Hüdro kipskrohvile

[Külaline]

Foorumit külastades olen näinud mitut postitust, kus kurdetud, et hüdro koorub maha - põhjusteks näiteks liiga kõrge niiskusega aluspõrand või primeri unustamine. Ei osanud karta, et olen ise järgmine, kes seda kurtma hakkab...

Pinnaks kipskrohv, krohvitud suvel, seega saanud mitu kuud kuivada. Pind on märjalt kummihõõrutiga üle hõõrutud, st reljeefne. Kruntisin Ceresit CT17-ga, hüdroks Ceresit CL51 Express. Hüdroisolatsioonikihi võiks põhimõtteliselt ühes tükis seina küljest eemale tõsta Kihi tagumine pool oleks nagu jahuga koos. Ettepanekuid, mis läks valesti; või mida peaks uuele ringile minnes teistmoodi tegema?

[fgh]

Veeisolatsiooni kiht peab tekitama kummikile seinale ja see ei peagi töötama tõmbele.
Üldiselt on kõik veeisolatsiooni kihid eemaldatavad kui soovi on. Aja ainult nuga taha ja rebi nagu seanahk maha.
Küsimus on siin ainult kui lahti see lahtine kiht Teil on ? Kui see ise maha ei kooru ja näiteks kindaga tugevalt hõõrudes maha ei tule, siis kõigi eelduste kohaselt on ok see kiht.

Foorumis raske nõustada, peaks koha peal nägema.

Kui lahti see lahti on ? Käega katsudes lahti või peab ikka küüned taha ajama?

[fgh]

Muide kipskrohv ja hüdroisolatsioon pole kokku sobima mõeldud. Kuigi laialt kasutatav asi.

[Urmas]

Muide kipskrohv ja hüdroisolatsioon pole kokku sobima mõeldud. Kuigi laialt kasutatav asi.

Ei näe probleemi kui teema algataja mured vällja arvata ja vastunäidustusi ei tohiks ka nagu olla kui kasutada Knaufi tooteid.

Normaalse õhuniiskusega elukondliku kasutusega
ruumidele kaasa arvatud köögid ja
vannitoad (ka WC-d koolides, vannitoad
hotellides, haiglates ja hooldusasutustes).

Plaatimine: krohvipind tuleb ainult tasandada,
mitte siluda käsna ega kelluga, pind peab jääma
karedaks! Üks kiht minimaalse krohvipaksusega
10 mm. Pinna niiskus ≤ 1%. Plaatide
liimimiseks kasutada õhukese kihi meetodit
kruntida Knauf Tiefengrundiga. Liimida plaadid
tsementi sisaldava õhukese liimikihiga Knauf
K2 või elastse plaadiliimiga Knauf K4.
Niiskete ruumide ja veega otseses kokkupuutes
olevate kohtade plaatimisel töödelda pind
hüdroisolatsioonimastiksiga Knauf Flächendicht
või Flächendicht F.
Plaadid liimida plaadiliimiga Knauf K4.

Allikas http://www.knauf.ee/www/media/pdf/eesti ... 5_2013.pdf

Aga teemaalgatajal oli pind eelnevalt

Pind on märjalt kummihõõrutiga üle hõõrutud, st reljeefne.

Olles teinud korduvalt kipskrohvile struktuure käsn-hõõrutiga, siis on selline võimalus, et käsnaga liiga palju hõõrudes või hõõrumise ja struktuuri andmise lihtsustamiseks veega pritsimine-niisutamine võib tuua pinnale "kipsipiima" kihi, mis ei ole kõige paremate nakkumisomadustega.

[fgh]

Siiski pole ühtegi üldtunnustatud sertifikaati, ei VTT ega ETA oma . Kus sellised nõuded on, siis ka knauf nõuab tsemendibaasil olevat tasandussegu.

Kull need nõuded mõne aja pärast Eestimaalegi maanduvad.

[huviline_]

Mida siis panna vannituppa fibo seinale kipskrohvi asemele?

[Külaline]

Mida siis panna vannituppa fibo seinale kipskrohvi asemele?

Vastus

Siiski pole ühtegi üldtunnustatud sertifikaati, ei VTT ega ETA oma . Kus sellised nõuded on, siis ka knauf nõuab tsemendibaasil olevat tasandussegu.

Kull need nõuded mõne aja pärast Eestimaalegi maanduvad.

Urmas

[spesiaalistinen]

1. Liiga sile aluspind
2. P....s hüdro (külma saanud, valesti hoitud, jne)

[Külaline]

Tänud arvamuste eest.

"Kui lahti" - raske öelda. Hõõrudes maha ei tule, aga kui näpud kusagilt taha saab, siis tuleb imekergelt. Hüdro ise on ilmselt korras, põrandal on korralikult kinni. Katsetasin eile proovitüki peal ka punase ja musta sildiga Aquastopisid krundina - tulemus sama.

Kõige tõenäolisem paistab Urmase pakutud variant, et süüdi on hõõruti. Olin juhendi küll ilusasti läbi lugenud, aga veidi vildakalt meelde jätnud. "Naha" tagumine pool krohvitolmuga koos; kui teip krunditud krohvile suruda ja siis ära tõmmata, jääb ka teibi seinaosakesi.

Ühe variandina võiks ju kõne alla tulla seinalt hõõruti jälgede maha kraapimine - aga sile kipskrohvisein kirjade järgi otse plaatimiseks ega hüdro alla ei sobi? Kas seda saab kuidagi karestada - nt peitliotsaga jutid sisse tõmmata?

[Külaline]

... Ühe variandina võiks ju kõne alla tulla seinalt hõõruti jälgede maha kraapimine - aga sile kipskrohvisein kirjade järgi otse plaatimiseks ega hüdro alla ei sobi? Kas seda saab kuidagi karestada - nt peitliotsaga jutid sisse tõmmata?

Kui ikka tuleb hästi kergelt, siis tõmba see "nahk" maha, nr. 40 liivapaber lihvimistalla külge ja karedaks lihvima! Läheb kergelt!

Urmas

[Manowar]

Foorumit külastades olen näinud mitut postitust, kus kurdetud, et hüdro koorub maha - põhjusteks näiteks liiga kõrge niiskusega aluspõrand või primeri unustamine. Ei osanud karta, et olen ise järgmine, kes seda kurtma hakkab...

Pinnaks kipskrohv, krohvitud suvel, seega saanud mitu kuud kuivada. Pind on märjalt kummihõõrutiga üle hõõrutud, st reljeefne. Kruntisin Ceresit CT17-ga, hüdroks Ceresit CL51 Express. Hüdroisolatsioonikihi võiks põhimõtteliselt ühes tükis seina küljest eemale tõsta Kihi tagumine pool oleks nagu jahuga koos. Ettepanekuid, mis läks valesti; või mida peaks uuele ringile minnes teistmoodi tegema?

Kui sa kruntisid, siis jääb arusaamatuks, kuidas see nn. jahu sinna hüdro tagaküljele sai?
Kruntides ei jää enam "jahu" jälgegi ja kuivanud MP ei ole sugugi tolmune pind, algselt.

"oleks nagu jahuga koos"...minuarust on võimalus, kas on või ei ole, mis tähendab oleks nagu?...järgmisel etapil ole pinnalt tolmu äravõtmisel hoolsam ja ära unusta kruntida õige etapi eel.

[Külaline]

Kui sa kruntisid, siis jääb arusaamatuks, kuidas see nn. jahu sinna hüdro tagaküljele sai?
Kruntides ei jää enam "jahu" jälgegi ja kuivanud MP ei ole sugugi tolmune pind, algselt.

Kui krunt on imava pinna jaoks piisavalt lahjendamata, siis arvatavasti võib selline efekt küll tekkida. Ega täpselt ei tea, see on ainult üks uitmõte.

Urmas

[fgh]

Üldiselt on krohvitult pinnalt alati võimalik veetõkkekiht maha tõmmata. Küsimus on pigem kui lihtsalt see tuleb.
Kui see tugevalt hõõrudes maha ei tule, siis kaldun arvama, et kiht on piisava nakkega seinas ja muretsemiseks pole põhjust.
See mögla ei peagi tõmbele vastu pidama. Töötab teisiti, sellepärast ei kasutata ka basseinides ja keldrites kus on surve all vesi.

Siinkohal küsiks: Kas on jälgitud kruntimise juhiseid? Lahjendada tuleb krohvitud pinnale 1:1 ja teine kiht peale kuivamist lahjendamata kujul !!! Peale kantakse pintsli või harjaga !!!

Väga palju on eksimisi just nende reeglite vastu. Hiljuti oli alles kogemus kus 25 aastase töökogemusega ehitaja lahjendas hüdroisolatsiooni krunti 1:10(ometi pudelil seisab: Peale kanda lahendamata.), sest alati nii teinud. Ning plökerdas seda seina ja põrandale rulliga. Põhjendus kiire, mugav ja kulu väiksem. Ometi on pea kõigil pudelitel kasutusjuhend peal ja seda kogenud töömehed lugeda ei mõista.

Enamikud nakkekrundid kantakse peale pintsli või harjaga ja harjatakse sisse !!!

Kui arvate, et peab ümber tegema, siis lükka pahtlilabidaga seina siledaks ja tolmuimejaga võimalik sodi maha ning juhiste kohaselt krunt otsa. Vajadusel tee proovilapp enne. Kaldun arvama, et olete eksinud just kruntimisel.

[Külaline]

Tänud arvamuste eest; väike uuendus teemaalgatajalt:

Õnneks olin enne probleemi avastamist hüdroga katnud vaid ühe väikese nurgakese, seega ei ole mahakakkumist palju. Proovisin seinalt hõõrutiga tekitatud kihi maha kraapimist, krohvi karestamist ja uuesti kruntimist - tulemus sama (kuigi tundus, et hõõrutud pinna imavus oli väga väike; puhtaks kraabitud seina imendus krunt paremini).

Proovin paari proovitükiga rohkem selgust saada, aga praegune hinnang on, et lahti ei tule mitte hüdro seinalt, vaid nõrk koht on sein ise - hüdro koorub maha koos õhukese krohvikihiga. Seina vaadates on näha, et krundiga kaetud krohvikiht on kadunud. Ning kui vaadata, kuivõrd kergelt see kiht maha tuli, võiks arvata, krohv oli kuidagi pehmenenud.

Juhendist (CT17) mäletasin, et 1:1 lahjendamist kasutada ainult eriti imavate pindade puhul. Kuna kipskrohvi imamisomadused tunduvad pea puuduvat, pintseldasin peale lahjendamata krunti. Eriti sügavale krunt ei tunginud, pinnale jäi õhukene kilekiht.

[Külaline]

Kipskrohv on imav pind!
Kui õhuke kiht sul seda kipskrohvi on seinal? Mis oli krohvi aluspind- maha katkutud plaatide jäägid, vana värv vms? Kas krohv ise on seinas kõvasti kinni? Ega krohvisegu liiga vedel ei olnud?

Urmas

[Külaline]

Kihi paksus enamasti 1-2 cm, kohati paksem kohati õhem. Aluspind erinev - Fibot, telliseid, paneele, ja ma ütleks et kinni on korralikult. Krohvisegu (Rotband) segasin tunde järgi parajaks - otseselt vedel ega voolav ta ei olnud. Prooviks sai ühel korral täpselt etteantud suhtes kuiv segu ja vesi välja mõõdetud, et tunnetus kätte saada - hiljem proovisin silma järgi enam-vähem sama konsistentsi saavutada, aga eks ta kindlasti oli mõnikord vedelam, mõnikord paksem. Seinal tulemust vaadata, siis on erineval ajal krohvitud pindadel tuntav toonivahe sees.

[Külaline]

Enne avamist raputada pakendit paar korda. Vahend kanda pea-
le pintsliga. CT 17 kuivab umbes 2 tundi.
Kui krunditakse hea imavusega ja nõrku aluspindu, võib vahendit
lahjendada puhta veega vahekorras 1 : 1. Järgmised CT 17 kihid
kanda peale lahjendamata meetodil „märg märjale”.

[Manowar]

Kihi paksus enamasti 1-2 cm, kohati paksem kohati õhem. Aluspind erinev - Fibot, telliseid, paneele, ja ma ütleks et kinni on korralikult. Krohvisegu (Rotband) segasin tunde järgi parajaks - otseselt vedel ega voolav ta ei olnud. Prooviks sai ühel korral täpselt etteantud suhtes kuiv segu ja vesi välja mõõdetud, et tunnetus kätte saada - hiljem proovisin silma järgi enam-vähem sama konsistentsi saavutada, aga eks ta kindlasti oli mõnikord vedelam, mõnikord paksem. Seinal tulemust vaadata, siis on erineval ajal krohvitud pindadel tuntav toonivahe sees.

Kas külma pole saanud?
2 cm kihil on kuivamisprotsess normaaltingimustel väga pikk, kui liiga kaua kuivab, siis sureb segu lihtsalt seinas ära ja jääbki pude.

[Külaline]

Külma pole saanud (tegemist korteriga) ning samamoodi koorus maha ka sealt, kus oli alla cm kiht.

Olles jubas parajas masenduses, tegin proovitüki, kus kandsin krunditud kipskrohvile õhukese kihi plaadisegu (ca 1 mmm) ning sellele siis uuesti krunt ja seejärel hüdro. Tulemus tundub torkimise järel igati vastupidav, kõik kihid perfektselt kinni. Tavapärane see lahendus kindlasti ei ole, aga samas ei suutnud ma ka välja mõelda ühtegi põhjust, miks nii ei tohiks teha - plaatimissegu otse krunditud kipskrohvile kandmine on ju lubatud ning plaatimismass on hüdrole sobilik aluspind. Viletsas olukorras paistab hetkel parima lahendusena...

[fgh]

Krunt pole piisavalt läbi imendunud. Tee nii nagu juhend nõuab ja harja korralikult pintsliga sisse lahjendatud krunt.
Lahjendamata krunt teeb kile peale ja kui mingi kahtlane aluspind, siis ongi lahti see kile.

Korralikult läbi imendunud vana tsementkrohv kuhu on unustatud tsementi panna jääb ka kinni. Mõni asi see kipskrohv siis pole.

Lükka pahtlilabida see jama sealt pealt ära. Lahjendatud krundiga IMMUTA sein läbi, ära koonerda mandiga.Hõõru harjaga näiteks sisse krunt.
Kannad lahendamata kihi otsa ja küll see kinni jääb.

Plaadiseguga saate lihtsalt ühe jäiga kihi sinna vahele mis ikkagi on nõrga nakkega seinas. Küsimus on aluspinna halvas kvaliteedis ja seda tuleb parandada.

[Urmas]

Olles jubas parajas masenduses, tegin proovitüki ...

Niimoodi jätkates saad kroonilise masenduse, järgneb krooniline stress, töövõime ja elukvaliteedi langus, naine lahutab ja läheb ära teise juurde, ise oled Paldiski mnt hullumajas ja elupäevad lõpetad kusagil hooldekodus. Mõtle ikka oma tulevikule ka natuke!

... Tulemus tundub torkimise järel igati vastupidav, kõik kihid perfektselt kinni. Tavapärane see lahendus kindlasti ei ole, aga samas ei suutnud ma ka välja mõelda ühtegi põhjust, miks nii ei tohiks teha - plaatimissegu otse krunditud kipskrohvile kandmine on ju lubatud ning plaatimismass on hüdrole sobilik aluspind. Viletsas olukorras paistab hetkel parima lahendusena...

Siin on sul ainult ühes asjas õigus- see tõepoolest tundub, et kõik kihid on perfektselt kinni, kuid isegi viletsas olukorras ei ole see parim lahendus.
See proovitükk võis ju sul välja tulla ja kobe tunduda, aga üldiselt ei kanta kipsi baasil krohvidele tsemendi baasil krohve ilma isoleerivate vahekihtideta. Miks? Aga sellepärast, et kipsi sisaldusega krohvid on oma olemuselt nõrgemad kui tsemendi baasil olevad ja lihtlabaselt võib maha tulla. Loodan, et põhjendus oli piisav.
Tee nii nagu fgh oma viimases postituses kirjeldas ja kõik saab korda!

[duplex]

Plaanis vannitoa fibo seinu tasandama hakata. Peale hüdro ja plaadid. Kumb valida kas Sakret CLP või Vetonit TT ?

[onu41]

Meil on olnud selline juhus kus oli krunt oli praak partii - peale kruntimist ei tekitanud krunt pinnale mitte sellist kile kihti vaid jäi peale kuivamist pude.Tuli välja ,et oligi terve partii praak toodet ja tootja vahetas välja omal kulul ning kattis ka kahjud - vähemalt meie juhtumi puhul. Ma küll ei ütle ,et teema algatajal selline asi võib olla aga ... Sama ei tea kunagi.

[timburi]

Meil on olnud selline juhus kus oli krunt oli praak partii - peale kruntimist ei tekitanud krunt pinnale mitte sellist kile kihti vaid jäi peale kuivamist pude.Tuli välja ,et oligi terve partii praak toodet ja tootja vahetas välja omal kulul ning kattis ka kahjud - vähemalt meie juhtumi puhul. Ma küll ei ütle ,et teema algatajal selline asi võib olla aga ... Sama ei tea kunagi.

Mis firma endale praaki lubas, aga samas ka vea heastas?

[onu41]

Weber. Aga see oli ka Soomes! :-/