keldris vesi

[külaline]

Kivimaja betoonvundamendiga. Keldris kuival ajal niiskus ja vihmaga vesi. Soovik keldri kuivaks saada. Kas hüdroisolatsiooni võib ka sissepoole vundamenti paigaldada (seinad, põrand), või peab kõik väljapool olema. Töömahus ju suur erinevus.

[Külaline]

Tere. Parem oleks väljapool, aga sisse saab ka. Seespoolne peab taluma negatiivset veesurvet ja sobivad on mineraalsed võõbad. Aga ilma välise soojustuseta võib siseseinale tekkida kondensvesi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[külaline]

Kas see soojustamise töö eeldab ikka väljaspoolt vundamendi lahti kaevamist?? Kas põranda pidama saamine tähendab mingi kihi peale valamist? Kui paksu?

[Külaline]

Tere. Väljas soojustamine eeldab ikka väljast kaevamist. Sisemine hydro peab ikka millegi peale toetuma - selleks sobib betoon. Lugupidamisea. Alar Piirfeld

[Ken]

Kui hüdroisolatsioon on panemata, siis seina kuivaks enam nii naljalt ei saa. Leevendab kindlasti olukorda, kui küljed lahti kaevata, panna drenaas ja hüdroisolatsioon. Kuid maa niiskusele jääb avatuks siiski müüri tald, kust niiskus kapillaare mööda ülespoole tõuseb. On veel teine moodus müüridest niiskuse välja ajamiseks. See on elektrofüüsikaline meetod. Vee molekul on füüsikaliselt dipool, see tähendab, et elektromagnetvälja toimel hakkab ta liikuma posit. pooluselt negat.suunas. DryTech seadme abil tekitatakse seinas elektrostaatiline pingeväli, mille toimel vesi liigub tuldud kapillaare mööda müürist tagasi välja. kuna maa on negatiivne ja müür posit. Lähemalt loe http://www.wigopol.ee kodulehelt. Parim tulemus kui kasutada mõlemat moodust korraga.

[Külaline]

vinge värk!mis selle müüritallaga siis edasi teha,kui lõpuks kuivaks saad? lükkad mulla tagasi?

[Alar Piirfeld]

Tere. Akadeemilised ringkonnad ei ole aktsepteerinud elektrofüüsikalist meetodit kui kindlat lahendit märja seina vastu. Tulemus sõltub nii paljudest teguritest, et kunagi ei saa ennustada lahendi sobivust konkreetses olukorras. Vahel õnnestub, vahel mitte. Antud meetod on alles noor. Lugupidamsiega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Kivimaja betoonvundamendiga. Keldris kuival ajal niiskus ja vihmaga vesi. Soovik keldri kuivaks saada. Kas hüdroisolatsiooni võib ka sissepoole vundamenti paigaldada (seinad, põrand), või peab kõik väljapool olema. Töömahus ju suur erinevus.

[vmb]

seest võõbates 90% tõenäosusega tulemust ei saa - ei hoia mingi vägi seda vett tagasi, ikka väljast, soojustus, hüdroisolatsioon ja drenaaz. Oluline ka katuselt sadeveed majast kaugemale juhtida.

[Külaline]

Tere. Huvitav kust inimene teab, et mingi vägi ei hoia kinni? Kas on ise kontrollinud või räägib OBS infot? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[vmb]

Minu kogemuste ja teadmiste põhjal see nii on, kui tead lahendust anna küsijale ka teada, mina ütlesin oma arvamuse ja väga huvitav oleks mulgi teada, mis võõp või kunagi kasutatud vesiklaasi krohv selle vee kinni peab ? Ette tänades hüva nõu eest !

[Külaline]

Tere. Seda infot andsin 9 lõiku eespool, mõistlik oleks lugeda kõik tekstid läbi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Ken]

See on tõsine probleem. Kui tahad, et maja saaks kuivaks ja niiskus ei kanduks mööda konstruktsioone edasi, tuleb vaeva näha väljaspool maja. Soovitan tõsiselt suhtuda probleemi, sest puitkonstruktsioonid mis selle müüriga kokkupuutes on kaua ei kesta. Mädanik on kiire tulema ja edasi kanduma. Esimese asjana kontrolli kindlasti, kas katuselt langev ja maapinnale kogunev vihmavesi on majast eemale juhitud. Tundub, et vundamendil puudub hüdroisolatsioon. Kokkupuutes niiske pinnasega käivitub traditsioonilistes ehitusmaterjalides kapillaarne niiskumine. Kuna tõmbejõud veemolekulide endi vahel on väiksemad kui materjaliga, hakkavad veemolekulid niiskest pinnasest materjali kapillaaride külgi mööda üles või mis iganes suunas ronima, kiskudes vee pindpinevusest tingituna endaga kaasa kapillaari täitva veesamba. Mida väiksemad on materjali poorid, seda parem on imendumine. 1 m3 betooni mahutab endasse 150 L vett, nii et kujutad ette kui suur on see vee hulk su müürides. Niiskuse kõrgus sõltub sellest, kui kõrge on sokli osa ja kui hingavad on selle pinnad. Kui sokli osa on pinnakattega ja keldri sein seestpoolt on kaetud mittehingava materjaliga on tulemuseks see, et kogu sein imendub nagu käsn vett täis. Seega, tuleb võimalikult puhastada seina ja soklipinnad, et veeaur pääseks liikuma. Väljast on hea, päike soendab ja tuuleke puhub. Seespool on aga asi veidi keerulisem. Veeaurul, nagu kõikidel gaasidel on aururõhk. See on alati niiskemalt kuivema suunas. Mida suurem on niiskuste vahe, seda suurem on aururõhk ja seda jõulisem on tung kuivema poole. Kuni keldri õhk on niiske, ei toimu kuivamist. Õhk on vaja kuivaks saada. Kui keldri müürid on jahedad, kaasneb tuulutamisega tõsine oht, et kuivatamise asemel tekib pindmine kondenseerumine ja seina imenduv kondents teeb seda kuivatamise asemel hoopis niiskemaks. Näiteks kui on lämbe suveilm, +24`C ja õhuniiskus RH=80%. Sellise ilmaga ei tohi müüri pinnatemperatuur olla madalam kui +19`C. Pinnale tekib kondents, mis imendub materjali. Üks väga vale samm, mida tehakse just massiivsete kivikirikute tuulutamisega suvel. Kui lähedalt hingate läbi suu oma peopesale, läheb see niiskeks. See on ka kondents, kuigi peopesa on ju ometi soe. Karedal poorsel pinnal me lihtsalt ei näe seda. Kõige kindlam variant on aknad sulgeda ja ruumis tööle panna seade, mis kondenseerib õhust välja liigniiskuse. Mida kuivemaks saame õhu, seda suurem on aururõhk ja seda intensiivsemalt kuivab müüritis. Seadme saab reguleerida kindlale õhuniiskusele, mida ta hoiab. Välja kondenseerunud vesi kogutakse paaki. Seadmeid saab osta meilt. See on müüri kuivatamise pool. Kui eesmärk on, et müür ka jääb kuivaks, siis tuleb väljastpoolt kõik lahti kaevata, paigaldada madalamale torud ja välispinnale hüdroisolatsioon katta, kontrollida vihmavete äravool üle.
kena päeva jätku

[Külaline]

Tere. Kondensiseadmete müüja on pädev niiskuse liikumise problemaatikas keldriseinas, aga sellegipoolest võiks läbi lugeda inimese probleemi ja mitte tegema copy/paste tekste igale poole, kus tegemist on vähe märjema keskkonnaga. Inimene kurtis, et "Keldris kuival ajal niiskus ja vihmaga vesi". Kondensiseadmega seda vett sealt keldrist soovitada välja imeda ei tundu küll kopetentne. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Ken]

"kuival ajal niiskus, vihmaga vesi"
Kõik on omavahel väga tihedalt seotud, kui tegemist niiskusega materjalides. Kuival ajal niiskus tingitud sellest, et puudub väljas hüdroisolatsioon ja kuna pinnas niiske, tõuseb maaniiskus kapillaare mööda üles. See on niiskus, mida ehk õnnestub seesmise hüdroisolatsiooniga mitte lasta ruumi auruda, kuid sisemise hüdroisolatsiooni tagajärjeks on arvatavasti see, et müür täitub üha enam veega, liikudes kõrgematesse konstruktsioonidesse. Kui nüüd vundamendi või sokliga on puitosasid kontaktis, siis on mädanikseen kiire tulema. Samuti on vett täis vundament või sokkel hea soojajuht, seega jahtub talvel väga maha. See aga on sammuke kondentsi poole jälle.
Kui ikka vihmaga vee sisse lööb, siis survevett väljapoolt sissepoole ei pea ükski seesmine hüdroisolatsioon. Vundamendi alumises osas on kindlasti pragusid (mis on paratamatu) ja kui pinnaveetase tõuseb või vihmavesi ei ole korralikult majast eemale juhitud, on vee sisenemine paratamatu. Kui surve oleks seest poolt väljapoole, nagu mahutites, siis seesmine hüdroisolatsioon töötab väga hästi (nagu basseinikile). Muidugi võin ma eksida, kuid nii see tundub. Kui ikkagi on võimalus ja soov edaspidi probleemidest pääseda, siis teha väljastpoolt töö korralikult ära: torud maasse, vundamendi pind väljast siledaks, võõp peale, kaitsekiht jne. ........ ja vihmavesi majast eemale.

[Külaline]

Tere. Tore lugeda soovitust, et "teha väljastpoolt töö korralikult ära", aga järgneva lausega "torud maasse, vundamendi pind väljast siledaks, võõp peale, kaitsekiht jne. ........ ja vihmavesi majast eemale" , mis peaks olema eelneva täiendus, on kaugelt korralikusest. See on lihtsalt ilma kasutegurita raha maha matmine. Kas see peabki olema siis välispidine hydro?? Kahjuks sellise soovitusega keldrit ei saa ei vee ega ka niiskusevabaks. Ma pole Eestimaal kohanud veel inimest, kes oleks nõus tegema välispidise hydro (kui see on eelnevalt tegemata jäänud) korralikult. Maksumuse pärast. Küll on massiliselt inimesi, kes soovivad kasutegurita raha maha matmist (nii nagu soovitab Ken) ja loodavad sinisilmselt, et nende maja peal füüsikaseadused ei kehti.
Kahjuks pole Ken pädev hydros - sisemine hydro on täiesti olemas, mille vastupanu negatiivsele veesurvele on kuni 7 bar. See pole muidugi hea lahend, aga vuliseva vee keldris võtab kinni küll. Tasuks tutvuda ka muude lahenditega kui seda on kondendatsiooniagregaat.
P.S. Kui keldri seina ja maja seina vahel on hydro (mida on alati paigaldatud), siis puudub vee kapillaartõus puidu sisse ja põhjus mädaniku tekkeks. Keldrid on olnud sajandeid niisked, aga neis ei elatud. Kui nüüd keegi soovib maa alla rajada elamiskõlblik ruum, siis sellise pinna ruutmeetri maksumus võib olla 3-5 korda kõrgem samaväärsest maapealsest. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Ken]

Keegi ei saa kedagi sundida midagi tegema. Eks see kes maksab peab otsustama, mis ta oma maja ja nõuannetega peale hakkab. Kui ta leiab, et sissepoole vee ja niiskustõkke paigaldamisega saab keldri ja müürid kuivaks on ju kõik korras. Kuulutada absoluutset tõde oleks väär. Erinevate objektide nüansside rohkusest lähtuvalt võiks pigem öelda, et ei ole olemas õigeid teooriaid, vaid on rohkem usutavad ja vähem usutavad valed teooriad. Uskumine lähtub subjektist. Praktika näitab, et usutakse rohkem seda mis on odavam. Parimat

[UneMati]

alustuseks võiks näit üle vaadata kuidas juhtida sadeveed vundamendist eemale. Kas vihmaveerennid on paigaldatud?