Korstna renoveerimine

[amatöör1]

Tere.
Aeg siis niikaugel, et suvel tuleks teha korstnale värskendus. Korstnal vanust oma 60 aastat, pole küll mingi aeg aga eks ajapikku segu kivide vahelt hakanud välja pudenema, nii mõnigi pisike mõra sees, endal küll tunne, et need ilmunud sinna suht kohe peale ehitust. Korsten siis ise ca 12m kõrge, ca 30 x 30 cm sisemine ristlõige, seinapaksus ca 13 cm. Kuna teiselt korruselt kaotatud ahi ja pliit. Allkorrusel siis üks umbkoldega plekkahi kolme lõõriga ja Kalvis kesküttepliit 10 kw. Nii hetkel on ja nii jääbki, vähemalt minu eluajal. Tänu pliidile olen saanud korstna sisepinna pigiseks. Hetkel üritan keemiaga kas õnnetub kui ei eks siis veidi karmimad mehhaanilise puhastusvõtted, vast oskab keegi siin Teist soovitada kuidas ja mismoodi saaks sellest pigist lahti. Tean, et külmad suitsugaasid on toonud selle kastepunkti nüüd korstna keskele ja seal oma 1 - 2mm seda ollust nii 2 - 3 m ulatuses. Seega peab juba tahtmatult vaatama korstna renoveerimise poole. Seguga renoveerimine eriti vist ei päästa ja ole kuulnud, et see selline raha raiskamise koht ja lubatud tulemused nadivõitu. Uue korstna ehitus käbi natuke rahakotil üle jõu ja eks korstna paiknemise pärat tuleb hiljemalt majas remont teostada. Paigaldada paind metallist hülss, korstnapühkijad ei ole antud asjast vaimustatud. Jääb veel üle metallist jäik hülss, asja teeb keeruliseks olukord, et kortna keskosas selline paine/look nii 5 cm. Kuna korstna lõõr suht suure ristlõikega ja nibin nabin veaks antud kütteseadmete puhul ära ka kuskil 20 cm läbimõõduga hülss. Andestust kui jutt segane, aga sooviks kogenud ahjumeistrite ja teiste soovitusi nõuandei kuulda, mis siis ikkagi antud kütteseadmete juurde sobiks ja kuidas seda korstna noorendust toimetada.

[Kalvis]

Korstna pigitamise vastased võtted on:
1. Korralik pliidi kütmine, mitte ei harrasta sussitamist. Antud juhtumil võib ka pliit tugeva kütmisega gaasid liigselt maha jahutada.
2. Kui peale pööningut on korsten pigine siis soosjustada korsten. Võib aidata
3. Roostevaba või happekindel toru korstnasse. See siis kui eelmised kaks ei aita.

[Andrus Schults]

Ainult kütmise ja korstna pühkimisega ei ole võimalik vale paigalduse tulemust kõrvaldada. Tuleb kõrvaldada probleemi põhjus! Seega spetsialisti poolne süsteemi ülevaatus oleks kindlasti vajalik.
Lisan väljavõtte toote juhendist!
Märkus: Ekspluatatsiooni alguses, kuni katla sisemistel seintel pole veel tahmakihti, moodustub kütmisel veekondensaat ja tundub, et katel ei ole hermeetiline. Kondensaat kaob, kui küttevee temperatuur katlas tõuseb 4-T ventiili abil kuni 70°-80°. Et veenduda katla hermeetilisuses, kütta katelt intensiivselt 1-2 ööpäeva, kütmise lõpetades veenduge, kas suureneb kondensaadi hulk. Kui ei suurene, on katel hermeetiline.

[amatöör1]

Hetkel just proovin antud pulbriga korstent puhtaks saada. Põhimõtteliselt see pulber korstna pinda puhtaks ei tee, tuleb ikkagi korstnasse hari sisse lasta ja pühkida, võtab vist pigi ainult selliseks tahma taoliseks? Hetkel leidsin veel mingi vooliku tüüpi korstna sisepinna katmise värgi, mida surutakse suruõhuga vastu korstna seina siis auruga kivistun ja jääb korstna sisekatteks, Kas keegi on seda meetotid tellinud, kasutanud?

[kaminahi]

Kasuta metallist korstnatoru, olgu see või 150-ne.

[motamees]

...eks siis veidi karmimad mehhaanilise puhastusvõtted, vast oskab keegi siin Teist soovitada kuidas ja mismoodi saaks sellest pigist lahti...

Kui pigi juba korstnas, siis pole luuaga enam teha midagi. Ma tegin omale tagurpidi haakidega raudkangi ja ajasin sellega pigi välja. Vanasti kasutati ka pigi põletamist. Nüüd enam nii julgeid mehi vist polegi.
Korstent saab ka renoveerida läbi aukude. Mina oma paljunäinud korstent nii korrastasin. Kui küttekollet ehitasin, siis käe ulatuses (üles alla) puhastasin ja segutasin. Tegin ka lisaauke, et mujale ulatuks. Väljaspoolt krohvisin enamuses kenasti võrguga ära. Minu süda on igastahes rahulik nüüd.
http://tulepesa.wordpress.com/2010/12/1 ... uttekolle/

[amatöör1]

Tänud!
Ok korsten tuleb puhtaks saada, see siis esimene etapp. Kuna korsten antud küttekollete jaoks ilmselgelt suur ja massiivne, siis küta kuidas tahad pigist pääsu pole. Kasutan kütteks kaks aastat kuivanuid puid, (hall ja must lepp haaba ka sees). Õhtul ikka järgmise päeva puud tuppa korviga, no ei sussita täis vidiga lasen minna aga tagajärg ikka pigi. Metallhülsi paigaldamisest pole pääsu, Minu arvestuste kohaselt peaks 200 mm läbimõõduga torust piisama, Palun asjatundjate täpsusutust kas piisab või palju. Tahaks muidugi peenema panna kuna see kuramuse korstna look või paine äkki ei võimalda sellises mõõdus toru kasutada. Millise jämeduse kergkruusaga peaks täitma tühimikud hülsi ja korstna siselõõri vahel? Oodatud kõik soovitused ja tähelepanekud, ei tahaks asjaga metsa panna ja jalgratast pole mõtet leiutada, Veelkord tänud kui saaks veidigi targemaks.

[amatöör1]

Motamees Tänud õpetuse eest! Milline see seade peaks välja nägema? Mul siin ühtlaselt korstna keskel ca 2m ulatuses selline 1 - 2 mm läikiv pigikiht isegi noaga kraapides oli tegu, et tükki kätte saada. Vaatan, et vist äkki keemia mõjub, selline väike kahtlus on, sest kui ahi täie vindiga köeb on tavaliselt korstna otsas vaid sooja õhu virvendus näha, niikui tukkide peale seda valget pulbrit panin, võttis korstna otsa sellise auruvine, no selline, et mingi 50 cm korstna otsast virvendus ja siis edasi näha juba halli suitsu. Oma lolli peaga, arvan, et see on vesi mida see keemia sealt pigi ja korstnalõõri seest välja aurutab, Kui ma ei eksi siis selle keemia mõju ongi nii, et eemaldab pigist vee, pigi muutub rabedaks ja siis saab selle harjaga maha nühkida. Ise ta vaevalt sealt vabatahtlikult ära kaob. Hetkel olen seda keemiat 7 päeva kasutanud, homme proovin korstnalõõri uurida vaatan kas on mingeid märke, et keemia mõjub kui ei siis see suur............................. ei tahagi öelda.

[motamees]

Räägi jah oma keemiarelva tulemustest. Ise asjasse erilist usku pole, aga äkki peab hakkama oma eelarvamusi muutma.
Fibo kruusa ära toru vahele lase, las jääb niisama. Fibo kruusaga pidi toru korstnast välja ronima. Ise pole näinud aga loogiline on. Soojenedes toru pikeneb ja tõukab ennast ülespoole välja. Jahenedes aga tõmbab kokku. Siis on võimalus tõmmata altpoolt ja ülevaltpolt. Fibokruus aga hoiab teda kinni ja kuna altpoolt oli toru soojem, siis ka altpoolt tõmbab rohkem kokku. Kuulikesed pudisevad jälle allapoole ja algab uus protsess. See on nagu vihmaussi edasi minek. Ta ju saab ikke edasi

[Robi 1]

Minul on 2 korda fibokruus toru välja pressinud.

[amatöör1]

Tänud ja veelkord tänud!!!!
Kindlasti annan teada kuidas see keemiatõrje minul edenes. ootan natuke nii järgmise nädala lõpuni siis saan kindlama tulemuse. Niiviisi ehku peale rapsides võivad äkki antud pulbri tootjad mind kohtusse kaevata kuna teen nende tootele antireklaami. Kui selleks ajaks pole pigi urblesiks muutunud tulgu antud tootja kohale ja näidaku kuidas tema imevahendiga korstna puhtaks saab või pakkigu oma pillid kotti. Vabandan kui ütlesin otsekoheselt aga ma ma maamees ja ei salli ümbernurga juttu. Kui keegi arvab, et olen teda solvanud, andke siin teada annan oma tel, numbri ja elukoha talle teada, et saaks asjad selgeks rääkida. Nüüd siis hoopis küsimus kui fibo kasutamine sellise korstna pikenemise efekti annab, mida siis sinna vahele panna, natuke naljakas jätta lihtsalt tühi õhuvahe, kuidagi ei sobi minu eelarvamusega. Villa 12m sügavusele toppida suhteliselt imelik. Loogilselt peaks olema mingi selline vedel plöga mis sinna valada. Vist saate isegi aru millele vihjan, seesamune ülimalt ohtlik asbesti segu vahele valada, ok see ikka kurjast, peaks leidma mingi muu analoogi, kerge ja isoleeriva, jahvatan kivivilla peenemaks, segan näiteks tsemendiga ja valan vahele ....??? OK ma ei tea mis omadused on näiteks puistevillal, kui seda kasutada, tegelikult tuleks selles suunas natuke edasi uurida ja leida mingi muu lahendus.Vabandan ette oma targutamise pärast aga usun, et sama probleem üsnagi paljudel vana maja omanikel, seepärast võiks antud teema suhteliselt põhjalikult ette võtta, et mida ja kuidas. Muidugi saab kõik ka komplekselt tellida aga vaevalt keegi keelab toruhülsi ise paigaldada. Veelkord küsimus kas 12 m korstna kõrguse juures võiks kasutada 200mm läbimõõduga hülssi, kui küttekolleteks on ainult umbekoldega kolmelõõriga plekkahi ja Kalvis keskküttepliit 12 kw. Tegelikult tahaks kasutada veel peenemat hülsi.

[Robi 1]

Minuarust näiteks 160 mm toru peaks seal väga hästi vedama ja üleni täita pole vast mõtet, pisaks ülemise osa seguga täis valamisest. Ilma villata saab toru parema jahutuse.

[amatöör1]

Tänan Robi !!!
See ülevalt toru kinnivalamine vist käiks sedasi, et topin tihedalt kuumuskindla villa toru ja lõõri vahele niikaugele ülalt kui käsi ulatab ja siis valan segu sinna peale??? Kas ennem hülsi paigaldamist peab korstna sees ära puhastama selle kett puhastiga, või piisab kui hoolega luuaga nühkida, eeldusel, et olen eelnevalt pigist lahti saanud ?
Tänane päev möödus õdusate avastuste saatel, selgus, et korstnal puuduvad vahekatikud või vööd vahelagedes. Ausalt, istusin maha võtsin õlle ja mõtlesin, et mida kuramust kuidas see 60 aastat niiviisi töötanud ja üle - eelmine aasta sain isegi korstna põlema, põhimõtteliselt panin kõik küttekollete siibrid kõvasti kinni ja ega see põleng nii hull polnudki, paksu halli tomu oli palju, eks tänu õhu sulgemisele ei tekkinud reaktiivmootorit. Peale põlengut nii pool tundi vaatasin korstna üle ja niipalju kui käega sain korstnapinda katsuda kannatas kätt vastu hoida. Pragusi ei ilmunud ja seega lasin rõõmsasti edasi. Mida rohkem ma täna vahelagedes kaevasin seda trööstitum pilt, puit ja rotipesad kõik mõnusalt kohe vastu korstent. Hetkel Kahest vahelaest läbiviigust kolm külge praktiliselt puhtaks roogitud ja seal pragusi ega muud pole, loogiliselt võttes viimases neljandas küljes ei tohiks ka neid esineda, eks paari päeva pärast selgub. Kuni siiani köetud, eks sai tänagi kütta. Nagu juba nädal aega toiminud, ahi kütte siis kui ahjus kütmine poole peal siis ka pliita alla tuli. Teen seda seepärast nii, et see plekkahi pole ju ökonoomne, kütab korstna sisepiina soojaks ja pliit veab siis paremini ning väiksem oht auru kondenseerumisel, Ahi siis kinni pliidile veel viimased halud alla kui juba sellised parajad jämedad söed siis sinna süte peale neli mõõdulusika täit keemiat ja pliidi õhuavad kinni, muidu veab selle keemia kiiresti korstnast välja. Kui see toiming tehtud siis näeb õues kuidas korstna otsa ilmub hall suits. Muidu selline õhu värelemine. Puhastasin täna korstnajala ka ära, tahaks näha kas hakkab mingeid kuivanud pigijäänukeid ka pudenema. On ju selle keemia purgi peal, et lõhustab pigi ja see pudiseb alla.

[Robi 1]

Ma olen just nii teinud, et toppind alt villaga ja tegelikult valanud ka korstna peale ühtlaselt plaadi sedasi. Plaadi jaoks vaja teha eraldi puidust saalung.
Muidu tundud tore!

[amatöör1]

Tere.
Lisan siia ühe pildi mis tehtud tahmaluugist korstnapitsi poole, see aste seal peaks olema ajhu slepe ots, veidi ülalpiil peaks olema pliidi slepe ja sealt nii meeter puhast korstent, siis edasi kaks meetrit analoogset pigi nagu slepedest allpool näha ja pöönigu osas jälle puhas korsten

[amatöör1]

Eelkõige siis motamehele keda huvitas keemiarelva kasutus, kahjuks jäin kaotajaks 60 euri tuleb kuludesse kanda. Tundub, et minu korstnapigi on selline eriline millele ei mõju ka paljukiidetud halud ja pulbrid. Täpselt sama läikiv ja ilus kui ennem keemiatõrjet. Hari talle peale ei hakka, mõistus otsas kuidas pigist lahti saada. Õrn lootus, nädalavahetusel venna puukuuri tuulama ja ka oma kuuris reviis ära teha, kõik haavapuu välja sortida ja paar nädalat sellega kütta. Oodatud kõik nõuanded pigi eemalduse suhtes, no põlemapaneist ei tasuks siiski pakkuda.

[motamees]

... no põlemapaneist ei tasuks siiski pakkuda.

OK, tee siis uus korsten.
Miskit karbitäie keemiat lasin minagi korstnast läbi, aga tulem sama. Õnneks oli mul odavam asi.
Aga tänud reageerimast.

[amatöör1]

Ma ikka lasin päris mitu potsikutäit + mingi puhastushalu ka veel sealt läbi.

[Robi 1]

Ma muidugi täpselt ei tea....aga kas see korsten on ikka nii hull, et peab mõllama temaga nii ohtralt? Pildi järgi tundub üsna vähene see pigi...kuigi pigi ei tohiks aasta keskmiselt üldse olla. Kahjuks üldine korstende seis ( vanadel majadel) on tunduvalt kehvem

[motamees]

Ma muidugi täpselt ei tea....aga kas see korsten on ikka nii hull, et peab mõllama temaga nii ohtralt? Pildi järgi tundub üsna vähene see pigi...kuigi pigi ei tohiks aasta keskmiselt üldse olla. Kahjuks üldine korstende seis ( vanadel majadel) on tunduvalt kehvem

Olen just sama mõtelnud, aga seda välja ei tohi ütelda. Selleks on olemas atesteeritud korstnapühkijad, kes kohapeal kõik nüansid üle vaatavad

[amatöör1]

Eks korstnapühkija ole ka kaenud antud olukorda. Tahaks selle pigi ennem metallhülsi paigaldamist lihtsalt kätte saada.
Hülsi paigaldamiset pole pääsu. Nagu eelpool öeldud, ei taga kalvis pliit ja ahi enam antud kivikorstnale vajalikku suitsugaaside temperatuuri ja selge see, et seda pigi hakkab enam ja enam tekkima. Praegu ongi selline narr olukord, et kasutan ahju selleks, et korsten nö. üles kütta. Ärgu nüüd Kalvis pliidi tootjad aru saagu, et laidan pliiti. Antud pliit on asjalik ja vastab sellele mida ma tahtsin saada, norida võiks ainult selle üle miks ei saa õhku resti alla juhtida, ilma, et tuhk sahtli taha pudeneks, seda just nimelt siis kui rest allapoole lastud.

[Andrus Schults]

Mis temperatuuriga sul vesi siis süsteemist soojusvahetisse tagasi tuleb? Pigi on tagajärg,! Igatahes arvan, et selle põhjustab sul see, et soojusvahetis jõutakse nõutava 65'C töötempratuurini peale tunde kütmist või siis mitte kunagi. Kui sa põhjust ei kõrvalda, siis pigitub ka metallhülss!

[amatöör1]

Tere.
Pliita töötab normaalparameetritega 85/70. Üleskütmine nii 15 min. Pigi põhjuseks siiski liig suure massiga ja lõõriga korsten. Antud majas oli enne sellesse korstnasse ühendatud kaks puupliiti ja kaks plekkahju. Nüüdseks vaid üks plekkahi ja Kalvis pliit. Antud kooslus ei suuda korstnal temperatuuri hoida. Loodan, et 160 mm metallhülss kõrvaldab selle vea. Loomulikult hülsi jämedus nii piiripealne ja pliiti ning ahju korraga ära ei vea. Pole midagi teha lihtsalt tuleb kütmisel kompromiss leida.

[Andrus Schults]

Mis sisemõõduga su ahju ühendus korstnaga on?
Kui suur on selle Kalvis pliidi ühenduse sisemõõt?

[amatöör1]

Tere.
Puhkuse aeg ja sai täpsustatud mõõtusi
Pliidi suubumislõõri sisemõõt 12 x 14 cm, suubub korstnasse 2,1 m kõrguselt korstna jalast Kalvise pliidi suitsutoru väljund läbimõõt passi järgi 120 mm
Ahju suubumislõõri sisemõõt15x16 cm, suubub korstnasse 2,3 m kõrguselt korstna jalast, muidugi +- cm siia sinna, väga halb mõõta.
Korstna kõrgus jalast tippu 9,1 m lõõri sisemõõt 28 x 32 cm. lõõr ei ole terves pikkuses ühtse läbimõõduga.