Klassik profiili lahti võtmine

[Robi 1]

Ehh...egas päris nii saa suhtuda, et vanasti oli nii...ja Lääne-Euroopas naa...sest eks plekksepp teeb ikka nii nagu tellitakse. Ei hakka ju keegi tegema sama hinna eest 2mm plekist parapette kui üldiselt tehakse 0,6 mm. Kui, aga vaja...siis miks mitte. Ei tee ka keegi sama hinna eest tahvlit ja pikka paani. Väikese tahvlitega on ju tööd kordades rohkem üldiselt. Siiski tellitakse ka tänapäeval päris palju just väikesest paanist.

[AHEL]

Robi ,kas sa nii oled proovinud ,et keerad paanile z-ti sisse ja siis on ta ongi tugev ja paistab välja nagu oleks tahvlitest tehtud.

[Robi 1]

Pole mingi uudis ...aga ega see Z paisumispingetest ei vabasta.

[taastaja]

See võltsvaltsi sisse keeramine valmis plekipaanile käsitsi on ikka üks häda ja viletsus samuti.

002 (2).JPG (49.19 KiB) Vaadatud 5562 korda

Saab ka lühematele valmis valtsipaanidele lamavaltsid keerata ja lapata neid üksteisele otsa palju parajasti vaja läheb Tööaega kulub mõlema variandi peale enamvähem võrdselt.

valtsipaanid 1450mm.jpg (101.12 KiB) Vaadatud 5562 korda

niiongi 022.JPG (93.63 KiB) Vaadatud 5562 korda

[vaaderman]

tegelt saab ka need tehases tehtud pikad paanid korralikult paika kui teha head põhjad, nagu pildil näha. klassiku kruvimine on omaette teema, mis kuulub tasulise konsultatsiooni valdkonda.

[Külaline]

Tere. Jah , muidugi, liberaalses turumajanduses on klient oma probleemidega üksi, riik ei takista ebamõistlike otsuste tegemist. Vastupidi - mida kiiremini asjad katki lähevad, seda paremini funktsioneerib kapitalistlik majandus - asju ja teenuseid on vaja toota järjest rohkem, kiiremini ja odavamalt. Loota, et klient oma esimese katuse tellimisel oskab ette näha tulevasi "probleeme" kui ta ostab hinda, on natuke liiga palju loota. Parafraseerides klassikuid: esimene katus tee vaenlasele, teine sõbrale ja kolmas iseendale. Need lendavad, tilkuvad ja kolisevad katused on kliendile alles esimene. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[taastaja]

Kui keegi tahab profiilpleki vallas tasulisi konsultatsioone jagada , siis võiks pöörata ka tähelepanu klassiku paigalduse eripärale. Kuna see paigaldatakse pleki aluste kruvidega, siis on kruvi peale jäätud vastava kõrgusega nn pesa ja uue, paigaltatava paani serv jääb seega õhku. Jääb õhku nagu pillikeel kõlakasti kohale! Ja võimaldab plekil vibreerida mõlemas suunas. (Pildil vasakul on valtspleki püstivalts.)

images.jpg (8 KiB) Vaadatud 5506 korda

Kunagi on ka selline klassiku variant olnud. Ise pole küll seda praktikas kohanud, aga seda saab edukalt valtspleki klambritega ja naeltega paigaldada. Nii jäävad plekipaanid tihedalt vastu alust nagu valtspleki paanidel nõutakse. (Pildil jääb küll kandur vaadet nati segama)

eri15.jpg (11.7 KiB) Vaadatud 5506 korda

Kas saaks ka Alarilt täpsemalt teada millisesse ajajärgul jäi see 0,7mm pleki kasutamine meie maal? Kas see ajavahemik on nii 1960 ja hilisem?

[Külaline]

Tere. Ei ole võtta kuskilt sellist statistikat, see info pärineb Plekksepalt. Haakristidega ning inglise kirjadega plekki on veel küllat pööningutelt näha. Oletan, et ka 60-ndatel kasutati vene 0,7 plekki. Käies nendel katustel on jala all tunda tunduvalt tõsisemat pleki jäikust kui tänastel, mis tunduvad jala all nagu õhuke paber. Samuti on silmaga näha, et 40 aastane läbiroostetanud katuseplekk on oluliselt paksem kui kui uus 0,45 paigaldatav plekk. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[Robi 1]

Tegelikult ei ole kuulnud ega näinud, et Eestis oleks kunagi kasutatud 0,7mm plekki. Väga põhjaliku info saab Muinsuskaitseameti poolt väljastatud raamatukesest, mis käsitleb katuste ja pleki kasutamise ajalugu meie lähipiirkonnas.
Hindade ja materjalide osas tehakse alati mitu erinevat hinnapakkumist ja räägitakse lahti erinevate materjalide eeliseid ja puuduseid. Üldiselt on tänapäeval võimalik infot otsida väga erinevatest allikatest ja keegi ei pea kuulama ainult ühte inimest. Pole isegi kindel kas 0,45 mm katuseplekki enam üldse müüb keegi, sest nüüd on põhiline katuseplekk ikka 0,6 mm.

[Külaline]

Tere. No ju siis minu Plekksepal on teised kogemused, isegi minu katuse peale pani ta väidetavalt 0,7 ja tema info kohaselt "nii nagu vene ajal". Ei kolise, ei lenda õhku, ei tilgu. Mis puutub aga 0,45 kohta, siis Googel on kõikvõimas
http://www.kattocenter.ee/katuseplekk
http://katuseplekk.ee/katuse-plekk/prof ... tsprofiil/
http://www.ruukkikatus.ee/~/media/Eston ... juhend.pdf
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Robi 1]

Lihtsalt huvitav oleks näha sellest katusest pilti, et kuidas need topeltvaltsid sellest 0,7 plekist tehtud on?...mis sama jäik nagu vene ajal. Üldiselt oli nõukaajal kasutusel 0,55 mm plekk ja see oli päris kalk ja jääkristallidega (muster).

[vaaderman]

taastaja poolt üles pandud esimene pilt tõestab seda, et põhjad tuleb hästi teha muidu paanid ei haaku korralikult, kruvid on omaette teema. targemad teevad ise omad järeldused lollimad maksavad

[Külaline]

Tere. Plekksepp Robi räägib iseendale vastu. Ühelt poolt "plekksepp teeb ikka nii nagu tellitakse". Ja kui nüüd tellija tahaks tellida 0,8 või isegi 1,0 plekist, siis "Tegelikult ei ole kuulnud ega näinud, et Eestis oleks kunagi kasutatud 0,7mm plekki". Nii me jäämegi oma naba imetlema. Plekk on olemas
http://www.otto-wolff.com/tl_files/Site ... anzink.pdf
Tööriistad on olemas
http://de.dracotools.com/afbeeldingen/d ... former.pdf
http://www.klempnerhandel.de/produktkat ... etail.html
Puudu on veel raha ja tegijad, kes ei ütleks, et "pole tehtud ja nii ei tehta".
Kuna olen vana aja mees, siis puudub nutitelefon, millega pilti teha. Nii et oma ilusa 0,7 katuse pilti ei saa üles võtta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Digitaalne fotoaparaat pole just "eilane" leiutis .... aga eks saab ka loomulikult filmi ilmutades asjad aetud.

[taastaja]

Kui rääkida enne sõja aegsest katusel kasutatavatest tsingitud terasplekist, siis ülekaalukalt on esikohal selle import Inglismaalt. Kas ka NLiidust seda imporditi, seda ei tea? Kuid nii enne sõda, kui ka pärast sõda kasutusel olnud 1x2 arssina suurused ja ilma markeeringuta plekitahvlid on ilmselt ikka pärit venest.
Ingismaalt tuli ka kõige paksem plekk. Olen mõõtnud umbes 8 erineva inglise firma toodangut ja nende pleki paksused jäävad 0,6...0,65mm vahemikku. Käsitsi on suht raske mõõta vana pleki täpset paksust, plekk lainetab, soolade kare oksiid pinnal, pinnakatted jne. (Mõõdetud on pärast pinna tagasihoidlikku lihvimist) Selgelt õhemad tsingitud plekid kannavad rootsi, soome ja tsaari-vene logosid.
Kui rääkida siin eelnevalt mainitud haakristidega inglise plekist, siis neid olen kohanud kolme erineva markeeringuga. See mille logo sisaldab sõna EXSTRA tundub olema vähe paksem ja jäigem.
Mõnda logo ei mõista ka koju ajada...
Panen mõned pildid, ehk keegi oskab arvata millise maa toodanguga tegu võib olla? Üks on "okassea" nimeline

1475987.JPG (52.09 KiB) Vaadatud 5383 korda

0,5 mm.JPG (66.85 KiB) Vaadatud 5383 korda

silt 015 (2).JPG (59.85 KiB) Vaadatud 5383 korda

[klassiku]

Tere,

Mis materjalist on alusroovitus? Kui puit, siis kas immutatud või tavaline? Mis pinnakattega või tüübiga kruvidega tegu? Eeldan et tüüp on KFR , ph2 otsikuga, kuid mis materlist? Paanide siledatele osadele ei soovita paigaldada lisakrvue, hakkavad mustust koguma ja ega nende katusekruvide tihendid ei ole ka nii kestvad UV-le kui plekk ise. Hiljem aga kruviauke päris võimatu veetihedaks saada. Kindlasti on tegemist mingi lihtsa paigaldusveaga hing halbade asjaoludega, just sinu katusel. Ise teinud küll Classicuga katuseid, kuid tavaliselt metallroovitusele ning eranditult ainult roostevabast kruvidega. Odavam on osta kallid kinnitusvahendid, kui hiljem ümber hakata tegema. Näiteks kogu Solarise keskuse plekiteema meie tehtud, millest hoone katusel on enamus, mida tavainimene ei näegi kunagi.

[taastaja]

Võiks siis vähemalt pilte näidata, kuidas on suured Profid asju lahendanud
Muidu, meie tavainimesed, jäämegi nii katuseid paigaldama bliiiiis!

dušš 002.JPG (54.71 KiB) Vaadatud 4969 korda

[rokikas]

Orkaan vähemalt plekki katuselt maha ei rebi. Võtab kogu katuse kaasa.

[Hiid]

minujaoks kaotab selline dušškatus täielikult oma mõtte.
Sellepärast ma omale klassiku paningi, et ühtegi kruvi vihmapinnas ei oleks. Ka räästasse ma neid ei toppinud, kuigi juhendil need seal millegipärast on....

[Robi 1]

Räästas tuleks paanid keerata ümber liistu, nagu tavalisel valtskatusel.

[AHEL]

Räästas tuleks paanid keerata ümber liistu, nagu tavalisel valtskatusel.

Tänapäeval on nõutud ka räästaplekk ja klassikprofiili räästaplekk võiks olla selline .
http://www.ruukki.ee/Tooted-ja-teenused ... /Classic-C
ise teeme ja kasutame ka selliseid,siis saab profiilpleki ilusti sinna taha kinni valtsida ja ei ole vaja katuse peale kruve panna.

[taastaja]

Kui tulla tagasi valtskatusepleki paksuse juurde, siis kolleeg Vladimir Piiterist teab, vähemalt väidab "küsimustes ja vastustes", et neil olla ka tehtud 0,8mm plekist valtsi. "Imedemaast" võib seda kõike ka uskuda

Repliik pildile:
А зачем мне смешить, вот.
желоб-разжелобок прокатан 0,8 металом и соединен на двойной стоячий.

0,8.jpg (34.54 KiB) Vaadatud 4845 korda