Ehitaja arved tööriistade eest

[Põhjatu tasku]

Tere,

kui ehitajaga tehtud leping, kus materjalide hind lepingu summas ei sisaldu, siis kas on tavapärane, et lisaks ehitusmaterjalidele tahetakse kasseerida tellijalt veel raha ka kinnaste, tolmumaskide, prügikottide, kruvikeerajate, lõikeketaste, mõõdulintide, pahtlilabidate, pintslite, palettide jms eest. Tundub hale(naljakas)

aitäh ette

[Külaline]

Tegemist on ilmselt kulumaterjalidega. Tavapärane ei puutu asjasse, tegite "diili".

Imelik(kasutaja)

[Urmas]

Tere,

kui ehitajaga tehtud leping, kus materjalide hind lepingu summas ei sisaldu, siis kas on tavapärane, et lisaks ehitusmaterjalidele tahetakse kasseerida tellijalt veel raha ka kinnaste, tolmumaskide, prügikottide, kruvikeerajate, lõikeketaste, mõõdulintide, pahtlilabidate, pintslite, palettide jms eest. Tundub hale(naljakas)

aitäh ette

Nagu Imelik juba ütles, siis loetletus tõesti on tegemist kulumaterjalide ja kui leping sisaldab ainult tööraha, siis kahjuks pea ka need kuluarved kinni maksma. Muidugi võiks sellest nimekirjast välja jätta ehk mõõdulindi, kruvikeeraja ja väikeste mööndustega võib-olla pahtlilabida, mis ehitajal võiks siiski olla isiklikud töövahendid. Pole üldse ei hale ega naljakas.
Ise olen tavaliselt hinnapakkumises sellised kulud arvestanud m2 hinna sisse, aga selle võrra on jälle m2 hind suts kallim, mis omakorda ei meeldi tellijatele ja nad valivad ikkagi odavama pakkuja, kes hiljem selliseid arveid kulumaterjalidele esitades on tellija silmis haledad väljapressijad. Sellised tellijad on haledad ja mitte üldsegi naljakad, lausa kahju sellistest!

[fgh]

Sellised tellijad on haledad ja mitte üldsegi naljakad, lausa kahju sellistest!

Selle lausega peab nõustuma, sest küsimus on raudselt paaris kümnes euro kogu objekti kohta.

Kui olete ainult töö eest maksnud, siis on igati loogiline, et kulumaterjal kajastub materjali arvetel.
Loetelus on kolm asja mis on küsitava väärtusega. Samas kui on suurem objekt ja küsimus on reaalselt kuluvate asjadega, siis igati normaalne. Ka pahtlilabidas võib olla kulumaterjal kui see Teie objekti peal ära nühitakse. Reeglina liigitaks selle tööriistade alla.
Mõõdulint mingi talvise löga sees on raudselt kulumaterjal, neid võib kuus nii mõndagi minna. Samas laminaati paigaldama tulle 10 ruudu ulatuses on tegu tööriistaga.

Kruvikeerajad-kui tegu otsikutega, siis kindlasti kulumaterjal, neid võib päevas mitmeid kümneid minna-oleneb tööst. Tegu tavalise käsikruvikeerajaga, siis pigem tööriist
Mõõdulintide -tööriist
Pahtlilabidate-tööriist

[Külaline]

Tänases tarbijakeskses maailmas on kasvatatud omapärase mõtlemismalliga tarbijapõlvkond.
Kus-juures seesama tarbijapõlvkond on haridust saanud ja sedavõrd tasustatud, et suudavad ehitada ja seejuures ehitajat palgata. Aga niipaljukest ei oska oma ajuga mõelda, et väärtused ei teki siia maailma tasuta ja eimillestki.
Aga see-selleks.
Soovitaks juba hinnapakkumist küsides nüansid täpsustada, et mis konkreetse teenuse hinna sisse kuulub ja mis mitte.
Ehitajaid on läbi aegade olnud ja on edaspidigi erinevaid. Alates töömehest, kes tuleb tööle käed taskus ilma ühegi tööriista, -vahendita. Kuni ehitusettevõtteni, millel on teenuse hinna sees ka kogu rasketehnika.
Lisaks vahepealsed variandid.
Samuti võib teenus sisaldada alates ainult lihttööst või kuni projekteerimisetöö, inseneritöö ja projektijuhtimisetööni.
Selge, et mida rohkem teenus sisaldab, seda kõrgem peab olema teenuse hind.
Muidugi paneb mind imestama, miks ehitaja ise enne diilis kokku leppimist detaile ei täpsusta. Võimalik, et tegu algaja ehitajaga.
Samas, üsna loogiline, et toimub lihtsalt vastastikune kavaldamine.

[Egiptus]

Tere,

kui ehitajaga tehtud leping, kus materjalide hind lepingu summas ei sisaldu, siis kas on tavapärane, et lisaks ehitusmaterjalidele tahetakse kasseerida tellijalt veel raha ka kinnaste, tolmumaskide, prügikottide, kruvikeerajate, lõikeketaste, mõõdulintide, pahtlilabidate, pintslite, palettide jms eest. Tundub hale(naljakas)

aitäh ette

Sellised ehitajad on nagu egiptlased. Kaameli selga ronimine on tasuta. Ronid kaameliselga aga alla ei saa. Selle eest tahetakse raha.

Ehitaja oleks ise pidanud täpsustama mille eest ta veel raha juurde küsib, mitte hiljem küsima millegi eest mida enne ei rääkinud. Kui ei rääkinud, siis ei saa ka.
Tellija ei pea olema hiromant, et teadma veel mida ehitaja juurde peaks tahtma.

Sellistel ehitajatel pane tõepoolest 2m lood krohvitud seinale ja ja vaata mitud 500eurist raha vahelt läbi läheb. Niipaljust jäägu ehitaja ilma.

[teemaalgataja]

Summa on hetkel ~150€, mis kogu summat arvestades pole märkimisväärne, aga kui siin enamuse loogikat arvestada, siis võiks ju töömehed tulla kohale ülikondades ja lakkkingades, kasseerida tellijalt tööriiete, jalanõude ja kõigi seadmete ostu/rendiarved ning pärast tööd kõik need asjad siis tellijale tagastada, tellija tehku mis tahab nendega aga ehitajat süüdistada ei saa, sest ehitaja ju omale midagi ei jätnud, seega sai tõesti 100% töötaha ainult.

[ehitajapätt]

Sellised ehitajad urmased on haledad ja mitte üldsegi naljakad, lausa kahju sellistest

ja ära maksa ehitajapätile seda 150 €. eesti ehitaja on armetu pätt, kes üritab varastada niipalju kui saab. samuti puudub tal igasugune südametunnistus praaki tehes ja vigu peites.
vaadake näiteks kb ja soov. seal soomes tööl käivad ehitajakesed müüvad hüdroisolatsiooni ämbrite kaupa. jäi lihtsalt üle või. tegelikuses ei pandud seinagi ja lisakstööandja tagant varastamisele tehakse ka objektile kahju.

[Külaline]

...omapärase mõtlemismalliga tarbijapõlvkond. ... ei oska oma ajuga mõelda, et väärtused ei teki siia maailma tasuta ja eimillestki.

.... Kaameli selga ronimine on tasuta. Ronid kaameliselga aga alla ei saa. Selle eest tahetakse raha.
Tellija ei pea olema hiromant...

Maailmas on ilmselt palju asju, (ka ehitusega seonduvat) mida tellija ei tea. Samas peaks juba sülelapsest vanem inimesehakatis teadma, et tasuta asju ei ole. Võid ju reisida Egiptusesse redeliga- saad tasuta?
Leping on kahepoolne dokument, milles lepitakse kokku asjades, mida see sisaldab (asju mida see ei sisalda, pole mõtet üles lugeda?). Lisaks peaks olema ehitamine eelarvepõhine tegevus.
Minnes oma autoga taksopeatusesse (lootes leida juhti) tuleb paraku ka ise tankida (või selles taksojuhiga kokkuleppida). Ei ole mõtet süüdistada taksojuhti, et see ei teavitanud, mida tema hind ei sisalda. Samuti ei saa eeldada, et tema teenuse hind sisaldab kütust.
Et seda vältida, tuleb minna taksopeatusesse kui klient ja tuvastada hind punktist A punkti B.

Imelik.

Teemaalgatajale. See võib olla ka nii nagu kirjeldate, kui soovite olla tööandja (ning peate hüvitama töövõtjate tehtud kulutused enda kohustuste täitmiseks).
Tellijana maksate samuti need kulutused aga need sisalduvad teenuse osutaja hinnas. Hind lepitakse eelnevalt kokku. Teie kokkulepe ei hõlmanud kulumaterjale (tööriided, jalanõude ja seadmed ei ole kulumaterjalid; kindad, tolmumaskid, prügikotid, lõikekettad, pintslid aga küll) aga need tarniti. Järeldus?

Mittesekkudes tootmisprotsessi tarnijana, ei pea Te isegi teadma, mida sõna kulumaterjal tähendab.

[fgh]

Päris halenaljaks ja mõttetu hala.

Milles ikkagi kokku on lepitud? Tüki-, tunni või mingis muus x töös ?
See on ju kõigile selge, et kulumaterjal on kulumaterjal. Ainukesed asjad on mõõdulint ja pahtlilabidas mille üle võiks üldse arutada edasi.

Kui suur oli töö ja mida tehti? Palju osteti neid kulumaterjale? Peale neid küsimusi saaks hinnata reaalset kulu ja anda ka reaalne hinnang. Kui ikka paki karkassi lõikamiseks läheb kaks lõikeketast, siis on kõik viisakas. Samas kui arvel ilutseb kast kettaid, siis võiks ju natuke vinguda !

[Urmas]

Summa on hetkel ~150€, mis kogu summat arvestades pole märkimisväärne, aga kui siin enamuse loogikat arvestada, siis võiks ju töömehed tulla kohale ülikondades ja lakkkingades, kasseerida tellijalt tööriiete, jalanõude ja kõigi seadmete ostu/rendiarved ning pärast tööd kõik need asjad siis tellijale tagastada, tellija tehku mis tahab nendega aga ehitajat süüdistada ei saa, sest ehitaja ju omale midagi ei jätnud, seega sai tõesti 100% töötaha ainult.

Kus sa sellist heatasemelist demagoogiat oled õppinud? Võtad Savisaare käest eratunde?
Muideks,et sa teaksid, kõik tellijad maksavad ehitajale kaudselt kinni kõik tsiteeringus mainitud esemed, aga sulle nad neid vaevalt kingivad.

[Urmas]

Sellised ehitajad urmased on haledad ja mitte üldsegi naljakad, lausa kahju sellistest

ja ära maksa ehitajapätile seda 150 €. eesti ehitaja on armetu pätt, kes üritab varastada niipalju kui saab. samuti puudub tal igasugune südametunnistus praaki tehes ja vigu peites.
vaadake näiteks kb ja soov. seal soomes tööl käivad ehitajakesed müüvad hüdroisolatsiooni ämbrite kaupa. jäi lihtsalt üle või. tegelikuses ei pandud seinagi ja lisakstööandja tagant varastamisele tehakse ka objektile kahju.

Noh, kas kavatsed nüüd venelaste vanauueaastani lakku täis olla? Maks peab ikka vastu?

[Külaline]

Summa on hetkel ~150€, mis kogu summat arvestades pole märkimisväärne, aga kui siin enamuse loogikat arvestada, siis võiks ju töömehed tulla kohale ülikondades ja lakkkingades, kasseerida tellijalt tööriiete, jalanõude ja kõigi seadmete ostu/rendiarved ning pärast tööd kõik need asjad siis tellijale tagastada, tellija tehku mis tahab nendega aga ehitajat süüdistada ei saa, sest ehitaja ju omale midagi ei jätnud, seega sai tõesti 100% töötaha ainult.

Vaadake peeglisse. Sealt vaatab vastu see isik, kes on ise teinud otsuse oma ehitusprotsesse juhtides töölisi, töövõtjaid ja alltöövõtjaid valides.
Teile ei sobi. Miks valite enestele niisuguseid haledaid, äpusid ehitajaid?

Sellised ehitajad urmased on haledad ja mitte üldsegi naljakad, lausa kahju sellistest

ja ära maksa ehitajapätile seda 150 €. eesti ehitaja on armetu pätt, kes üritab varastada niipalju kui saab. samuti puudub tal igasugune südametunnistus praaki tehes ja vigu peites.
vaadake näiteks kb ja soov. seal soomes tööl käivad ehitajakesed müüvad hüdroisolatsiooni ämbrite kaupa. jäi lihtsalt üle või. tegelikuses ei pandud seinagi ja lisakstööandja tagant varastamisele tehakse ka objektile kahju.

Meil on vaba turumajandus.
Kui kohalik ehitaja ei sobi, siis saab ju tellida sobiv teenus välismaa ehitusfirmalt - Poolast, Soomest, Saksamaalt...
Ja mis mõttes ehitaja on rohkem pätt, kui muu kodanik? Kõigepealt vaadaku igaüks peeglisse, kas sealt mitte üks pätt vastu ei vaata.

[vuuk]

Kunagi aastat paar tagasi sai saunas kolleegide vahelist juttu puhutud. Tuttav Soomemaal tegutsev ehitaja väitis, et tema kasseerib töövahendite kuluv-osade (puurid, otsikud, lõikekettad jms) eest eraldi lisaks töö hinnale.
Mina pole küll söandanud tellijaid selliste pisiasjadega "piinata" ja seda ei kohusta miski.
Kliendile antava teenuse müügiarve dokumendile on saanud märkida teenuste nimetused, ühikud, hinnad eraldi ja summad. All kokku, käibemaks ja kokku koos käibemaksuga.
Töövahendid, õigemini nende kuludokumendid kajastuvad ettevõtte raamatupidamises vastaval kulukontol ja nendest ei pea klient midagi teadma.
Enamik ehitamiseks igapäevaselt vajalikke tööriistu, vahendeid ja otse loomulikult ka töörõivad ja isikukaitsevahendid on ettevõtte poolt ja nende kulu üritan arvestada teenuse hinna sisse. (Kas ja kuidas see õnnestub - seda näeb tegelikult aasta lõikes lõppkokkuvõttes raamatupidamise kasumiaruandest).
On olnud erandeid, näiteks pinnase tihendajad, kõrgemad tellingud, eri-otstarbeline rasketehnika jms., mida ettevõttel pole võimalust ja mõtet enesele püsivalt soetada. Sellisel juhul on saanud kokku leppida, et kas need võtab rendist klient ise või saab muud viisil kokkuleppele. Kuid selge on see, et oma kauba või teenuse eest peab klient otseselt või kaudselt ikkagi ise maksma.
Vahel on saanud kokku leppida, et ka näiteks kinnitusvahendid, materjalide hankimine osaliselt või täielikult kuuluvad teenuse sisse.
Paljud suurfirmad ehitavad nii, et tervete ehitiste kogu materjali hangib ehitusettevõte ja kliendile jääb ainult maksmise kohustus. Ei tahaks uskuda, et siis arvel kajastatakse kõik materjalid ja teenused detailsuseni.

[vaaderman]

tuleks ikka eesti rahva kombel jätta töömehed rahata, muidu kõik saavad teada, et on olemas kuskil keegi kes maksab

[Külaline]

tuleks ikka eesti rahva kombel jätta töömehed rahata, muidu kõik saavad teada, et on olemas kuskil keegi kes maksab

Mina jätaks sellel moel rahata, et tuleb endal võimalikult palju tööd ära teha.
Ja ega õigeid õppinud ehitajaid suurt polegi. Suurem osa satub ikka isehakanud ehitajate peale, kes ei jaga asjast midagi, aga raha tahavad samamoodi. Lisaks veel tolmumaski eest.

[Külaline]

tuleks ikka eesti rahva kombel jätta töömehed rahata, muidu kõik saavad teada, et on olemas kuskil keegi kes maksab

Mina jätaks sellel moel rahata, et tuleb endal võimalikult palju tööd ära teha.
Ja ega õigeid õppinud ehitajaid suurt polegi. Suurem osa satub ikka isehakanud ehitajate peale, kes ei jaga asjast midagi, aga raha tahavad samamoodi. Lisaks veel tolmumaski eest.

Huvitav, kas "ehitaja" on mingi isevärki inimtüüp ? Kui ikka ehitaja meie maal ei jaga oma tööst midagi, siis ilmselt võib seda laiendada ka kõigile teistele ametialadele ? Oleme kõik idioodid, äpud, oskamatud lollikesed ?
Või ongi ehitus selline ala, kus igaüks arvab, et teab ehitajast palju paremini, kuidas asju teha tuleb ja kui ehitaja nii ei tee, nagu klient heaks arvab, siis on ehitaja see lollakas ? Mis sa tast siis üldse kutsud ? Tee ise ja ära sõima teist inimest. Mina ei tule kedagi teist tema omal erialal, mis minu jaoks on tundmatu, teda õpetama.

[fgh]

See arutelu on mõttetu nii kaua kuni ei tea asja tausta. Mida tehti, kuidas tehti ja mis mahus tehti ?

Kui oli ikka mingi robustne lammutustöö, siis võib päevas ka 10 tolmumaski mehe kohta minna. Sama lugu kinnaste, lõikeketaste ja prügikottidega.
Kui ikka asjad kuluvad konkreetsele objektile ja konkreetses ajas, siis on aus need ka konkreetsele tellijale arvele kirjutada.

Ütleme, et üks mees teeb 12 tundi mingis vanas saepuru täidisega majas lammutustöid. Tassib välja 150 kotti saepuru. Kasutab ära 10 maski. Lõikab ja lõhub seal samas majas mingi vannitoa välja, kulutades ära kaks odavamat teemantketast ja 5 paari kindaid.

Palju see siis kokku teeb ?
Prügikott 15 x 3=45
Maskid 10x2=20
Kindad 5x2=10
Kettad 2x 10=20
Kokku 95 euri.
Kas selle hinna peaks aasta lõikes arvutama nt tunnihinda sisse?
Ühel juhul oleks tunnihind nt 14 eur
Teisel juhul 21,9 eur.

Kokkuvõttes peaks aastaläbi olema tunnihind tunduvalt kõrgem, et mitte miinusesse minna. Ja see kõrgem hind kehtiks ka mingile vanaemale kellele lähed kardinapuud ülesse panema. Seega lõpuks maksab selle reaalse lammutustööga kaasneva kulu suures osas kinni hoopis klient 2. ja 3.

Ehk olen liiga kaua Soome ehitusturuga kokku puutunud, aga konkreetse objekti kulumaterjalid lähevad konkreetse tellija maksmisele. Firma kuludeks lähevad tuvastamata kulud. Nt: tööriistad, tööriided, samuti ka oluline hulk töökaitsevahendeid mis kuluvad mitme objekti või aasta lõikes.

Kui ikka on objekti jaoks vaja mingit rendi masinat, siis see on ka tellijal kinni vaja maksta. Kui maja püstitamisel läheb kast püssigaasi, siis selle maksab tellija. jne jne.
Absurd on mõelda, et otsene kulumaterjal mis kulub konkreetsele objektile pannakse mingisse umbmäärasele kulukontole ja aasta lõpus vaatame kas üldse hing sees on .
Julgen väita, et 90 % firmadest kasutab sellist mõttekäiku. Aus tuleb iga kliendi vastu olla, kõiki aasta jooksul kulunud asju ei saa firma arvele panna ja tunnihind rehkendada.

Selle jaoks ongi kas :
Tunni- või tükitöö hind-sisaldab tööd ja ainult tööd koos minimaalse kulumaterjaliga
Või
Teenuse hind koos materjalidega-sisaldab materjale ja kulumaterjal on materjal ja seega hinda arvutatud.

[Küülaline]

See arutelu on mõttetu nii kaua kuni ei tea asja tausta

Mõttetu on see nii või teisiti. Juba selline ehitusettevõtja, kes tellija ees oma sisemise arvepidamise välja toob, ei ole eriti arukas. Olgu tükihind, või tunnihind (tünnihind) ettevõtja peab oma kulud sinna sedamoodi arvestama, et palga ja kasumi kätte saab ja see hind ka kaubaks läheb. Mitte et pärast tuleb veel kahe tolmumaski ja ühe lõikeketta arve esitada tellijale.

[Urmas]

Teeks asja põnevamaks!
Küll mitte teemaalgataja, aga konkreetsed minu teenuse tellijad ei maksa kinni mitte ainult objekti tarbeks vajaminevaid konkreetseid kulumaterjale ja tuvastamata(tellija jaoks, aga maksuameti jaoks identifitseeritavaid) firmakulusid, vaid ka minu peoriided, lakk-kingad, tööriided, autode liisingud, kulutused kütusele(mitte ainult töösõidud, vaid ka lõbusõidud), laenud, lastele vajamineva, minu ja kogu pere lõbustused, naise kapriisid, minu pensioni, kingitused tähtpäevae puhul minu ja naise sugulastele-sõpradele jnejne... ma ei tea, kas VE foorumis on nii palju ruumi, et hakata kõike ükshaaval üles lugema. Jätan edasise loetelu selle postituse lugejate fantaasia valdkonnaks, eks igaüks tea ise, millest tahab mõelda.
Registreeritud kasutajad teavad, mida ma ülaltoodu all mõtlesin-kirjutasin. Ja nüüd, anonüümsed kasutajad, andke tuld Urmase pihta, jään põnevusega ootama!

[pancho villa]

Tundub hale(naljakas)

tegelikult isegi päris piinlik tundub. isiklikult jätaksin sulle sinu raskelt teenitud raha alles ning tänutäheks rotimaneeride eest mõne kanalisatsioonitoru seina vahele pihkuma. häid pühi

[fgh]

See arutelu on mõttetu nii kaua kuni ei tea asja tausta

Mõttetu on see nii või teisiti. Juba selline ehitusettevõtja, kes tellija ees oma sisemise arvepidamise välja toob, ei ole eriti arukas. Olgu tükihind, või tunnihind (tünnihind) ettevõtja peab oma kulud sinna sedamoodi arvestama, et palga ja kasumi kätte saab ja see hind ka kaubaks läheb. Mitte et pärast tuleb veel kahe tolmumaski ja ühe lõikeketta arve esitada tellijale.

No küsimus pole ju KAHES tolmumaskis. Antud teema küsimus on 150.- euros. Nüüd olenevalt töömahust ongi küsimus kas tegu on konkreetse objekti kulumaterjaliga või üldiselt ettevõtte kuluga.
Teie loogika kohaselt peaks ka objekti elektri ja vee kulu olema PEIDETUD kuhugi ettevõtte raamatupidamisse ja väljenduma tunni vms hinnas, samuti spetsiifilised rendiseadmed. Ettevõtte raamatupidamine ja leping ning hinnapoliitika peavad olema just nimelt selged ja läbinähtavad. Oleks need sellised olnud, siis poleks praegu ka sellist absurd teemat.

Kui ikka lepingus on tellitud töömees tunnihinnaga(ka tükihind on tunnihind lõpuks) . Siis sa saad ka töömehe tunnihinnaga.
Siis jookseb klient ise ja varustab ning organiseerib .
Kui tellid ettevõtte võtmed kätte lahendusega, siis kogu eelarve on ettevõtja kanda, v.a lepingus määratud kulud, elekter jne.
Sealhulgas ka eelarvestab ja ostab vajalikud materjalid.


Praegune teema seisneb kõik selles, et osteti TÖÖJÕUDU ja lepiti kokku MATERJALIDE arve vastavalt KULULE. Nüüd kui esitati MATERJALIDE arve vastavalt KULULE, siis on mingi kisa lahti.
KULUMATERJAL EI OLE TÖÖRIIST.

[Külaline]

Lõpetage see jama ära. Aitab küll! Keegi rääkis midagi mööda või sai valesti aru.. jne. Kui te olete kogemustega ehitaja, siis selliseid arusaamatusi ei saa tekkida. Nendes punktides leppitakse juba eos kokku, kes mida teeb, kes mille eest maksab.
Kui seda ei tehta, siis saatke see ehitaja või tellija sinna tagasi kus ta on tulnud. Jokk.


taastaja

[nii rotid]

rotid= eesti ehitaja , kes varastab riiki ja klienti. hull on see, et seina sisse kuhu peab minema 40 cm villa pannakse 20 + 10. ülejäänu varastatakse lihtsalt ära. sittttta sellestr, aga mina tellijana tean, et on 40 cm , aga tglt on 10 cm auku. enamus siinsetest sitakottidest peavadki oma äriks varastamist. liiga palju olen kuulnud sarnast juttu kuidas kõike tehakse nii nagu peab, aga kui lased näiteks seina lahti võtta oled värd. kuigi ealt vaatab vastu puhas pask., aga kes sellega edasi elab. tellija, kes on maksnud Urmastele_vuukidele_taastjatele arsti palka. vastu saanud, aga peldiku. kusjuures need uroodid saavad vähem palka kui kahju tekitavad. aga sinna nende tegelaste mõistus ei küüni

[dumbuser]

Kas keegi nüüd peaks erutuma mingi anonüümiku lalina peale ?