Küttesüsteemi uuendamine

[küttevahetaja]

Ehitan küttesüsteemi ümber. Kas pildil olev lahendus töötab?
Tegu pelleti küttega, põleti Pelltech 20A. Katla pumba lülitus toimuks põleti lülitamine toimub katla temp järgi ( u 80C), katla pumba lülitamine põleti järgi, ehk siis kui põleti töötab, siis ka katla pump. Termovari ei kasutaks, kuna vesi katlas ei tohiks alla 70C langeda, kuna põleti hakkab automaatselt tööle. Radiaatorite ning põrandakütte pumbad ju ajavad pidevalt vett ringi. Või siiki peaks Termovari kasutama? Radiaatorite vesi segada õue temp järgi + radiaatoritel termopead? Kuidas kommenteerite siinseid segamisõlmede hindasid? Isetehes odavam? http://ostakatel.ee/et/pood/category/88 ... %B5lm.html

küttesüsteem.jpg (49.37 KiB) Vaadatud 4382 korda

[Külaline]

Kui katlapump ei tööta, siis radikate ja põrandakütte tagasivool ilmselt ei ole
nõutud temperatuur mis katlasse peab minema. Termovar hoiaks katlasse tagastuvat
vett 55-72 kraadi. Kui termovari ei kasuta, siis peab sellises süsteemis
katlapump töötama. Hoiab katlasse tagastuva vee sooja ja samas ka boileri sooja.

Kui põleti hakkab tööle 70 kraadi juures, siis millise temp juures välja lülitab?
90 juures või.
Kui nii, siis 20 kraadi on vahe. Siin on oluline ka katla vee maht. Mida suurema
veemahuga katel seda parem, sest muidu hakkab põleti tööle ja seisma väga tihti.
Põleti seisma jäädes jääb tööle ventilaator mõneks ajaks, et pelletid mis põletis
ära põleks, aga selle ajaga on katla väljuv temp juba langenud 70 peale ja peaks
juba tööle hakkama.

Radiaatorite vesi segada õue temp järgi + radiaatoritel termopead?
Nii on mul süsteemil tehtud, sest radikateks on vene malm radikad, mis on suure
vee mahtuvusega. Samas vaja tubades erinevaid temperatuure.
Proovisin ka algul ainult radikate termopeadega, aga kui radikatesse läks 70
kraadi vesi, siis termostaadid olid juba sulgunud, kuid vesi radikates küttis
edasi ja toimus ülekütmine.

Kui sul plekkradikad, siis vast piisaks ainult radikatel termopead või ainult
segada õue temp järgi.

[Külaline]

Lisaks veel, et kui katlapump ei tööta, siis radikate ja põrandakütte pumbad hakkavad vett tõmbama katlast ja boilerist. Sel juhul tuleks boilerile vahele panna taagasilöögi klapp.

[küttevahetaja]

Tegu Purmo plekkradiaatoritega. Kuna enne oli õliküte, siis katlaks jääb sama vana Rocca P10 katel. Vahetasin põleti ning eelmine talv juba kütsin sellega. Tahan välja vahetada torustiku, kuna see on eelmise omaniku poolt paigaldatud ning ehitatud alla igasugust arvestust. Jooksevad ei tea kuidasi, ei segamisõlmi, radiaatoritele ja põrandale üks vesi jne. Reguleerisin põrandaid lihtsalt kraanist läbivoolu piirates. Lõikasin kogu selle jubeduse välja ning panen uued torud.
Rocca katlal on endal põleti juhtimine peal. Saan sealt reguleerida temp, mille juures ta vett hoiab. Eraldi ülemist (väljalülitamine) ja alumist (käimalülitamine) juhtida ei saa. Või peaks u 300l akupaagiga veemahtu suurendama? Kas see annab tasuvat efekti? Ilmselt saab akupaagi raha eest u 2t pelleteid, mis on u 30% minu aastasest vajadusest. Kui peast ütlen, siis tsüklid võisid olla eelmine talv u midagi sellist 30min tööd ja 7-10min pausi. Pausid ei olnud väga pikad.

Käisin vaatasin katla täpse mudeli järgi. Roca P-10-5. võimu 20kw, veemahtu paraku kirjas ei ole, kuid väga suur see just pole.

[Külaline]

Jah katla enda termostaatlüliti on oma väikese intervalliga. Õlipõleti hakkab tööle ja jääb seisma koheselt.
Samas veemaht õlikatlal väiksem, et ei peaks palju enne kütma, saamaks sooja vett.

Pelletipõletil võtab enne aega kui pabulaid laeb, süütab(võtab lisa elektrit) ja korralikult põlema hakkab. Seisma jäädes veel põleb edasi kuni pabulad otsa saavad.
Nendel aegadel töötab põleti väiksema kasuteguriga. Ma räägin enda erato põleti kogemusega. Hea on kui saab tööle ja välja lülitamisi vähendada.
Mul algselt ka töötas samasuguse termostaatlüliti pealt mis hoidis vett. Intervall oli vist 15kraadi. 70-85 kraadi vist oli. Külma ilmaga jõudis katlas olev 65L vette enne maha jahtuda kui pelletipõleti ventilaator seisma jäi ja uuesti tööle hakkas.
Mina panin omale põleti tööd juhtima termokontrolleri RT38 http://www.comecogroup.com/corp/cgc/pdf/rt38_e.pdf

Sellega suurendasin intervalli tööle ja välja lülitamist. Aga see intervall kõik sõltus ilmast ja seoses sellega maja tarbimisest. Ja sõltub katla veemahust. Tagantjärgi oleks pannud Pelle katla millel veemaht 165L. See juba ise väikse akupaagi eest.

Lisaks veel et boilerile vahele panna vedruga tagasilöögi klapi võiks ikka panna olenemata kas katla pump töötab või ei.
Seda sellepärast, et kui suvel tahta sooja vett elektriga kütta, siis ei tekiks iseringvoolu katla ja boileri vahel.
Võib ka ventiil olla, aga siis on vaja meelde jätta, et pannes katla ja boileri vahelise pumba tööle peab ventiili jälle avama.

Ma suvel sooja vett pelletiga ei tee, kuna tundub, et läheb elektrist kallimaks kokkuvõttes. Kuna katla ja boileri vahel vesi muudkui ringleb, siis jahutab vett ka katel ise. Lisaks toruühendused lekivad midagi, kuigi mul need isoleeritud.

[tkko]

Kui peast ütlen, siis tsüklid võisid olla eelmine talv u midagi sellist 30min tööd ja 7-10min pausi. Pausid ei olnud väga pikad.

Kas seaded on tehase vaikeseaded? Peaks vähendama minimaalset võimsust (12 asemel 10) ja kasutama Hoia leeki reziimi.

[küttevahetaja]

Jah, põleti on tehase seades. Hoia leeki ei ole eriti ökonoomne? Samas nn kustumine ja süütamine pole samuti ökonoomsed reziimid.
Külaline - mis antud termokontroller maksis? Sellega saaks vahemiku suuremaks viia, sisse 65 ja välja 90 näiteks.
Muidu joonisel kujutatud lahendus toimiks? Kuidas kommenteerite esimeses postis toodud segusõlmede hindasid? Või on antud süsteem lahendatav ka ühe pumbaga (ainult katla pump)?

[Külaline]

Jah, põleti on tehase seades. Hoia leeki ei ole eriti ökonoomne? Samas nn kustumine ja süütamine pole samuti ökonoomsed reziimid.
Külaline - mis antud termokontroller maksis? Sellega saaks vahemiku suuremaks viia, sisse 65 ja välja 90 näiteks.
Muidu joonisel kujutatud lahendus toimiks? Kuidas kommenteerite esimeses postis toodud segusõlmede hindasid? Või on antud süsteem lahendatav ka ühe pumbaga (ainult katla pump)?

Termokontroller http://www.elektroskandia.ee/hinnakiri/kood/350065002
Enne seda katsetasin kahte termolülitit, kus üks oli seatud siis alumiseks ja teine ülemiseks piiriks. Sellesse skeemi tuli veel relee panna mis hoidis alumise termolüliti kontakte koos, seni kuni ülemise temp termolüliti selle relee vabastas.

Kui ühe pumbaga, siis pump loogiliselt peab olema ikka katla siseneva toru ees, aga kas tööle hakkab ei tea. Kui mõelda nagu vesi, siis vesi liigub sealt kus kergem. Raskem on tulla radikatepoolt ja põrandakütte poolt ja peaks boileri ringile miski seade ventiili panema, et hakkaks vett ka radika ja põrandakütte tagasivoolu kaudau võtma. Aga siis ei lähe ikkagi segusõlme omaring tööle.
Selleks vast ikka igale segusõlmele oma pump, ning et sul skeemil katlapump ei segaks (pidurdaks või imeks) radika ja põrandakütte tagastuvat vett, peakski asuma see pump hoopis boileri ja katla ringil. Minul on katla ja boileri ringi pump boilerist väljuval torul enne ühinemist põranda ja radikate tagastuva toruga. Nii saab iga pump omaette toimida.

[küttevahetaja]

Selge, jääb igale oma pump ning katla pumba tõstan ümber boileri väljuvale torule. Eks proovin kumb katla pumbale paremini sobib, kas pidev töö või töö koos põletiga. Katlapumba juhtimise võtsin põletilt nn tõmbeventi juhtimiselt, käivituse tegin läbi relee, kuigi ilmselt oleks võinud ka otse ühendada. Algeslt panen süsteemi kokku katla peal oleva juhtimisega, kui ei toimi korrektselt, siis proovib eraldi kontrolleriga tempide vahesid suurendada.

[Külaline]

Eks proovin kumb katla pumbale paremini sobib, kas pidev töö või töö koos põletiga. Katlapumba juhtimise võtsin põletilt nn tõmbeventi juhtimiselt

Kui ma edasi mõtlen, siis ei peagi töötama katla ja boileri vaheline pump pidevalt, sest kui põleti ei küta, siis pole ka ohtu, et katel pigituks tagastuva vee tõttu kui see on alla 65kraadi. Sest niisamuti ei tööta ka kui ringis oleks termovar mis katlas vett ringi ajab.
Pannes põleti uuesti tööle hakkab ka pump uuesti tööle. Nii on akupaagiga süsteemis kus korra kütad ja pikemat aega seisab.

Oletan, et kui pump seisab. Nüüd kui katla temp langeb hakkab tööle põleti. Termolüliti andur on mul katla üleval, aga katla muu osa on juba kütte tagastuvast veest sel juhul jahedam.
Nüüd hakkab põleti ja pump tööle lööb selle jahedama vee ringi ja katlast väljuv temperatuur langeb korraga niipalju, et sellest jääb tubade küttesüsteemi väheks ja võib suisa jahutama hakata. Nüüd kulub katlal aega uuesti end üles kütta. Kuni 65kraadini on katla pigitamine jällegi olemas. Ja nii ööpäevas mitmeid kordi. Arvan et pigem võiks pump ikkagi töös olla.

[küttevahetaja]

Tehtud ta sai. Septembrist kütan ning hetkel rahul. Igale ringile sai oma pump ning pumbad pidevalt töös. Vesi 65C, põleti (PV20a) hoia leeki režiimis, katlast väljuvad suitsugaasid 14kw puhul 150C (puhas katel) ja 180C (must katel). Katelt puhastan korra nädalas, pelleti kulu u 1kg tunnis, toas hoiab automix 21C, põrandasse segab ESBE konstantselt 25C. Pinda kütta 175m2, millest 30m2 põrand, ülejäänu radiaatorküte, tarbevesi 300l ning boonusena soe kelder (60m2). Torud soojustatud villakoorikuga, boileril 10cm villa.
Pööningue sai 60cm puistevilla, järgmine aasta loodan tiiru peale saada vundamendile ning seintele, siis peaks vast 30% küttekulu vähenema.

[rokikas]

järgmine aasta loodan tiiru peale saada vundamendile ning seintele, siis peaks vast 30% küttekulu vähenema.

See on nüüd vist vägagi optimistlik lootus. Tegelik kogu küttekulu langus tuleb ilmselt kahjuks tunduvalt tagasihoidlikum.

[parmhot]

Enne seda katsetasin kahte termolülitit, kus üks oli seatud siis alumiseks ja teine ülemiseks piiriks. Sellesse skeemi tuli veel relee panna mis hoidis alumise termolüliti kontakte koos, seni kuni ülemise temp termolüliti selle relee vabastas.

Mõtlesin siin oma vähese aruga, et enne kui kontrolleri RT-38 järgi poodi suundun, prooviks kahte olemasolevat termolülitit siis releega ühendada. Paar tundi skeemide joonistamist tulemust ei andnud. Äkki keegi oskab vihjata kuidas antud relee süsteemi ühendada.

Tänan

[Esimene]

Enne seda katsetasin kahte termolülitit, kus üks oli seatud siis alumiseks ja teine ülemiseks piiriks. Sellesse skeemi tuli veel relee panna mis hoidis alumise termolüliti kontakte koos, seni kuni ülemise temp termolüliti selle relee vabastas.

Mõtlesin siin oma vähese aruga, et enne kui kontrolleri RT-38 järgi poodi suundun, prooviks kahte olemasolevat termolülitit siis releega ühendada. Paar tundi skeemide joonistamist tulemust ei andnud. Äkki keegi oskab vihjata kuidas antud relee süsteemi ühendada.

Tänan