Uue maja konstruktsioon mis teie arvate?

[Veskaru]

Tere kõigepealt! Kõik ideed-laitmised on teretulnud
Vabandan ka ette halva pildi pärast. Tegin selle kiiruga öösel gimpis ja ei hakanud kandma ideid ja mõtteid paberilt projekteerimistarkvarasse.

Tegu siis ca. 250m2 majaga


Seletus juurde:,
1. Tõrvapapp-katus on jääv, seoses sellega, et on 10 kraadise kaldega katus.
2. Betoonkatus on selleks, et anda katusele kalle vee mahajooksuks.
3. Katuse isolatsioon on valitud selle põhjal, et ei peaks talvel pead murdma lumerookimise üle.
4. Monoliitraudbetoon-katus on ühendatud seinaga.
5. Välisisolatsioon on kaks kihti peno, mis on vahedega risti.
6. Peno peale on mõeldud ilukivi, et päike ei sööks penot ära.
7. Seinad on ehitatud fibost, mis kannatab välja katusel tekkiva raskuse.
8. Monoliitraudbetoon vahelagi on seotud mõlema seinaga.
9. Muru ja ülemine mullakiht puutuvad vastu penoplasti kaitsvat kivi (maja ümber nn. vee ärajooksuvööd ei ole)
10. Maa sees on soojustatud seinad, penoga mis on vahedega risti.
11. Maa sees on ka külma ja vee tõrjumiseks penosild.
12. Kaks trenaazi on maa sees seoses märja pinnasega.
13. Alumine monoliit-raudbetoonpõrand on ka nn. plaatvundamendina, mis on seotud seintega ja postvundamendiga.
14. Postvundament on ka soojustatud, kuna soovin ehitada nn. mitte hingavat maja. Võiks öelda,et termokasti, ilma ühegi külmasillata.
15. Killustiku ja pinnase vahel on geotekstiil, et anda lisa jäikust.

Maja plaanitav ehitusjärk on:
1a. Auk, postvundament, põrand.
2a. Keldri sein, trenaaz, esimene vahelagi.
3a. Maja seinad, lagi.
4a. Maja isolatsioon ja katus jne.
Idee ja soov jagada majaehitus sellistesse edappidesse on seetõttu selline, et maja oleks paika vajunud enne, kui tuleb lõppsoojustus ja praod ehituses.

Kahtleval seisukohal olen järgnevaga:
1. Kas siduda nn plaatvundament postvundamendiga või ei? Üks on selle vastu, teine poolt!
2. Kas siduda vahelagi seintega või ei?
3. Kas siduda katus sinaga või ei?

NB! Kuna tegu on ideega, mille üle olen pikalt mõelnud, siis ootaks teiepoolseid ideid, vastuväiteid, miks midagi ei ole võimalik nii teha ning paremaid lahendusi.
Olen lugenud ja uurinud palju ning sellest tulenevad ka paljud minu ideed, kuid otseselt sellist lahendust pole kuskil näinud või on seni kahe silma vahele jäänud. Küll olen näinud lahendusi ühe asja kohta, aga mitte kogu kompotti koos.

Kuna tegu on minu ideega, läheb see loomulikult enne ehitusse minekut arhitektile ja insenerile ülevaatamiseks.
Maja digitaalne eskiis on olemas, kuid see ei puutu hetkel siia, sest tahan enne kokkupanekut saada selle mure kaelast ära!
Siis juba edasi projekteerijat ja inseneri otsima.

Jään tagasisidet ootama!

[rokikas]

Miks postvundament mitte lint?
Taolise maja korral ma taldmiku alla kindlasti soojustusmaterjali ei paneks ja kui ka millegipärast ikka tahaks panna siis pigem http://www.finnfoam.ee/index.php?page=f ... cac353b8a3
mitte EPSi.

[rein113]

Miks sul katuslael on EPS120 (miks mitte EPS60...80)? Miks sul keldri põranda all on EPS250 (miks mitte EPS80...100), aga samas taldmiku all on EPS120? Milleks üldse nii sügaval püüda vundamendikonstruktsioone igast küljest EPS-iga isoleerida?

Kas oled kuulnud, et parima kandevõimega on puutumata (kobestamata, tihendamata) struktuuriga pinnas (ka tihendatud killustik hakkab taldmiku all deformeeruma)? Milleks viia taldmikku keldri põrandast nii palju allapoole?

Muru on sul plaanis jätta kasvama kuni vahetult seina ääreni. Kui muru niidad, siis kas jätad vahetult seina äärest niitmata? Trimmerdad? Kas seina viimistlus jääb siis terveks?

Päike ei söö EPS-i ära, küll aga varesed.

Rohkem praegu ei jaksa

[Külaline]

Tere kõigepealt! Kõik ideed-laitmised on teretulnud
Vabandan ka ette halva pildi pärast. Tegin selle kiiruga öösel gimpis ja ei hakanud kandma ideid ja mõtteid paberilt projekteerimistarkvarasse.

Tegu siis ca. 250m2 majaga


Seletus juurde:,
1. Tõrvapapp-katus on jääv, seoses sellega, et on 10 kraadise kaldega katus.
2. Betoonkatus on selleks, et anda katusele kalle vee mahajooksuks.
3. Katuse isolatsioon on valitud selle põhjal, et ei peaks talvel pead murdma lumerookimise üle.
4. Monoliitraudbetoon-katus on ühendatud seinaga.
5. Välisisolatsioon on kaks kihti peno, mis on vahedega risti.
6. Peno peale on mõeldud ilukivi, et päike ei sööks penot ära.
7. Seinad on ehitatud fibost, mis kannatab välja katusel tekkiva raskuse.
8. Monoliitraudbetoon vahelagi on seotud mõlema seinaga.
9. Muru ja ülemine mullakiht puutuvad vastu penoplasti kaitsvat kivi (maja ümber nn. vee ärajooksuvööd ei ole)
10. Maa sees on soojustatud seinad, penoga mis on vahedega risti.
11. Maa sees on ka külma ja vee tõrjumiseks penosild.
12. Kaks trenaazi on maa sees seoses märja pinnasega.
13. Alumine monoliit-raudbetoonpõrand on ka nn. plaatvundamendina, mis on seotud seintega ja postvundamendiga.
14. Postvundament on ka soojustatud, kuna soovin ehitada nn. mitte hingavat maja. Võiks öelda,et termokasti, ilma ühegi külmasillata.
15. Killustiku ja pinnase vahel on geotekstiil, et anda lisa jäikust.

Maja plaanitav ehitusjärk on:
1a. Auk, postvundament, põrand.
2a. Keldri sein, trenaaz, esimene vahelagi.
3a. Maja seinad, lagi.
4a. Maja isolatsioon ja katus jne.
Idee ja soov jagada majaehitus sellistesse edappidesse on seetõttu selline, et maja oleks paika vajunud enne, kui tuleb lõppsoojustus ja praod ehituses.

Kahtleval seisukohal olen järgnevaga:
1. Kas siduda nn plaatvundament postvundamendiga või ei? Üks on selle vastu, teine poolt!
2. Kas siduda vahelagi seintega või ei?
3. Kas siduda katus sinaga või ei?

NB! Kuna tegu on ideega, mille üle olen pikalt mõelnud, siis ootaks teiepoolseid ideid, vastuväiteid, miks midagi ei ole võimalik nii teha ning paremaid lahendusi.
Olen lugenud ja uurinud palju ning sellest tulenevad ka paljud minu ideed, kuid otseselt sellist lahendust pole kuskil näinud või on seni kahe silma vahele jäänud. Küll olen näinud lahendusi ühe asja kohta, aga mitte kogu kompotti koos.

Kuna tegu on minu ideega, läheb see loomulikult enne ehitusse minekut arhitektile ja insenerile ülevaatamiseks.
Maja digitaalne eskiis on olemas, kuid see ei puutu hetkel siia, sest tahan enne kokkupanekut saada selle mure kaelast ära!
Siis juba edasi projekteerijat ja inseneri otsima.

Jään tagasisidet ootama!

Sein võib ka 250mm fibo olla, 300mm ei anna midagi juurde, peale kulu.
Samas, kui seinas on 300mm Silver soojustust, mis on väga hea, peaks laes olema 600mm, ja põrandas 350mm
Ühesõnaga, algatuseks leia endale PHPP http://www.passivehouse.ee/22.html tundev firma, kes teeks arvutused, vastasel juhul kulutada vahendeid täitsa õhku, dimensioneerides mõne koha üle, mõne jälle alla. Ja anna siis siia ka teada

[Veskaru]

Miks postvundament mitte lint?
Taolise maja korral ma taldmiku alla kindlasti soojustusmaterjali ei paneks ja kui ka millegipärast ikka tahaks panna siis pigem http://www.finnfoam.ee/index.php?

page=f113fa6900c6a87dd2d57cac353b8a3
mitte EPSi.

Tere! Vastus siin, miks nii otsustasin.
1. Kuna geoteetilise uuringu kohaselt on maja all suhteliselt ligidal veepiir, siis ennem veepiiri mõtlesin kasutada lisaboonusena poste, et anda kontstruktsioonile lisa jäikust.
1.1 Olen kaalutlenud ka lintvundamenti ja ujuv-betoonpõrandat vahele. Kuid kui võtta aluseks Tallinna Tehnikakõrgkooli Jüri Tamm Raamatu "Hooned I", siis tolmliivale ehitatakse plaatvundament.

Sellest ka minu enda järeldus. Seega otsustasin plaatvundamendi kasuks.
2. Soojustuse kohapealt tänan lingi eest ning vaatan kindlasti üle tehnilised andmed. Hetkel eriti ei pööranud tähelepanu FinFoami peale, kuna EstPlast tooted on kättesaadavad hea hinnaga.

Miks sul katuslael on EPS120 (miks mitte EPS60...80)? Miks sul keldri põranda all on EPS250 (miks mitte EPS80...100), aga samas taldmiku all on EPS120? Milleks üldse nii sügaval

püüda vundamendikonstruktsioone igast küljest EPS-iga isoleerida?

Kas oled kuulnud, et parima kandevõimega on puutumata (kobestamata, tihendamata) struktuuriga pinnas (ka tihendatud killustik hakkab taldmiku all deformeeruma)? Milleks viia taldmikku keldri

põrandast nii palju allapoole?

Muru on sul plaanis jätta kasvama kuni vahetult seina ääreni. Kui muru niidad, siis kas jätad vahetult seina äärest niitmata? Trimmerdad? Kas seina viimistlus jääb siis terveks?

Päike ei söö EPS-i ära, küll aga varesed.

Rohkem praegu ei jaksa

Tänud, parandan vead ära.
1. Minu enda viga, kuna tegin joonist eile öösel, siis nagu näha ei kontrollinud üle ja kogemata panin vale materjali copy/paste stiilis.
Katusele õige materjal on EPS 60 Silver 300mm
2. Nagu näha, tõmbasin ka seal joone valesti, tegelikult peaks olema taldmiku all ainult EPS 250 Perimeter (seoses sellega, et põhiraskus kandub sinna) ja keldri põranda all EPS 120 Perimeter.
3. Miks kasutan EPS Perimeterit ,mitte lihtsalt EPS Põrandat, on survetugevuse vahe. Kuna ma pole välja arvutanud maja enda koguraskust, siis hetkel valisin need tooted. Olen vaid välja arvutanud

maksimaalse lumeraskuse, mis võiks talvel tekkida.
4. Miks tahan nii sügavale, on soov lihtsalt saavutada lisatugevust kontstruktsioonile, arvestades geoteetilist uuringut.
5. Millest tuleneb soov isoleerida ka postid - saavutada ehitis ilma ühegi külmasillata, isegi alla külmumispiiri.
6. Taldmiku all on ka vahetatud välja olemasolev pinnas killustiku vastu, mis on ära tihendatud. Keldripõrandast allapoole viin posti vaid ca 1.2m mitte rohkem, sest muidu ehitaksin selle väga

märga pinnasesse, mille niiskus ületaks 80%. Allaviimise mõte on lihtsalt anda kontstruktsioonile lisatugevust, mitte midagi enamat. Olen harjunud lööma ühe naela asemel kolm.
7. Jah, muru on plaanitud jätta kasvama vastu maja seina ning niites on viimane etapp trimmerdada seinaäärsed. Antud kiviga, mida kavatsen kasutada seinas, ei tohiks aastate jooksul peale värvimuutuse midagi juhtuda. Ainuke, mis kulub, on trimmeriniit.
8. Isiklikult olen kokku puutunud mõlemaga, kus pealmine EPS kiht muutub kollakaks ja tolmjaks. Päike ei söö EPS-i nn läbi, kuid ajahammas ja UV teeksid aastate jooksul oma töö. Vareseid siiani pole veel EPS kallal näinud, küll aga rähni, kellele meeldib sinna oma pesasid ehitada.

Sein võib ka 250mm fibo olla, 300mm ei anna midagi juurde, peale kulu.
Samas, kui seinas on 300mm Silver soojustust, mis on väga hea, peaks laes olema 600mm, ja põrandas 350mm
Ühesõnaga, algatuseks leia endale PHPP http://www.passivehouse.ee/22.html tundev firma, kes teeks arvutused, vastasel juhul kulutada vahendeid täitsa õhku, dimensioneerides mõne koha üle, mõne jälle alla. Ja anna siis siia ka teada

Tere, tänan info eest! Kindalsti uurin seda passiivhoone lehte. Kui kellelgi on soovitada arhitekti, kes omaks MTR-registeeringut, siis oleksin soovituse eest väga tänulik.

1. Olen täitsa päri, et osa kohti on vähe soojustatud ja teised üle, kuid antud joonisel oli raske edasi anda kõike infot mida mõtlen/plaanin.
2. Võtame aluseks selle, et kui seina panna näiteks 250 lakke 600 ja põrandasse 350 oleks põrand natuke liig, sest tegu ju alla külmumispiiri paikneva keskonnaga?

Varsti hakkan arvutama maja soojuspidavust, siis selguvad täpsemalt vead. Kuid enne seda tahaks võimalikult palju eeltööd ära teha.

Kui projekt valmis, annan kindlasti ka info siia edasi teistele vaatamiseks ja kommenteerimiseks.
Kui kellelgi on veel häid lehekülgi, raamatuid või infot vigade/ideede kohta, andke teada.

[Külaline]

Mis tingib üldse vajaduse korruseks maa all? Pealpool ju lihtsam, odavam ja kuivem ehitada?

http://www.passivehouse.ee/31.html

[Küülaline]

See peab tõesti hea põhjus olema , et 3m maa alla minna majaga.

[rokikas]

1. Kuna geoteetilise uuringu kohaselt on maja all suhteliselt ligidal veepiir, siis ennem veepiiri mõtlesin kasutada lisaboonusena poste, et anda kontstruktsioonile lisa jäikust.
1.1 Olen kaalutlenud ka lintvundamenti ja ujuv-betoonpõrandat vahele. Kuid kui võtta aluseks Tallinna Tehnikakõrgkooli Jüri Tamm Raamatu "Hooned I", siis tolmliivale ehitatakse plaatvundament.

Sellest ka minu enda järeldus. Seega otsustasin plaatvundamendi kasuks.

Kui need postid ei toetu millegile tugevamale/kandvamale kui see sama tolmliiv mis niigi kogu plaatvundamendi all on siis milles on nende mõte?

Soojustuse kohapealt tänan lingi eest ning vaatan kindlasti üle tehnilised andmed. Hetkel eriti ei pööranud tähelepanu FinFoami peale, kuna EstPlast tooted on kättesaadavad hea hinnaga.

Parem pööra tähelepanu pikaajalisele survetugevusele ja niiskuskindlusele mitte soodsale hinnale!

Nii nagu kolm naela võiva tugevuse lisamise asemel laua hoopis lõhki ajada nii võivad ka need postid kasu asemel kahju tekitada.
Arvuta välja kui palju ligikaudu kaotad soojusenergiat juhul kui postide taldmike all puudub soojustus ja palju koos soojustusega! "Lambist" pakun et vahe on üpris tühine ning ei tasu kulutatud raha lähima saja aasta jooksul.
Mis kivi see ikka täpsemalt on mida fassaadile plaanid? Kas oled ikka ka tuulutusvahe planeerinud kivi ja EPSi vahele? Kuidas kivi kinnitatakse?

Mõned viited http://www.ehituspenskarid.com/foorum/v ... ?f=10&t=18

[Rostfrei]

Katusele saab anda kalde ka EPS'iga. Ehk viskad katusele õõnespaneeli, sellele tehases kaldesse lõigatud EPS (miks just 10 kraadi?) plaadid, tuulutussoonega villaplaadid, aluskate + SBS ning kalle / katus olemas.

[saarlane]

Kas mite seina soojustus valesti pole?
Minu teada eeskirja järgi ei tohi kahes kihis peno paigaldad, peab olema üks tervik muidu tekkivad peno kihtide vahel pinged.
Hea oleks küll külmasildade suhtes.

[Küülaline]

Olen vaid välja arvutanud maksimaalse lumeraskuse, mis võiks talvel tekkida

Kui suure raskuse sa arvutuse tulemusel siis said?

[vuuk]

Postvundamendid koos ümber paikneva EPS-iga ja alumise drenaaži jätaksin välja. Sellest tulevast kokkuhoiust võiks leida inseneri, kes koostaks (dimensioneeriks) plaatvundamendi täpse konstruktiivse joonise.
Vabandatagu mind väga, (ei taha kedagi otseselt puudutada), aga olen praktikas kohanud, et plaatvundamentidest on inimestel tihti vale arusaam. Arvatakse, et see on lihtsalt plaadikujuline vundament ehk suvaline plaat. Plaadi paksus, armeerimise viis, armatuurvarraste läbimõõdud ning samm, terase klass, betooni klass jne - need kõik määratakse arvutuslikult või muul viisil ja peavad olema vastavas kooskõlas. Selle tulemusega konstrueeritakse täpselt hoonele ja sellele mõjuvatele koormustele vastav plaatvundament. Ühtlasi määratakse selle all paikneva soojustuse materjal vastavalt selle kandevõimele ja muudele vajalikele omadustele. Ning ka plaadi ja keldriseinte hüdro-isoleeerimise materjalid ja teostuse viis võiks olla määratud, et ei peaks ise või ehitaja seda leiutama.

Raudbetoonist laed, Fibo-st seinad ja kivist välisvooder, "tõsine" soojustuse paksus - kõik pooldan, aga nõustun eelnevalt kommenteerijatega, et mõned "kohad" vajaksid dimensioneerimist.
Maa sisse "pugemine" - samuti pooldan. Kui põhjavesi ja selle ärajuhtimine problemaatiliseks ei kujune, ehk kohavalik on vastav, siis miks mitte.

[rokikas]

Minu teada eeskirja järgi ei tohi kahes kihis peno paigaldada

Kus selliseid eeskirju lugeda saaks? Krohvitud fassaadide (SILS) puhul ei tohi tõesti aga muude lahenduste korral ...?

[Veskaru]

Mis tingib üldse vajaduse korruseks maa all? Pealpool ju lihtsam, odavam ja kuivem ehitada?

http://www.passivehouse.ee/31.html

Tere, tere pole pikka aega jõudnud infot lisada - lihtsalt liiga kiire aeg.

K? Maa alla pugemine?
V! Kohaliku valla projekteerimistingimused. Õigus on, et odavam on maapeale ehitada aga alati ei sa.

See peab tõesti hea põhjus olema , et 3m maa alla minna majaga.

K? Miks maa alla 3m?
V! Projekteerimistingimustes on kirjas maja kõrguseks 5m ja lamekatus.
Nagu õeldakse võta või jäta.


Homme proovin ka ülejänudele küsimustele vastata. Hetkel pean tagasi tööle jooksma.

[Külaline]

Mis ruumid keldrisse planeeritud on?

[Kalvis]

Tehnilised ruumid keldrisse on justnimelt odav lahendus.

[Külaline]

Tehnilised ruumid keldrisse on justnimelt odav lahendus.

125m2 tehnilisi ruume? Mille arvelt odavam, kui maa peale ehitada, seda enam, et tegu niiske pinnasega?

[Kalvis]

Maa alla ehitades on vaja ümbermõõdus vaid ca 1 m sügavam vundament ja see betooni hind on muude kulude juures köömes. Maa alla pole vaja viimistluskatteid ja neid pole vaja kütta. Idee on siis väiksem maja ehitada, 125 asemel 80 m2 näiteks.
Küsija väitis, et kohalik omavalitsus ei luba klassikalist viilkatust teha, mis on kummaline, samuti annab suurt võitu 1,5 kordne maja - materjalikulu ja ehitustöö juurdekasv võrreldes lamekatusega on suht väike aga saab 2 korda rohkem elamispinda. Siis oleks 1 korrusel saunakompleks ja köök, 2 korrusel magamistoad ja elutuba.

[Külaline]

Kui vaadata teemaalgataja pilti on majal 2 täiskorrust ja 250m2, seega keldris 125m2. Köögi keldrisse tegemine on lahe plaan ja nagu Klavis pakkus, pole seda vaja niiskes keskonnas ei kütta ega viimistleda, ju siis pole vaja ka soojustada:banghead:

[Veskaru]

1. Kuna geoteetilise uuringu kohaselt on maja all suhteliselt ligidal veepiir, siis ennem veepiiri mõtlesin kasutada lisaboonusena poste, et anda kontstruktsioonile lisa jäikust.
1.1 Olen kaalutlenud ka lintvundamenti ja ujuv-betoonpõrandat vahele. Kuid kui võtta aluseks Tallinna Tehnikakõrgkooli Jüri Tamm Raamatu "Hooned I", siis tolmliivale ehitatakse plaatvundament.

Sellest ka minu enda järeldus. Seega otsustasin plaatvundamendi kasuks.

Kui need postid ei toetu millegile tugevamale/kandvamale kui see sama tolmliiv mis niigi kogu plaatvundamendi all on siis milles on nende mõte?

Soojustuse kohapealt tänan lingi eest ning vaatan kindlasti üle tehnilised andmed. Hetkel eriti ei pööranud tähelepanu FinFoami peale, kuna EstPlast tooted on kättesaadavad hea hinnaga.

Parem pööra tähelepanu pikaajalisele survetugevusele ja niiskuskindlusele mitte soodsale hinnale!

Nii nagu kolm naela võiva tugevuse lisamise asemel laua hoopis lõhki ajada nii võivad ka need postid kasu asemel kahju tekitada.
Arvuta välja kui palju ligikaudu kaotad soojusenergiat juhul kui postide taldmike all puudub soojustus ja palju koos soojustusega! "Lambist" pakun et vahe on üpris tühine ning ei tasu kulutatud raha lähima saja aasta jooksul.
Mis kivi see ikka täpsemalt on mida fassaadile plaanid? Kas oled ikka ka tuulutusvahe planeerinud kivi ja EPSi vahele? Kuidas kivi kinnitatakse?

Mõned viited http://www.ehituspenskarid.com/foorum/v ... ?f=10&t=18

K: Kui need postid ei toetu millegile tugevamale/kandvamale kui see sama tolmliiv mis niigi kogu plaatvundamendi all on siis milles on nende mõte?
V: Tegelikult oli plaanis postid panna toetuma ikkagi tihendatud uuele pinnasele mis on kohale veetud. Kuid eks selle kasulikuse/ebakasulikuse arvutuse teeb inseneer see oli lihtsalt minu idee.

K: Parem pööra tähelepanu pikaajalisele survetugevusele ja niiskuskindlusele mitte soodsale hinnale!
V: Jep selles suhtes on sul täiesti õigus ja vaatan üle kindlasti pikaajalise eluea võrreldes hinna!

Tahtisin tänada vägaheade viidete eest http://www.ehituspenskarid.com/foorum/v ... ?f=10&t=18 leidsin siin nii mõndagi mis oli väga-väga kasulik lisaks ka firmasi kellega plaanin kirjavaetust alustada!

Katusele saab anda kalde ka EPS'iga. Ehk viskad katusele õõnespaneeli, sellele tehases kaldesse lõigatud EPS (miks just 10 kraadi?) plaadid, tuulutussoonega villaplaadid, aluskate + SBS ning kalle / katus olemas.

V: Kahjuks õõnespaneeli ei soovi seoses kontstruktsiooni ülesehitusega ja kasudega mis tuleb monoliit raudbetooniga võrreldes. Ja soojustuseosas jääb EPS. Miks 10 kraadi oli lihtsalt umbkaudne ütlus, et kalle tuleb katusele vihmavee ära juhtimiseks. Täpset kaldenurka hetkel ei oska peast õelda sest see ka hilisem täpsustus.

Kas mite seina soojustus valesti pole?
Minu teada eeskirja järgi ei tohi kahes kihis peno paigaldad, peab olema üks tervik muidu tekkivad peno kihtide vahel pinged.
Hea oleks küll külmasildade suhtes.

V: Hmmmm eeskiri. Pole sellist kuskilt lugendu uurisin ka EstPlasti käest kas neil on selline asi keelatud. Vastus Ei ja pakkusid ka välja kui soovin tellida eripaksuses EPS sest neil hind mahupõhine pole vahet kas 3x100 või 2x150 või 1x300. Ainuke asi mis on kui paned liiga paksu kihi EPS siis pannes sinna lisaks näiteks ilukivi võib see hakkata ennast küljest ära murdma kui ei ole korralikult kinnitatud plaadid. Aga siis juba probleem ehituse halvas teostuses mitte keelatud teos.

Olen vaid välja arvutanud maksimaalse lumeraskuse, mis võiks talvel tekkida

Kui suure raskuse sa arvutuse tulemusel siis said?

V: Hetkel on arvutuse näit max koormus 520kg/1 m2 kohta katusel. See siis kõige halvemal juhul. Kuid täpse näidu saan arvutada kui tean täpsemalt katuse eripära (ääris, ärajooks, kalle, korstnaasukoht, haljastus, tuul jne)

Postvundamendid koos ümber paikneva EPS-iga ja alumise drenaaži jätaksin välja. Sellest tulevast kokkuhoiust võiks leida inseneri, kes koostaks (dimensioneeriks) plaatvundamendi täpse konstruktiivse joonise.
Vabandatagu mind väga, (ei taha kedagi otseselt puudutada), aga olen praktikas kohanud, et plaatvundamentidest on inimestel tihti vale arusaam. Arvatakse, et see on lihtsalt plaadikujuline vundament ehk suvaline plaat. Plaadi paksus, armeerimise viis, armatuurvarraste läbimõõdud ning samm, terase klass, betooni klass jne - need kõik määratakse arvutuslikult või muul viisil ja peavad olema vastavas kooskõlas. Selle tulemusega konstrueeritakse täpselt hoonele ja sellele mõjuvatele koormustele vastav plaatvundament. Ühtlasi määratakse selle all paikneva soojustuse materjal vastavalt selle kandevõimele ja muudele vajalikele omadustele. Ning ka plaadi ja keldriseinte hüdro-isoleeerimise materjalid ja teostuse viis võiks olla määratud, et ei peaks ise või ehitaja seda leiutama.

Raudbetoonist laed, Fibo-st seinad ja kivist välisvooder, "tõsine" soojustuse paksus - kõik pooldan, aga nõustun eelnevalt kommenteerijatega, et mõned "kohad" vajaksid dimensioneerimist.
Maa sisse "pugemine" - samuti pooldan. Kui põhjavesi ja selle ärajuhtimine problemaatiliseks ei kujune, ehk kohavalik on vastav, siis miks mitte.

V: Tänan väga hea vastuse/küsimuse eest. Ja võin õelda, et hetkel otsin lõpliku koostööpartnerit nii projekti kui inseneriosade suhtes ehk sinna alla kuulub ka põrandate raudkonstruktsiooni ehitus ja materjalide (segude) valik jne.

Mis ruumid keldrisse planeeritud on?

V: Hetkel on plaanis tehnotasand.

Tehnilised ruumid keldrisse on justnimelt odav lahendus.

V: Ei see ei ole odav lahendus aga antud maja eripära juures on see vajalik.

Tehnilised ruumid keldrisse on justnimelt odav lahendus.

125m2 tehnilisi ruume? Mille arvelt odavam, kui maa peale ehitada, seda enam, et tegu niiske pinnasega?

V: Maapeal on alati odavam ehitada. Lisaks ka turvalisem. Kuid antud majapuhul on need ruumid vajalikut. Ja tegu ei ole väga niiske pinnasega lisaks juhin igaksjuhuks trenaasiga ka liigvee ära kui peaks tekkima.

Maa alla ehitades on vaja ümbermõõdus vaid ca 1 m sügavam vundament ja see betooni hind on muude kulude juures köömes. Maa alla pole vaja viimistluskatteid ja neid pole vaja kütta. Idee on siis väiksem maja ehitada, 125 asemel 80 m2 näiteks.
Küsija väitis, et kohalik omavalitsus ei luba klassikalist viilkatust teha, mis on kummaline, samuti annab suurt võitu 1,5 kordne maja - materjalikulu ja ehitustöö juurdekasv võrreldes lamekatusega on suht väike aga saab 2 korda rohkem elamispinda. Siis oleks 1 korrusel saunakompleks ja köök, 2 korrusel magamistoad ja elutuba.

V: Võin õelda, et mitte ainult see ei ole imelik, et on lamekatus vaid seal palju imelikumaid ehitusnõudeid mida on üleküsinud mult mitu erinevat arhitektibürood!
NB! Isiklikult ei soovi kahekorruselist elamispinda soovin, et kõik paikneks ühel korrusel. (välja arvatud tehnotasand)

Kui vaadata teemaalgataja pilti on majal 2 täiskorrust ja 250m2, seega keldris 125m2. Köögi keldrisse tegemine on lahe plaan ja nagu Klavis pakkus, pole seda vaja niiskes keskonnas ei kütta ega viimistleda, ju siis pole vaja ka soojustada:banghead:

V: Kahjuks ei soovi ma kööki ehitada keldrisse ning soovin endiselt soojustada vundamenti ja selle alust. Küll materjalivalik tuleb tõenäoliselt midagi muud kui algselt plaanisin aga sellest hiljem.


Kui kellegil veel küsimusi arvamusi siis meeleldi kuulan. Kuid kui vahepeal midagi uut ei - tule siis järgmine info on juba siis kui saan panna siia ülesse ka lõpptulemuse. Väikse projekti koos hoone ristlõikega.

[Kalvis]

See oli valearusaam - ma mõtlesin kööki ja sauna 1 korrusele ja elutuba ning magamistube viilkatusega variandil 2 korrusele. Nii saab ehitada kordades odavamalt. Pakkusin 2 erinevat omavahel mitte seonduvat teemat
Keldrisse tuleksid tehnilised ruumid, saad hoida kola ja vedada hästi kütet, vett ja kanalisatsiooni ning teha katlamaja lahanduse. Kui on mingi hobi siis saab keldris oma töökoda harrastada.
Olen mitmeid maju ehitanud keldrist katuseni ja tean mis mida maksab . Seejuures on keldri ehitamine kõige odavam, kuid nõustun, et keldrisse ei ole hea rajada eluruume, seda just nadima sisekliima pärast, küll aga saab kindlasti odavamalt ehitada tehnilisi ruume, ütlesin eelnevalt miks ja kus tuleb hinnavõit.