Loomulik tsirkulatsioon ja põrandaküte

[mel13]

Olen lugenud ja ka küsinud erinevatelt tegijatelt loomuliku tsirkulatsiooniga küttesüsteemile põrandakütte lisamise kohta, aga olen saanud vastakaid arvamusi.
Täpsemalt on tegemist kahekordse eramajaga, kus keldris kaugküttega "köetavad" boilerid, mis soojendavad majas ülal asuva paisupaagiga loomuliku tsirkulatsiooniga süsteemi. Seni kogu küte toimunud laitmatult ning erinevates tubades radiaatoritel puuduvad isegi eraldi regulaatorid ning kogu maja on ühtlaselt soe.
Remondi käigus sooviks aga vannituppa ja kööki (teisel korrusel) paigaldada põrandakütte. Kokku on köetavat põrandat 32 m2. Kas loomuliku tsirkulatsiooniga saab ikka hakkama?
Suurte külmadega on radiaatorid täisvõimsusel nii kuumad, et kätt ei saa eriti vastu panna. Põrandasse sellist kuuma sisse lasta ei saa. Seega kui kasutada loomulikku tsirkulatsiooni, siis millist regulaatorit peaks kasutama?

[Veikko]

Pole näinud ja kuulnud ühtegi loomuliku tsirkulatsiooniga põranakütte kasutajat. Kindlast ei hakka see toimima. Põrandaküttele vaja eraldi sõlm vahele panna, pöördu projekteerijate poole, muidu rikud kogu töötava süsteemi ära.

[tommy4]

Pole näinud ja kuulnud ühtegi loomuliku tsirkulatsiooniga põranakütte kasutajat. Kindlast ei hakka see toimima. Põrandaküttele vaja eraldi sõlm vahele panna, pöördu projekteerijate poole, muidu rikud kogu töötava süsteemi ära.

Mul keskküttesüsteem välja ehitatud aastal 1988. Sel ajal ei teadnud midagi kütte tsirkulatsioonipumbast, seepärast ehitati kogu süsteem üles loomuliku tsirkulatsiooniga. Vannitoas ja köögis vesipõrandaküte. Maja õliküttel.
Tänaseks on küll katel vahetatud uuema vastu ja seoses katla vahetusega lisatud ka tsirkulatsioonipump, kuid ülejäänud süsteem endine. Põrandaküte toimis loomuliku tsirkutasiooniga ideaalselt ja toimib samuti ka nüüd. Igal kontuuril on ees vaid kraan, millest saab põranda tempi käsitsi paika regullida.
Seega, kõik on võimalik. Kuid tõsi on, tänapäeval, kui on olemas 3T ventiilid ja põrandakütte kollektorid, on mõistlik neid kasutada, saad asja rohkem automatiseerida.

[rein113]

Tommy, millistest torudest see põrandaküte tehti?

[Rostfrei]

Ning tommy, palun saada peale ja tagasijooksu temperatuurid...

[tommy4]

Pealejooks praegu +38*, tagasi +34*C. Välistemp. hetkel +5*C.
Põrandas on mustad raudtorud, vist olid 3/4", aga võin selles osas ka eksida, ei mäleta enam täpselt.

[Veikko]

Pealejooks praegu +38*, tagasi +34*C. Välistemp. hetkel +5*C.
Põrandas on mustad raudtorud, vist olid 3/4", aga võin selles osas ka eksida, ei mäleta enam täpselt.

Et siis 16 mm toru hakkab käituma samuti nagu 3/4 raudtoru põrandas ja tekib tsirkulatsioon. Pole mõtet soovitada asju mis on juba mõttes surnud. Aga põrandakütteks panna raudtoru on ikka vene aja geeniuste saavutus küll.

[tommy4]

Pole ma soovitanud ühti. Nentisin vaid, kuidas kunagi asju tehti ja seda, et nii on võimalik. Soovitasin ikka tänapäevasemaid variante kasutada.

[mel13]

Miks siis metalltoru halb mõte on? Ka tänapäevastes ehitusõpikutes see täiesti näitena olemas, samuti tean eelmisel aastal ehitatud talveaeda, kus põrandas kasutati just metalltorusid. Tegemist oli penoplastil asuvate omavahel ühendatavate moodulitega.

Asi on tekitanud juba nii palju huvi, et teeks ikkagi vabaringlusega loomkatse ära. Kui ei toimi, siis peab paralleelsüsteemi paratamatult tegema. Samas ikkagi murekohaks on liiga suur kuumus. Täna tuli majja sisse 67 kraadine küttevesi. Keerasin kütte täisvõimsusele, siis radiaatori pinnalt paari tunni pärast mõõtes oli temperatuuriks 52 kraadi. Taolist temperatuuri põrandasse lasta ei saa. Ka lihtsalt vooluhulga piiramine selles kontuuris ei aita ju. Seega tuleb sellele osale ikkagi eraldi reguleerimissüsteem teha. Aga mis oleks kõige mõistlikum lahendus?

[Kalvis]

Vabaringluses ei saa paljusi asju üldse rakendada sest vesi ei hakka liikuma.
Tõenäoliselt korrektselt vedades on võimalik alupex 20 mm toruga põrandaküte vabaringluses tööle saada, kuid kaasaegses stiilis reguleerimine unusta ära. Parim mis teha saad on tõesti suure diameetriga (kolmik)kraan ees. Miks arvan, et toimub ongi juhtum, kus tsirk. pump ei töötanud aga katel töötas ning põrand läks nõrgalt leigeks, kuna moodustas vabaringi.
Üks nipp, mida kasuta - võta radiaatoritest tagasitulev vesi - nii saad mõistuse piires madalama küttevee. Saab kasutada käsitsi juhitavat kolmikventiili vee temperatuuri alandamiseks.

Kuid tõesti ei saa aru miks peaks vabaringlusega põrandaküttega mässama - kui kardetakse elektri kadumist siis radiaatorid ja akupaagi ehitad vabaringlusele, kuid põrandaküte võib sel ajal seista. Inverteriga põrandakütte pumpa aku pealt toita on ka lihtne.

[Külaline]

Paned ühele poole tuba magistraaltoru ja vastasseina samuti. See läheb veidi kõrgemale. Nüüd ühendad magistraalid omavahel põrandakütte torudega. Loomulikult peab olema kalle ning ka läbimõõt piisav. Kuna temperatuuride erinevus on väike, siis ajab see aga läbimõõdud üsna suureks.
Usun, et hakkab tööle küll. Kardan vaid, et hind läheb üle mõistuse kalliks, kuna materjali kulu tuleb omajagu.
Arvatavasti tuleb ka põrada enda temperatuur ebaühtlane. Aga kui voolusuund on välisseina poolt siseseina poole, siis võibolla väga ei häirigi.
P.S. Magistraalid peavad olema ka muidugi kaldega.
See ajab ka põranda paksuks.

[Külaline]

Usun, et hakkab tööle küll. Kardan vaid, et hind läheb üle mõistuse kalliks, kuna materjali kulu tuleb omajagu.
Arvatavasti tuleb ka põrada enda temperatuur ebaühtlane. Aga kui voolusuund on välisseina poolt siseseina poole, siis võibolla väga ei häirigi.
P.S. Magistraalid peavad olema ka muidugi kaldega.
See ajab ka põranda paksuks.

Kus on point?

[mel13]

Vahepeal palju aega mööda läinud, aga kirjutan ka lõpptulemusest. Asja uurimisel sai kuuldud erinevaid kogemusi ja rääkida ka kütte teoreetikutega.

Vabaringlusega saaks süsteemi toimima, kuid vaja tõesti jämedamaid torusid ja tõusu-langust, mis ajab põranda paksuks. Praegusele vabaringlusele saaks juurdelisada eraldi kontuuri pumbaga, kuid vee tagasitulek peasüsteemi rikub suure tõenäosusega loomuliku ringluse toimimist. St madala küttetemperatuuri (vabaringlusega radiaatorites) korral peatab/aeglustab tagasi pumbatav vesi vabaringluse. Sellise kogemuse kohta leidsin 2 kindlat juhtu.

Lisaks oleks loomulikul ringlusel põrandaküte ikkagi halvasti reguleeritav ning tõeliselt hästi toimiv nö täisvõimsusel.

Seega lahendasin küttessüsteemi loomulikul ringlusel olevate tavaliste radiaatoritega ning vannitoa käimisosale panin igaks juhuks abiks elektrilise küttemati. Kokkuvõtvalt oli teostus lihtne ja odav