vundament

[tiit001]

mul plaan teha plaatvundament ja kaa soojustus panna pealepoole betoonplaati laagide vahele, ning välja ümber maja horisontaalselt.
seinad laoks aerocist või silbetist ja külmasilda ju ei ole. või??

[Külaline]

külmasilda tõesti ei ole.on midagi muud.nagu aru saan on sul veel aega see teema läbi võtta.sellest on ikka pikalt ja laialt siinsetes foorumites pajatatud,miks nii teha pole hea (loe kahjulik)
Taastaja.

[tiit001]

miks siis nii ikkagi kahjulik on? ei jõua mina kõiki foorumeid läbi vaadata, kirjelda kahe sõnaga..

[Külaline]

kas pole mitte tegu seestpoolt soojustamisega?ka põrandal liigu ju aur toast väljapoole...
Taastaja.

[linnokas]

Aga mis arvata variandist, et hüdroisolatsiooni asemel panna killustikupadi + pandus? ja sokkel lihtsalt üle krohvida?

Kas pandusest oleks reaalne kasu ka niiskuse eelmale juhtimisel?
kas/kuidas siduda pandus vundamendi/sokkli külge?

-Hannes

[Virgo]

Eelpool mainitud ühendatud anumate seadus kehtib muidugi tingimusel, et vähemalt ühes anumas on vedelik. Kui ehitatav või renoveeritav hoone asub tsoonis, kus pinnavesi on madalal või hoone asub kõrgemal künkal, siis see seadus ei kehti, ehk siis eelnevat näidet 1m kõrguse ja 1m läbimõõduga võru kohta saaks tõlgendada järgmiselt, et kui see asetada sinnasamma Pirita randa aga veepinnast kõrgemale liiva sisse, siis me jalad on ja jäävad kuivaks.
Sellise olukorra puhul tuleb hoonet hoopiski kaitsta vee kapillaartõusu eest, mis teatavasti on savi puhul kuni 2 meetrit ja puhta liiva korral vaevalt 20 cm.
Lugupidamiseni.

[Külaline]

oleneb, jah, liivaterade läbimõõdust, ...siis selle peale ehitad maja ja loodad, et see on niiskuse eest kaitstud? kas mitte niiskusel ole vähemalt paar mehhanismi veel, mismoodi ta levib? ... ja kas need ei sarnane ka mitte ühendatud anumate tööpõhimõttega?
Taastaja.

[Dolby]

kas mitte niiskusel ole vähemalt paar mehhanismi veel, mismoodi ta levib? ... ja kas need ei sarnane ka mitte ühendatud anumate tööpõhimõttega?
Taastaja.

Sellest mehhanismidega lausest on küll väga raske aru saada. Järsku täpsustad?

[Külaline]

Mul ei ole aega seda eelnevat kõike läbi lugeda, aga see näide toodi mäletavasti selleks, et keegi nagu väitis, et vundamendile aitab välisest isolatsioonist küll, kui all asub killustik jne. Nüüd, kui tõsta see vundament(näites võru) liiva peale, siis ei ole ta ju täielikult kaitstud niiskuse eest. Otsese pinnavee eest ja kapillaarse niiskuse eest võib-olla ka(kui pinnaseveetase kunagi kõrgemale ei tõuse)on kaitstud,kuid niiskus levib ka gaasilises olekus mitmel viisil. See liivakiht ju ei isoleeri mitte kuidagi täielikult seda vundanenti niiskuse eest. Seega ei lahenda olukorda.
Taastaja.

[Dolby]

Just nimelt. Selle gaasilise niiskuse (mõnelpool tuntud kui veeaur) eest ongi ainuke kaitse hüdrotõke. Ja teatevasti läheb veeaur ka läbi seina. Aga milliste mehhanismidega ta seda teeb, seda mina küll ei tea.

[Külaline]

Selleks on rõhkude vahe(gaas raibe poeb ju igalt poolt läbi) ja ka õhuniiskus ise liigub kuivema õhu poole. Mõlemad liiguvad naa kaua, kui ühtlustuvad....midagi nii, pole füüsik...
Taastaja.

[Hiid]

Kas alt tuulutatava põranda puhul on vajalik et põranda alune oleks kruusa poolest vundamendist saadik täis veetud või on parem et jääks viimane kiht nii madalale kui võimalik? Ehk siis selle killustikupadja aluse kõrgusele?
Esimesel juhul siis oleks põranda all vaba ruumi meetri ringis teisel juhul siis sõltuvalt sellest, kui palju kruusa sinna sisse vedada.
Oleks vaja kiiresti teada.
Tänan

[Külaline]

Loogiliselt mõeldes ei tohiks tuulduva põrandaalune olla madalam, kui väline maapind. Ilmselt siis ei tohiks see täide olla ka sõmerjam, kui pinnas väljaspool vundamenti. Tekiks ju lombi efekt. Samas ei tohiks see pinnas siduda hästi niiskust vaid selle ikka hästi läbi laskma... olen endale juba kolmanda ja neljandagi maja ehitanud, aga näed ikka ei tea midagi ja küsimusi tekib aina juurde, kui nendele asjadele hakkad mõtlema...üks on selge, mida paremini see niiskus sealt maja alt ära voolata saab seda parem.

[Hiid]

lompi oma maja alla küll ei tahaks saada
ise mõtlesin, et ümber maja olev Drenaaz ei lasegi sinna veel tekkida.
Läbi selle killustiku, mis on taldmiku all, peaks saama vesi liikuda drenaazi ja põrandaaluse vahet, kui tahab.

[Külaline]

Drenaaž on hea asi, kui ta korralikult toimib igal aastaajal. Ise pole seda keldrita hoonete juures teinud.
Siis maksab muidugi liiva- kruusa mingi kiht maja alla panna. See kraam ei ole eriti kapillaarne ka, peaks kuiva kliima sinna looma.

[Vladimir T.]

Kui ausalt öelda siis uue tehnoloogia jarele teha siis on soovitav vundamenti soojustada,soovitav penoplastiga ja enne seda veel vaja panna niiskus tõkke materjaali ta välja näeb nägu plastmas rullis+õhu celindridega,seda võib kinnitada düübel naeltega paigaldamine läheb kiiresti ning pärast tõmmatakse penoplasika üle!

[tiit001]

se plassmass rullis äkki ikka pole niiskuskindel materjal?

[Ants Andkearu]

Kas te endale annate aru mida te räägite?
Kui te soojustate vundamendi siis panete 100se peno vundamendi segu ja sokli vahele ümberringi, peno segu all + armatuur ja väljapoole pole midagi vaja, ainult telliskivid tuleb laduda maapealse osa ümber ja ongi voila! Odav ja efektiivne lahendus! Teen seda tööd juba 2 nädalat ja probleeme pole olnud!

[aruke]

kas sa aru endale annad, mida kirjutad - mis segu, ehk ikka betoon ? mis tellised, kuhu, tellistest laotakse ahju ehk mõtlesid silikatkivi ? Aga see võib päris õge jutt olla, et 2 nädalaga pole veel midagi juhtunud

[Tjorven maalt]

teeme asja lihtsaks.
1) kui on tegu keldrikorrusega siis tuleb vundament soojustada. Kõigepealt võõpad vundamendi üle mingi mastiksiga, siis paigaldad peno ja peale tõmbad kile.
2) kui sul on lintvundament siis tõmbad oma vundamendi mastiksiga kokku ja kõik ei ole vaja peno ega midagi.
3) kui vundament jääb õhku st pole kokkupuutes maaga ei ole vaja midagi värvida ega kaitsta.
4) vundamendile tuleb teha kõigepealt korralik alus! st eemaldada kasvupinnas ja see asendada killustiku või liivapadjaga.
5) ja palun kasutage GOOGLE'it sisestades "vundamenti sõlmed" saate palju tüüplahendusi.
Its easy trust me

[restauraator]

Kui korralikku ja nõuetele vastavat vundamenti ehitada, siis on vaja palju muud teada, kui asi lihtsaks teha...aga, kui keegi mõistab selle õhku ehitada, siis on muidugi see lihtne ka eraehitajale...

[INSENER]

See kahe ühendatud anuma näide on selge idiootsus!
Jah see töötab tõesti nii, et anumate veetasemed ühtlustuvad, kuid on keegi kevadeti t'hele pannud, et tema maja ümber asub järv?

Alar, sa ikka pead ennast inseneriks? Mõtle ka mis sa räägid!

Mul on majal plokkidest vundament 2.50 sügav (mulla piirist + 60 cm sokli osa + 15 cm linttaldmik).

Niiskus immitses läbi vuukide, kaevasin maja eest lahti, kuni taldmikuni.
kraapisin petooni puhtaks liivast. Katsin seina veepaasil mastiksikrundiga (icopal water premier), seejärel mastiksi endaga 2x (icopal water renowator). Kõige alumise ploki peale liimisi mastiksiga tõrvapapi riba 15 cm ploki peale ja 15 cm seinast eemale(nagu katuse räästas maa all, et pinnavesi läheks taldmikust eemale, drenaaši peale) Peale seda katsin seina 5 cm paksuse styrofoamiga, taldmikust, kuni sokli lõpuni, kõige selle peale, läks see mummuline plastikkile. Plastikkile ülemisest äärest kuni sokli lõpuni jäi tühi maa, umbes 90 cm, sest sokli ülemisest äärest alates, läheb soklile katteplaat, kõrgusega 120.

See kõik juhib pinnavee vundamendist eemale.

Vahepeal sadas vihma, kolm päeva järjest ja kraavi põhja jäi ainult natukene niisekt savi möksi. Ma ei kujuta ette, kui kõvasti peaks sadama, et normaalsetes tingimustes (eeldusel, et sa ei ehita oma maja karstialale, nõiakaevu kõrvale) tõuseks vee tase kasvõi 1m ülespoole drenaaši.
Mul on drenaaš taldmiku all, 10 cm läbimõõduga plastikust maaparandustoru.

Tark on veel ümber maja kõnniteekivid panna. Juhib pinnavee majast kaugemale!

Nii. ALAR PRIIFELD. Sina võid oma maja vundamendi üldse lahti jätta, ära aja isegi liiva vastu, siis kuivatab tuul vundamendi ilusasti ära.

Teistele aga näiteks. Kui maja seina ära krohvid, siis märkad et mingi 10 aasta pärast kukub kõik see krohv seinalt maha, miks ? Mul oli krohvitud, kõik murenes maha 10 aasta möödudes. Kes aga viitsib iga natukese aja tagant jälle maja fassaadi ümber tegema hakata ?

Kui graniidist kivi sees on väike mõra ja see vett täis läheb ning ära külmub on kivi mõne aastaga laiali. Kui su vundament saab konkreetselt märjaks ja külmub ära, hakkab see ju murenema.


A see ka veel, et majal on kaks ujuvat rõdu, mis on saanud külmakahjustusi, sest nad ei ole sugava vundamendi peal. Valasin postid alla. katsin samamoodi styrofoami ja mummulise kilega 125 sügavusele, kuid lisaks panin ka horisontaalse külmatõkke. Styrofoami plaat läheb horisontaalselt soklikatte alla. Kuna külm kiirgab, siis see horisontaalne kate on nii igaksjuhuks pandud, et rõdu liikuma ei hakkaks külmapuhitusega!

[insener]

Selgitus: horisontaalne külmatõke, soklikatte alla - ei mõelnud seda mummulist kilet vaid soklile käivat viimistluspaati. Tekib nagu katuse räästas maa alla, juhib suure vee eemale ja ei lase külma sügavale!

[Külaline]

Tere. Kui härra "insener" soovib ümber lükata ühendatud anumate seadust, mida õpetatakse põhikooli lastele, siis võib seda muidugi teha. Ma arvan, et see võiks panna akadeemilise ehitusfüüsika ringkonna kihama, kui see tõesti õnnestuks. Eesti ehitusturgu iseloomustabki väga suur hulk "insenere", kes Jaan Tatika kombel üritavad füüsikat ümber lükata. Kahju kohe tellijatsest, kes selliste kätte satuvad. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

küsimus hr Alar Priifeldile.

Millised on erinevused füüsikaõpikus toodud ühendatud anumate näitel ja maja vundamendil???

Vihje. Seal on üks suletud süsteem, kus veel ei ole kuhugi minna, vee tase säilib. Oled sa näinud vundamenti, mille ääres on veepiir poole vundamendi peal ?

Ma ei väidagi, et kui ühendad toruga omavahel kaks KOLME LIITRIST purki ja valad vett ainult ühte purki, siis täitub ka teine purk veega ning mõlemas purgis vee piir on samal kõrgusel.

Teeme nüüd majast sellise maketi. Lao telliskividest kast 20 x 20 cm, kaks kivi kõrge. Ei pea vett pidama! Aseta see kast 70 x 70 cm riidetükile (mis juhib hästi vett, paksem puuvill näiteks, riide ja kasti vahele pane natukene peenikesi kive (töötab kui drenaaš)) nüüd aseta ümber selle süsteemi 60 x 60 cm, ilma põhjata kast, täida see liivaga, nii, et liiv jääks allapoole kasti ülemist äärt. Makett valmis.

Riidetükk on suurem välimisest kastist, sest peab imiteerima dreenitorustiku tööd, mis viib vee majast eemale. Kivid riidel on maja keldripõrandaks, 1cm peaks piisama.

Hakka liiva kastekannuga kastma, kasta seda nii päev või kaks.

Küsimus sulle Alar, kui kõrgele tõuseb veetase sisemises kastis ?