Korstna renoveerimine

[Andrus Schults]

Paigalda 180mm toru. 150mm jääks kindlasti liiga väikseks!
11 1 1001 0180 00 Moodulkorsten 1- seinaline NP d. 180 1m p.0,5mm tk 44,28
11 1 1001 0180 30 Moodulkorsten 1- seinaline NP d. 180 0,3m p.0,5mm tk 16,23
11 1 1001 0180 50 Moodulkorsten 1- seinaline NP d 180 0,5m p. 0,5mm tk 25,50
11 1 2001 0180 45 T-kujuline 1-sein. NP d. 180 45` p. 0,5mm tk 63,40
11 1 2001 0180 85 T-kujuline 1-sein. NP d 180 p. 0,5mm tk 51,16
11 1 2002 0180 45 Põlv NP d. 180 45`p. 0,5mm tk 36,62
11 1 2002 0180 85 Põlv NP d. 180 90` p. 0,5mm tk 54,40
Toodetele lisatud normaalhinnad. Hetkel kampaania: http://www.raidkivi.ee/index.php/soodus ... q7gk1JDGUk

[amatöör1]

Tänud asjaliku info eest!
Paigaldus tuleb ette võtta, kahjuks pole pääsu. Kui tohiks veel paar küsimust
Kuna see 180 toru mahub nii nibin nabin sinna lõõri ja seega ei ole võimalik isoleerivat villakihti paigaldada. Mis juhtub kui lõõri nurgad jäävad tühjaks, sinna on nagunii pigi kogunenud ja kui nüüd hülss hakkab seda pigi kuumutama. Ise plaanisin küll vedelat segu ülalt täis valada, aga see mõte on paljude poolt maha laidetud, samas ei ole saanud ka konkreetset vastust kui need nurgad tühjad.
Kui tellida Teilt antud komplekt ja paigaldada ise, kas sellisel juhul korstnale ka garantii on ja kui pikk on üldse sellisele hülsile garantii kui ta jääb tööle sellises olukorras nagu minul hetkel on

[Andrus Schults]

Peale hülsi paigaldamist on minu hinnangul pea ilmvõimatu, et lõõri ladestunud pigi võiks süttida. Kõik ühendused tuleb teha hermeetilised ja viimases lõpus niipalju kui siis ulatab toru isoleerida. Mina kunagi ühastki sellisest juhtumist veel kuulnud ei ole? Väga oluline on ka korstna ots paigaldada selliselt, et isolatsioonimaterjal hiljem märjaks ei saaks!

[amatöör1]

Tänan vastuse eest!
Väga vabandan, aga tahaks antud teema nö. puht teoreetiliselt üksipulgi selgeks saada. Korstna puhastamisel kasutatakse nailonharja, saan aru, et kriipimine kahjustab metallipinda, aga kui korstent paigaldan, st. lasen teda ülalt korstnalõõri siis tekivad tahtmatult mingid kriimud hülsi välispinnale? kuidas need mõjutavad korstna eluiga? Või on mingi ümbris olemas millega seda tööd tehakse? Vaatasin antud kataloogi ja kas kolmikud on kõik ühes läbimõõdus?, mõtlen, et kui peatoru 180 mm siis suubuv samamoodi 180 mm? Kas erineva läbimõõduga on eritellimus, või ei toodeta neid üldse? Kui vaja just eripikkusel mooduli tükki näiteks L = 800 mm kas sel juhul eritellimus või saetakse parajaks ja ühendatakse selle vitsaga mis kataloogis? Muidugi kuidagi see garantii jäi nagu mainimata.... ? Kas mingid eritingimused ? Kui otseselt küsida puht praktiliselt kui kaua võib selline hülss kesta? Jätame välja ekstreemsed olukorrad tahmapõlengud, Küsimusi on veel 101 aga ei tahaks Teid tüüdata, kahjuks ei leia antud teema ( korstna renoveerimine ) erilist arutelu netis, või otsin valest kohast.
Vabandan veelkord oma küsimuste pärast

[motamees]

... Jätame välja ekstreemsed olukorrad tahmapõlengud...

Miks sa selle olukorra välja jätad. Sellega on ju katsetustel arvestatud. Korstnal on täiesti olemas tahmapõlengu klassi märge.
Metallkorstnad vajavad peale tahmapõlengut ekspertiisi ja ilmselt väljavahetamist. Temperatuuril üle 700kraadi muutuvad metallide omadused. Roostevabast võib näiteks saada tavaline teras, mis pärast hakkab kiiresti roostetama.
Korstnapõlengu temp on tavaliselt üle 1000kraadi.

[amatöör1]

Tere.
Nüüd juba nö. tähenärimine, mis on tahmapõleng, mis pigipõleng. Mina oma lolli peaga mõtlen niiviisi, tahm see kerge lenduv must, nagu tolmust koosnev asi. Tahma mass on ikkagi koguse kohta ülimalt väike ja olgu ta siis niisuure kütteväärtusega kui tahes, ei suuda vist isegi terashüllsi põlengu ajal eriti kuumutada. Pigi hoopis teine tera, tihke veniv raske, kui see tule järgi saab, paisub ja kuumutab mis hirmus, tagajärjed ettearvamatud. 1000 c ja enam saavutab antud ollus ikkagi vist siis kui lased täie lauluga korstnasse õhku peale ja reaktiivmootori tulejutt kaugele näha. Kui korsten süttinud ja kiirelt kõik õhuavad kinni paned siis selline valge suits korstna otsas ja õue paksult vastikut pigihaisu täis, seal nüüd mingi kohttemperatuur võib olla nii 600 kanti kui sedagi, samas põleng selline sussitamine ja egas eriti võimsust ka välja ei anna, eeldan, et igasugune materjal olgu kivi või metall suudab soojusjuhtivuse ja salvestusega antud ülekuumenemise vältida, muidugi , et pigi paisub ja lükkab korstna lihtsalt laiali on selge, seega peaks teda seal korstnas ikka tugevasti olema, pole isegi huvi pärast uurinud kui palju pigi põlengu aeg paisub, See ainult minu nägemus põlengust, tahmast ja pigist, Palun väga parandada kui nii valed mõtted mul ajukooriku all. Loomulikult ei ole alati kütmise ajal valves ja eks see korstnapõleng siiski mõne minuti küsimus kui suudad ülikiirelt reageerida võid veel midagi päästa.
Aga metallkorstna põlengu üritan seepärast välistada, et kui aastas paar korda korralikult korstnale harja anda ja kui kütmise juures ei sussita siis peaks olema pigi korstnas välistatud. Muidugi võib kõike juhtuda. Nagu praegugi, puud kuivad, kütmine täis vidiga ja pigi na rõõmsasti korstnas, korstna mass ja lõõr liig suured, soojaks saan ta vast ainult siis kui olen ahju lõhki kütnud ja kesküttesüsteemist kõrgerõhu aurukatla teinud. Põlengu kohta vast niipalju, et paar nädalat tagasi kui olin järjekordsel korstnahülside uuringu ringil kaupluses, astus üks härrasmees ligi, uuris kas kavatsen ka metallkorstna paigaldada, tema hinnangu kohaselt suht lollikindel, ei pidavat viitsima korsten puhastada ja laseb lihtsalt tühjaks põleda, samamoodi olevat metallkorsten. Praegu on nii kahju, et seekord ei olnud aega rohkem vestelda, väga oleks tahtnud seda korstent oma silmaga näha. Tegelikult lootsin väga, et siin ka mõni renoveeritud korstnaomanik sõna võtaks.

[Andrus Schults]

VILPRA korstnatorusid peaksid jah pühkima alati vaid nailon või plastik harjaga. Roostes metallharjaga pühkimine on sama kui laseksid mõnel gripihaigel oma nina nokkida ja sellise intensiivsusega nagu korstnat. Tehase garantii on torudele 5 aastat. Õige hoolduse ja kütmise (ei põletata koldes kõiki võimalikke Mendelejevi tabeli poolt pakutavaid põlevmaterjale) puhul kestavad need torud pool sajandit.
Korstnatorud on tähisega G elik nõgipõlemiskindlad.
Korstna põlemisest: http://www.youtube.com/watch?v=zxYqq6BrzLY
Täiendavalt siis veel niipalju, et metallkorstnaid ja telliskorstnaid ja neis toimuvaid põlenguid ei saa üks-ühele võrrelda. Esiteks telliskorsten ei ole kondensaadi kindel mida VILPRA metallmoodulid aga vastupidi on. Pigitumine kui selline ongi mitte kondensaadi kindlate korstnate teema kuna suitsugaasides sisalduv vesi imendub korstnasse. Tänu sellele niiskusele siis ka selline näts lõõri seintel. Metalltoru endasse vett ei ima ja ka moodulid paigaldatakse alati vastavalt kondensaadi suunale.

[motamees]

Kindlasti peab põlengukindel korsten põlengu vastu. Seda on uuritud ja kinnitatud.
Andrus, kas peale nõgipõlengut on vajalik teha metallkorstna ekspertiis?

[amatöör1]

Tänud info eest!
Õnneks olin koolis keemias suht nõrk ja seepärast üritan kütusena kasutada ikkagi edaspidi puitu ja turbabriketti. Aiman kui korralik " keemik " kütab siis võib tõeliselt teravaid elamusi saada. Endalgi möödunud talvine pilt veel silme ees, kui käisin tütrel seal uusasunduses külma
ilma ajal külas, no pool tundi seal õues olles sain sama sammu sisse kui kodus pudel viina ära juues, seega suhteliselt odav kaif, kujutan veel ette kui sellised korstnad sädet saavad.
Teema juurde tagasi tulles on selge see, et siiski kõige odavam variant oma korsten korda saada on seesamune roostevaba hapekindla hülsi paigaldus. Tuleb alustada siis sellest, et ronida katusele, nöörloodiga üritada määrata ära korstna kõverus, valmistada plekist 180 mm läbimõõduga toru nii 1, 5 m või enam pikk ja proovida kuidas see korstna jalani välja libiseb, mind häirib kõige enam see kõverus, tundub, et sellel klic süsteemil torudel ei ole vist ühenduskohtades mingit suunamuutust lubatud, mõtlen, et nii 3 - 5 nurgakraadi, peavad vist ideaalselt sirgelt olema. Edasi siis määrata ära slepede täpsed suubumiskõrgused. Ja vist saabki hakata korstent tellima
Paigaldustööd lükkuvad küll kevade peale. Kahjuks elamine ei kannata nädal aega ilma soojata olla, Oma arvestusete kohaselt, päev katusele platvormi ehitus, päev slepede avamine, ja korstnasse suurema ava tegemine, et saaks kolmikud paigaldada, Paigaldus päev, taastamistööd paar päeva, segude kuivamine veel päev, riskantne vastu talvet seda teha.
Tänan veelkord hr. Andrus Schults-i heade nõuannete eest ja kindlasti võtan Teiega ühendust kui korstent tellin, kui soovite saadan Teie postkasti oma kontaktandmed. Eks olen natuke siit ja sealt seda hülsivärki uurinud ka ja Teie siin pakutud hinnad on normaalsed. No nii omavahel õeldes, et kogu komplekti tellimise puhul säästan pere eelarvest väikese õlleraha endale ka...???. Ainult paari asja tahaks veel Teie käest teada:
Kas suitsutoru kolmikuid valmistatakse ka erinevate läbimõõtudega suubuva ja peatoru vahel? Kui suur on lubatud (kui on) suunamuutus kahe mooduli ühenduskohas?

[Andrus Schults]

Peale korstna põlengut tuleks kindlasti lõõri paigaldatud torustik üle vaadata! Ka meie loos räägib peremees kuidas ta põlengu ajaks kõik kütteseadmete õhuavad sulges. Kui tellislõõri puhul on see väga õige käitumine siis metalltoru puhul 180`kraadi vastupidi hoopis väga halb otsus. Kui nüüd juba süttinud metallkorstna taga oleva kütteseadme kõik õhuavad sulgeda, siis põlemisest tekkiv vaakum lihtsalt imeb lõõri sisetoru kokku nagu kommipaberi. See kommipaber võibolla ei ole kõige parem võrdlus aga loodetavasti on siis ikkagi kõigile arusaadav, mis juhtub. Loomulikult peale sellist katset pole enam midagi vaadata vaid tuleb uus korstna hülss paigaldada.
Erinevaid eritellimusel lahendusi on ka alati Vilprast võimalik tellida.
Kui nüüd selgub, et klikkidega süsteemi ikkagi ei õnnestu lõõri kujust tulenevalt kasutada, siis jääb üle veel painduv süsteem.

[Lauri_L]

Et teema liiga üksluiseks ei kisuks...

http://www.youtube.com/watch?v=LSoelkU-Q08

http://www.fumatek.eu/furanflexreg.html
http://www.fumatek.eu/eelised-tarbijale.html
http://www.fumatek.eu/fotogalerii1.html


Ilusat jõuluaega soovides,

Lauri Laks
Fumatek OÜ

[amatöör1]

Näed siis vana inimene sai järjekordselt targemaks, eriti selle peale ei olekski tulnud, et metall muutub põlengu kuumaga selliseks, et tõmbevaakum selle kokku veab. Ma sellise pika juhtmetega ja ei oska ridade vahelt eriti välja lugeda, seepärast siis küsin veelkord üle. Klic süsteemi puhul ei ole lubatud sirgete torude vaheühendustes mõnekraadist suunamuutust? Need klicid ei lähe siis vist nõuetekohaselt kokku? Kas painduv süsteem vastab oma parameetrite poolest täpselt jäigale torule. Painduva süsteemi poole ma ei vaadanud ühel lihtsal põhjusel, see laideti korstnapühkijate poolt maha.
Tänud Lauri! Antud süsteem oli ka juba korra päevakorras. Uurisin üsna põhjalikult ühe Teie müügijuhi käest aga täpsemate küsimuste korral sain natuke ümaraid vastuseid. Vabandan ma ei taha kedagi solvata, tunnistan ausalt ma tiba selline loll vana maainimene, kes tahab saada kindla tunde oma elu lõpuni, see võib saabuda kohe täna või siis...... ja pensioni eas et taha kohe sugugi enam korstna otsas turnida, parema meelega kütaks siis juba ahju ja lohistaks susse mööda põrandat, loomulikult kui euroopa liita ahjusi ära ei keela. Välja pakutud hind oli täitsa võrreldav jäiga metallhülsi omaga. Kuna selle süsteemi puhul oli lõhkumist korstna kallal tunduvalt vähem siis ahvatlus oli suur. Antud süsteem on kindlasti väga hea paigaldada kaasaja kolletele ja sellistesse lõõridesse mis on tõeliselt kõverad.

[Lauri_L]

Tänud Lauri! Antud süsteem oli ka juba korra päevakorras. Uurisin üsna põhjalikult ühe Teie müügijuhi käest aga täpsemate küsimuste korral sain natuke ümaraid vastuseid.

Mulle teadaolevalt ei ole te meie müügijuhiga konsulteerinud. Väga võimalik, et küsisite nõu kellegi teise käest mõnest teisest ettevõttest. Hea meelega vaataksin küsimused isiklikult üle, millele te "ümaraid" vastuseid saite. Kui on võimalik, ootaksin neid info@fumatek.eu Kahjuks ei satu me igapäevaselt siinsesse foorumisse, et kõigile küsimustele kiirelt ja detailselt vastata.

Painduva süsteemi poole ma ei vaadanud ühel lihtsal põhjusel, see laideti korstnapühkijate poolt maha.

Soovitan kuulata korstnapühkijate soovitusi


Tervitades,

[amatöör1]

Tänan Lauri vastuse eest!
Vabandan väga Lauri ees, see oli tõepoolest üks teine firma kes antud süsteemile hinnapakkumise tegi. Tegelikult tänase päeva turnimised korstna otsas tõid selguse tõsiasjale, et korsten niipalju kõver, et reaalselt annaks paigutada jäik hülss läbimõõduga 150 mm. paind toru kasvõi 250 mm ja loomulikult Lauri poolt pakutud süsteem. Viimase kohta ei saanud järgmistele küsimustele vastuseid: Kuna minul on korsten liiga massiivne antud küttekollete jaoks kas antud süsteem tagab, et ei tekiks järjekordselt pigi korstna külmas osas? Kas kannatab kohtkuumust, st. umbkoldega ahju slepe suubumise juures? Kui pikk on antud süsteemi garantii sellise küttekehade koosluse juures nagu minul on? Sain aru, et antud süsteem kaotab peale tahmapõlengut kohe oma garantii. Kahjuks olen hetkel tõesti lõhkise küna ees kuna renoveerimis võimalused hakkavad järest vähemaks jääma. Pildid tehtud korstna otsast.

[motamees]

... kas antud süsteem tagab, et ei tekiks järjekordselt pigi korstna külmas osas? ...

Ma arvan, et seda ei taga ükski süsteem. See on hoopis teine protsess. Kui suitsugaasid jahtuvad alla 78kraadi (oli vist selline number), siis ei suuda õhk enam niiskust siduda. See muudab ümbritseva keskonna niiskeks ja selle niiskuse külge hakkab kleepuma suitsus olev tahke osake. Osa neist tahketest osadest on põlemata jäägid ja nii moodustubki pika peale põlev kattekiht mistahes pinnale. Mida paremini põletab kolle kütust (põlemata jääkide protsent väga väike) seda kauem läheb aega põleva kattekihi (pigi) tekkeks.
Kui gaasid lähevadki juba liig madala tembiga korstna, siis ei aita ükski vägi. Teekonnal liigjahtuvates gaasides aitab niiskust sees hoida korstna isoleerimine. Siis ei jahtu gaasid nii intensiivselt ja jõuavad ennem kriitilise piiri saavutamist korstnalõõrist lahkuda.
Sinu korstna puhul aitaks ehk hoopis korstna soojustamine külmas osas ja ülemise otsa tegemine pisemaks. Pisemast august ei saa külm nii lahvelt sisse ja korsten seisab järgmise küttekorrani soe. Kindlasti toob kasu ka võimalikult üles paigaldatud korstnasiiber.
Minu arvamine ei sega ju ometi teiste arvamise ülespanekut ...

[keemik]

Mitte kogu Mendelejevi tabeli (perioodilisussüsteemi) elementide põletamine koldes ei riku õhku ega korstent. Ikka ja ainult elusa looduse aluskivist, süsinikust, kokku lapatud erinevad molekulid. Aatom ja molekul on ikka kaks eri asja ja vaevalt seal uusasumites astaati või volframit ahju aeti.

[Andrus Schults]

Nagu ütlesin, siis 150mm jääb liiga väikseks. Kui ikkagi eesmärk suitsugaaside temperatuuri läbi lõõri ristlõike vähendamise üles poole saada nii, et ka tõmme säiliks, siis oleks 180mm parim variant.

Jäätmete põletamine eeldab võrdlemisi üksikasjalist teavet jäätmete koostisest ja omadustest. Kasutades jäätmeid kütusena, on vaja teada jäätmete kütteväärtust, niiskuse- ja tuhasisaldust, tuha iseloomu, kahjulike ainete (kloor, väävel jne) sisaldust, tüki suurust, lendosade sisaldust, arvutusteks ka elementaarkoostist, see tähendab neidsamu suurusi, mis tavakütuste korral. Kuna jäätmed on erinevate materjalide segud, siis on nende omadused määratud üksikute komponentide omadustega ja komponentide suhteliste kogustega.
Kuna jäätmed on väga heterogeense ja muutliku koostisega, tuleb esindusliku proovi saamiseks uuritavat materjali võtta suures koguses, mille analüüsimine on seotud suurte kulutustega. Jäätmete korral on kütuse laboratoorset analüüsi raske läbi viia, näiteks homogeenset ja keskmise koostisega jahvatatud proovikogust (1 g) on raske saada.

[amatöör1]

Jäätmete põletamise koha pealt olen suhteliselt võhik. jäägu antud materjalid siiski kombijaamade katelde jaoks kus vastavad filtrid ja muu selline värk. Aga eks köetakse ka nendega. Mina jään hetkel ikkagi tavapuidu ja turbabriketi juurde. Praegu siiski ikkagi teema, et kuda kurat see õige toru korstnasse saada, olen vist suts loll ja jäärapäine olen küll seda korduvalt öeldud. Kuidas seda 3 cm korstna keskelt juurde saada, et toru läbi mahuks on omaette probleem.
Motamehe jutt eelnevalt soojustuse ja kütmise kohta kõik õige. Minu kõige suurem probleem on just selles, et vahelagedes puudub korstnal katikud ja seepärast antud olukorda veidigi leevendada on toru panek. Tean juba soovitust ka, et kisu vahelaed lahti ja vala katikud, ok see ikkagi piisavalt suur töö kui arvestada kogu krempli st koos tubade taastamisega, ja samas ega korsten ise pole ju seest kah teab mis ilus enam. Siis juba paigaldada uus korsten kah, antud variant maksab aga päris kena suure euro, seega üritangi leida mingit sellist moodust mis jätab natuke õlleraha alles... Ma ei tea milleks vanasti ehitati nii, et korsten kohe vastu puitu. Ok seni kui praod puuduvad asi toimib, esimese prao puhul enam ei toimi. selle korstna välispinda ei saa isegi pigipõlengu ajal nii kuumaks, et ta puidu süütaks. Kord juba tahtmatult kontrollitud ja kaks tundi peale pigipõlengut võis vabalt kätt vasta korstent hoida.
Esitaks ühe küsimuse veel Andrusele: Kas 150mm toru ei toimi ka siis kui korraga kasutan vaid üht küttekeha? Tegelikult puht praktiliselt ongi nii välja kujunenud, et pliidiga saan pea kogu elamise soojaks ja kui väga külm siis saab tavaliselt õhtupoolikul ahju ka kütta, et hommikul elamine väga külm ei oleks. Üsna harvad olukorrad kui mõlemad korraga küdemas. Tahtmatult tuleb mingid kompromissid teha kui ei ole niipalju sedasamust... et kogu kupatus uus teha.
Kurram aga kas nii tohib ühendust teha: Korsten kuni teise korruse laeni maha, seal pööningul võin lõhkuda palju tahan, allesjäävasse osasse kuni korstna jalani180 hülss sisse ja sealt ülespoole juba kahe kestaga metallkorsten ????????, seega saaksin suurema osa käänukohta maha lõhkuda, samas kui kogu uus kupatus peab ideaalselt sirgjooneline olema siis katusest väljajääv osa jääks jälle veidi viltu. Kas selline keemitamine pööningul üldse lubatud on??????. Sealt saaksin ka vabalt allapoole hülsi ja korstnalõõri vahele kuumuskindla villa toppida ja vast mahub isegi seesamune kuumuskindel isol. koorik vabalt sinna sisse

[paneelikas]

Ehita parem uus praegustele küttekolletele vastavate lõõridega korsten, saad öösel rahulikult magada. Jäävad ära küsimused kas kas mu high tech plekktoru pole vahepeal kokku sulanud, läbi roostetanud või kas garantii veel kehtib. Samuti pole selle plekktoru eluiga ju igavene see tähendab ju et ükskord tuleb nagunii uus korsten ehitada, miks mitte siis kohe? Kui suur see hinnavahe vana lappimise ja uue ehituse vahel ikka olla saab?

[motamees]

...Kurram aga kas nii tohib ühendust teha: Korsten kuni teise korruse laeni maha, seal pööningul võin lõhkuda palju tahan, allesjäävasse osasse kuni korstna jalani180 hülss sisse ja sealt ülespoole juba kahe kestaga metallkorsten ????????...

Mees sõitis kaameliga kõrbes. Kõik varud kenasti olemas ja elu nagu lill. Jupi aega sõitnud, hakkas seksinälg piinama. Tehtud-mõeldud, emane kaamel, kurja ei ulata...kaabib hunniku, just parajal momendil kaamel astub eest ära. Nii juba nädal aega. Puud pole, mille külge kaamel siduda. Sõidab edasi, nälg vaevab. Äkki näeb kena noorik roomab mööda liiva. Kappab kiiresti juurde. Noorik ütleb, anna mulle juua ja siis võid teha mooga mis tahad. Mees õnnejunnis, laseb kaameli põiest (kanister) vett tüdrukule suhu ja siis ütleb "Hoia kaamelit!"
Sul on samuti. Plekkkorsten on juba nii pähe kinni jäänud, et vana lõhkumisel oled ka valmis ikke plekki võtma.
Võta pööningu osast siis korsten maha ja lapi sinna peale Isokern. Saad käe ulatuses (vahelae osa) ka korstna korda teha. Majas sees (soe osa) pole kindlasti korsten enam nii hull ka.
Siuh-vilks asi tehtud ja jääb natuke õlleraha ka järgi.

[amatöör1]

Jeps.. motamees, sinu idee oleks väga hea kui korsten läbiks vaid ühte vahelage aga ta sinder läbib kahte, ok teise korruse lae osa saaksin niiviisi tõesti korda ja ei jääks ehk isegi kartma, et puudub vahekatik aga kriitilisem on tegelikult esimese korruse lae vaheline osa kuna mõlema kolde sleped suubuvad üsna esimese korruse lae ligidalt korstnasse ja loogiliselt võttes on see punkt saanud ka kõige rohkem kuumust, seal tekivad ka esmalt need praod ja sealt kolmandalt korruselt, ehk pööningult ei küündi nii kaugele kohe mitte mingi imeväega. Ühesõnaga esimest ca 5 meetrit ei tahaks kuidagi puutuda, see eeldab juba elamises kap remondi tegemist, ülejäänu neli suhteliselt ükskõik, kas lammutada või ükskõik milline kaasaegne korsten sinna edasi aretada. Eks seepärast hetkel näen selles plekus kõige soodsamat varianti, samotitorusi nii sügavale uputada lõõri sisse vist selline kahtlane ettevõtmine, kui ei näe millised ühendused jäävad jne. <muideks pigi eemaldamise kohta veidi paremad uudised, olen siis kütnud siin haavapuuga ja kui pliita kütmine juba lõppjärgus siis olen sinna tukkide peale kartulikoored visanud, no nii jämedalt liitri osa. Koored on eelnevalt ühe ööpäeva metallresti peal kuivanud, noh sellised nätsakad siiski, nädalas korra siis korstna otsas harjaga uhanud. Pigi on vähemaks jäänud, osaliselt muutunud selliseks urbliseks,paisunud ja tuleb harjaga juba lõõri seina küljest lahti. Tahm muutus roostekarva pruuniks tolmuks, kittis momendiga vanal tolmuimejal kõik omaaretatud filtrid kinni. Proovisin seda tolmu gaasipõletiga kuumutada ja süüdata, ei õnnestunud. Need urblised pigitükid hõõgusid niikaua kui neid kuumutasin, edasi vaid veidi aega tossasid ja kustusid, tundus, et nad ei suuda niipalju ennast üles kütta, et edasi põleda. Katsed muidugi õues tehtud ja aluspinnaks punane tellis, vast jahutas õueõhk neid niipalju maha, korstnas võib muidugi hoopis teine keskkond olla, nad võivad seal hõõguda. Jään ootama siiski uusi ideid kuidas nö kõige valutumalt see korsten korda saada, üldiselt variant kus osa korstnalõõri kandiline osa ümar kah hästi ei sobiks.

[motamees]

... samotitorusi nii sügavale uputada lõõri sisse vist selline kahtlane ettevõtmine...

Jah, selles on sul õigus, aga Isokern ei olegi seest topeltoruga. Mingist vulkaanikivimist valatud korstnaplokid.

... üldiselt variant kus osa korstnalõõri kandiline osa ümar kah hästi ei sobiks.

Ma küll probleemi ei näe.

[amatöör1]

OK , kui just kandiline ja ümar sobivad kokku, aga murekohaks jääb ikkagi veel esimese korruse vahelagi. See koht saab seoses suubuvate lõõridega ikka korraliku kuumenemise ja jahtumise kätte, seega ise arvan, et kui antud korstna juures miskit järgi annab siis see ongi see esimene koht. Ma ei ole selles plekus niiväga kinni, aga kuram muud lahendused ka veel ei koida. Loomulikult oleks šamott-toru peale minek ikka selline pikaealine värk aga miski vägi ei suuda teda sinna 5m või tiba isegi enam sügavusele kvaliteetselt paika panema. Maksimaalselt võin peale teise korruse vahelage kogu kupatuse maha lõhkuda, pliita ja ahju sleped kah avada aga see on ka kõik. Edasi sealt on juba sama hea kui buldooser kohale tuua suht suva nurga alt maja seest tühjaks lükata ja korralik sisikond panna. Eks sõna renoveerimine ütleb isegi, et sama korralikku asja ei saa kui uue ehitus. Olgu siin eespool mainiti: Kui just ekstreemolukordasi plekkhülsile ei korralda siis pool sajandit, tegelikult kui see sisikond oma veerand sajanditki vastu peaks siis ka endaga mäel, selleks ajaks kas enam korstent vajagi ja kui vaja kindlalt uued ja kavalamad materjalid olemas. Vanasti ehitati sadadeks aastateks. Kahjuks kaasaja materjalid on mugavad ja kiirelt paigaldatavad samas ka suht kiirelt..........................

[motamees]

Tõmbelukk.JPG (51.48 KiB) Vaadatud 6718 korda

Pestud, kustud, kammitud...

Korras.JPG (52.08 KiB) Vaadatud 6718 korda

[amatöör1]

Kahjuks ei anna esimesel ja teisel korrusel korstent avada, ainult saan pliita ja ahjuslepe kuidagi lahti võtta. Nagu pildil näha analoogselt tehtud kõik korstna küljed. Tuleb jääda siiski variandi juurde: Korsten teise korruse vahelaeni maha, allapoole mahub juba nõutava läbimõõduga metallhülss, ülespoole siis ikkagi ka kahekordse metallkorstnaga, pole mõtet hakata erinevaid materjale kokku pookima. Täna hommikupoolikul sai antud teemat ka üsna põhjalikult siinse atesteeritud korstnapühkijaga arutatud, katiku puudumisest vahelagedes ei näinud ta probleemi, see olevat antud vanade majadel üsna tavapärane, pigihulk olevat isegi vähe ja lihtsalt võiks ühe videouuringu seal korstna sees teha. Kuna ma oma jura ei jätnud siis arvas, et antud korstna puhul vast jah on see jäik metallhülss ja sealt pööningult edasi soojustatud metallkorsten hetke valikutest kõige optimaalsem. Tulevikus tuleb see ahi ka välja vahetada, seega soojusenergia mis korstent soojendab jääb veelgi väiksemaks. Eraldi veel motamehele. Tuleb meelde küll sinu anektoot... 1:0 sinu kasuks.