Kena keik.

[motamees]

Ma loen hoolega raamatut. Katsun aru saada, teen märkmeid ja kirjutan arvustuse. Siis tuleb keegi ja viskab kogu minu "teadustöö" prügikasti. Loomulikult oli ka teiste vaev seal, mis ära visati.
Tuleb siis välja, et kriitika on ikkagi keelatud ja peame kõigele takka kiitma.
Kas moderaatori teost tuleb välja lugeda, et Mart Ovi ja Anres Andressoni tehtud teadustöö ja koostatud artikkel oli nii mõttetu, et ei kannatanud foorumivalgust välja?

[edevuse laat]

Vaata Motamees moderaatori arusaam ei pruugigi meie kõigi omadega ühtida. Ühes teises teemas julgesin küsida, et mida kasulikku saan mina kui foorumi tavakülastaja fotosessioonist ühest suvalisest pottseppade koosistumisest, mille tavakoht oleks kusagil facebookis, mitte foorumis konkreetset teemat risustamas. Ka see postitus kadus. Tõsi nii suurt tööd kui sina oma postituse kallal tegid minul kogeda ei õnnestunud

[kaminahi]

Vaata Motamees moderaatori arusaam ei pruugigi meie kõigi omadega ühtida. Ühes teises teemas julgesin küsida, et mida kasulikku saan mina kui foorumi tavakülastaja fotosessioonist ühest suvalisest pottseppade koosistumisest, mille tavakoht oleks kusagil facebookis, mitte foorumis konkreetset teemat risustamas. Ka see postitus kadus. Tõsi nii suurt tööd kui sina oma postituse kallal tegid minul kogeda ei õnnestunud

Loodan, et sinu seegi postitus kui pottsepateema väline ära kustutatakse. Aga saad sa sellest aru....
Need pottsepad seal piltidel, need olid ka sellest "teadustööst" väga lõõdud ja ootavad autoritelt avalikku selgitusi hämale .

[kaminahi]

Kas moderaatori teost tuleb välja lugeda, et Mart Hovi ja Annes Andressoni tehtud teadustöö ja koostatud artikkel oli nii mõttetu, et ei kannatanud foorumivalgust välja?

Miks ei oodatud, et asjaosalised oleksid saanud sellele teemale ise vastata

[kaminahi]

Kuna teadustöö arvustamise vastu ei oldus, siis teeme seda uuesti, veel viisakamalt, argumenteeritumalt.

http://tek.emu.ee/userfiles/taastuvener ... ik_web.pdf

Nüüd ootame selle koostajate arvamust eelkõige.

[fanatic]

Vot ei saa aru sellest kustutamisest, kas see muudab olematuks need vead ja möödalaskmised seal teadustöös, mis olid selgelt ja ühemõtteliselt välja toodud, ei muuda? Milleks peita pead liiva alla? Nüüd tekkib suure tõenäolisusega selle vastu huvi ka väljastpoolt seda foorumit, kus ei saa enam kustutada ja tuleb ka vastata küsimustele ja see jõuab ka otsaga siia foorumisse jälle tagasi.
Kõik me eksime ja see on ka arusaadav, aga kui see toimub teadlikult, sihipäraselt ja omakasupüüdlikult, siis see pole enam andeksantav ja aksepteeritav.
Aga loomulikult kustutame ka selle postituse, teema ja teeme nii nagu midagi poleks olnud

[kaminahi]

Foorupidaja ei pea mitte arvama, et argumentteeritud faktivigade väljatoomine sellest teadustööst oleks kellegile tahtlik ärapanemine. Ullalaa postitajad peaks aga siin vaikida suutma, et ei leitaks otsitud põhjust sellegi teema kustutamiseks.

[kaminahi]

See pole see teema!

[2korda2]

Mul tekkis kaminahju viidatud tööd lugedes mõned küsimused:
1. Kui ahju välispinna temperatuur ei tohi ületada 80 kraadi, siis mil moel on pottahju võimsus pinnaühiku kohta pea 2 korda suurem? Kas väide seisneb selles, et tellisahju polegi võimalik ehitada moel, mis tõstaks ahju pinna temperatuuri 80 kraadini? Kasututud kirjanduse all on vaid 3 ühikut. Siin keegi on kindlasti need kõik läbi lugenud ja oskab viidata, millisest peaksin seda tõde otsima?!
2.

...rest mõõtudega 0,4-0,11 m, mis on selle kolde jaoks väike. Arvutuslikult peaks see olema ca 2 korda suurem.

Tuginedes gaasianalüüsile võib väita, et põlemiskeemia oli korras. Optimaalne põlemisrežiim õnnestus saavutada primaarõhu ava ahendamisel võimaliku miinimumväärtuseni.

Mulle tundub, et ainuke võimalus, kuidas need 2 väidet saavad üheaegselt tõesed olla on see, kui viga tehti kas arvutades või gaasi analüüsides.
3.

Esimesel ööpäeval, 24 tunniga eraldus ca 36% energiast, mis on väga vähe ja kinnitab, et antud ahi ei soojene piisaval.

Kas ahjust eraldus piisavalt sooja, et tagada toas sobilik temperatuur? Kui jah, siis milleks suurema soojuseraldusega ahi?
4. Miks tellisahjudest tehtud termopildid on niivõrd erinevatel ajahetkedel tehtud (+4h vs +20h)? Teadusliku töö üheks tunnuseks on järjepidevus!

[kaminahi]

Head tõsihuvilised, kes te iganes olete ja mis ametit peate. Palun pange siis siia teemasse üles küsimused millele soovite autorite vastuseid. Mart Hoviga on kokkulepe, et need küsimused saavad ka vastatud.

[rokikas]

Matvaju .... See töö on ju avalik dokument ja vähemalt täna hommikuse seisuga oli ka arvustamine siin suhteliselt viisakas ja igal juhul teemakohane ja sisukas! Kes selle kustutamist nõudis ja miks sellega nõustuti?

[motamees]

... Mart Hoviga on kokkulepe, et need küsimused saavad ka vastatud.

Kokkulepe peaks olema ka selle "karvase käega", kes kõik kirjatükid jälle prügikasti viskab. Kas mõni mode julgeb avaldada "prügikastisaladuse"? Äkki suudetakse taastada vanad postitused? Ei saa ju olla kogu teema postitused reeglite vastased!
Ahah, Rokikal ka sama huvi.

[kaminahi]

Omalt poolt lisan, et Tartu 2013. a märtsi rahvusvahelisel pottsepakoolitusel Eesti Maaülikoolis ehitati pliidid HBO+ šamotist. Kahjuks puudub ka uuringus vastav väga oluline viide!

Tee sellest eraldi teema ja kommenteeri, millega järjekordsetel diagrammidel ka konkreetselt tegemist.

[rokikas]

Üritan siis korra uuesti küsida -
1. Miks on "tabel 1" okaspuu kütteväärtuseks 1400 kWh/rm. kui tegelikult 1300 kWh/rm ja lepal märgitud 1500 kWh/rm. aga tegelikuses sanglepp 1200 kWh/rm. http://www.eramets.ee/static/files/762. ... s_2010.pdf
2. Miks on "tabel 1" lugeda ahjude kasuteguriks 0,8 aga "tabel 2" hoopis 0,7?
3. Kuidas on kuurist kulunud puude põhjal võimalik ahju kasutegurit määrata?
4. Kui juba soojuspump on kaasatud võrdlusesse siis miks on ahjude puhul välja jäetud korstna, selle ja ahjude vundamentide ning puude hoiuruumi ehituskulu?
5. Miks ei konsulteeritud soojuspumpi tundva inimesega? Siis ehk ei oleks ka väidetud et kaks 1600 €/tk. maksvat soojuspumpa ei suuda sellist 100 m2. suurust pinda ära kütta. http://www.abckliima.ee/erakliendile/to ... sed-andmed Ja ehk ei oleks ka soovitatud neile mõneks päevaks aastas abiks ehitada 5000 € maksvat ahju kui ka 50 € maksev soojapuhur teeb sama töö ära! Säästetud 4950 € võiks panna hoopis hoone soojapidavuse parandamisse!
6. Kus tuleb korstnapühkija 25 € eest ahju puhastama?
7. Glasuurpottahju väidetav energia ühiku hind 4,53 kWh on täielik jama! Seda nii otseselt matemaatiliselt (544 + 50 + 383 = 977, mitte 877 nagu väidetud, / 15320 kWh = 6.37 senti/kWh.) kui sisuliselt sest kui võtta tegelik okaspuu kütteväärtus aluseks siis tulemuseks 6,9 senti/kWh.
8. Sarnased vead ka soojuspumbaga koos toimival ahjul.
9. Kas fotol näha oleva "teaduspliidi" tehnilised vead on nüüdseks parandatud ning keeduplaat mahub ka õiget pidi paika?
10. Miks "toodetakse" ahjudega 20426 kWh soojust kui hoone vajab vaid 15320 kWh.? Neljandik toodetust (5106 kWh) tuleb ju aknast välja lasta et ruumid liialt soojaks ei läheks.

[rokikas]

Kui keegi tunneb vajadust postitada midagi sellist mis siin võib põhjustada kogu teema kustutamist siis saab ta ennast väljendada ka seal http://www.ehituspenskarid.com/foorum/v ... ?f=8&t=210

[Andrus Schults]

Loomulikult on oluline huvilistel teada, et uuringutel mõõdistatud šveitsi pottsepa projekteeritud pliit ehitati HBO+ ahjušamotist. Wolfshöher Tonwerke šamotid võimaldavad ehitada effektiivseid kaasaegseid pliite. Savi-liiva tellistega ei ole võimalik samasugust tulemust saavutada. Kindlasti ei tasuks kellegil ka samasugust pliidi ŠA-5 šamottidest ehitada.
Aga kuna suurem osa pottsepa foorumi jälgijaid oma ala spetsialistid, siis erinevate ahjuehituses kasutatavate telliste võrdlemine ei tekita kellegile probleeme. MÜÜGIMEES oleks selles osas vait ja ootab huviga autoriteetide poolset füüsikaliste omaduste võrdlust ja arvutusi.

[kaminahi]

Ma siis küsin, mis kividest need pottahjud ehitatakse, mis on sama kütusekogusega ligi poole tulusamad kütma? Üks siis 650W/ruut, teine 350W/ruut. Kivide erinevusest?

[rokikas]

Loomulikult on oluline huvilistel teada,....

Kuule "myyntitykki" ära solgi teemat! Nii nälg ei saa sul ka majas olla.

[kaminahi]

Loomulikult on oluline huvilistel teada, et uuringutel mõõdistatud šveitsi pottsepa projekteeritud pliit ehitati HBO+ ahjušamotist. Wolfshöher Tonwerke šamotid võimaldavad ehitada effektiivseid kaasaegseid pliite. Savi-liiva tellistega ei ole võimalik samasugust tulemust saavutada. Kindlasti ei tasuks kellegil ka samasugust pliidi ŠA-5 šamottidest ehitada.
Aga kuna suurem osa pottsepa foorumi jälgijaid oma ala spetsialistid, siis erinevate ahjuehituses kasutatavate telliste võrdlemine ei tekita kellegile probleeme. MÜÜGIMEES oleks selles osas vait ja ootab huviga autoriteetide poolset füüsikaliste omaduste võrdlust ja arvutusi.

Kivisõda pidi olema lõpetatud? Kõik teemad ei saa olla HBO+ müügivõistlus. Püsi oma teemades. Siin on tegu lihtsalt ühe hämamise nimetamisega teadustööks. Hämajad las vastavad selle teema ära. Aga teema oled sa jah juba ära solkinud ja kas nüüd on põhjus selle kustutamiseks jälle olemas?

Kustutasin teema, kuna üle ühe postituse läks juba kätte niisama hämamiseks. Pottsepafoorumis millegipärast on kohe nii, et ei suudeta teemas püsida ja lõpuks läheb ikka asi üksteisele ärategemise peale. Seni kuni ei suudeta teemas püsida ja pidevalt minnakse mingitele vanadele vaidlusteemadele üle, kustutamegi ära kogu teema, mitte ei hakka sealt ükshaaval välja noppima, mis sobib ja mis mitte. Mul on peale pottseppade teema veel teisi teemasidki, mida modereerida ning ma ei jaksa hommikust õhtuni ainult pottsepade teemas lugeda ja parandada.

[Andrus Schults]

Mina olen siiani rääkinud vaid šveitslaste ehitatud pliidist ja seda seepärast, et vastavalt välislektorite valikule kõik materjalid isiklikult Saksamaalt tellisin.
Müügimehena ootan huviga mis moodi siis keegi siin foorumis ära tõestab kuidas peaaegu poole väiksema erisoojusjuhtivusega materjalist sama pindalaga ahi annab tunnis sama palju sooja kui ahjupottist kestaga ahi?

[Olenüüd]

Laias laastus palju puukuuri ei pandudki.Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja seda see kirjatükk minuarvates ongi.

Ühes asjas aga julgen kahelda.Pole näinud 15 aastast kaasaegset telliskiviahju.
Tavaliselt lõhutakse need ikka tunduvalt varem välja,
Seda nn kaasaega sel ajal ju veel meie maal ei olnudki
Ärgu nüüd Peetripoeg pahandagu ja Kaminahjul on sinnamaale veel pool aega käia.
Aga üldiselt olen nende kivihunnikute suhtes eriarvamusel.Aga see on minu probleem.
Maahommikus nähtust ikka kordi sisukam.Ka see on minu isiklik hinnang

[kaminahi]

Laias laastus palju puukuuri ei pandudki.Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja seda see kirjatükk minuarvates ongi.

Ühes asjas aga julgen kahelda.Pole näinud 15 aastast kaasaegset telliskiviahju.
Tavaliselt lõhutakse need ikka tunduvalt varem välja,
Seda nn kaasaega sel ajal ju veel meie maal ei olnudki
Ärgu nüüd Peetripoeg pahandagu ja Kaminahjul on sinnamaale veel pool aega käia.
Aga üldiselt olen nende kivihunnikute suhtes eriarvamusel.Aga see on minu probleem.
Maahommikus nähtust ikka kordi sisukam.Ka see on minu isiklik hinnang

Selles ongi õnnetute viga, et kui nende külas sellist ahju ei ole, siis ei saagi seda olla. Googelda.

http://pyromasse.ca/portfolio/heaters1_e.html

[rokikas]

Laias laastus palju puukuuri ei pandudki.Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja seda see kirjatükk minuarvates ongi.

Matemaatika ja füüsika ei toimi vastavalt igaühe heaksarvamisele! Kui sa seda kirjatükki lugedes vigu ei märganud siis järelikult puudub sul reaalainetest arusaam.

[kaminahi]

Müügimehena ootan huviga mis moodi siis keegi siin foorumis ära tõestab kuidas peaaegu poole väiksema erisoojusjuhtivusega materjalist sama pindalaga ahi annab tunnis sama palju sooja kui ahjupottist kestaga ahi?

Seda selles teadustöös küll kirjas ei olnud, et1940. aastal ehitatud pottahjus kasutati võrreldes kaasajal ehitatud tellisahjuga poole suurema erisoojusjuhtivusega materjali, ehk tellisahi sinu versiooni järgi "peaaegu poole väiksema erisoojusjuhtivusega materjalist"

[fanatic]

Laias laastus palju puukuuri ei pandudki.Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja seda see kirjatükk minuarvates ongi.

Nii see on, et kui selle töö oleks teinud pumbamüüja, siis oleks potiahi viimasel kohal, sest pumpasid on vaja müüa.
Arvata võib igasuguseid asju, aga kui väänatakse numbreid?
Mõõtmistulemuste paberi peal on minu ahju kasutegur 88%, nüüd teadustöö paberil 75%. Müstika?
Veel on kirjas, et 12,5 kg on üle 50% lubatud kütusekogusest, tegelikult on see alla 30% lubatud kütusekogusest.
Ja mida ma pean nüüd arvama ja kuidas oma arvamust kujundama?

Kuna üks autoritest on nõus kokku kogutud küsimustele vastama, siis oleks mõistlik vana teema taastada, sest ega siia kogunevad samad küsimused, või kustub ka see ära ja küsimusi tuleb kuskil mujal koguda?