Küttesüsteem moodulmajale (õhkvesi soojusump või gaasikatel)

[kaarelps]

Tere,

Plaan on lasta püstitada järgmine aasta ühekorruselise puidust moodulmaja kas Kastellil või Omatalol (köetavat pinda saab olema 120 m2 tuuris). Olen viimasel ajal pead murdnud küttesüsteemi valikuga. Kuna krundi pinnas on paene, siis ei ole maakütte paigaldamine otstarbekas ja sõelal on gaasiküte ja õhkvesi soojuspump. Ma ise kaldun õhkvesi soojuspumba poole, sest niipalju kui aru olen saanud, on see põrandaküttega kombineerituna mõistlik ja peaks olema soodsam kui gaasiküte. Kuid ei tahaks toetuda puhtalt müügimeeste jutule.

Sellega seoses on mõned küsimused:

1) Olen kuulnud, et õhk-vesi soojuspump (põrandaküttega) võib suure külmaga hätta jääda; kuidas hästi soojustatud majas elavad (moodulmajal, mida ehitada plaanin, on soojusjuhtivustegur U seintel 0,17, lagi 0,07, aknad ja uksed 1) kasutajad seda kommenteerivad? Muidugi mõjutab kogu maja soojuskadusid akende arv ja suurus, aga siiski! Kas on vaja lisaküte selleks puhuks? Mõte on ehitada ka ahi sellisteks puhkudeks, kuid siiski tahaks teada kasutajate arvamust, kas saaks ka ilma ahjuta hakkama. Eriti hea oleks kui mõni moodulmajas õv soojuspumpa kasutav omanik saaks vastata.

2) Kas keegi elab hiljuti püstitatud puidust moodulmajas ja kasutab õhk-vesi soojuspumpa? Kuidas on teie pumba elektritarve talvekuudel? Kui võimalik, siis võiksite tarbitud elektri koos köetava pinnaga öelda.

3) Küsiks gaasikulu ka gaasikütet kasutavatelt värske moodulmaja omanikelt?


Ette tänades,

Kaarel

[Veikko]

Pane gaasiküte kuna see tuleb soodsam kui õhk-vesi soojuspump. Gaasiküte ei jää hätta ühegi külmaga. Mis sul maja aastane küttekulu on projektijärgne. 120 m2 maja võiks aastas tarbida ca 1500-2000 m2 vahele gaasi. Tänane gaasi hind 0,54 eur m3. Nii et ca 1100euri aastane kulu koos sooja veega.

[Külaline]

Tere,

Plaan on lasta püstitada järgmine aasta ühekorruselise puidust moodulmaja kas Kastellil või Omatalol (köetavat pinda saab olema 120 m2 tuuris). Olen viimasel ajal pead murdnud küttesüsteemi valikuga. Kuna krundi pinnas on paene, siis ei ole maakütte paigaldamine otstarbekas ja sõelal on gaasiküte ja õhkvesi soojuspump. Ma ise kaldun õhkvesi soojuspumba poole, sest niipalju kui aru olen saanud, on see põrandaküttega kombineerituna mõistlik ja peaks olema soodsam kui gaasiküte. Kuid ei tahaks toetuda puhtalt müügimeeste jutule.

Sellega seoses on mõned küsimused:

1) Olen kuulnud, et õhk-vesi soojuspump (põrandaküttega) võib suure külmaga hätta jääda; kuidas hästi soojustatud majas elavad (moodulmajal, mida ehitada plaanin, on soojusjuhtivustegur U seintel 0,17, lagi 0,07, aknad ja uksed 1) kasutajad seda kommenteerivad? Muidugi mõjutab kogu maja soojuskadusid akende arv ja suurus, aga siiski! Kas on vaja lisaküte selleks puhuks? Mõte on ehitada ka ahi sellisteks puhkudeks, kuid siiski tahaks teada kasutajate arvamust, kas saaks ka ilma ahjuta hakkama. Eriti hea oleks kui mõni moodulmajas õv soojuspumpa kasutav omanik saaks vastata.

2) Kas keegi elab hiljuti püstitatud puidust moodulmajas ja kasutab õhk-vesi soojuspumpa? Kuidas on teie pumba elektritarve talvekuudel? Kui võimalik, siis võiksite tarbitud elektri koos köetava pinnaga öelda.

3) Küsiks gaasikulu ka gaasikütet kasutavatelt värske moodulmaja omanikelt?


Ette tänades,

Kaarel

Väga head aknad, mis on suunatud vabasse lõunasse hoopis vähendavad soojuskadusid. Need U arvud on täna uue maja puhul pigem selline nn harju keskmine.

Gaasiküte oleks muidugi kindla peale minek, veab alati välja. Kas korralik ahi koos õhkõhk pumbaga poleks alternatiiv?

[kaarelps]

Veikko, saan aru, et gaasiküte on kindlapeale minek, kuid väidetavalt ikkagi kallim. Aga tahaksin kuulda ikkagi ÕV soojuspumba omanike kommentaare.

Külalisele vastuseks, et ahju tahaks pigem ainult "pühapäeviti" kütta mitte igapäevaselt. Tahaks ikkagi mugavat elu.

[Külaline]

Külalisele vastuseks, et ahju tahaks pigem ainult "pühapäeviti" kütta mitte igapäevaselt. Tahaks ikkagi mugavat elu.

Siis pead endale lihtsalt sellise maja ehitama.
http://arileht.delfi.ee/news/moodnekodu ... d=66619275
Passiivmajade agitaatorite poolt on sellise maja ehitus ainult 5-10% kallim "tavamaja" ehitusmaksumusest. Saad mugavleda 24/7 oma maise teekonna lõpuni.

[Kalvis]

On gaasiga liitumine olemas? Kuji JAH siis pane kindlasti gaasikatel, kuid jäta soojuspumba lisamise võimalus juurde. Sest gaasiga kütmine tuleb kallim, kuid ainult soojuspumbaga sa neid külmi talvi üle ei ela. Kuid soojuspumbaks võid gaasiga juhtumil panna ka õhk-õhk. Igatahes soojuspumba lisamisega kiiret pole, kuid väikest säästu annab.

Kui gaasiga liitumine puudub siis liitumistasu on neil üsna kirves, et võid gaasiga liitumise ära jätta, paned kohe soojuspumba ja mingi salvestava kaminahju lisaks. Kaminahi säästab liiga külmadest talvedest soojapumba soojuse ärakukkumise. Olen õhk-vesi soojuspumba omanik ja vaid soojuspumba puhul maksaksid puhta elektrikütte eest üsna palju (rohkem kui gaasi puhul), kuid kaminahjuga saad ilusasti õhtuse kütmisega vastu pidada järgmise kojutulekuni. Kui aga puudega soojustsalvestav kaminahi pole vastuvõetav siis tuleb gaasiga liitumine ära teha.

[kaarelps]

Mul läks kuidagi paar kuud meelest fooumist jälgida Tänud Kalvis, et oma kogemusi jagasid! Ma kaldun ka arvama, et külmade talvedega võib õhk-vesi soojuspumbaga keeruliseks minna. Salvestav kaminahi sinna juurde on mõistlik mõte. Olen kuulnud, et uuematel õhk-vesi soojuspumpadel on suurem kasutegur ja need on võimelised toimetama ka kuni -25 kraadiste külmadega. Kalvis, mis ajal su pump soetatud on ja mis selle näitajad on?

Lisaks, Kalvis sa ütlesid, et külmi talvi ei ela üle. Kas sa tahad öelda, et see osutub lihtsalt üle mõistuse kalliks või, et -30 juures ei suuda see ka elamist ära kütta?

[Kalvis]

Kui külma on üle -15 kraadi on soojuspumbal 3 puudust:
1. küttevõimsus langeb, samas kui suure külmaga on just suuremat küttevõimsust vaja. Ehk hakkad külmetama. Kuskilt mujalt pead selle leidma, on selleks siis gaasikatel, kaminahi või elektriküte.
2. COP langeb alla 1,5 (taval 1,2); Soojuspump hakkab sisult käituma elektriradikana aga kõik mis liigub see ka kulub. Pumba eluea seisukohalt oleks mõtekam kasutada elektrikütet või muud kütteviisi.
3. Paljud pumbad ei suudagi töötada üle -15 kraadi, õlid külmuvad pumbas kinni ja ongi prääks. Tööle saad siis kui temperatuur tõuseb alla -15 kraadi.

See jutt kehtib õhksoojuspumpade kohta. Maasoojuspumpadel neid vigu ei ole.

Õhksoojuspumpade valikul ei lähtutagi, et ta oleks maja ainus kütteallikas. Miskit peab lisaks olema, kasvõi ostad igasse tuppa tavalise elektriradiaatori aga kaminad, ahjud või gaasikatel on sama head. Asja idee on selles, et suuri üle -15 kraadiseid külmasi on statistiliselt vaid nädal või kaks. Eelmised 2 aastat olid erandlikud, neid üle -15 kraadiseid külmasi oli ühel aastal 3 kuud jutti ja teisel aastal 2 kuud.
Muidugi saab õhksoojuspumpasi kasutada ka ainsa kütteallikana, kuid siis projekteeritakse selle 1,2 COP-iga ka -20 kraadile vastav võimsus - kuid siis vajatakse mitu korda võimsamat pumpa kui muidu. Majanduslikult on see lahendus ebaotstarbekas.

[Selgitaja]

Neile, kes räägivad, et õhk-vesi soojuspump jääb hätta talvel külmaga.

Jah, kompressori küttevõimsus langeb käsikäes välistemperatuuriga, aga meie kliimas ei olegi otstarbekas planeerida ega loota, et vaid soojuspump katab aastasest energia- ja võimsusvajadusest 100 %. Valdaval osal täna müüdavatest õhk-vesi soojuspumpadest on sees täiendavaks kütteallikaks elektrikatel. Kui valida soojuspumba kompressori võimsus nõnda, et lisakütte vajadus tekib alates välistemperatuurist -5°C, siis on soojuspumbaga kaetud üle 90 % aastasest soojusenergiavajadusest ja alla 10 % kulub lisaküttele. Kui lisaküte on piisava võimsusega, siis ei ole vahet, kas väljas on -5°C või -25°C ja elanikud ei pea mingeid täiendavaid kütteallikaid hakkama omale muretsema.

Kuna õhk-õhk soojuspumpadel üldjuhul lisakütet sees ei ole, siis nendega on lood nii nagu eelnevad postitajad on maininud, et tuba läheb krõbeda külmaga jahedaks ja tuleb elektriradikad välja otsida või ahju hakata kütma.

[Lammas]

Kui valida soojuspumba kompressori võimsus nõnda, et lisakütte vajadus tekib alates välistemperatuurist -5°C, siis on soojuspumbaga kaetud üle 90 % aastasest soojusenergiavajadusest ja alla 10 % kulub lisaküttele.

Aga milleks ehitada omale 2 süsteemi??? Kui ikka valida õhk-vesi soojuspump või gaasikatel, siis valiks viimase, kuna sellega saab 100% ajast kütta. Valides õhk-vesi s-pumba, pead hakkama midagi veel juurde aretama.
Vaata näiteks EMHI lehelt ja kasvõi talviseid keskmiseid temperatuure, siis näed, et detsember, jaanuar, veebruar, märts on kuud, kus tuleb juurde kütta. Ja 4 kuud 12st ei ole teps mitte 90% ajast nagu sa väidad vaid märksa vähem. Kestab ju kütteperiood septembrist maini.

[Külaline]

panin just kõrvalteemasse vihje:

....Öisel elektril on nii palju pointi et see on päevasest elektrist odavam.

Asi peaks olema aktuaalne selliste kombi seadmete juures nagu atlantiku(?) õhk-vesi soojuspump millel ka gaasipõleti.
Sisestad kütuste ja elektri hinnad , või õigemini - masin ise käib Nordpooli börsileheküljel, vaatab lisaks välisõhu anduri näitu ja raalib välja, millega sellel tunnil odavam kütta on, kas gaasiga või elektriga soojuspumpa ringi ajada.


www.energy.eu lehe järgi on Eestis gaasi kWh hind 4,7 senti, elekter teatavasti täna suurema tarbimise korral kuskil 12 -13 kandis.
Aga kui elekter öösel alla 10 s kätte tuleb , v.o. ka 8-ga ja pumba COP soojema ilma puhul on 3-4 siis on pointi küll.
Käreda külmaga aga lased gaasiga....
(huvitav, et seal soomlaste gaasihinda pole ära toodud - tea kas neil on Putiniga diil, et ei avalda?)

Ehk on keegi Vitotwin 300 tänast hinda kuskil näinud?
Kui sul on gaasitrass siis ajad gaasist ise elektrit, kaod kütavad maja ja oma tarbimisest (autolaadimisest) ülejääv elekter ajab soojuspumpa ringi ja see kütab samuti maja...

[Külaline]

Aga kui elekter öösel alla 10 s kätte tuleb , v.o. ka 8-ga ja pumba COP soojema ilma puhul on 3-4 siis on pointi küll.
Käreda külmaga aga lased gaasiga....

Ära aga unusta, et öösel on õhk märksa külmem, kui päeval.

[rokikas]

Asja idee on selles, et suuri üle -15 kraadiseid külmasi on statistiliselt vaid nädal või kaks. Eelmised 2 aastat olid erandlikud, neid üle -15 kraadiseid külmasi oli ühel aastal 3 kuud jutti ja teisel aastal 2 kuud.

Mis aastal ja kuudel täpsemalt?

[Kalvis]

Aga milleks ehitada omale 2 süsteemi???

Jah, tundub, et justkui oleks mõttetu 2 ehitada. Aga on siiski mõtet.
Eespool öeldi, et soojuspump jääb põhiküttena tööle pea 90% ajast. Seejuures töötab ta põhiajast hea COP-iga ja on seejuures mugavusküte.
Abiküttena teine küttesüsteemi valitakse tavaliselt võimalikult väikse ehituskuluga. N: elekterküttel saab igasse tuppa lisada ikka üliodavalt elektrilise küttekeha. Elekterküte on ka mugavusküte, kuid rahakotile mitte nii rõõmus.
Parem projektijuht saab kamina ehitatud alla 1000€, see pole küll mugavusküte aga sel 10% ajal kannatab lisatöö ära. Kuid seeeest pole nii kallis kütta kui elektriga.
Gaasikatlad on piisavalt odavad, et kasutada 10% abiküttena. Eks odavus ole suhteline - kui ikka ostetakse kõikide vidinatega statsionaarse töö gaasiga keskkütte kallis gaasikatel siis pole ta nii odav midagi. Neid on sama mugav kasutada kui elektrikütet. Gaasiküttel on üsna mõistlik omahind, et tegu on raske dilemmaga, kas üldse tasub soojuspumpa investeerida. Suht võrdväärsed on. Soovitan tehke majandusarvutused - kumb on ikka soodsam - Üks või teine või mõlemad.

Küsimus on õigustatud siis kui 10% kütte asemel ehitatakse kallis klassikaline keskküte. See on suure investeeringuga ja sealne kütte omahind (süsi, puit, pelletid, gaas) on samas suurusjärgus kui soojuspumbal, sel juhul on mõtekas emmast kummast loobuda. Päris mitmed on juba olemasolevasse küttesüsteemile lisanud õhksoojuspumpasi. Miks? Aga ikka selleks, et mugavuskütet nautida. Käsistsi kütmine pole mugav ja soojuspump kevad-sügis ja pehme talv hoiavad kütja ametist eemale. Samas tagab varem väljaehitatud süsteem käreda külmal töö.

[Külaline]

Aga kui elekter öösel alla 10 s kätte tuleb , v.o. ka 8-ga ja pumba COP soojema ilma puhul on 3-4 siis on pointi küll.
Käreda külmaga aga lased gaasiga....

Ära aga unusta, et öösel on õhk märksa külmem, kui päeval.

jah, sellepärast ma kirjutasingi, et masin peab ise käima netis elaktrihinda ja õues temperatuuri kontrollimas.

[triinu11]

Mul sama mure. Plaanis on õhk-vesi soojuspump panna. Praegu tahkel küttel katel. Köetav pind 100m², radiaatorid. Kas keegi oskab öelda mis pumba kasuks otsustada. Olen uurinud ja aina segasemaks asi läheb. Kas nende pumpade hindades on juba kõik lisad(akupaak, boiler jne) olemas või kõik tuleb juurde osta. Hinnad väga erinevad. Kas keegi oskab öelda ligikaudset hinda kõikide nende lisavidinatega et asi töötaks. Mida pean silmas pidama jne. Kavas ehitada ka kamin mille saaks lisakütteallikana liita süsteemi.

[Veikko]

Mul sama mure. Plaanis on õhk-vesi soojuspump panna. Praegu tahkel küttel katel. Köetav pind 100m², radiaatorid. Kas keegi oskab öelda mis pumba kasuks otsustada. Olen uurinud ja aina segasemaks asi läheb. Kas nende pumpade hindades on juba kõik lisad(akupaak, boiler jne) olemas või kõik tuleb juurde osta. Hinnad väga erinevad. Kas keegi oskab öelda ligikaudset hinda kõikide nende lisavidinatega et asi töötaks. Mida pean silmas pidama jne. Kavas ehitada ka kamin mille saaks lisakütteallikana liita süsteemi.

Siin foorumites ei müüa pumpasi ja süsteeme nii, et ei oska öelda mis sinu pakkumisse sisse pannakse. Silmas pead pidama 1. tellima pädevalt inimeselt-firmalt kütteprojekt 2. Vastavalt valminud projektile võtta usaldusväärsetelt firmadelt võtmed kätte hinnapakkumised 3. Võitjaga sõlmima lepingu ja alustama tööde tellimisega 4.Lõpuks võtad antud valdkonna targa omanikujärelvalve teostatavate tööde jälgimiseks ja oledki uue süsteemi omanik.

[Lembitu]

Tere,

Ostsin jaanuari lõpus omale omatalo maja Peetris. Kuna poolautomaatse küttesüsteemiga ei ole veel sinapeale saanud, siis kõigub kraadid 22-25. Köetavat pinda on majal 96m2 ja veebrari gaasikulu oli 218m3. Arvestades, et 3 väikest last, kes käivad ka vannis, siis läks omajagu kindlasti ka soojavee tegemiseks. Kokku 132€

Arvestusperioodil tarbitud energiakogus:2 273.74 kWh
Energiaühiku hind: 0.038 €/kWh
Tegelik kütteväärtus arvestusperioodil: 10.43 kWh/m3

On kellelgi veel võrdlust panna kulu kohta

Sain gaasifirmast kahe aasta kohta andmed kuu aasta kogus m³ 2 2012 235 3 2012 202 4 2012 125 5 2012 90 6 2012 51 7 2012 28 8 2012 39 9 2012 62 10 2012 114 11 2012 182 12 2012 260 1 2013 242 2 2013 188 3 2013 239 4 2013 139 5 2013 65 6 2013 25 7 2013 36 8 2013 42 9 2013 55 10 2013 147 11 2013 164 12 2013 179 1 2014 243

[2korda2]

209m2 maja, millest köetavat pinda ca 170m2. Veebruaris kulus 220m3 aga tegin nädalas paaril korral ahju tuld ka. Toas 25 kraadi ei olnud, pigem 21-23.

[Lembitu]

209m2 maja, millest köetavat pinda ca 170m2. Veebruaris kulus 220m3 aga tegin nädalas paaril korral ahju tuld ka. Toas 25 kraadi ei olnud, pigem 21-23.

Oled sa kuskil oma süsteemi kirjeldanud ka juba. Et on sul automaatika, öösel väljas/sees jne

Viimased andmed on järgmised. Proovin hoida mitte rohkem kui 23kraadi toas.

kulu m3
2.03.2014
5.03.2014 7,3
6.03.2014 6,0
7.03.2014 6,0
9.03.2014 5,0
10.03.2014 6,0
11.03.2014 5,0

[2korda2]

Esimene korrus põrandaküte, teisel radikad, soe vesi käib 200l boilerisse. Viessmani katel. 7 talve töötanud. Automaatika juhib aga ööpäevast temperatuurikõigutamist ei pea mõistlikuks - põrand reageerib liiga aeglaselt.
Sellist igapäevast jälgimist pole küll kunagi teinud.

Eelmine aasta nägi välja selline (kuu, näit, kogus, arve summa, m3 hind koos kõigi maksudega):
1 15635 395 223,48 0,5658
2 15930 295 166,91 0,5658
3 16200 270 155,89 0,5774
4 16390 190 109,6 0,5768
5 16440 50 29,72 0,5944
6 16500 60 35,68 0,5947
7 16530 30 17,83 0,5943
8 16560 30 17,83 0,5943
9 16660 100 59,46 0,5946
10 16780 120 71,34 0,5945
11 16950 170 101,8 0,5988
12 17250 300 177,75 0,5925