoloogia niipalju muutunud ,et kardan et sinna nahka on läinud ka kvaliteetne ahjutellis.
Tellis vs lihtahjupott

On kuskilt selliseid andmeid võtta.Tabelina veel oleks super

[Olenüüd]

Eks motomees teab ja ütleb.Tema teema algataja .Ma ei saa aru ,mis tähendab pottsepafoorumis " Kena keik "

[kaminahi]

Eks motomees teab ja ütleb.Tema teema algataja .Ma ei saa aru ,mis tähendab pottsepafoorumis " Kena keik "

Oled teadusest loobunud? Nii kähku?

[Olenüüd]

Ei .Tundub et asjalikke vastajaid ei ole.Sisulisi ,ma mõtlen.
Alguses ma ju proovisin mõnede teemadega.Aga mis sa ikka küsid ,kui mõnest küsimusest ei saada arugi aga ikka peetakse heaks küsimuseks vaatamata sellele et küsimus ei peaks olema üldsegi mitte selles foorumis .Vaja ju teada ,kes jagab matsu ja kes mitte.Kellelt on midagi loota õppimiseks ja kellelt mitte.
Tundus kunagi ,et asjalikum foorum on .

[kaminahi]

Tundus kunagi ,et asjalikum foorum on .

Kahjuks jah ei ole teadlastest keegi niiväga valmis enda intenditeeti kiivalt varjavale grafomaanile "avama".

[Olenüüd]

Kiviladumist ma tõesti ei tulnud siia konsulteerima. Ja kiviladumisest pilte kah mitte vaatama.
Aga Imelikult sain hulga huvitavat ,Keemiku asjalik sõnakasutus meeldib mulle - loodan temalt nii mõnegi sisulise analüüsi kasvõi EKUK -i kollete kohta saada .Kahju muidugi et see pliit seal nii puusse pandi .Nii väga oleks tahtnud teada selle tegelikult eestis levinud pottidest pliidi ja soemüüri põlemiskeemia kohta .( Selles EKUK-i laboris püsti pandud pliidi näol näen siin teatud erahuvisid mängus olevat - mitte soovi tegeliku olukorda mõõta ). Sellest on kahju ,sest vaevalt et neid pliite ( traditsioonilisi -kunagi eestis levinud ) kunagi enam mõõdetakse. Hea võimalus lasti käest.