vattmeetri ühendamine kaitselüliti juurde

[toomas11]

Tere, ja head uust aastat kõigile spetsialistidele!
Ise ennast spetsialistiks ei pea, seetõttu küsin foorumist targematelt nõu ...
Ja palun ärge kohe maha lööge kui rumalasti küsin või rumalasti plaanin

Tahan mõõta tarbitavat võimsust vattmeetriga oma elektripaigaldise kilbi erinevate kaitselülitite juures. Tegu siis ajutise lahendusega, eesmärgiks üle mõõta erinevate tarvitite võimsus kasvõi ligikaudseltki ja nende summat võrrelda sellega, mida EE väline kilp näitab. On kahtlus, et kas miski asi tarvitab voolu üleliia või siis see EE kilp on hakanud peale arvesti korralist vahetust topeltnumbreid näitama.

Erinevatel põhjustel ei saa vattmeetrit päris iga üksiku tarviti juurde ühendada. Samuti ei ole esialgu plaanis hakata ampertange hankima ja nendega mõõtma/arvutama. Mõtlesin, et kasutan hetkel olemasolevat vattmeetrit.

Küsimus: vattmeetri ühendamine kaitselüliti juurde, mis otsad millega täpsemalt ühendma peaks?

Kilbis on loomulikult üldine peamaanduslatt (PEN), neutraal (N) ja siis faasid L1, L2, L3 erinevatele tarvititele kaitstud 1- ja 3-pooluseliste kaitselülititega. Lisasin ka pildi, http://www.upload.ee/image/3804291/IMG_7612.JPG.
Huvitab pigem ühendusskeem 1-pooluselisega, konkreetsemalt joonisel number 5-ndaga.

Vattmeeter on EL-EPM02HQ (http://www.oomipood.ee/product/el-epm02 ... 3680w&ac=1)

Mõtlesin, et teen ühe pikendusjuhtme vahelt katki (kaheks jupiks), ühendan selle pistikupesadega jupi otsa kaitselüliti külge ja stepsliotsa jupi edasi tarbija poolele. Ja siis panen vattmeetri stepsli ja pistikupesa vahele

Kaitselüliti kaudu jookseb vaid üks faasijuhtmetest (must).
Kas piisab kui ma läbi pikendusjuhtme just ja ainult selle ühendan?

Või peaks kusagilt ühendama ka neutraalid ja maandused?
Kas ma võin selle katkilõigatud pikendusjuhtme mõlema jupi neutraalid (sinised) ühendada üldisesse neutraali ning maandusjuhtme (kolla-roheline) peamaanduslatti?

Kas ma pean ka jälgima, mispidi see stepsel sinna pistikupessa torgata? No et just faasijuhtmed omavahel ühendatud saaks.

Tänan asjalike nõuannete eest!

[Kalvis]

Maandused ja neutraalid on juba ühendatud nagu vaja. KL väljuv faasijuhe sinu pistikupessa ja sealt teine juhe N latile. Mõõdetava kaabli faasijuhtmele pistik otsa ja vattmeetrisse.

[A.S.]

Põhimõtteliselt faas peab jooksma läbi selle EL-EPM02HQ parempoolse klemmi ehk siis tagant sisse ja eest välja. Kui pikendusjuhtme soonte värve jälgida, pole ühendamine probleem.
EL-EPM02HQ vasakpoolse klemmi külge tuleb ühendada N (neutraal), vahet pole, kas eest või tagant ja kust täpselt sa selle võtad. See N sealt kuhugi edasi minema ei pea, on vaid EL-EPM02HQ enda tööks vajalik. PE võid ju ka ühendada, aga suuremat tähtsust pole.

[toomas11]

Tänan, Kalvis!

Ma ikkagi täpsustaks veel, ei tahaks ära susserdada ...

Ma näen ja pääsen ligi kaitselülitil ainult ühele juhtmele, tema ülemisest osast väljatulev faasijuhe (must).

Kas on OK, kui teen ühendused:
1. lülitan kaitselüliti välja;
2. ühendan pistiku neutraali N-latile ja maanduse peamaanduslatti;
3. võtan kaitselülitist (sealt ainukesest ligipääsetavast ülemisest otsast) faasijuhtme lahti ja ühendan selle pistiku faasijuhtmega;
4. ühendan pistikupesa neutraali N-latile ja maanduse peamaanduslatti;
5. ühendan pistikupesa faasijuhtme kaitselüliti faasijuhtme otsa (sinna, kust ma eelnevalt lahti võtsin);
6. panen oma vattmeetri pistikupesasse ja pistiku vattmeetrisse;
7. lülitan kaitselüliti sisse ja vaatan vattmeetri näitu ...

Või ei ole p2 ja p4 vajalikud?

[A.S.]

Küsimus polnud küll mulle, aga...

1. jah;
2. pole oluline;
3. jah;
4. jah;
5. jah, pistikupesa parempoolse klemmi küljest faasijuhe läheb kaitselüliti külge, sinna, kust sa eelnevalt juhtme eemaldasid;
6. jah;
7. jah. Probleemide korral keera pistik teist pidi ehk siis see ainumas pistikusse ühendatud juhe peab minema EL-EPM02HQ parempoolse klemmi külge.
 

[A.S.]

Kommentaariks veel niipalju, et kui sa selle p.2. ikkagi ära teed, kuigi see on täiesti mittevajalik, siis pistiku valet pidi ühendades tekib lühis.

[toomas11]

Ohhh, tänan!

Kui pisut järgi mõelda, siis tõepoolet p2 tegemisel ja valepidi ühendamisel võivad olla kaitselüliti jaoks fataalsed tagajärjed ...

[Küülaline]

6. panen oma wattmeetri pistikupesasse ja pistiku wattmeetrisse

Mulle jääb kogu see asi äärmiselt segaseks.
1. Millisesse pistikupesasse sa paned vattmeetri?
2. Mille pistiku sa kavatsed vattmeetrisse pista?

pistikusse ühendatud juhe peab minema EL-EPM02HQ parempoolse klemmi külge

Miks just parempoolse? Sellel seadmel ei ole ju määratud kumb on L ja kumb N.

[A.S.]

Inimene tegi ju pikendusjuhtme pooleks, saigi pistiku ja pesa.

[toomas11]

Jah, peale pikendusjuhtme poolekstegemist on pilt umbes selline - http://www.upload.ee/image/3804592/IMG_7614.JPG

Ja siis teen selle tsiki-briki ühendustega 1-7 (välja arvatud 2).

Aga lõpus loen näitusid nii - http://www.upload.ee/image/3804601/IMG_7615.JPG

(vabandust, mu pildid on umbes 3Mb seal upload.ee-s. ja need kehtivad tänasest vaid 30 päeva)

[A.S.]

Miks just parempoolse? Sellel seadmel ei ole ju määratud kumb on L ja kumb N.

Sest mõõtetakisti (šunt) asub mäletamist mööda parempoolsete klemmide vahel.

Kas mitte kõigil (või vähemalt enamusel) pistikupessa torgatavatel asjandustel (vattmeetrid, kellad, ...) pole vasakul pool otseühendus, igasugu lülitusreleed või misiganes muud vidinad asuvad tavaliselt parem pool? Ega siis muidu faas pistikupesa parempoolse klemmi alla ei ühendata või tänapäeval enam pole vahet?
 

[A.S.]

Šunt on paremal pool jah.
http://www.bildites.lv/viewer.php?file= ... wcg2zy.jpg
 

[trebla]

Tuleks algse teemapüstituse juurde tagasi...

Tahan mõõta tarbitavat võimsust wattmeetriga oma elektripaigaldise kilbi erinevate kaitselülitite juures......

Erinevatel põhjustel ei saa wattmeetrit päris iga üksiku tarviti juurde ühendada....

....

Vattmeetri ühendamine iga üksiku kaitselüliti juurde ei olegi nii keeruline, nagu esialgu võib paista...

http://www05.abb.com/global/scot/scot20 ... ure_en.pdf

et seda süsteemi aga kohe varnast võtta pole, siis lihtsam asi:

http://www05.abb.com/global/scot/scot20 ... 1l0201.pdf


http://esvika.ee/images/stories/failid/2_LEAFLET.pdf


Tegelikult huvitav vidin, näitab tarbitud energiat aga ka jooksvat võimsust, pinget , voolu , võimsustegurit ning lisaks saab panna andma häiret koormuse kasvamisel üle ettemääratud piiri ning ka lülitama, ehk saab panna toimima ka prioriteedireleena....

[toomas11]

Niih, ühendused, mõõtmised jms tehtud. Ei löönudki kusagilt särtsu ja mitte keegi ei saanud surma

Tänud Kalvisele ja A.S.-le asjalike õpetussõnade eest!
9 korda mõõda, 1 kord ühenda.

Trebla, jah, just need viidatud seadmed oleksid mul teema lahendanud. Paraku maksavad need raha ja pidasin oma eramajas ning ühekordse mõõtmisena otstarbekamaks ise näppupidi surkimist. Päris pidevalt, pikaajaliselt ja kõiki tarbijaid korraga mul mõõta vajadust pole.

Olen paari nädala jooksul iga päev kindlatel kellaaegadel fikseerinud välise EE kilbi näidud ning sellesama aja jooksul kasutanud vaid kindlat valikut tarbijaid - nõrkvoolukeskus, valve-signalisatsioonikeskus, gaasikatla toide ning paari juba mõõdetud tarbijat. Tegelen nüüd pisut arvutustega, et kas olen mina loll või valetab EE kilp iga tund umbes 250W, päevas 6kW nende kasuks ...

[Külaline]

Ole hea ja anna ka meile teada, kui tulemused käes !

[Küülaline]

Ega siis muidu faas pistikupesa parempoolse klemmi alla ei ühendata

Sellist absoluutset reeglit ei ole. Ja selle mõõtevidina võib alati ka pea alaspidi pesasse pista. Ühefaasilises süsteemis (kui vooluring suletud) ei ole ju vahet kumb on L ja kumb N.

[toomas11]

Ega siis muidu faas pistikupesa parempoolse klemmi alla ei ühendata

Sellist absoluutset reeglit ei ole. Ja selle mõõtevidina võib alati ka pea alaspidi pesasse pista. Ühefaasilises süsteemis (kui vooluring suletud) ei ole ju vahet kumb on L ja kumb N.

Ei ole tõesti sellist absoluutset reeglit.
Ühendasin vastavalt juhtmevärvidele, enne pingestamist kontrollisin oommeetriga, et kõik oleks korras ja klapiks vattmeetri parempoolse klemmiga, kõik toimis. Parem- või vasakpoolsusest otseselt ei juhindunud, kuigi hiljem kiskusin ka pikendusjuhtme lahti ja veendusin, et ka seal oli faasijuhtme tarbeks parempoolne klemm (aga alati, nõuk.-aegsetel või soss-seppade isetehtutel ei pruugi).

Ole hea ja anna ka meile teada, kui tulemused käes !

Usun, et leidsin üles need tarbijad, millega eelnevalt arvestada ei osanud ja mis mul selle ca 250W/h arusaamatu kulu tegid:
- õues maja jõuluaegne valgustus võttis 150W, millegipärast olin varem arvamusel, et 1.2W aga see 1.2 passis oli vist ainult ühe pirni võimus;
- gaasikatlamaja võttis isegi ainult standby olekus ca 165W (ja kui kütma hakkas, siis lausa 225). Esialgu keerasin tsirkulatsioonipumba miinimumi, siis võtab ca 130W (küttes 190). Pean veel täiendavalt uurima, mis ja miks nii palju. Teadsin küll, et seal tsirkulatsioonipump aga see ei tohiks temal olevate kirjade järgi võtta rohkem kui 45W. Ja naljakas ka, et kui gaasikatla täiesti välja lülitan, siis läheb ikkagi kuhugi 0.85W. Aga see suht ebaoluline suurus. Jätsin hetkel selle kõik mõõtma pikema aja peale, et siluda konkreetse hetke fikseeritud näitude vead.

Teistele võiksid ehk huvitavad teadvustada sellised täiendavad "pisikulutajad":
- kaabelmodem 11W
- digiboks 8W
- televiisor standby 1.5W
- lauatelefon (juhtmevaba) 3W
- wifi ruuter 2W
- jõuluvalgustused, 2tk, LEDid, 11W
- laptop sleep 1.5W
- nõudepesumasin offlines 0.8W -- see ka mulle arusaamatu
- garaažiukse avamise surunupplüliti, taustavalgusega 9W
- nõrkvoolukeskus (Intelligent House Control, selle modemid, IR-andurid, liikumis-, hämarus- ja temperatuuriandurid) 16W
- valvekeskus 25W -- tundub ka kuidagi mõttetult palju
- külmkapp ca 100W -- võimsus muutub ajas järjest vähemaks kuni külmetatud saab, tõstsin külma ruumi, seal peaks vähemaks jääma.

Ega ma väga ülimat täpsust taga ei ajanud. Ma tean küll, et on olemas aktiivvõimus ja näivvvõimsus aga ei hakanud siinkohal võimsusteguriga (cos φ) jagelema.

Kõik see kama kokku siis koos gaasikatlamajaga uhab ca 350W pideval võimsusel, ööpäevaga 8.4kW nigu naksti :S

[Küülaline]

on olemas aktiivvõimus ja näivvvõimsus aga ei hakanud siinkohal võimsusteguriga (cos φ) jagelema

Liitumiskilpide arvestid mõõdavadki ainult aktiivenergiat (kWh), nii et cosφ ei oma mingit tähtsust.

[A.S.]

Ega siis muidu faas pistikupesa parempoolse klemmi alla ei ühendata

Sellist absoluutset reeglit ei ole. Ja selle mõõtevidina võib alati ka pea alaspidi pesasse pista. Ühefaasilises süsteemis (kui vooluring suletud) ei ole ju vahet kumb on L ja kumb N.

Täiesti õigus, mõõtma tõesti ei pea faasi voolu, mõõta võib ju ka neutraali voolu. Seega läbi parempoolse(te) klemmi(de) ehk läbi šundi, võib vabalt ka neutraal minna. Oleks tulnud kilbis nii L kui N mõlemad lahti päästa ja läbi pesa - EL-EPM02HQ - pistiku ühendada, siis võiks tõesti mõõtevidinat suvaliselt keerata.

Ma tean küll, et on olemas aktiivvõimus ja näivvvõimsus aga ei hakanud siinkohal võimsusteguriga (cos φ) jagelema.

See vidin mõõdab sul aktiivvõimsust ja näitab ka võimsustegurit (all vasakul), kuigi antud juhul selle võimsusteguriga pole sul midagi peale hakata.

Lohutuseks võib öelda, et sina pole mitte esimene, kes avastab, palju "väljalülitatud" seadmed elektrit tarvitavad.

[dumbuser]

Valvekeskuse puhul on ilmselt tegemist sellise toiteplokiga kus 230V antakse otse trafo külge. Impulsstoitega peaks see number väiksem tulema.

[toomas11]

See vidin mõõdab sul aktiivvõimsust ja näitab ka võimsustegurit (all vasakul), kuigi antud juhul selle võimsusteguriga pole sul midagi peale hakata.

Lohutuseks võib öelda, et sina pole mitte esimene, kes avastab, palju "väljalülitatud" seadmed elektrit tarvitavad.

Jap, hämmastav, kuidas ma olen varem suutnud ilma vattmeetrita elada
Kui selle konkreetse mudeli kohta pisut norida, siis tema manual ja displei osad tekstid on nii pisikesed, et pean luubiga vaatama ... aga noh, ega mu silmad ka enam kõige nooremad pole

Ma teadsin küll ka varem, et "väljalülitatud" seadmed elektrit tarvitavad. Aga jõulukaunistuse ja gaasikatlamaja suhteliselt suur elektrikulu tuli ikkagi üllatusena.

Valvekeskuses on tõesti 230V otse trafosse.

[Küülaline]

hämmastav, kuidas ma olen varem suutnud ilma wattmeetrita elada

Aga mida see kooselu siis nüüd muudab? Kõik need modemid-ruuterid-telefonid jäävad ikka sisselülitatuks. Enamasti on ka seadmete passides ooterežiimi võimsused kirjas. Vattmeeter on täiesti eestikeelne sõna ilma W-ta.

[tommy4]

Nende "pisikulutajate" summaarne pidev tarbimine paneb tõesti kukalt kratsima, aga ega midagi teha pole. Võid ju teleka ja laptopi standby olekus üldse seinast välja tirida, aga see tulemus on köömes.
Küll võiks mõelda tsirkulatsioonipumba asendamise peale. Mul omal sama asi plaanis - 15 aasta vanune Wilo pole ehk tänapäeval enam mõtekas pidada ?

[dumbuser]

Enne istu ja mõtle, et kui sa paned sinna nüüd väiksema elektrijoodiku siis kui palju see hinnavahe tuleb. Ma ükspäev arvutasin mingite LEDlampidega sama asja ja siis hakkas alles pooleteise aasta pärast rahaliselt võitu tulema. Miinuseks on muidugi see, et LED suudab juba enamvähem õiget värvi välja anda aga valguse suund on ikka mingi imelik. Kui lamp on täitsa laes siis vast on ükskõik. Aga kui ta ripub mingi nööri küljes siis on ikka üsna nutune võrreldes niidiga pirnikesega. Pumba puhul ma ei kujuta küll ette mismoodi see kokkuhoid tuleb kui see pump töötab niigi ainult siis kui vaja ja mitte ei tambi tuimalt koguaeg.

[Küülaline]

Võid ju teleka ja laptopi standby olekus üldse seinast välja tirida

Minu telekas unustab siis ära, millise sisendi peal ta oli ja lülitab ennast järgmine kord analoogtuuneri peale sahisema, nii et seda ka ei taha. Arvuti lülitan pikendusjuhtme peal olevast lülitist küll välja, aga see on ka enam-vähem kogu kokkuhoid.