Katusealuse rõdu konstruktsioon. Milline vill pvc alla?

[aero]

Arhitekt joonistas sellise rõdukonstruktsiooni


Ehitaja pakkus, et vajaliku kalde võiks anda juba rõdu põrandat kandvate 150-ste puittaladega, kergitades HE-tala sisse toetuvad otsad vajalikule kõrgusele. Tunduvalt lihtsam, kui villaga kallet leiutada. Mulle see meeldis, arhitektile sobis, nii tegimegi.

Tuulutussoontega vill osb peale - näiteks Isover OL-TOP on 125 kg/m3. Seda on mitme erineva koormustaluvusega: http://www.isover.ee/tooted/ehitusisola ... ver-ol-top Arhitekt ei osanud mulle öelda, millist neist seal kasutama peaks. Küsisin siis tegijatelt. (arhitekt joonistas katteks 2x sbs-i ja sinna peale immutatud lauast restid. Mulle meeldiks rohkem pvc - lihtne puhastada ja mõnus jalaga peale astuda) pvc-paigaldaja laitis konstruktsiooni (vill osb peal) üldse maha - tooli-laua jalad pidid ajapikku sisse vajuma.

Millist villa seal kasutama peaks? Kas on üldse sellist, mis 1,6mm pvc all toolide ja laua jalgadele muretult vastu peaks? Või oleks kõige mõistlikum ülemine vill üldse ära jätta ja panna pvc otse osb-le? Või oleks osb-le 1 kiht sbs-i ja siis pvc kõige muretum? Tahaks teha ühe korra ja korralikult.

[Külaline]

Kas puitu ikka veel soovitatakse sellistesse kinnistesse konstruktsioonidesse. Selle villa lehe peal on ka soovitused millisele alusele see kõlbaks. Ka aurutõkke kile paksus oli vanasti suurem.

Mul sama lai rõdu. Ise tegin alt tuulduva aluse. Plekk, laud, tuulevahe, roheline tuuletõke, soojustus, aurukile, kips.

taastaja

[rokikas]

Ehitaja pakkus, et vajaliku kalde võiks anda juba rõdu põrandat kandvate 150-ste puittaladega, kergitades HE-tala sisse toetuvad otsad vajalikule kõrgusele.

Nii et nüüd on ka toa lagi kaldus?

Tahaks teha ühe korra ja korralikult.

Siis küsi korra veel arhitektilt üle kas ta on ikka kindlalt veendunud et nii paks osb plaat on sellisesse kohta sobilik? Seda just tema aurutõkkelisi omadusi silmas pidades!
Küsi ka kas äkki ei oleks üldse lollikindlam teha soojustus - tuuletõke - tuulutusvahe - osb - meelepärane pealiskate lahendus.

[aero]

Toa lagi on plaanis pisut allapoole lasta, muidu jääks see HE tala keset lage. OSB paksuse osas ta oli täitsa veendunud. Su pakutud variant tundub mulle hea. Küsin üle.

[rokikas]

OSB paksuse osas ta oli täitsa veendunud.

Minu arvates võib asjaolude halval kokkusattumusel e. kui mingil põhjusel aurutõke ei tööta nagu plaanitud tekkida kondensaat osb aluspinnale. Kas see ka tegelikult nii võib olla ja kas ka ohtlik konstruktsiooni kestvusele ... Härrased insenerid peavad sellele üheselt vastama kui küsida.
http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=3

[aero]

Arhitektile uus plaan sobis. Korrigeerisin kihte:
http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... =3&lang=en

Kasutasin inglisekeelset versiooni, pvc-rullmaterjali ei leidnud. Panin PE.

Kondentsi ei paista. Kuigi villa on tabelis vaid 350mm, tuli U-väärtuseks 0,094 W/m²K - parem kui passiivmaja norm . Mul oli plaanis 400-500mm panna. Kas see oleks raiskamine või?

[Leister]

Parim lahenus on sellises sõlmes kindlasti selline,nagu kasutaja rokikas kirjeldas,kus kogu soojustus jääb OSB alla ja vastav/meelepärane kate tuleb OSB peale. Üldine nõue on lamekatusel pvc-d kasutades,et villa või isolatsiooni minimaalne survetugevus on 60 KPa,käidaval katusel peab see aga kindlasti olema suurem ja sellise survetugevusega villa kas üldse on saadaval eestis?Samuti pead arvestama sellega,et kui siis näiteks pvc kate tuleb otse peal käidav,siis selleks on ette nähtud hoopis teine tüüp,mitte see 1,6mm, mida kasutatakse katusekattena.Samuti kui tuleb puit terass või mingid mud plaadid pvc peale on ette nähtud kolmas tüüp spetsiaalne materjal.

[Külaline]

Tere. Arhitekti poolt , vastavalt heale ehitustavale süüdimatult joonistatud pilt on paras viitsütikuga pomm. Aga tal on ka JOKK-lahendus - aurutõke ju on. Aga arhitekt elukauge inimesena ei ole kunagi näinud ning ei kujuta ette, kuidas see aurutõke seal ka auru pidama saab. Aga noh , nii nagu nad ikka ütlevad, et selline disainiväline teema jääb ehitaja lahendada. Sellise kergkonstruktsiooni lahend on nii nagu ehitataks katust (vettpidavat katust), millele oli ka viide. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[taastaja]

Siin on järjekordne katuse konstruktsioon seest: veel tuleb 100 villa liimpuit talade vahele, talade peal on juba 200, siis OSB, 50 tuulevahe, kile, 20 tuulevahe, roov ja profiilplekk.
Ehitaja väidab, et vastavalt projekteerija juhistele tuleb sisse aurukile kleeplindiga ja asi peaks olema OK.
Oskab keegi öelda või välja mõelda, mis funktsiooni täidab antud konstruktsioonis OSB? Miks projekteeritakse praktiliselt 100 m2 välispiiret hoonest sellise riskiastmega, kui võiks vabalt asju lahendada tuuletõkke või ka difuusse kilega.

taastaja

918 006.JPG (75.42 KiB) Vaadatud 4057 korda

918 005.JPG (85.38 KiB) Vaadatud 4057 korda

[Külaline]

Esimesel pildil häirib silma primaartala toetus klotsile ja klots omakorda fibost vaheseinale. Pildi järgi on raske hinnata ja teadmata on koormused, aga levinud lahendusena sellistes sõlmedes valatakse koormust hajutav padi.
Lihtsalt targutamiseks õeldud.

[rokikas]

Miks projekteeritakse praktiliselt 100 m2 välispiiret hoonest sellise riskiastmega

Aga mida me siis vastasel juhul ~10 aasta pärast remondiksime?

[Leister]

Pitide järgi näha,et vill tuugalt altpoolt vastu OSB-d. No OSB hingamis/auru läbilaskmis suurusjärk on vist suht 0-i lähedane,isegi madalama survetugevusega eps hingab paremini.Huvitav kas OSB alla kondents ei teki köetava ruumi puhul kõvade miinuskraadidega ja kuhu see aurustuda võiks tekkimise korral?Ja no plekk katuse puhul OSB plaati kasutada sellisel moel konstruktiivses osas.....tundub sama mõtekana,nagu kasutada näiteks 50 mm roovi kinnitamiseks 18 mm paksuse OSB külge 150 mm pikkust kruvi,mille keerme osa on 50 mm.